Närvisüsteemi areng Flashcards
- fetaalpäev
Formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed: ektoderm→ NS, mesoderm, endoderm.
- Arenguhäire: fakomatoosid
Nimeta lootelehed
Ektoderm, mesoderm, endoderm
Millisest lootelehest hakkab arenema NS?
Ektodermist
21.-28. fetaalpäev
Lootel tekib ektodermipaksend ehk medullaarplaat, millest areneb neuraalvagu ja sulgub siis neuraaltoruks, millel on kraniaalne osa (peaajualgmeks) ja kaudaalne osa (seljaaju algmeks)
Medullaarplaat ehk …
ektodermipaksend
36.-49. fetaalpäev
Suurajuosade diferentseerumine. Neuraaltoruõõnest tekib ajuvatsakeste süsteem
- fetaalkuu lõpp
Inimajule omased proportsioonid. Suuraju poolkerad katavad vaheaju. Olemas väikeaju ja ajusild. Moodustub lateraalvagu ehk külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast
Millal tekivad lootel inimajule omased proportsioonid?
- fetaalkuu lõpuks
Loote närvisüsteemi erinevus täiskasvanust 3. kuu lõpuks
Suurajul ja vaheajul puuduvad iseloomulikud vaod. Seljaaju ulatub õndraluuni (täiskasvanul 1.-2. nimmelülini)
- fetaalkuu lõpp
Normaalsed ajustruktuurid - käärud ja vaod. Subarahnoidaalõõs obliteerub → tekib suletud ruum pehmekelme ja ämblikvõrkkelme vahele. Olemas kõik närvirakud ja gliiarakud.
Millal kujunevad lootel normaalsed ajustruktuurid?
- fetaalkuu lõpuks
Loote närvisüsteemi edasine kasv (peale 6. fetaalkuud)
Sünapsite areng. Müeliniseerumine. Jätkete (dendriitide kasv)
Mitmendaks päevaks kujuneb neuraaltoru?
21.-28. fetaalpäevaks (sirge torujas moodustis)
Müeliniseerumisprotsessi algus ja lõpp
Algab 4. fetaalkuul ja lõppeb 2.-3. eluaastal
Aju kaal vastsündinul, 1. eluaasta lõpuks ja täiskasvanul. Seljaaju kaal
Vasstsündinu aju: 350-400g (10% kehakaalust).
1. eluaasta lõpul: 1000g.
Täiskasvanu aju: 1200-1400g (2% kehakaalus).
Seljaaju - 2% peaaju kaalust
Düsontogenees (arenguhäire) põhjused
Geneetilised tegurid (nt Downi tõbi). Loote nakkus (viirusinfektsioonid; süüfilis; tuberkuloos; algloomad) Fototoksilised tegurid (ravimid, narkootilised ained, alkohol, suitsetamine)
Anentsefaalia
Suuraju struktuuride arenematus. Neuraaltoru häire 4. fetaalnädalal. Eluga kokkusobimatu. Esinemissagedus < 1/10 000 elusünni kohta
Mikrotsefaalia
Aju väike; vaimse arengu mahajäämus.
Kraniostenoos
Kolju luustumishäire (kolju on kitsas). Õmbluste liiga kiire luustumine. Väline tunnus - pea ei kasva. Vaimse arengu mahajäämus hiljem. Vahel võimalik operatiivne ravi. (Aperti sündroom)
Neuraaltoru defektid - düsrafism. Peaaju songad (entsefalotseele)
Arenguhäire 20.-24. fetaalnädalal. Peaajusongad kuklas või otsmikul. Songakotis ajuosad. Seotud vatsakeste süsteemiga. Ei saa ravida
Neuraaltoru defektid - düsrafism. Seljaaju songad
Meningocele: songakotis ajukestad, ei pruugi olla raskeid häireid
Meningoradiculocele: songaotis ka närvijuured, raske defitsiit (jalgade halvatus, põie ja päraku pidamatus)
Meningomyeocele: songakotis seljaaju
Spina bifida
Puuduvad lülikaared lülisambas
Hüdrotsefaalia (vesipea)
Võib olla düsontogeneesi tagajärg. Liikvori rõhk tõuseb → ajuvatsakesed laienevad, ajuatroofia. Kliiniliselt: lõge pinges, õmbluste separatsioon, pea ümbermõõt suureneb, laup suureneb, ülesvaatehalvatus ehk “loojuva päikese fenomen”, mahajäämus arengus. Varane kirurgiline ravi → šunteerimine (liikvor juhitakse südame- või kõhuõõnde)
Kraniovertebraalse piirkonna arenguhäire
Piirkonnas, kus peaaju läheb üle seljaajuks
Arnold-Chiari sündroom
Väikeaju tonsillid on väljaspool koljuõõnt, allpool kuklamulku). Võib põhjustada vesipead. Bulbaarparalüüs piklikaju kraniaalnärvide perifeersest halvatusest: häiritud imemine, neelamine, hingamine. Võib avalduda alles keskeas
Tserebraalparalüüs
Kaasasündinud ajukahjustus. Tunnus liikumishäire. Neuroloogilised sümptomid varasest lapseeast.
Tserebraalparalüüsi põhjused
Enneaegsus, väike sünnikaal, infektsioonid, kilpnäärmehaigused või epileptilised hood emal, düsontogenees.
Mikrotsefaalia põhjused
Geneetiline defekt, infektsioonhaigus, ioniseeriv kiirgus enne 16. fetaalnädalat
