VIHA ja agressiivsus

Question 1

Mis on raevu eesmärk?

Answer 1

Raevu/viha eesmärk on suurendada eduvõimalust

Question 2

agressiivse käitumise pärilikkus

Answer 2

Agressiivse käitumise pärilikkus: otsene rünnak 47%, ärrituvus 37% (Coccaro jt 1997); agressiivsusega seotud käitumisprobleemid 50-80% (Porsch jt 2016)

Question 3

Kehalised tunnused ANS aktivatsioonist

Answer 3

lihaste jäikus, südame löögisageduse ja vererõhu tõus, kehatemperatuuri tõus

Question 4

RAEV ja kognitsioonid

Answer 4

töötavad koos; vihaga seotud mälestused, kättemaksumõtted

Question 5

Panksepa kolm imetajate agressiivsusega seotud närviringet

Answer 5

kiskja-, isastevaheline ja afektiivse ründe e VIHA/RAEVu (RAGE) ringe

Question 6

millel baseeruvad agressiivsuse taksonoomiad?

Answer 6

I käitumuslikel väljendustel - Moyer
II psühholoogilistel alustel - frustratsiooniagressiooni hüpotees
III neuroloogilistel süsteemidel – Panksepp

Question 7

Kenneth Moyeri taksonoomia (põhineb agressiivset käitumist esilekutsuvatel stiimulitel)

Answer 7

1. Hirmust tingitud
2. Emaagressiivsus
3. Ärritusest tingitud
4. Seksuaalkäitumisega seotud
5. Territoriaalne
6. Isastevaheline
7. Kiskjaagressiivsus

Question 8

Frustratsiooni-agressiooni hüpotees (FAH)

Answer 8

Viha tekib kõige paremini siis, kui ihaldatud ressursside kättesaadavus kahaneb.

Question 9

Järeldused FAH-ist

Answer 9

RAEV anatoomiliselt ja füsioloogiliselt seotud OTSINGUIHAga. Kui OTSING alla suruda ja naudingut ei järgne (eesmised ajuosad), aktiveerub RAEV

Question 10

RAEV ja OTSIMINE - mõju üksteisele

Answer 10

vastastikku pärssivad

Question 11

FAH

Answer 11

Homöostaasiga seotud seisundid aktiveerivad mõlemat ringet, ootuse väärtus kasvab ja koos sellega tunne, et ootused pole rahuldatud.

Question 12

mis veel RAEVu stimuleerib?

Answer 12

vabadusepiiramine

Question 13

frontaalsagara roll viha juures

Answer 13

Frontaalsagaral (sarrustust hindav) võime taltsutada või säilitada instinktiivset viha, mis alumistest keskustest tõuseb

Question 14

VIHA ringete indentifitseerimine elektrilise stimulatsiooniga

Answer 14

Aju veejuha ümbrine hallaine (PAG) tegmentumis ja hüpotaalamuse stimulatsioon kassidel ja rottidel äratamaks agressiivset käitumist; sarnane loomulikule agressioonile, kuid loomadel kestab PAG-i stimuleerimisel lühidalt

Question 15

Kiskjaagressiivsus

Answer 15

Eesmärgipärane, sihikindel, toitumisega seotud SEEKING; hiilimine ja suunatud hüpped; positiivne emotsioon

Question 16

Afektiivse ründe e. RAEV / RAGE ringe

Answer 16

Karvade tõus, tugev autonoomne ärgastus, urisemine, hammastenäitamine, suunatud kellegi vastu. Vaid see seotud puhta afektiivse raevuga - negatiivne emotsioon.

Question 17

Isastevaheline agressiivsus

Answer 17

Territoriaalne, seksuaalsusega seotud, domineerimine

Question 18

RAEVu närviringe

Answer 18

Mediaalsest mandeltuumast alla läbi juttkeha (stria terminalis) mediaalsesse hüpotaalamusse. Sealt ajuveejuha ümbrisesse hallainesse (PAG) keskaju
tegmentumis.

Question 19

RAEVu närviringe hierarhilisus

Answer 19

Hüpotaalamuse ja PAG kahjustused nullivad amügdalas tekitatud viha aga mitte vastupidi. Hüpotaalamuse agressiivsus on sõltuv PAG-ist aga mitte amügdalast.

Question 20

amügdala ja RAEV

Answer 20

kognitiivsete ühenduste abil RAEVu tekitaja, õppimise käigus kõrgemate ajuosade roll suureneb

Question 21

interaktsioon HIRMuga ja OTSIMISIHAga

Answer 21

Kuigi RAEV negat afekt, stimuleerivad loomad mõnikord RAEVu-piirkonda, kui elektrood lähestikku OTSIMIsega, kuid ei stimuleeri, kui elektrood aktiveerib ka HIRMu

Question 22

PAG saab sisendi kuuest eri ajualast:

Answer 22

1. Frontaalkoorest
2. Orbito-insulaarkoorest (konvergeeruvad meeled)
3. Mediaalsest hüpotaalamusest
4. Vestibulaarkompleksist (tasakaal)
5. Amiinide rakurühmadest (mittespetsiifiline käitumiste modulatsioon)
6. Üksiktrakti tuumast (info siia uitnärvist), side ANS-ga

Question 23

kiskjarünnak

Answer 23

Seotud SEEKING (otsinguringe) süsteemiga, pigem positiivne emotsioon

Question 24

kiskjarünnaku erinevus RAEVust

Answer 24

Dorsaalne PAG- afektiivne rünne

Ventraalne PAG- kiskjarünne – siinasuvat elektroodi aktiveerivad loomad heameelega.

