Hirm ja ärevus

Question 1

Kas hirm on õpitud või bioloogiline?

Answer 1

Võime hirmu tunda on närvisüsteemi geneetiliselt sissekodeeritud funktsioon, mis on olemas juba sünnihetkel ehk kardame automaatselt teatud asju. Samas õpime kartma ka neutraalseid stiimuleid ja hirmu ennast.

Question 2

Mille tulemusena HIRMuringe tundlikumaks muutub ehk sensitiseerub?

Answer 2

Rohkete hirmutavate kogemuste kaudu, mis väga õudsed või kestavad kaua.

Question 3

Millega päädib sensitiseerimine?

Answer 3

tuntakse pidevat lainetavat objektitut mõttetut hirmu – krooniline ärevus

Question 4

Mida kardetakse?

Answer 4

HIRMuringe võib aktiveeruda vastusena nii välistele kui sisemistele stiimulitele (stiimulid, mida seostatakse valu või muude ohtudega keskkonnas, aisting kehas, mälestus, kujutlus, …)

Question 5

Kas alati peab hirmu tundmiseks õppima? Mida kardame ilma varasema kokkupuuteta?

Answer 5

Välised stiimulid, mis on ohustanud ühe liigi ellujäämist evolutsiooni vältel, on sageli omandanud võime hirmusüsteemi ärgastada ilma eelneva õppimiseta.

Question 6

Mida väikelapsed kardavad?

Answer 6

äkilised hääled, valu, võõrad objektid, halvasti süleshoidmine (füüsil tugi kadunud), pimedus, kõrgus

Question 7

Kuidas käituvad laboriloomad hirmu korral?

Answer 7

Tardumine, ‘riski hindamise’ käitumine. Pärast stiimuli eemaldamist vähenenud sotsiaalne-, mängu-, toitumiskäitumine, samuti sugemine ja seksuaalkäitumine.

Question 8

Hirmuga otseselt seotud häired

Answer 8

1. Üldistunud ärevushäire

2. Post-traumaatiline stressihäire (kõik imetajad, häiritud ka PAANIKA/LEIN ja RAEV)

Question 9

Hirmu definitsioon

Answer 9

NS aversiivne seisund, mis tekib vastusena reaalsele või tajutud ohule, ning millega kaasnevad nii autonoomne kui käitumuslik erutus

Question 10

Miks hirm vajalik? Mida teeb?

Answer 10

hirm annab märku, et organismi turvalisus on ohus: hirm paneb ohtu hindama; tarduma, kui oht on kauge/vältimatu või võitlema-põgenema, kui oht on lähedal

Question 11

hirmu ja ärevuse mõisted

Answer 11

afektiivne mõju lähtub ühe ja sama HIRMusüsteemi erinevast erutusest – tugeva äkilise erutuse korral tohutu hirm ning kui erutus on leebem ja püsivam, siis (krooniline) ärevus

Question 12

HIRMuga seotud ajuosad

Answer 12

HIRMuringe saab alguse temporaalsagarast mandelkeha e amügdala lateraalsetest ja tsentraalsetest piirkondadest, kulgeb läbi eesmise ja mediaalse hüpotaalamuse aju veejuha ümbritsevasse
hallainesse (PAG) ning sealt ajutüve madalamatesse
osadesse ja seljaajju, mis kontrollivad
hirmu füsioloogilisi nähte.

Question 13

HIRMuga seotud ajuosad lühidalt

Answer 13

mandelkeha, hüpotaalamus, aju veejuha ümbritsev hallaine, ajutüvi, seljaaju

Question 14

HIRMuringe eesmärk

Answer 14

aitab imetajatel valu vähendada ja hukku vältida

Question 15

hirmu sümptomid

Answer 15

1. Kiirenenud südametöö ja kõrgenenud vererõhk
2. Kiirenenud hingamine
3. Kehatemperatuur tõuseb
4. Lihaspinge, ka värinad, surinad, lihastuimus
5. Ainevahetuse kiirenemine (urineerimine sagedasem, seedimisprbld jne)
6. Stresshormoonide tase tõuseb (toetab ainevahetust)
7. Pupillid laienevad (valvsuse kasv)
8. Kõrge ärevuse tase
9. Kiirenenud ajutegevus, rohkem ärrituvust ja frustratsiooni kuni vihani välja

Question 16

Võimalikud ohud

Answer 16

Vigastuse või haiguse tagajärjel võib kahjustuda HIRMuringe või katkeda ühendus sensoorsete sisendititega.

Question 17

Millega HIRMuringe interakteerub?

Answer 17

Valu
OTSIMINE
RAEV/VIHA
PAANIKA/LEIN
käitumise suhtes mittespetsiifilisemad virgatsainesüsteemid, nagu 5-HT, NA

Question 18

HIRM ja valu

Answer 18

Valu stimuleerib alati HIRMu ja kartmatus alandab valutunnet. Tugev hirm võib valutunnet alandada, sest aju eritab endogeenseid opioide, mis töötavad valuvaigistina. See on adaptiivne, sest haavatud loom ignoreerib valu ja suudab suurema tõenäosusega põgeneda.

Question 19

Hirmu ja valu üldised sarnasused

Answer 19

Akuutselt: kõrgelt motiveeritud vältimiskäitumine
Krooniliselt: pole enam ellujäämisega seotud

Question 20

HIRM ja OTSIMINE

Answer 20

Põgenedes on vaja otsida peidupaika. Põgenemiskäitumine sõltub peidupaiga olemasolust ja asukohast, ohuallikast, keskkondlikust ja sotsiaalsest kontekstist

Question 21

Hirmu kustutamine

Answer 21

Vaja dopaminergilist aktiivsust

Question 22

Hirmu kustutamisel ehk äraspidisel õppimisel on kolm olulisemat DA teed algusega ventraalsest tegmentumist (VTA)

Answer 22

(A) Vajalik ennustusvea signaali kodeerimine DA neuronite laenglemise abil VTAs, sedasama DA signaali on vaja ka hirmu kustutamisega seotud plastilisuseks IL-s ja amügdalas.
(B) Hirmu kustutamisega seotud mälu konsolideerumiseks vmPFC-s vaja PE signaali, DA soodustab mälu konsolideerumist selles alas.
(C) Selleks, et hirmu kustumine mälus konsolideeruks, peab DA ennustusvea signaal mNAcc-sse jõudma.

Question 23

HIRMuringe interaktsioon RAEVuga

Answer 23

Paralleelsed – tasakaal võitle ja põgene reaktsiooni vahel. Üks viha funktsioone on tekitada rivaalides hirmu, üks hirmu funktsioonidest on vähendada vastase vihase käitumise mõju organismile. Mõõdukas hirm on seotud käitumusliku pidurdusega ja ohu hindamisega (ettevaatlikkus, peitumine, tardumine), intensiivne hirm aktiivse põgenemisega.

Question 24

HIRM ja RAEV ajus

Answer 24

Amügdalas paikneb HIRM lateraalsemalt ja RAEV
mediaalsemalt (RAEV siis, kui väljapääsu pole või kui
objekt on tulusalt rünnatav)

Question 25

HIRM ja LEIN/PAANIKA

Answer 25

Muretsemine → ärevus → hirm → paanika?

Paanika korral oht siin ja praegu, keha annab maksimumi, hirm mõeldud lühiajaliseks valmisolekuks, stressireaktsioon

Question 26

Kas loomad on võimelised teist järku ärevust tundma?

Answer 26

HIRMuringe on disainitud ka selleks, et tulevikus ohtlikke, halbu asju ette näha. Kui looma korduvalt traumatiseerida, siis HIRMUringe sensitiseerub.

Question 27

HIRMuringe interaktsioon PAANIKA/LEINaga

Answer 27

PAANIKA seotud eraldusärevusega, olulisem sotsiaalse ebakindluse ja kaotusega seotud paanikahäire puhul. HIRM sunnib aktiivselt ärevusttekitavast olukorrast põgenema, teine aga viib mõtted kaotusele ja sunnib lähedasi ja nende toetust otsima.

Question 28

HIRM ja PAANIKA/LEINA alandamine ravimitega

Answer 28

HIRMu saab bensodiasepiinidega alandada, PAANIKAT kehvemini (loomalaste hädahüüud eralduse korral, ka paanikahäire). PD puhul toimivad paremini tritsüklilised antidepressandid.

Question 29

HIRM ja PAANIKA/LEIN kehalised reaktsioonid

Answer 29

HIRM pigem sümpaatiliste reakts-ga, PAANIKA rohkem parasümpaatilise tooniga (nõrkus, depressiivsus, nutmine, rinnus pinge, kurgus klomp)

Question 30

mida teevad ärevust alandavad ravimid?

Answer 30

suurendavad GABA võimet ioonkanaleid avada või teevad seda ise, tagajärjeks hüperpolarisatsioon ja närviülekande halvenemine

Question 31

HIRM ja BD

Answer 31

HIRMuringes rohkelt bensodiasepiini (BD) retseptoreid; kuuluvad GABA-A-retseptori kompleksi; oluline emotsionaalsete protsesside pidurdamises

Question 32

mida BD teevad?

Answer 32

BD vähendavad hirmu potentseerides GABA ülekannet, mille tulemusena suureneb Cl-ioonide vool rakku. Seega pärsitakse ärevust seda vahendavate neuronite hüperpolarisatsiooniga – väheneb nende neuronite laenglemine.

Question 33

hirmu neurokeemia

Answer 33

Adrenaliinil ja NA-l ja 5-HT-l pigem mittespetsiifiline mõju – ärgastus, võimendatakse neid efekte, mis NSs juba olemas on. Sümpaatilist aktivatsiooni saab rahustitega alandada (bensod – sõltuvuse oht!)

Question 34

mida teevad beeta blokaatorid?

Answer 34

1. aitavad alandada südamepekslemist ja higistamist
2. blokeerivad võitle-või-põgene reaktsiooni vahendava sümpaatilise NS endogeensete katehhoolamiinide ühendumiskohti beeta-adrenergilistel retseptoritel

Question 35

mida teeb glutamaat?

Answer 35

Glutamaat stimuleerib (kainaat ja NMDA agonistid põhjustavad PAGi manustatult tugeva hirmureaktsiooni, antagonistid blokeerivad)

Question 36

Neuropeptiidid ja HIRM

Answer 36

Ärgastavad: CRF, ACTH, α-MSH (varjevärvuse refleksiga seotud)
Rahustavad: CCK (nii HIRM kui PAANIKA); NPY – ärevusevastane toime (+ söögiisu tõus); NPS - vähendab ärevust ja suurendab ärgastust

Question 37

Bensodiasepiinid - plussid-miinused

Answer 37

BD tulid kasutusele ärevuse, lihasspasmide, krampide, unehäirete ja alkoholi võõrutusnähtude ravis.
pikaajalisel suurte annuste kasutamisel tekib sõltuvus ja võõrutusnähud desorienteeritus, mäluprobleemid, suurenenud söögiisu ja mõnikord agressiivsus

Question 38

Ärevuse medikamentoosne ravi

Answer 38

Esmavaliku preparaadid viimaste ametlike ravisoovituste alusel: antidepressandid SSRId ja SNRId (nt. paroksetiin, estitalopraam; venlafaksiin)