Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

Psühhobioloogia > SEEKING-süsteem > Flashcards

SEEKING-süsteem Flashcards

1
Q

Nimeta emotsioonide süstematiseerimise kaks koolkonda

A

Baasemotsioonide teooriad ja konstruktivistlikud teooriad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Märksõnad baasemotsioonide teooriate juures (4)

A
  1. piiratud arv baasemotsioone
  2. emotsioonid baseeruvad konserveerunud ajustruktuuridel
  3. baaskategooriad on juba deterministlikult
    bioloogilisel tasandil ette antud
  4. kultuuride vahel erinevusi pole ehk kurb = sad = traurig
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Märksõnad konstruktivistlikke teooriate juures (3)

A
  1. emotsioonid on konstrueeritud tuginedes baasilistele afektiivsetele protsessidele
  2. baasprotsesside põhjalt saab tekkida palju erinevaid emotsioone
  3. kultuuride vahel on erinevused ehk kurb ≠ sad ≠ traurig
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

tuumafekti teooria

A

eksisteerib kaks pidevalt aktiivset afektiivset tundmuslikku protsessi – afektiivne aktiveeritus ja valents, mis on kausaalsed organiseerivad alusmehhanismid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

SEEKING-süsteemi täpseim eestikeelne vaste

A

OTSINGUIHA-süsteem

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

miks on SEEKING-süsteemi vaja?

A

süsteem hoiab meid haaratuna keskkonnast hüviseid/ressursse otsima

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

SEEKING-süsteemi subjektiivne emotsionaalne toon

A

ergastus ja energilisus (motiveeritus) millegi oodatava positiivse poole püüelda

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

SEEKING-süsteemi keskne emotsioon

A

ootusärevus, ootusärev eufooria

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

kuidas on emotsioon ja käitumine seotud?

A

süsteem vahendab elevust ja eufooriat, mis on sageli seotud intensiivsete eesmärgi poole püüdlevate käitumistega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

SEEKING-süsteemi aktivisatsiooni ilmingud

A
  1. nähtavad käitumised (uudistamine, nuuskimine)

2. mälu ja kognitiivsed efektid (assotsiatiivne õppimine, siit-saab seos)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

milleks süsteem evolutsiooniliselt hea on?

A

Uudistav käitumine on tegevus, mis soodustab keskkonnaga tutvumist ja kohandumist. See on oluline uues ümbruses toimetulekuks ning ellujäämiseks – see parandab võimalusi leida toitu, vett, varjualust,
põgenemisteed.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

kui kaugele võib SEEKING-süsteem evolutsioonis ulatuda?

A

C. elegans (varbuss, mullas elav mitteparasiitne nematood) asetatuna uude keskkonda vastab keskkonna muutusele „uudistava“ liikumismustriga.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

mis sensitiseerivad SEEKING-süsteemi?

A
  1. täitmata füsioloogilised vajadused (nt janu, nälg)
  2. välised stiimulid e kihutid (ellujäämiseks olulised)
  3. keskkondlikud stiimulid (seostatakse hüvistega; assotsiatiivne afektiivne õppimine)
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

millal on SEEKING-süsteem aktiivne?

A

ennekõike otsivas või püüdlevas faasis, hüvise saamisel aktivatsioon väheneb

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

planeeritud käitumise ja SEEKING-süsteemi seos

A

SEEKING-süsteemi interaktsioon kõrgemate ajupiirkondadega (korteks ja hipokampus)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

nimeta kuus märksõna, millega SEEKING süsteemi on veel seostatud

A
  1. üldine käitumislik aktivatsioon (lähenemismotivatsioonisüsteem)
  2. “tahtmise”-seisund
  3. käitumise kestmine
  4. erinevate käitumiste vaheline ümberlülitus
  5. lähenemiskäitumine
  6. tasu ennustusviga (positiivne üllatus viib suurema aktiivsuseni)
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

miks on SEEKING süsteem vajalik?

