Üldine õpiraskus (tunnetusprotsessid) Flashcards
Tunnetusprotsessid üldise õpiraskuse korral
○ Probleemid kõigi põhiliste õpivilumuste omandamisel
- tunnetusprotsesside areng aeglane
- tunnetusprotsesside funktsioneerimine aeglane
○ Närviseoste kujunemise raskused
- raskused ka seoste hilisema täpsustamise ja modifitseerimisega (hilisem info muutumine) > Seosed ei teki nii kiiresti ega tugevasti, mistõttu on vaja palju korrata.
○ Erutus- ja pidurdusprotsesside ebapiisav tasakaalustatus (Ütleb kohe välja, mida mõtleb. Enne ei mõtle)
○ Iseloomulik on psüühilise töövõime kõikumine, mõni tund või päev võib olla oluliselt edukam kui teine
Tähelepanu iseärasused üldise õpiraskuse korral
○Tahtmatu tähelepanu nõrkus
• Rahutus või passiivsus
○ Tahtliku tähelepanu nõrkus
• Tahtliku tähelepanu areng hilistunud
○ Tähelepanu valivus on ebapiisav
○ Võime tähelepanu jaotada ja ümber lülitada on vähene
○ Tähelepanu maht on väike (1. kl lastel 1-2 objekti)
○ Tähelepanu püsivus on lühiajaline (kuni 10 min)
Mälu iseärasused üldise õpiraskuse korral:
meeldejätmisega seoses
○ Meeldejätmisega seoses
- Omandamine on aeglane
- Vajalik kordamine, harjutamine
- Materjali väline organiseerimine
- Seoste loomine väliste tunnuste põhjal
- Olulise eristamine ebaolulisest raskem
- Pigem mehaaniline meeldejätmine
Taju iseärasused üldise õpiraskuse korral
○ Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste funktsioonide arengut ja toovad kaasa vaimse arengu mahajäämuse
○ Nägemistaju toimib aeglaselt - vajab tajumiseks rohkem aega
○ Nägemistaju toimib kitsalt:
- tajuvad pigem järjestikku kui korraga
- raskused olulise eristamisel ebaolulisest
- raskused objektidevaheliste seoste tajumisel
○ Taju on vähe diferentseeritud
- eristavad halvasti sarnaseid objekte üksteisest
- eristavad halvasti värvusi ja nende nüansse
- tajuvad objekte mittespetsiifilistena
- oluline seos kõnega – kui eristavate tunnuste tajumine on piiratud, on kõnes vähe omadussõnu ja rühmitamisülesannete sooritamine keeruline
○ Taju on passiivne
- raskused mentaalse rotatsiooni ülesannetega (näidatakse pilti klotsidest ja küsitakse, milline näeb see välja teiselt poolt?)
- oskamatus süsteemselt vaadelda, otsida ja leida konkreetseid objekte
○ Taju püsivus on ebapiisav
○ Raskused:
- sügavustajuga
- kompimistajuga
- kinesteetilise tajuga (kohmakus)
- kuulmistajuga
- häälikute eristamine hilineb, kõne areng hilineb
- objektide asukoha määramisega
Mõtlemise iseärasused üldise õpiraskuse korral
○ Mõtlemise kujunemist mõjutavad tajude iseärasused, kõne arengu mahajäämus ning praktiliste tegevuste ja kogemuste äärmiselt piiratud kontekst
○ Analüüs ja süntees
• Vähem detaile, süsteemitus
• Vähem tunnuseid, eriti eristavaid tunnuseid
• Suhete või seoste põhjal järeldamine raskendatud
• Funktsiooni põhjal järeldamine raskendatud
○ Võrdlemine
• Leiavad hõlpsamini erinevusi kui sarnasusi
• esineb formaalsus
• võib asenduda kirjeldamisega
○ Rühmitamine
• situatiivse iseloomuga
• ebapüsivad rühmitamise alused
• väliselt õige rühmitus ei pruugi põhineda kõigil olulistel tunnustel
○ Üldistamine • Reeglite mõistmise raskused • Reeglite rakendamise raskused • Eriti uude konteksti ülekandmisel • Oht verbalismide kujunemisele • Metafooride mõistmise raskused
○ Teadusmõisteline mõtlemine kujuneb hilinemisega, raksustega ja süsteemmõistelise mõtlemiseni enamus ei jõua
• Mõtlemine on konkreetne
Kõne iseärasused üldise õpiraskuse korral
○ Abiõppelastel on alakõne. Laste vahel on olulised erinevused kõne arengu kiiruses ja kvaliteedis
○ Kõne areng sõltub oluliselt õpetamisest
○ Kõne areng hilineb
• hilinevad kõne-eelne vokalisatsioon ja žestide areng
• esimesed sõnad 2-3aastaselt
• esimesed sõnakombinatsioonid 4-5aastaselt
• primitiivne jutustamisoskus 3. klassis
○ Foneetilised ja foneemikuulmise hälbed on kõige kergemini ületatavad
○ Semantikaprobleemid ei ole täiel määral ületatavad
• raskusi nii tekstimõistmise kui –loomega
• eriti abstraktse tähendusega sõnadega
○ Kõne pragmaatika puuded
○ Kõne teadlikkus ei kujune lõplikult välja
○ Sisekõne areng on hiline ja puudulik
• häired mälu ja mõtlemisega
• raskused oma tegevuse kavandamise ja reguleerimisega
Metakognitsioon
.. on ennastjuhtiva õppimise üheks eelduseks.
See on arusaam enda kognitiivsetest nõrkustest ja tugevustest ning lahendsustrateegiate paindlik kasutamine
Õpistrateegiad
Teadmised millal, mida ja kuidas õppida.
Enesetõhusus suureneb kui…
○ Väärtustatakse plaanipärast ja strateegilist lähenemist õppimisele
○ Mõistetakse, et õppimine nõuabki pingutust
○ Mõistetakse, et õppija ise on õppimisel võtmeisikuks
Mida tuleks arvesse võtta õpetamisel?
○ Vastuseni jõudmiseni läheb rohkem aega
○ Võimalikult palju asju tuleks näitlikustada
○ Õpikeskkonda jätta võimalikult vähe segavaid faktoreid
Flaywell (1976) metakognitsioon ehk …
Teadlikkus enda kognitiivsetest protsessidest , kognitiivsetest tugevustest ja nõrkustest ning eneseregulatioon
Browni (1980) lihtsa õppimise mudel
Sisaldab nelja osa:
1) õppija omadused
2) õpitava materjali omadused
3) õpitulemus (ja selle hindamine)
4) õpitegevused
Õpiraskustega õpilastel võib olla keeruline mõista, mida ja kuidas hinnatakse.
Küsimuste esitamiseks peab õpilasel olema optimaalne teadmiste tase.
Mälu iseärasused üldise õpiraskuse korral: säilitamisega seoses
○ Säilitamisega seoses
- Unustamine toimub kiiremini
- Ununevad eristavad tunnused
- Mälujäljed on detailidevaesed ja süsteemitud
- Juhuslikud assotsiatsioonid avaldavad tugevamat mõju
Mälu iseärasused üldise õpiraskuse korral: meenutamisega seoses
○ Meenutamisega seoses
- Kalduvus lisada omalt poolt juurde
- Vähene kriitilisus oma vastuste suhtes
- Taastatava materjali fragmentaarsus ja süsteemitus
- Äratundmist raskendab nt ka eseme muutunud või ebaharilik asend
- Aktiivset mälust ammutamist ei toimu