Question 25

mida teeb BNST-i (stria terminalise asemetuuma) stimulatsioon?

Answer 25

suurendab afektiivset- ja vähendab kiskjarünnet

Question 26

rahustid ja stimulandid

Answer 26

Rahustid võtavad afektiivset rünnet maha, aga suurendavad kiskjarünnakut; stimulandid (nt amf) soodustavad afektiivset rünnet, aga jätavad kisjaründe mõjutamata

Question 27

kus asetsevad mõningad olulised testosterooni retseptorid?

Answer 27

mediaalses amügdalas, hüpotaalamuse preoptilises alas ja PAG-is

Question 28

Pole olemas väga head agressiivsust alandavat ravimit

Answer 28

ja nii ongi

Question 29

Viha farmakoloogia ja neurokeemia

Answer 29

Arginiin-vasopressiin - isastevaheline agressiivsus↑, testosteroon mõjutab AVP ekspressiooni ajus
Substants P - agressiivsus↑
Glutamaat, atsetüülkoliin - agressiivsus↑
Noradrenaliin - agressiivsus↑, üldiselt ärgastav
Serotoniin - agressiivsus↓, kontrollib kõiki emots reaktsioone
GABA - agressiivsus↓
Opioidid - agressiivsus↓, aga abstinents töötab vastupidi
Oksütotsiin - agressiivsus↓ (inimestel oleneb kontekstist…)

Question 30

agresiivsus

Answer 30

kavatsuslik tegevus eesmärgiga teha haiget või kahju

Question 31

agressiivsuse liigitamine inimestel (3)

Answer 31

1. instrumentaalne
2. impulsiivne-emotsionaalne
   ja lisaks: kehtestav käitumine

Question 32

agressiivsuse arengutrajektoorid

Answer 32

1. teismeeas väljeduv
2. impulsiivne e reaktiivne agressiivsus; algab vara ja võib kanduda täiskasvanuikka
3. instrumentaalne e proaktiivne agressiivsus; konkreetse eesmärgi saavutamiseks; kalk, varatekkiv, püsiv
   (4. ) Kogn. võimekuse alanedes impulsiivse agressiivsuse osa kasvab ja proaktiivse osa kahaneb

Question 33

agressiivsusega seotud ajupiirkonnad (ASAP)

Answer 33

1. eesaju
2. limbiline süsteem
3. striaatum
4. amügdala
5. hipokampus
6. hüpotaalamus
7. PAG

Question 34

ASAP: eesaju

Answer 34

kontrollib otsuste tegemist, ka impulsikontroll, planeerimine, analüüsimine

Question 35

ASAP: limbiline süsteem

Answer 35

striaatum, hüpotaalamus, hipokampus, tsingulaarkäär, ajuripats, amügdala – emotsioonide kontroll ja keha/aju sensor

Question 36

ASAP: striaatum

Answer 36

motivatsiooni ja liigutuste koordineerimine, ka pidurdusprotsessid nt keerukates sots situatsioonides

Question 37

ASAP: amügdala

Answer 37

emotsioonide hindamine; hirmu tingimine; väärtuse andmine stiimulitele - nii sotsiaalsetele kui mittesotsiaalsetele, st pole spetsiifiline süsteem; eelarvamused inimeste ja gruppide kohta tekivad amügdala vahendatud tingimise läbi

Question 38

ASAP: hipokampus

Answer 38

lühimälu konsolideerimine pikaajaliseks mäluks

Question 39

ASAP: hüpotaalamus

Answer 39

NS ja endokriinsüsteemi ühendaja ajuripatsi kaudu; ainevahetus ja ANS töö, stressivastused, kehatemperatuur, janu, nälg, väsimus, uni, ööpäevarütmid

Question 40

NA ja agressiivsus

Answer 40

Kõrge noradrenaliini tase ja sümp-NS kõrgem aktiivsus = kõrgem agressiivsus

Question 41

DA ja agressiivsus

Answer 41

mõjutab impulsi kontrolli, motitivatsiooni, õppimist ja tasu

Question 42

5HT ja agressiivsus

Answer 42

Serotoniinihüpotees kui agressiivsuse ja impulsiivsuse kontrolli nurgakivi:
✓ Vähenenud serotonergiline kontroll agressiivuse üle mõjutab kaudselt mehanisme, mis vallandavad agressiivse käitumise.
✓ Vähem 5HT = kõrgem impulsiivne agressiivsus.

Question 43

kortikosteroidid ja agressiivsus

Answer 43

✓ kortikosteroidide madal tase, vähene ANS aktivatsioon, väiksem amügdala aktiivsus – proaktiivne agressiivsus;
✓ kortikosteroidide kõrge tase, kõrgemad ANS ja amügdala aktiivsused – reaktiivne agressiivsus.

Question 44

miks käituvad inimesed agressiivselt?

Answer 44

1. instinktiteooria (Freud)
2. evolutsiooniteooria (Darwin)
3. sotsiaalse õppimise teooria (Bandura)

Question 45

agressiivsus ja altruism

Answer 45

Ellu jäävad paremini need grupid, kus oma grupi liikmete vastu ollakse altruistlikumad ja teiste gruppide vastu agressiivsemad - neurobioloogiliseks aluseks on oksütotsiin.