A

maailmas olevad hüved oleksid mõttetud, kui poleks süsteemi, mis motiveeriks nendei jõudma

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

motiveeritud käitumise kaks faasi

A
  1. apetitiivne (isulev faas)

2. konsummatoorne faas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

SEEKING-süsteem motiveeritud käitumises

A

reguleerib apetitiivset käitumist ehk püüdu stiimulini jõuda, konsumatoorsesse faasi jõudes süsteemi aktiivsus väheneb ja toimub ümberlülitus tarbimiskäitumisele

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

süsteemi seos õppimisega

A

SEEKING süsteemi aktiivsuse muutus võib olla baasiks, mille alusel toimub hüvede ja keskkondlike stiimulite vahelise seose õppimine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

süsteemi spetsiifilisus

A

SEEKING-süsteem on mittespetsiifiline ehk iga vajaduse jaoks pole eraldi süsteemi

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

mis juhtub spetsiifilise resursidefitsiidi korral?

A

aktiveerub mittespetsiifiline uudistamiskäitumine, kuid spetsiifiline seisund tundlikustab teatud täideviivaid mehhanisme (nt nälja korral lakkumine, hammustamine) ja tugimehhanisme (taju- ja mäluvälju)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

varasemad probleemid seoses süsteemi uurimisega

A

liigselt keskendutud keskkonnale ja välja jäetud organismi seesmise afektiivse seisundi mõjud käitumisele

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

mis paneb meid (sh loomi) käituma?

A

representatsioon ja ootus hüvisele ligipääsetavusest, mitte selle tarbimisega seotud otsene tajukogemus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

süsteemi evolutsiooniline funktsioon

A

süsteem õpib spontaanselt läbi sarrustusprotsesside seostama keskkondlikke sündmusi ja oodatavaid ressursse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

süsteemi olulisus seoste loomisel

A

hindab automaatselt keskkonnasündmuste ja -stiimulite olulisust seoses hüvede kättesaamisega – kahepoolne interaktsioon ka kõrgemate närviringetega (peamiselt glutamaatergilised närviringed korteksist)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

miks on SEEKING-süsteem baasemotsioon?

A

geneetiliselt eelhäälestatud ja mõeldud tingimatult vastama stiimulitele, millest sõltub ellujäämine; see närviringe on kaasasündinud ja ei sõltu kõrgematest ajupiirkondadest

28
Q

mis juhtub, kui süsteem noores eas kahjustub?

A

vähendab liigiomast hakkamasaamist ja elulemust

29
Q

süsteemi olulisus käitumise seisukohalt

A

süsteem aktiveerib keerukaid motiveeritud käitumiste kaskaade ja organiseerib käitumist; aktivatsioon moduleerib tekitatava käitumise juures olulisi sensoorseid süsteeme

30
Q

veel põhjuseid (3), miks tegemist on baasemotsiooniga

A
  1. süsteemi aktivatsioon kestab kauem kui seda esile kutsunud stiimul
  2. võib tingida aktiveeruma neutraalsele keskkondlikule stiimulile
  3. vastastikused seosed kõrgemate ajupiirkondadega
31
Q

SEEKING-süsteem ja elektriline koljusisene aju enesestimulatsioon

A

Osad ajupiirkonnad suudavad „üleval hoida“ elektrilist koljusisest aju enesestimulatsiooni – motivatsioon neid ajupiirkondi ise aktiveerida.

32
Q

mida ajus stimuleeritakse?

A

Loomad õpivad end kiiresti elektriliselt stimuleerima mediaalse eesaju kimbu (MFB) – lateraalse hüpotaalamuse ala (LH) piirkonda.

33
Q

mis juhtub erinevate ajupiirkondade elektrilisel enesestimulatsioonil?

A

neil on erinevad käitumuslikud tagajärjed – järelikult pole kõik vabatahtlikult stimuleeritavad piirkonnad mingi ühtse närviringe osad

34
Q

mida peaks SEEKING süsteemi enesestimuleerimine esile kutsuma?

