Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

Psühhobioloogia > Erinevad emotsiooni- ja motivatsiooniteooriad > Flashcards

Erinevad emotsiooni- ja motivatsiooniteooriad Flashcards

1
Q

Mis on selle loengu õpiväljundid?

A
  1. Emotsiooni ja motivatsiooni mõisted, omavaheline suhe
  2. Motivatsiooniteaduse ajalooline kujunemine
  3. Emotsiooniteaduse ajalooline kujunemine
  4. Bioloogilised ja kognitiivsed emotsiooniteooriad, nende eristus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Milline oli seis motivatsiooniteooriatega sada aastat tagasi? 70 aastat tagasi?

A

Esimesel juhul motivatsiooniga veel ei tegeletud. Viiekümnendatel olid mõned olulisemad nimed Freud ja Maslow, biheivioristlik käsitlus.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Anttiikaja teooria: mida arvasid Sokrates, Platon, Aristoteles?

A

Arvati, et hing kolmeosaline ja hierarhiline:
1. Ihad (nälg, seks)
2. Tunded (süütunne, autunne)
3. Loogika/Mõistus (ratsionaalsed otsused)
Iga osa kontrollis teatud käitumist ja kõrgemad funktsioonid võisid kontrollida madalamaid (loogika abil võimalik nälga vaos hoida),

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Mis muutus toimus mõtlemises keskajal?

A

Taandamine dualismile: keha ja vaim. Keha on impulsiivne, ebaratsionaalne, bioloogiline. Vaim oli intelligentne, spirituaalne ja ratsionaalne.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Millised olid Descartes’ ideed?

A

Dualismi edasiarendus. Keha on midagi robotisarnast, mis interakteerub maailmaga taju ja reflekside kaudu ning tunneb vajadusi. Hing inimestele igiomane, selles kätkes tahe ja mõtlemisvõime. Motivatsiooni mõistmise juures oli kõige olulisemaks (vaba) tahe.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Mis on “suured teooriad”?

A

Teooriad, mis püüavad kõike korraga ära seletada. Nt et kogu motivatsioon on taandatav tahtele.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Millele keskendusid motivatsiooniteooriad kuni kuuekümnendateni (3 tegurit)?

A
  1. Tahe
  2. Instinkt
  3. Aje-jõud (drive)
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Tahe kui “suure teooria” algkomponent

A

Descartes ja kaks sajandit inimesi pingutasid selle nimel, et midagi tõestada. Väikesed edusammud valikute, edasipüüdlemise (striving) ja vastupanemise (resisting) osas. Üldiselt selgus, et tahe on samavõrra hägune ja ebaselge mõiste kui motivatsioongi, mistõttu uurides polnud võimalik kaugele jõuda.
Lisaks: inimesed ei suru takistusi puhta tahtega maha, vaid püstitavad eesmärke ja kasutavad nendeni jõudmiseks erinevaid strateegiaid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. Darwin (1)

A

Darwini mõjud: geneetika olulisus, motivatsiooni kui midagi, mis pole vaid inimesele ainuomane. Pakkus välja instinkti mõiste, et seletada käitumisi, mis on automaatsed ja pole õpitud. Geneetiline materjal pani loomad kuidagi käituma.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. William James (2)

A

James püstitas esimese suure instinktil põhineva teooria. Instinkti muutmiseks eesmärgipäraseks käitumiseks on vaja vaid kindlat stiimulit.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Instinkt kui “suure teooria” algkomponent. William McDougall (3)

A
  1. Instinkt kui ebaratsionaalne ja impulsiivne motivatsiooniline jõud, mis suunab ühe kindla eesmärgi suunas (nt avastamine, võitlemine, järglaste eest hoolitsemine).
  2. Arvas, et ilma instinktideta ei initseeriks inimene mittemingisugust käitumist
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Kriitika instinkti suurele teooriale

A
  1. Otsides vastust küsimusele, kui palju instinkte on olemas, läks asi käest ära (kuni 6000 instinkti, sh pöidlakeerutamise instinkt).
  2. Nimetati, kuid ei seletatud.
  3. Ringikujuline seletus. Inimene on vägivaldne, sest tal on võitlusinstinkt ja inimesel on võistlusinstinkt, sest ta on vägivaldne.
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Ajejõu seletus lühidalt. Olulisemad esindajad.

