Motiveeritud ja emotsionaalne aju Flashcards

1
Q

Greliini ülesanne

A

Kui selle tase on veres kõrge, siis hüpotaalamus loob ajus näljatunde kogemuse. Dieeditajatel on selle tase püsivalt kõrgemal kui mittedieeditajatel. Lisaks on selle tase kõrgem enne hommiku-, lõuna- ja õhtusööki.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Kolm motiveeritud ja emotsionaalse aju printsiipi:

A
  1. Kindlad ajuosad genereerivad kindlaid motivatsioone. Nt ühe hüpotaalamuse osa stimuleerimine tekitab näljatunnet ja teise stimuleerimine tekitab täiskõhutunnet
  2. Neurotransmitterid ja hormoonid stimuleerivad spetsiifilisi ajustruktuure
  3. Neurotransmitterid ja hormoonid aktiveeruvad igapäevaelu sündmuste mõjul
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Millistest osadest koosneb limbiline süsteem? (9)

A
Amügdala
Eesmine taalamus
Haistesibulad
Hipokampus
Hüpotaalamus, nibukehad
Hammaskäär
Naalduv tuum
Septum
Tsingulaarkäär
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Vältimine. Seotud E&M kogemus: parem prefrontaalne koor

A

Vältimise/tagasitõmbumisega seotud E&M protsessid (BIS, neurootilisus)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Vältimine. Seotud E&M kogemus: hipokampus

A

Käitumuslik pidurdus ootamatute sündmuste ajal

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: hüpotaalamus

A

Söömine, joomine, paaritumine, stressireaktsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: orbitofrontaalne koor

A

sündmuste väärtuse hinnang, õppimine, valikud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: septum

A

sotsiaalsuse ja seksuaalsusega seotud (naudingu)keskus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: prefrontaalkoor

A

planeerimine, eesmärgid, kavatsused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: vasak prefrontaalkäär

A

lähenemisega seotud E&M protsessid (BAS, ekstravertsus)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Lähenemine. Seotud E&M kogemus: mediaalne prefrontaalkoor

A
  1. reaktsioon/tagajärg seosed
  2. tajutud kontroll
  3. uskumused
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Hüpotaalamuse roll

A

reguleerib keha sisekeskkonda (südamelöögisagedus, hormoonide eritamine), et kohaneda väliskeskkonnaga (stressor)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

mediaalse eesaju kimbu roll

A
  1. ühendab hüpotaalamuse teiste limbiliste struktuuridega

2. sarrustus, midagi naudingukeskuse laadset

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

orbitofrontaalse koore roll

A

töötleb stiimulitega seotud infot ja annab neile hinnanguid, aidates seega teha valikuid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

amügdala e mandelkeha roll

A
  1. Ohu/emotsionaalsete sündmuste registreerimine ja neile reageerimine
  2. seotud teiste inimeste emotsioonide ja näoilmete äratundmisega
  3. põhiroll emotsionaalsete assotsiatsioonide loomisel (“hirmukeskkonnad”)
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

retikulaarformatsiooni ehk taalamuse roll

A

üldine ärgastus; täpsemalt ülenev formatsioon stimuleerib aju ja alanev formatsioon reguleerib lihastoonust

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

ventraal-tegmentaal ala (VTA) roll

A

vabastab dopamiini teistesse ajuosadesse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

kuidas on dopamiin seotud reward’iga?

A

Dopamiini vabastamine õpetab meile, millised keskkonna sündmused on meile head. Dopamiini vabastamine suurem, kui positiivne keskkonna sündmus on ootamatu või oodatust parem.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

lühidalt kaks dopamiini põhilist funktsiooni?

A

loob heaolutunde ja valmistab keha ette tahtlikuks motiveeritud käitumiseks

20
Q

kõige olulisemad emotsiooni ja motivatsiooniga seotud hormoonid (3)

A

kortisool, testosteroon ja oksütotsiin

21
Q

kortisool - mis on?

A

nn stressihormoon

22
Q

testrosteroon - mis teeb?

A

seotud kõrge seksuaalse motivatsiooniga, soodustab võistlemist ka laiemalt

23
Q

oksütotsiin - mis teeb?

A

nn bonding hormoon, eriti oluline naistel, sest annab lisaks võitle või põgene käitumisele ka kolmanda võimaluse: teiste poole pöördumine nõustamise, toetuse ja hoolitsemise saamiseks

24
Q

kui teadvustatud on motiveeritud käitumine?

A

võib olla nii teadvustatud kui teadvustamata
motivatsioon midagi teha võib olla ajukoores keeleliselt struktureeritud kujul, nt “täna ma kirjutan 3 lõiku esseed”, kuid samas ei oska sama inimene seletada, miks just kolm lõiku
teadvustamata motivatsioon on sageli näljatunne

25
Q

ventromediaalse prefrontaalkorteksi roll

A

töötleb ja hoiustab sensoorsete ning sotsiaalsete stiimulitega seotud afektil põhinevat infot; oluline hinnangute tegemisel

26
Q

dorsolateraalse prefrontaalkoreksi roll

A

säilitab eesmärke ja on seotud kognitiivse kontrolliga

27
Q

eesmise tsingulaarkääru roll

A
  1. monitoorib infotöötlust
  2. konflikti esinemisel rakendab selle lahendamiseks kognitiivseid ressursse teistest ajukoore osadest
  3. igapäevase meeleolu, tahte ja valikute kontroll; selle aktiivsuse vähenemine on seotud kurbuse ja depressiooniga
28
Q

hipokampuse roll

A

seotud pikaajalise mäluga, eriti deklaratiivse mäluga

29
Q

insula

A

monitoorib kehalisi seisundeid (väsimus, pulss), et tekitada subjektiivseid tundeid (vastikus, huvi)

30
Q

ventraalne juttkeha ehk…

A

naalduv tuum, millega on seotud hüvedega seonduv “tahtmine”; osa aju naudingukeskusest

31
Q

The Reward Circuit - mis on?

A

mesolimbiline dopamiini juhtetee

32
Q

The Valuation Pathway, ehk hinnangute andmise juhtetee (?) - nimeta seotud ajuosad

A
hinnangute andmine:
1. orbitofrontal cortex (OFC)
2. ventromedial prefrontal cortex
väärtustel põhinevad otsused: 
1. amügdala
2. insula
3. juttkeha
4. prefrontaalkorteks
33
Q

The Self-Regulation/Self-Control Network - kehtiv põhimõte

A

eesmärkidega seotud impulsside kontroll eeldab ka kognitiivset kontrolli

34
Q

The Self-Regulation/Self-Control Network: eneseregulatsiooni ja enesekontrolli juures olulised ajuosad

A

eesmine tsingulaarkäär (ACC) ja dorsolateraalne prefrontaalkorteks (DLPFC)

35
Q

SR/SC Network: ACC roll

A

ACC aktiviseerub kui käitumist jälgitakse ja tuvastatakse konflikt või viga

36
Q

SR/SC Network: DLPFC roll

A
  1. vastutab töömälu ja juhtfunktsioonide töö eest
  2. seotud üldise intelligentsi ja enesekontrolliga (suurem töömälu = parem enesekontroll)
  3. saadab projektsioone mitmetesse teistesse ajuosadesse ja kontrollib neid, nt ACC ja basaalganglioneid
37
Q

kortisool - millal vabaneb?

A

vabaneb kõige tõenäolisemalt sotsiaalselt “ohtlikes” olukordades, nt avalik esinemine, kus organismi hinnatakse ja oht on enda sotsiaalset positsiooni kaotada

38
Q

millega on seotud kortisool?

A

kortisooli kõrge tase seotud:

  1. madal intellektuaalnee funktsioneerimine
  2. negatiivse afekt
  3. halvem tervis
39
Q

kuidas hüpotaalamus keha sisekeskkonda mõjutab?

A

mõjutab hormoonidega ajuripatsit, mis siis omakorda mõjutab endokriinsüsteemi ja kontrollib ANS-i (sümpaatiline ja parasümpaatiline süsteem)

40
Q

millest testosterooni tase sõltub?

A

keskkonnast: abielus meestel tase madalam kui vallalistel meestel, kusjuures kõrge tase seotud petmisega, madalam tase parema vanemhoolitsusega

41
Q

dorsaalne juttkeha (dorsal striatum)

A

koosneb putamenist ja sabatuumast ehk caudate nucleus’est; aju naudingukeskus

42
Q

mesolimbilise dopamiini juhteteega seotud ajuosad

A
  1. ventraalne tegmentaalne ala
  2. amügdala
  3. sabatuum
  4. putamen
  5. naalduv tuum
43
Q

millal on aktiivne naalduv tuum/ventraalne juttkeha

A

nii tasu ootuses kui tasu saades, kuid tihedamalt seotud oodatava tasuga

44
Q

VTA - dopamiini vabastamise seaduspärad

A

vabastatava dopamiini hulk on ennustatav oodatava ja tegelikult saadava eesmärgi (reward) suhtega
kui oodatust läheb paremini: rohkem dopamiini
kui oodatust läheb halvemini: vähem dopamiini

45
Q

miks võivad emotsioonid vahepeal mõistusest võitu saada?

A

amügdala saadab projektsioone peaaegu igasse ajuosasse, kuid sinna tagasi tulevad vaid vähesed projektsioonid ehk emotsioonid mõjutavad paljusid ajuosasid, kuid emotsioone paljud ajuosad ei mõjuta