Spetsiifiline motoorikahäire Flashcards
Motoorse koordinatsiooni raske puue
Ei saa seostada ainuüksi intellektuaalse
puudulikkusega ega spetsiifilise, kaasasündinud või omandatud neuroloogilise häirega
Motoorse kohmakusega kaasneb tavaliselt ka
mõningane nägemis-ruumilise tunnetuse
puudulikkus.
Motoorne koordinatsioon, peen- ja üldmotoorika
märgatavalt madalamal tasemel lapse intellekti ja
iga arvestades.
Võivad kaasneda kõne ja keele arengu raskused
(eriti artikulatsioon).
Motoorsed raskused
• Väikelapseeas ebakindla kõndimisviisiga
• Õpib aeglasemalt jooksma, hüplema, trepist üles ja
alla käima
• Tõenäoliselt raskused kingapaelte sidumisel,
nööpimisel, palli viskamisel või püüdmisel
• Kaldub asju käest pillama, komistama, esemetega
kokku põrkama
• Halb käekiri, joonistamisoskus
• Panevad halvasti kokku puslesid, ehitusmudeleid,
konstrueeritavaid mänguasju
• Raskused pildilt detailide leidmisel
Osal lastel võivad ilmneda ______.
Õpiraskused
Võivad avalduda ______. Võib esineda ______ ja ______.
Võivad hoiduda ______, olla raskustes ______ ja ______
Sotsiaal-emotsionaalsed käitumisprobleemid,
Madalat enesehinnangu ja ärevust,
Spordist, riietumise ja hügieenitoimingutega.
Riskirühma kuuluvad?
Enneaegsed ja madala sünnikaaluga lapsed
Diagnoositakse enamasti ______ vanuselt.
6-12 aasta
Põhjused
• Minimal brain dysfunction
– Õppimise, tähelepanu ja motoorse koordinatsiooni
puue
• Minimal neurological dysfunction
– Sünnipuhuselt omandatud aju düsfunktsioon, mis on
seotud aju struktuuri kahjustustega (nt enneaegsus)
• Aju ebatüüpiline areng (väikeaju)
– Automatismide defitsiidi hüpotees
– Seesmise modelleerimise ehk ennustava motoorse
kontrolli defitsiidi hüpotees
Väikeaju defitsiidi hüpotees
Õpiraskustega lastel võib olla raskusi: – motoorsete ja keelefunktsioonidega, – töömäluga, – täidesaatvate funktsioonidega (tähelepanu, planeerimine), – nägemise ja ruumitaju, – liikumise koordineerimisega
Tunnetuse ja liikumisega seotud oskuste
automatismide väljakujunemise raskused ehk protseduurilise mälu probleemid.
Motoorse ja kognitiivse toimimise seos
Täidesaatvad funktsioonid:
– Planeerimine, ühelt tegevuselt teisele ümberlülitumine,
vastuskäitumise pidurdamine, mõtlemise soravus, info
salvestamine mällu samal ajal teise ülesandega tegeledes (töömälu), eesmärgipärane tunnetus ja käitumine
– Seotud IQga
– Seotud neuroloogiliste arenguhäiretega (ATH, pervasiivsed arenguhäired, SLI)
Igapäevased probleemid töö planeerimisel ja
organiseerimisel, tegemist vajavate ülesannete meeles
pidamisel
Tähelepanu on häirunud, nagu ka planeerimine ja
motoorne õppimine
Sagedasemad kaasnevad häired
• ATH (50%)
• Õpivilumuste spetsiifilised häired
– Düsleksia (50%)
– Düskalkuulia (nägemisruumiline töömälu)
• Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired (>50%)
• Lisaks madalam sotsiaalse kompetentsuse tase,
madalam enesehinnang, rohkem ärevust ja
depressiooni
• Suurem südame‐veresoonkonna haiguste risk
Sekkumine
• Oskusele/puudusele üldiselt orienteeritud sekkumised, mille tõhusus on küsitav
– Sensoorse integratsiooni teraapia, sensomotoorne
suunatud teraapia, protsessile suunatud teraapia
• Ülesande sooritusele/spetsiifilisele oskusele orienteeritud sekkumised, mis on
tõenduspõhised
– Ülesandepõhine interventsioon, neuromotoorne
treening, tunnetuse orienteeritus igapäevaste
tööülesannete sooritusele, ökoloogiline interventsioon
• Õpitulemuste, spordis osalemise ja enesehinnangu
vähenemise vältimiseks on vajalik diagnoosimine ja
sekkumine
- Kompenseerivate strateegiate õpetamine
- Suur roll tegevusterapeutidel
• Pere kaasatus koduse keskkonna ja rutiinide
kujundamisel (takjapaelad, rõivad venivast materjalist,
tugev joogipudel, taimer, selge päevaplaan, töölehe
kinnitamine laua külge)
• Eesmärkide seadmine