A

organism on depriveeritud,
deprivatsioon tekitab organismis vajaduse
vajadused aktiveerivad tungid/ajed
tungid omakorda aktiveerivad käitumise
käitumine on suunatud eesmärgile
eesmärgi saavutamine on ellujäämiseks vajalik

Esindajad: Freud, Hull
Hulli teooria eelis: motivatsiooni võimalik ennustada. Kui organism muutub näljaseks, siis ta on motiveeritud toitu otsima. Ajejõud ei juhi käitumist, vaid võimendab seda.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Kriitika ajejõu teooriale

A
  1. Alati ei kehti: ajejõud tuleneb kehalistest vajadustest, aga anoreksia patsiendid ei söö, kuigi neil esineb suur kehaline vajadus seda teha.
  2. Keskkond võib motivatsiooni mõjutada.
  3. Õppimine toimus ka siis, kui vajadusi ei rahuldatud.
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Mida uurivad väikesed teooriad?

A
  1. kindlaid motivatsiooniga seotud fenomene
  2. kindlaid olukordi, mis motivatsiooni mõjutavad
  3. inimgruppe (ekstraverdid, lapsed)
  4. teoreeritilisi küsimusi
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Kuidas on aktiivsuse/passiivsuse käsitlemine motivatsiooni juures muutunud?

A

Kuni 20. saj keskpaigani arvati, et inimene on loomulikus olekus ebaaktiivne ja motivatsiooni on vaja selleks, et teda tegevusetusest välja raputada. Hiljem ollakse pigem arvamusel, et motivatsioon on pidevalt olemas ja inimesed on loomult aktiivsed, lihtsalt tase on muutuv ja kompleksne.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Kognitiivse revolutsiooni mõjud

A
  1. Fookuses sisemiste protsesside ja kognitiivsete konstruktide olulisus (plaanid, eesmärgid, ootused, uskumused)
  2. Fookusest välja bioloogilised ja keskkondlikud konstruktid.
  3. Humanism hülgas motivatsiooni deterministliku iseloomu, mille kohaselt kõik on bioloogia ja/või keskkonna poolt ette määratud.
18
Q

Mis toimus seitsmekümnendatel ja edasi?

A

Lagunemine miniteooriateks tõi kaasa teatud mõttes valdkonna kriisi. Tehti koostööd kõigi teiste valdkondadega, mistõttu tekkis tunne, et motivatsiooni kui eraldi valdkonda (kusjuures varasemalt kõige olulisemat) enam ei eksisteeri. Siiski, paljudele teemadele keskendumine, laiahaardelisus ja koostöö teiste spetsialistidega on ka valdkonna tugevuseks.

19
Q

Motivatsiooni aspektid (nimeta 9)

A 
Evolutsiooniline
Füsioloogiline
Humanistlik
Kognitiivne
Kultuuriline
Käitumuslik
Neuroloogiline
Psühhodünaamiline
Sotsiaal-kognitiivne
20
Q

Nimeta emotsiooni bioloogilised aspektid (5)

A
  1. Autonoomne närvisüsteem
  2. Endokriinne süsteem
  3. Neuronaalsed ajuosad (nt amügdala)
  4. Närviülekande kiirus
  5. Tagasiside näoilmetest
21
Q

Räägi James-Lange teooriast

A

Keha reageerib mingile stiimulile automaatselt ja alles seejärel tunneme emotsioone. Kusjuures keha reageerib igale emotsioonile unikaalselt ja see ei reageeri emotsioone mitte esilekutsuvatele stiimulitele. Kui keha ei reageeri, siis emotsiooni-tunnet ei teki.