A

uudistamisele iseloomulikku käitumist (ja seda ta teeb

– pöörane energilisus, nuuskimine)

35
Q

Aju elektrilist enesestimulatsiooni üleval hoida suutvate ajupiirkondade seos uudistava käitumisega haakuvate käitumistega

A

enesestimulatsiooni hoiavad kõige paremini üleval need samad ajupiirkonnad, mille aktiveerimine teadvuseta roti puhul tekitab kõige lihtsamalt SEEKING-süsteemi aktivatsiooniga seotud stereotüüpseid käitumisi – nt. otsiv nuuskiv käitumine

36
Q

James Oldsi klassikalise tingimise katse tulemused ja SEEKING-süsteem

A

1) Neuronaalne õppimine leidis aset juba 10x juures (LHs ja seotud piirkondades)
2) 20x juures käitumuslikul tasemel;
3) 20-30x juures taalamuse ja hipokampuse ajupiirkondadesse;
4) Kõige hilisemalt auditoorse stiimuli töötlemisega seotud korteksi piirkondades

37
Q

millisel piirkonnal oluline roll neutraalse stiimuli (heli) seostamisel hedoonilise hüvisega (toit)?

A

lateraalse hüpotaalamuse piirkonnal keskne integreeriv roll nii õppimise kui hilisema õpitu aktivatsiooni faasis.

38
Q

SEEKING-süsteemiga seotud piirkonnad ja juhteteed ajus (3)

A

kriitilised närviringed on koondunud lateraalse hüpotaalamuse (LH) koridori, mis ulatub ventraalsest tegmentumist (VTA) naalduva tuumani (n.Acc)

39
Q

mediaalne eesaju kimp SEEKING süsteemi kontekstis

A

Juhtetee mediaalse ajutüve piirkondadest (VTA) frontaalsete kortikaalsete aladeni. Läbides oma teekonnal LH-d, ühendab seda teiste limbiliste struktuuridega nagu ajuvahesein, naalduv tuum, amügdala.

40
Q

nimeta peamised dopamiinergilised juhteteed ajus (3)

A
  1. Mesokortikaalne juhtetee (ing.k. mesocortical pathway)
  2. Nigrostriataalne juhtetee (ing.k. nigrostriatal pathway)
  3. Mesolimbiline juhtetee (ing.k. mesolimbic pathway)
41
Q

mesolimbiline juhtetee (olulisus)

A

keskne roll SEEKING-süsteemis

42
Q

nigrostriataalne juhtetee

A

motoorsed funktsioonid, assotsiatiivne õppimine, hedooniliste stiimulitega seotud sarrustusseisundid

43
Q

mesokortikaalne juhtetee

A

täidesaatvad funktsioonid

44
Q

närvistruktuurid, mille elektrilisel või keemilisel stimuleerimisel vallandub aktiivne uudistamine ja lähenemiskäitumine (6)

A 
naalduva tuuma kest
ventraalse pallidumi keskosa 
haisteköbruke 
hüpotaalamuse supramammillaartuum; 
ventraalne tegmentaalne ala
lateraalne hüpotaalamus
45
Q

SEEKING-süsteemi aktiivsust vahendavad virgatsained (4)

A
  1. dopamiin (kesksel kohal)
  2. stimuleerivad noradrenergilised ja inhibeerivad serotonergilised sisendid
  3. oluline stimuleeriv sisend alanevatelt glutamaaditeedelt
46
Q

dopamiin ja SEEKING-süsteem

A

Keskseks VTAst ülenevad mesolimbilisse ja mesokortikaalsesse süsteemi projitseeruvad dopamiinineuronid. DA-neuronid laenglevad spontaanselt rütmiliselt – SEEKING-süsteemi suurema aktiivsuse ajal laenglemise sagedus suureneb

47
Q

atsetüülkoliini muskariinsete retseptorite kaudu VTA DA neuronitel enesestimulatsiooni hõlbustamine

A

Ach toimega aineid (agoniste) manustatakse meeleldi VTAsse

48
Q

muskariinergilised antagonistid VTAs vähendavad enesestimulatsiooni

A

(2)

49
Q

mis veel VTA DA-neuronite aktiivsust moduleerivad?

A

erinevad neuropeptiidid, nt neurotensiin, opioidid ja sustants P suurendavad SS

50
Q

GABA-ergilised mõjud SEEKING-süsteemis

A

loomad manustavad endale meelsasti GABA antagoniste VTA piirkonda

51
Q

“autoshaping” tähendus

A

loomade kalduvus spontaanselt käituda, nagu järjestikku esitatud stiimul ja hüve oleks sõltuvuses (ehk: põhjusliku seose leidmine seal, kus see on korrelatiivne)

52
Q

katseskeemist sõltuvad asenduskäitumised

A

täitmata ootuste tõttu tekkinud frustratsioonist tingitud ‘emotsionaalse energia kulutamine’

53
Q

näide asenduskäitumisest

A

Liigjoomine tekib näljastel rottidel, kellele fikseeritud intervallkava (2 min) järgi süüa antakse, aga nii vähe, et isu täis ei saa. Kui puuris vett ei ole, rebib loom kõike, mida võimalik või jookseb meeleheitlikult jooksurattal, kuni söök jälle saabub.

54
Q

miks selles näites asenduskäitumine toimus?

A

Näljased loomad, kes tunnevad püsivat toiduotsimise erutust, ei saa seda rahuldada loomulikul homöostaatliselt sobiva konsummatoorse käitumisega ja seetõttu kannavad selle üle alternatiivsele konsummatoorsele käitumisele, et osaliselt leevendada liigset isulist erutust.

55
Q

SEEKING ja psühhiaatrilised häired

A

Ebanormaalne mesokortikolimbilise DA-süsteemi funktsioneerimine skisofreenia, sõltuvuse, ADHD ja depressiooni puhul.

56
Q

ravile allumatu depressioon - mis võib olla efektiivne?

A

N.Acc aju süvastruktuuride elektriline stimulatsioon (ing. k. deep brain stimulation)

57
Q

SEEKING ja skisofreenia seos

A

SEEKING-süsteem keskne hüvisele ligipääsetavust ennustavate keskkondlike omaduste õppimisel. Nn „mõttekate korrelatsioonide“ otsimine keskkonnast

58
Q

millised sümptomid ilmnevad LH elektrilisel enesestimulatsioonil?

A

paranoidset tüüpi skisofreenia mudel

59
Q

skisofreenia ja SEEKING süsteem - põhjused

A
  1. Iseloomulik liigne dopamiinergiline aktivatsioon
  2. Antipsühhootikumid vähendavad LH enesestimulatsiooni (ja dopamiinergilist aktiivsust)
  3. Psühhostimulaatorid soodustavad LH enesestimulatsiooni loomadel ning korduval manustamisel võivad tekitada paranoidsest psühhoosist psühhiaatriliselt eristamatu seisundi inimestel
60
Q

milline on keskaju dopamiinisüsteem?

A

väga stressitundlik – see võib olla adaptiivne, stressi tingimustes peaksid otsimiskäitumised aktiveeruma, et leida stressitekitavatest oludest väljapääs

61
Q

uudistav käitumine kui ajas püsiv isenditevaheline eristav tunnus: millised on vähemuudistavad?

A

Väheuudistavad rotid on ka muudes käitumiskatsetes ärevamad, vähem motiveeritud ja kasutavad stressiolukorras passiivsemaid toimetulekuviise

62
Q

millega on seotud SEEKING süsteemi aktiivsus?

A

DA-süsteemi laenglemise toonilise komponendiga: SEEKING-süsteemil on baasaktiivsus, mis võib isenditi stabiilselt erineda.

63
Q

wanting vs liking vs SEEKING

A

ajalooliselt käsitletud sageli sama asjana, kuid tegelikkus on keerulisem

64
Q

Intsentiivse sensitisatsiooni e. kihutitele tundlikustumise teooria

A

Sõltuvuse tekkes kriitilised närvikohastumised muudavad need ajusüsteemid ülitundlikuks uimastitega seotud stiimulite suhtes. Kui sensitiseerunud, siis see intsentiivse olulisuse protsess põhjustab kompulsiivseid uimastiotsimismustreid. Suurenenud intsentiivne väärtus fokusseerub uimastitega seotud stiimuleile assotsiatiivse õppimise kaudu, ning see viib aina enam kompulsiivse uimastitarbimiseni.

65
Q

mediaalne eesaju kimp virgatsainete kontekstis

A

Selle koosseisus ülenevad monoamiinergilised noradrenaliini, serotoniini ja dopamiini kasutavad aksonid. Dopamiinergiline juhtetee VTAst edasi naalduvasse tuuma on osa mesolimbilisest juhteteest.

66
Q

mis juhtub mesolimbilise juhtetee kahjustumisel SEEKINGuga?

A

kui see juhtetee saab katseloomal kahjustada, järgneb letargiline, demotiveeritud käitumismuster

Psühhobioloogia (10 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2024 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions