Paroksüsmidena kulgevad haigused: epilepsia

Question 1

Epilepsia ehk langetõbi

Answer 1

Krooniline polüetioloogiline haigus. Korduvad epileptilised hood (paroksüsmaalne ja stereotüüpsed hood). Hood ei ole provotseeritud tavaliselt. Kliinilise manifestatsiooni põhjus - patoloogilised elektrilised laengud ajus

Question 2

Epilepsia diagnoos?

Answer 2

Kaks või enam provotseerimata hoogu

Question 3

Epilepsia etioloogia

Answer 3

• Primaarne: 50% (krüptogeenne, essentsiaalne)
• Sekundaarne: sümptomaatiline (ajutuumor; infektsioonid - entsefaliit, abstsess, tuberkuloos jne; trauma - hematoom, perinataalne kahjustus jne; vaskulaarne - ajuhemorraagia, ajuinfarkt, AVM jne; ainevahetushäired - metaboolsed entsefalopaatiad
• Juhuslikud hood: 95 inimestel elu jooksul üks hoog (palavik, ravimid, toksiinid: alkohol, plii, alumiinium jne)

Question 4

Epilepsia haigestumus

Answer 4

40-70 (100-190) / 100 000 aastas. Meestel rohkem kui naistel.

Question 5

Epilepsia sagedus

Answer 5

Vastsündinud, lastel 10 esimest eluaastat, vanuritel

Question 6

Epilepsia jaotuse alused

Answer 6

I) Partisaalsed (osalised, fokaalsed hood)
II) Generaliseerunud hood
III) Mitteklassifitseeritavad epileptilised hood

Question 7

Epilepsia uus klassifikatsioon

Answer 7

1) Fokaalse lähtega
2) Generaliseerunud lähtega
3) Teadmata lähtega

Question 8

I) Paritsaalsed (osalised; fokaalsed) hood

Answer 8

A) Lihtsad paridaalsed hood (teadusehäireta)

• Motoorse ilmingutega (Jackson, agressiivsed)
• Sensoorsete ilmingutega (visuaalsed, auditoorsed, oflaktoorsed, gustatoorsed)
• Autonoomsete ilmingutega (vistseraalsed, hüpotalaamilised)
• Häiretega kõrgemas närvitalitluses (automatismid, pseudoabsanisid, afektiivsed jne)

B) Komplekssed partisaalsed hood (teadvusehäirega)

• Lihtne partisaalne hoog → teadvusegäirega
• Teadvusehäire hoo algusest

C) Partisaalsed hood, mis arenevad sekundaarselt generaliseerunud hoogudeks

• Lihtsa partisaalse algusega
• kompleksse partisaalse algusega
• Lihtsad → komplekssed hood → generaliseerumine

Question 9

II) Generaliseerunud hood

Answer 9

A) Absansid
- Tüüpilised: EEG-s spike komplekside laengutena
- Ebatüüpilised: EEG-s muud muutused: teravad ja aeglased lained jne.
B) Moükloonilised hood
C) Kloonilised hood
D) Toonilised hood
E) Toonilis-kloonilised hood
F) Atoonilised hood

Question 10

UUS klassifikatsioon (pikem)

Answer 10

Fokaalse lähtega:

• Teadvusel (lihtne partisaalne)/ teadvusehäirega
• Motoorse/mittemotoorse algusega

Generaliseerunud lähtega:
- Motoorsed (toonilis-kloonilised, muud motoorsed)/mittemotoorsed (absansid)

Teadmata lähtega:
- Mitteklassifiseeritavad

Question 11

Partisaalsed (fokaalsed hood) - kirjeldus

Answer 11

Piirdunud ajuosas. Võib levida teistele ajuosadele. Komplekssed partisaalsed hood - teadvuse hämardumisega. Generaliseerumisel lülitub teadvus välja

Question 12

Generaliseerunud hood (kirjeldus)

Answer 12

Epilepitilise laengu generalisatsioon → teadvusekadu. Laengust haaratud kogu aju. Impulsid laskuvad keskajuni → lihastoonuse tõus (sirutuskramp), s.o. tooniline faas. Järgneb klooniline faas - aeglased tõmblused. Hoo lõpp - närvirakud välja kurnatud

Question 13

Absans

Answer 13

Lühiajaline teadvusekadu

Question 14

Epileptiline staatus

Answer 14

Hood järgnevad kiiresti üksteisele, vahepeal teadvus ei taastu

Question 15

Epilepsiahaige uurimine

Answer 15

Anamnees ja kliiniline uurimine → EEG → Idiopaatiline epilepsia → Epilepsiavastane ravi/ Sümptomaatiline v. krüprogeenne epilpsia → Piltdiagnostika (CT, MRT), laborat., geneetil. uuringud → Epilepsiat põhjustava haiguse diagnoos + ravi → Epilepsiavastane ravi

Question 16

Epilepsia diferentsiaaldiagnostika

Answer 16

Vasovagaalsed hood, sünkoobid, kollapsid; südamerütmihäired; psühhogeensed hood; auraga migrees; tikid, Gilles de la Tourette’i sndr.; düstooniad jm hüperkineesid (liigutushäired); paanikahäire; narkolepsia jm unehäired; paroksüsmaalne vertiigo - pearinglus

Question 17

Epilepsia ravi

Answer 17

1. Medikamentoosne ravi: kui on esinenud 2 epileptilist hoogu. Esmane hoog status epilepticus’ena. Pidev, kindel režiim. Võimalusel monoteraapiana - ühe ravimiga (ebaefektiivne 30%). refraktaarse epilepsia korral ravikombinatsioonid. Kui täielik kontroll ja hoogusid enam ei ole → ravi jätkub 2-5 aastat
2. Kirurgiline ravi

Question 18

Epilepsia ravimid

Answer 18

Kasutatakse vastavalt hoo tüübile, arvestades
patsiendi individuaalseid iseärasusi, teisi ravimeid jne. Kriteerium: hoogude sagedus. Võimalik määrata kontsentratsiooni seerumis.

Question 19

Epilepsia ravimid: “vana” põlvkond

Answer 19

Kasutusel esmaravimina: – Kasutusel esmaravimina: karbamasepiin, valproaat. Kasutusel teise valikuna või staatuse korral: fenütoiin. Ei ole enam kasutusel: primidoon, fenobarbitaal

Question 20

Epilepsia ravimid: “uus” põlvkond

Answer 20

Lamotrigiin, topiramaat, gabapentiin, vigabatriin,

levetiratsetaam, pregabaliin, zonisamiid

Question 21

Mida teha hoo korral?

Answer 21

Kaitsta vigastuse eest, jälgida. Kestva hoo ajal: diasepaam, lorasepaam. Anamnees! Küsimused, uuringud: Kas see oli hoog? Esimene hoog?; Neuroloogiline leid; KT/ MRT, EEG; Tööpiirangud; autojuhtimispiirang?; Mitteravimise risk? Ravimise risk?

Question 22

Hoogude riski vähendamine

Answer 22

Õige diagnoos ja ravi. Määratud ravimi korrektne tarvitamine. Ravimi annuste järsu muutmise välistamine. Küllaldane puhkus ja uni. Hoidumine alkoholist. Lähedased peavad teadma, mida teha epileptilise
hoo puhul