22
Q

Kriitika James-Lange teooriale

A

Kriitikud tõid välja, et kehalised reaktsioonid on osa üldisest võitle-või-põgene süsteemist ja need ei varieeru emotsiooniti. Oletati, et kehaline reaktsioon tuleb siiski teisena ja selle ülesanne on emotsiooni-tunnet suurendada, mitte tekitada. Samas Ekman ja teised teinud hiljem kindlaks, et nt tema põhiemotsioonide väljanäitamisel muutuvad tõesti südamelöögisagedus ja naha temperatuur erinevalt. Samas, kõigi emotsioonide puhul pole mõeldav, sest pole selge, mis oleks kõige adaptiivsem käitumisviis.

23
Q

Ajuaktiivsus, nimeta kolm süsteemi (Gray, 1994)

A
  1. BAS
  2. Võitle-või-põgene
  3. BIS
24
Q

Elektrokortikaalne aktiivsus

A

Võib kas suureneda (üllatus, hirm, huvi), väheneda (rõõm) või püsida samal tasemel (kui kõrgel tasemel siis meeleheide ja viha).

25
Differential emotsions theory (Izard)
Igal emotsioonil eraldiseisev ülesanne. Iga emotsiooni tuntakse ja väljendatakse erinevalt, esineb erinev ajuaktiivsus ja erinev motivatsiooniline funktsioon/eesmärk. Emotsioon kui käitumise heuristik. [Puudus: aga teised emotsioonid, mis ei ole põhilised?]
26
Näoilmete tagasiside hüpotees (Izard) [FFH]
Teooria kohaselt ilmneb emotsiooni subjektiivne tunne, sest tunneme näolihaste liikumist, näotemperatuuri muutumist ja näärete aktivatsiooni muutumist näos. Stiimul aktiveerib ajus teatud piirkonnad, mis saadab omakorda signaali näole kindlate ilmete sooritamiseks, aju analüüsib neid näoilmeid ning integreerib need üldise kogemusega - alles seejärel saavad kõrgemad ajuosad (frontaalkoor) emotsiooni kogemisest aru. Liituvad füsioloogilised aspektid. Näoilme ülesandeks seega emotsiooni aktiveerimine.
27
FFH testimine
Tugev versioon: näoilmega võimalik konkreetset emotsiooni aktiveerida. Katseisikutel palutakse manada kindel näoilme ja seejärel küsimustikule vastata. Nii vastu kui ka poolt tõendeid: mõjutab füsioloogilist poolt, kui emotsiooni subjektiivset poolt kutsub esile tõenäoliselt vaid väikesel määral. Nõrgem versioon: näoilme modifitseerib emotsiooni tugevust. Nt kui rõõmsana olles naeratad, siis oled veel rõõmsam. Sellega oleks konsensuslikult nõus, kuid üldiselt on siiski selle mõju väike ja leidub palju olulisemaid mõjutavaid faktoreid.
28
Nimeta emotsioonide kognitiivsed aspektid (5)
1. Hindamine (appraisal) 2. Teadmised 3. Omistamine (attributions) 4. Sotsialisatsiooni ajalugu 5. Kultuuriline identiteet
29
Sündmuste hindamise teooria põhiideed
1. Hinnangud eelnevad emotsioonile 2. Hinnangu muutmine muudab ka järgnevat emotsiooni 3. Sündmuse hindamiseta emotsioonid ei esine ehk hindamine, mitte sündmus ise, põhjustab emotsiooni
30
Arnoldi (1960, 1970) hinnangu teooria.
1. Toimub sündmus 2. Hinnang: kas see oli hea või halb (limbiline süsteem ja kortikaalne tõlgendus), 3. Kas see oli meeldiv või ebameeldiv (subjektiivne tunne) 4. Kas sellele läheneda või sellest eemalduda?
31
Kompleksne hindamine (Lazarus) ehk cognitive-motivational-relational theory
