Hirm ja ärevus Flashcards
Kas hirm on õpitud või bioloogiline?
Võime hirmu tunda on närvisüsteemi geneetiliselt sissekodeeritud funktsioon, mis on olemas juba sünnihetkel ehk kardame automaatselt teatud asju. Samas õpime kartma ka neutraalseid stiimuleid ja hirmu ennast.
Mille tulemusena HIRMuringe tundlikumaks muutub ehk sensitiseerub?
Rohkete hirmutavate kogemuste kaudu, mis väga õudsed või kestavad kaua.
Millega päädib sensitiseerimine?
tuntakse pidevat lainetavat objektitut mõttetut hirmu – krooniline ärevus
Mida kardetakse?
HIRMuringe võib aktiveeruda vastusena nii välistele kui sisemistele stiimulitele (stiimulid, mida seostatakse valu või muude ohtudega keskkonnas, aisting kehas, mälestus, kujutlus, …)
Kas alati peab hirmu tundmiseks õppima? Mida kardame ilma varasema kokkupuuteta?
Välised stiimulid, mis on ohustanud ühe liigi ellujäämist evolutsiooni vältel, on sageli omandanud võime hirmusüsteemi ärgastada ilma eelneva õppimiseta.
Mida väikelapsed kardavad?
äkilised hääled, valu, võõrad objektid, halvasti süleshoidmine (füüsil tugi kadunud), pimedus, kõrgus
Kuidas käituvad laboriloomad hirmu korral?
Tardumine, ‘riski hindamise’ käitumine. Pärast stiimuli eemaldamist vähenenud sotsiaalne-, mängu-, toitumiskäitumine, samuti sugemine ja seksuaalkäitumine.
Hirmuga otseselt seotud häired
- Üldistunud ärevushäire
2. Post-traumaatiline stressihäire (kõik imetajad, häiritud ka PAANIKA/LEIN ja RAEV)
Hirmu definitsioon
NS aversiivne seisund, mis tekib vastusena reaalsele või tajutud ohule, ning millega kaasnevad nii autonoomne kui käitumuslik erutus
Miks hirm vajalik? Mida teeb?
hirm annab märku, et organismi turvalisus on ohus: hirm paneb ohtu hindama; tarduma, kui oht on kauge/vältimatu või võitlema-põgenema, kui oht on lähedal
hirmu ja ärevuse mõisted
afektiivne mõju lähtub ühe ja sama HIRMusüsteemi erinevast erutusest – tugeva äkilise erutuse korral tohutu hirm ning kui erutus on leebem ja püsivam, siis (krooniline) ärevus
HIRMuga seotud ajuosad
HIRMuringe saab alguse temporaalsagarast mandelkeha e amügdala lateraalsetest ja tsentraalsetest piirkondadest, kulgeb läbi eesmise ja mediaalse hüpotaalamuse aju veejuha ümbritsevasse
hallainesse (PAG) ning sealt ajutüve madalamatesse
osadesse ja seljaajju, mis kontrollivad
hirmu füsioloogilisi nähte.
HIRMuga seotud ajuosad lühidalt
mandelkeha, hüpotaalamus, aju veejuha ümbritsev hallaine, ajutüvi, seljaaju
HIRMuringe eesmärk
aitab imetajatel valu vähendada ja hukku vältida
hirmu sümptomid
- Kiirenenud südametöö ja kõrgenenud vererõhk
- Kiirenenud hingamine
- Kehatemperatuur tõuseb
- Lihaspinge, ka värinad, surinad, lihastuimus
- Ainevahetuse kiirenemine (urineerimine sagedasem, seedimisprbld jne)
- Stresshormoonide tase tõuseb (toetab ainevahetust)
- Pupillid laienevad (valvsuse kasv)
- Kõrge ärevuse tase
- Kiirenenud ajutegevus, rohkem ärrituvust ja frustratsiooni kuni vihani välja
Võimalikud ohud
Vigastuse või haiguse tagajärjel võib kahjustuda HIRMuringe või katkeda ühendus sensoorsete sisendititega.
Millega HIRMuringe interakteerub?
Valu OTSIMINE RAEV/VIHA PAANIKA/LEIN käitumise suhtes mittespetsiifilisemad virgatsainesüsteemid, nagu 5-HT, NA
HIRM ja valu
Valu stimuleerib alati HIRMu ja kartmatus alandab valutunnet. Tugev hirm võib valutunnet alandada, sest aju eritab endogeenseid opioide, mis töötavad valuvaigistina. See on adaptiivne, sest haavatud loom ignoreerib valu ja suudab suurema tõenäosusega põgeneda.
Hirmu ja valu üldised sarnasused
Akuutselt: kõrgelt motiveeritud vältimiskäitumine
Krooniliselt: pole enam ellujäämisega seotud
HIRM ja OTSIMINE
Põgenedes on vaja otsida peidupaika. Põgenemiskäitumine sõltub peidupaiga olemasolust ja asukohast, ohuallikast, keskkondlikust ja sotsiaalsest kontekstist
Hirmu kustutamine
Vaja dopaminergilist aktiivsust
Hirmu kustutamisel ehk äraspidisel õppimisel on kolm olulisemat DA teed algusega ventraalsest tegmentumist (VTA)
(A) Vajalik ennustusvea signaali kodeerimine DA neuronite laenglemise abil VTAs, sedasama DA signaali on vaja ka hirmu kustutamisega seotud plastilisuseks IL-s ja amügdalas.
(B) Hirmu kustutamisega seotud mälu konsolideerumiseks vmPFC-s vaja PE signaali, DA soodustab mälu konsolideerumist selles alas.
(C) Selleks, et hirmu kustumine mälus konsolideeruks, peab DA ennustusvea signaal mNAcc-sse jõudma.
HIRMuringe interaktsioon RAEVuga
Paralleelsed – tasakaal võitle ja põgene reaktsiooni vahel. Üks viha funktsioone on tekitada rivaalides hirmu, üks hirmu funktsioonidest on vähendada vastase vihase käitumise mõju organismile. Mõõdukas hirm on seotud käitumusliku pidurdusega ja ohu hindamisega (ettevaatlikkus, peitumine, tardumine), intensiivne hirm aktiivse põgenemisega.
HIRM ja RAEV ajus
Amügdalas paikneb HIRM lateraalsemalt ja RAEV
mediaalsemalt (RAEV siis, kui väljapääsu pole või kui
objekt on tulusalt rünnatav)
HIRM ja LEIN/PAANIKA
Muretsemine → ärevus → hirm → paanika?
Paanika korral oht siin ja praegu, keha annab maksimumi, hirm mõeldud lühiajaliseks valmisolekuks, stressireaktsioon
Kas loomad on võimelised teist järku ärevust tundma?
HIRMuringe on disainitud ka selleks, et tulevikus ohtlikke, halbu asju ette näha. Kui looma korduvalt traumatiseerida, siis HIRMUringe sensitiseerub.
HIRMuringe interaktsioon PAANIKA/LEINaga
PAANIKA seotud eraldusärevusega, olulisem sotsiaalse ebakindluse ja kaotusega seotud paanikahäire puhul. HIRM sunnib aktiivselt ärevusttekitavast olukorrast põgenema, teine aga viib mõtted kaotusele ja sunnib lähedasi ja nende toetust otsima.
HIRM ja PAANIKA/LEINA alandamine ravimitega
HIRMu saab bensodiasepiinidega alandada, PAANIKAT kehvemini (loomalaste hädahüüud eralduse korral, ka paanikahäire). PD puhul toimivad paremini tritsüklilised antidepressandid.
HIRM ja PAANIKA/LEIN kehalised reaktsioonid
HIRM pigem sümpaatiliste reakts-ga, PAANIKA rohkem parasümpaatilise tooniga (nõrkus, depressiivsus, nutmine, rinnus pinge, kurgus klomp)
mida teevad ärevust alandavad ravimid?
suurendavad GABA võimet ioonkanaleid avada või teevad seda ise, tagajärjeks hüperpolarisatsioon ja närviülekande halvenemine
HIRM ja BD
HIRMuringes rohkelt bensodiasepiini (BD) retseptoreid; kuuluvad GABA-A-retseptori kompleksi; oluline emotsionaalsete protsesside pidurdamises
mida BD teevad?
BD vähendavad hirmu potentseerides GABA ülekannet, mille tulemusena suureneb Cl-ioonide vool rakku. Seega pärsitakse ärevust seda vahendavate neuronite hüperpolarisatsiooniga – väheneb nende neuronite laenglemine.
hirmu neurokeemia
Adrenaliinil ja NA-l ja 5-HT-l pigem mittespetsiifiline mõju – ärgastus, võimendatakse neid efekte, mis NSs juba olemas on. Sümpaatilist aktivatsiooni saab rahustitega alandada (bensod – sõltuvuse oht!)
mida teevad beeta blokaatorid?
- aitavad alandada südamepekslemist ja higistamist
- blokeerivad võitle-või-põgene reaktsiooni vahendava sümpaatilise NS endogeensete katehhoolamiinide ühendumiskohti beeta-adrenergilistel retseptoritel
mida teeb glutamaat?
Glutamaat stimuleerib (kainaat ja NMDA agonistid põhjustavad PAGi manustatult tugeva hirmureaktsiooni, antagonistid blokeerivad)
Neuropeptiidid ja HIRM
Ärgastavad: CRF, ACTH, α-MSH (varjevärvuse refleksiga seotud)
Rahustavad: CCK (nii HIRM kui PAANIKA); NPY – ärevusevastane toime (+ söögiisu tõus); NPS - vähendab ärevust ja suurendab ärgastust
Bensodiasepiinid - plussid-miinused
BD tulid kasutusele ärevuse, lihasspasmide, krampide, unehäirete ja alkoholi võõrutusnähtude ravis.
pikaajalisel suurte annuste kasutamisel tekib sõltuvus ja võõrutusnähud desorienteeritus, mäluprobleemid, suurenenud söögiisu ja mõnikord agressiivsus
Ärevuse medikamentoosne ravi
Esmavaliku preparaadid viimaste ametlike ravisoovituste alusel: antidepressandid SSRId ja SNRId (nt. paroksetiin, estitalopraam; venlafaksiin)