Õpiraskuste käsitluse ajalugu Flashcards
Kognitiivse arengu teooriad:
- H. Werner
- J. Piaget
- L. Võgotski
Kognitiivse arengu teooria: H. Werner
Ortogeneetiline printsiip ehk areng toimub üldiselt üksikule
Kognitiivse arengu teooria: J. Piaget
Kognitiivse arengu teooria (arenguetapid):
- Sensomotoorne etapp - sünnist kuni 2. eluaasta lõpuni
- Operatsioonieelne etapp - 3. kuni 7. eluaastani
- Konkreetsete operatsioonide etapp - 7. kuni 12. eluaastani
- Formaalsete operatsioonide etapp - 12. eluaastast alates
Kognitiivse arengu teooria: L. Võgotski
Sotsiogenees ehk areng toimub sotsiaalsest ümbrusest sissepoole - algul on väline abi suur (nt õpetajatelt), mis ajapikku järjest enam väheneb.
Kõne vahendab mõtlemist
Õpiraskuste ajalugu aastatel: 1877, 1887, 1895
1877 - neuroloog Adolf Kussamaul ja termin “sõnapimedus”
- raskused lugemisel, ehkki nägemine, kõne ja intelligentsus on normis
1887 - arst Rudolf Berlin ja termin “düsleksia”
- suured raskused kirjaliku teksti ja trükitud sümbolite tõlgendamisel
1895 - silmaarst James Hinshelwoodi juhtumikirjeldus
- omandatud sõnapimedus 58-aastasel mehel
- uuris sõnapimedust lastel, rõhutas varase sekkumise vajadust
Õpiraskuste varased käsitlused
- Õpiraskused kui neuroloogilise kahjustuse tagajärg (minimal brain dysfunction)
- Õpiraskused kui tajupuue (preceptual deficit). Selle lähenemise puudus: taju on liiga kitsas ja piiritletud mõiste
- Tähtede järjekorra segistamine ja teiste vigade tegemine (strephosmybolia). Selle lähenemise puudus: alati ei ole probleem seotud tähtedega (liiga kitsas termin), valed eeldused
Õpiraskuste ajalugu aastatel: 1896, 1905, 1940ndad, 1963
1896 - arst Pringle Morgani juhtumikirjeldus
- 14-aastane, kellel esines sõnapimedus sünnist saadik. Intelligente, kuid lugemisel raskused, hoolimata õpetajate pingutusest
1905 - doktor W. E. Bruner avaldas USAs esimese raporti lapse lugemisraskustest
1940ndad - dr Alfred Strauss ja Heinze Werner uurisid vaimse alaarenguga lapsi
1963 - Samuel A. Kirk levitas mõistet “õpiraskus” (learning disability)
Samuel A. Kirk
Keskendumine infotöötluse eripäradele ja eripedagoogilistele sekkumisvõtetele:
- tähelepanu pööramine keelele, lugemisele ja info töötlemisele
- vajalik on leida eripedagoogilisi sekkumismeetodeid
- senise neuroloogilise ja meditsiinikeskse lähenemise asemele võtta hariduslik lähenemine
Õpiraskuste ajalugu aastatel: 1969, 1973, 1975
1969 - USAs võeti vastu esimene seadusandlik akt, milles kohustatakse pakkuma tugiteenuseid õpiraskustega õpilastele
1973 - oletatakse, et õpioskusi on 1-3% õpilastest
1975 - USAs võeti vastu seadusandlik akt, mis kohustab andma tasuta ja kohandatud haridust kõigile õpilastele
Õpiraskuste ajalugu aastatel: 1987, 1994
1987 - üleskutse luua õppimise ja tähelepanu probleemide uurimiseks teaduskeskuseid
1994 - hinnanguliselt 4-5% õpilasest on õpiraskused, neist omakorda 60% lugemisraskus
Õpiraskuste ajalugu aastatel: 2005, 2011
2005 - Jeffrey Grueni juhitav töörühm identifitseerib geeni, mille variatsioonidel on tugev seos düslektikutega
2011 - Geary ja tema kolleegid leidsid, et 4-14% õpilastest on õpiraskus matemaatikas ja veel 10% on üldine õpiraskus
Õpiraskuste kaasaegne käsitlus
Õpiraskused tulenevad infotöötluse probleemidest. Õpiraskustega õpilased töötlevad väljastpoolt tulevat materjali teistmoodi
Millised infotöötlusprobleemid õpiraskustega lapsel esinevad ehk õpiraskuste kaasaegne käsitlus
- baasiliste infoühikute (nt häälik) töötlemise raskus (meelde jätmisel, tuletamisel, produtseerimisel)
- tugev korrelatsioon ATHga
- raskused sotsiaalsetele vihjetele reageerimisel
- rohkem frustratsiooni ja läbikukkumisi (seetõttu ka ärevushäireid ja depressiooni), suurem koolist väljalangemise risk
- õpiraskustel (eriti lugemisraskustel) on leitud geneetilisi põhjuseid
Mille poolest erineb kaasaegne käsitlus varasest käsitlusest?
Meil on rohkem teadmisi probleemist (laps saab rohkem abi). Varasem käsitlus oli liiga kitsas ja piiritletud.