Arnoldi idee edasiarendus. 1. "Hea" ja "halb" jagati mitmeteks erinevateks kasu või kahju toovateks teguriteks. 2. Hinnang vaatepunktist: kuidas see mulle isiklikult mõjub (minu eesmärgid, enesehinnang). 3. Seejärel hinnatakse, kas olukorraga võimalik hakkama saada või mitte, kas see on kontrollitav või mitte.
32
Primaarne ja sekundaarne hinnang (endiselt Lazarus)
Primaarne - kuidas ma olukorraga suhestun, kas midagi on kaalul (suhted, tervis, majanduslik olukord) Sekundaarne - kas ja kuidas ma olukorraga hakkama saan, milliseid strateegiaid on võimalik kasutada Kui olukorras on midagi kaalul (primaarne), aktiveerub ANS, mis muudab võimalikuks sekundaarse hinnangu.. Kui olukord laheneb soodsalt, siis ANS muutub rahulikumaks, kui läheb kehvasti, püsib ANS aktiivsena.
33
Hinnanguteooriate ühine tuumik
1. iga emotsioon on konstrueeritud kindlast hinnangute mustrist 2. olulised on nii esmased hinnangud kui hinnangutele lisatavad dimensioonid (nt Arnoldi hea vs halb) 3. mitme erineva hinnangu kombinatsioon konstrueerib ühe kindla emotsiooni
34
Teadmised emotsioonidest.
Lapsed eristavad üldistades vaid põhiemotsioone. Kogemuse abil õpitakse erinevaid varjundeid juurde ja saadakse teada olukorrad, mis neid põhjustavad. Isiklik kogemus oluline. Mida rohkem emotsioonivarjundeid tunnetatakse, seda rohkem on oskuseid erinevates olukordades õigesti reageerida.
35
Omistamine (attributions)
Põhineb oletusel, et inimesed soovivad ära seletada, miks mingi sündmus toimus. Olukorrale reageeritakse kuidagi ja seejärel põhjendatakse, miks lahendus oli edukas või ebaedukas. Ehk siis esialgu ollakse lahenduse üle kas kurb või õnnelik ja edasise miks? küsimuse küsimine diferentseerib emotsiooni täpsemalt. Nt uhkus on positiivne lahendus + sisemine põhjus = õnnestusin, sest olen osav. Kui atributsioon/põhjendus muutub, siis muutub ka emotsioon.
36
Sotsiaalsed ja kultuurilised aspektid
Eri kultuurides väljendus mõnevõrra erinev: USA imikud näoilmete poolest rikkalikumad ja emotsionaalselt reaktiivsemad kui Hiina imikud. Suur hulk emotsiooni samad, kuid leidub ka kultuurilisi eripärasid: hiinlaste jaoks armastus kurb emotsioon. Mõnevõrra võimalik emotsioone esile kutsuda: valides olukorra ja inimesed, kellega interakteerume.
37
Sotsiaalne interaktsioon
Emotsioone tunneme sagedamini teiste inimestega koos olles kui üksi; need on oluline osa suhete juures. Jäljendame teisi inimesi (miimika, kehahoiak), mistõttu emotsioonid võivad olla "nakkavad".
38
Emotsionaalne sotsialiseerimine
Eredemalt tuleb esile, kui täiskasvanud õpetavad lastele, mida emotsioonide ja sotsialiseerumise kohta teada tuleb. Nt kuidas emotsioone kontrollida, millised emotsioonid teatud olukorras sobilikud
39
Hinnangute teooria tugevus
suutlikkus seletada, miks erinevad inimesed tunnevad samas situatsioonis erinevaid emotsioone
40
Hinnangute teooria puudus
erinevatel põhjustel (bioloogilised, kognitiivsed, kattuvad mustrid, arengulised staadiumid) ei suuda hinnangute analüüsimine emotsiooni täielikult ennustada

Psühhobioloogia (10 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions