Sotsiaalpsühholoogia

Question 1

Esimene sotsiaalpsühholoogia eksperiment

Answer 1

Võttis aset aastal 1897, kui Norman Triplett uuris ja sai teada, kuidas jalgratturitel on teistega sõites paremad ajad kui üksi.

Question 2

Sotsiaalne soodustamine

Answer 2

Kalduvus täita lihtsaid ja hästi kätteõpitud ülesandeid teiste juuresolekul paremini kui üksi.

Question 3

Mina-käsitlus

Answer 3

Kogum uskumusi selle kohta, kes me oleme, mis on meile tähtis, millega tegeleme ehk mina kui objekt ja tegija. Minapilt koosneb erinevatest identiteetidest.

Question 4

Minapildi areng: peegeldatud hinnangud

Answer 4

Minapilt on sotsiaalne toode, mis tuleneb teiste inimeste reaktsioonidest ja hoiakutest meie suhtes.

Question 5

Minapildi areng: sotsiaalne võrdlus

Answer 5

Inimesed hindavad ennast võrreldes teistega (parem-halvem; sarnane-erinev)

Question 6

Minapildi areng: enese omistamine

Answer 6

Me järeldame miskit enda kohta jälgides kõrvalt enda käitumisi ja selle tulemusi.

Question 7

Minapildi areng: olulisuse printsiip

Answer 7

Minapilt on kogum hieararhiliselt organiseeritud enese kirjeldustest, milles mõned on olulisemad kui teised.

Question 8

Minapildi identiteedid

Answer 8

Identiteedid võivad olla seotud minevikuga (nt. grupp, kuhu inimene kuulus varem); olevikuga (nt. rollid, milles on inimene hetkel) ja tulevikuga (nt. kelleks inimene soovib saada)

Question 9

Personaalne identiteet

Answer 9

Inimese nägemus enda omadusest ja käitumisviisidest, mis on kesksed tema enda suhtes. Näiteks liider, usklik, sportlik, lahke.

Question 10

Sotsiaalne identiteet

Answer 10

Tuleneb inimese kuuluvusest erinevatesse gruppidesse ja sotsiaalsetest rollidest. Näiteks arst, ema, eestlane, TLÜ üliõpilane.

Question 11

Kollektiivne identiteet

Answer 11

Protsessi käigus tekkinud inimestevaheline identiteet, mis motiveerib kollektiivset tegevust. Näiteks poliitiline demonstratsioon või protest.

Question 12

Sotsiaalse identiteedi teooria (SIT)

Answer 12

Seletab inimeste käitumist lähtudes sotsiaalsest identiteedist. Meie vs nemad kategoriseerimine. Teooria kohaselt sõltub inimese minapilt tema sotsiaalsest identiteedist ning inimesed püüdlevad positiivse minapildi poole, tõstes “meie” staatust ja langetades “nende” staatust.

Question 13

SIT printsiibid: sotsiaalne kategoriseerimine

Answer 13

Inimeste gruppidesse kategoriseerimine lihtsustab arusaama ümbruskonnast. Erinevused gruppide vahel ja sarnasused gruppide sees on liialdatud. (sotsiaalsed stereotüübid)

Question 14

SIT printsiibid: sotsiaalne võrdlus

Answer 14

Inimesed võrdlevad ja seeläbi hindavad gruppe, et kuuluvustunnet tekitada.

Question 15

SIT printsiibid: positiivne sotsiaalne identiteet

Answer 15

Inimesed püüdlevad positiivse sotsiaalse identiteedi poole, võrreldes ennast teistega. Positiivne võrdlus “meie” kasuks soodustab paremat identiteeti ja nii vastupidi.

Question 16

SIT printsiibid: enesehinnang

Answer 16

Positiivse enesehinnangu saavutamine on motiiviks inimeste- ja gruppidevahelisele käitumisele.

Question 17

William James: enesehinnangu teooria

Answer 17

Enesehinnang = Edu : Taotlused

Question 18

Leon Festinger: sotsiaalse võrdluse teooria

Answer 18

Ülespoole võrdlus enesearengu jaoks; allapoole võrdluse enesehinnangu jaoks; horisontaalne (sarnane) võrdlus realistliku pildi saavutamiseks.

Question 19

Põhjuslik omistamine: situatsiooniline

Answer 19

Käitumise põhjuseks on inimesevälised tegurid.

Question 20

Põhjuslik omistamine: dispositsiooniline

Answer 20

Käitumise põhjuseks on inimese sisemised tegurid.

Question 21

Põhjuslik omistamine: fundamentaalne atributsiooni- või omistusviga

Answer 21

Kalduvus pidada käitumise põhjuseks inimese loomust ja alahinnata dispositsioonilisi tegureid.

Question 22

Põhjuslik omistamine: osaleja-vaatleja omistusviga

Answer 22

Kalduvus pidada teise inimese käitumist dispositsiooniliste põhjuste tagajärjeks ning enda käitumist situatsiooniliste põhjuste tagajärjeks.

Question 23

Põhjuslik omistamine: ennast teeniv viga

Answer 23

Enda edu korral dispositsiooniline omistus, aga ebaedu korral põhjuste omistamine situatsiooniline.

Question 24

Rusikareeglid ehk heuristikud: kättesaadavuse heuristik

Answer 24

Hindame mingi sündmuse toimumise sagedust lähtudest sellest, kui kergesti meenuvad vastavad näited.

Question 25

Rusikareeglid ehk heuristikud: esindavuse heuristik

Answer 25

Hinnatakse, kas isik, objekt või sündmus kuulub teatavasse kategooriasse, lähtudes sellest, kui sarnane ta on vastava kategooriaga.

Question 26

Rusikareeglid ehk heuristikud: suhtumise/hoiakute heuristik

Answer 26

Olukordadele reageerimine, kas positiivselt või negatiivselt vastavalt sellele, kuidas need meie hoiakutega klapivad.

Question 27

Rusikareeglid ehk heuristikud: ankurdamise ja kohandumise heuristik

Answer 27

Esmane info on ankruks ning sellele järgnevat informatsiooni võrreldakse ja kohandatakse vastavalt ankrule.

Question 28

Rusikareeglid ehk heuristikud: simulatsiooni heuristik

Answer 28

Hindame olukorra või sündmuse tõenäosust lähtudes sellest, kui kergesti või raskesti suudame seda ette kujutada.

Question 29

Grupis olemise negatiivsed mõjud

Answer 29

Sotsiaalne looderdamine, grupimõtlemine, konformsus, vastutuse hajumine.

Question 30

Ringelmanni efekt: sotsiaalne looderdamine

Answer 30

Koos töötavate inimeste summarne jõupingutus on väiksem, kui oleks üksi töötavate inimeste jõupingutuse summa.

Question 31

Vastutuse hajumine: kõrvalseisja efekt

Answer 31

Kriitilises olukorras teiste inimeste juuresolek vähendab igaühe initsatiivi sekkuda, sest usutakse, et keegi teine teeb ära või ollakse sotsiaalselt muud moodi mõjutatud.

Question 32

Konformsus

Answer 32

Käitumise muutmine otsese või kaudse sotsiaalse surve tulemusel.

Question 33

Informatsiooniline konformsus

Answer 33

Motiiviks on inimese soov, et tal oleks õigus. Eeldatakse, et teised teavad paremini ning muudetakse uskumusi ja käitumist.

Question 34

Normatiivne konformsus

Answer 34

Motiiviks on inimese soov teistele meeldida, olla aktsepteeritud.

Question 35

Konformsuse mõjutegurid

Answer 35

Tugevus (grupi olulisus) ja kohesus (füüsiline distants, aeg) suurendavad konformsust. Grupi suurus: mida vähem kaasosalisi, seda madalam konformsuse aste. Peale viiendat kaasosalist jõuab inimese konformsus maksimumi ega saa enam väga kaasosaliste lisandumisel tõusta.

Question 36

Vähemuse mõju: 4 olulist faktorit

Answer 36

Peab olema järjepidev, kindel oma arvamustes ja suutma seista vastu sotsiaalsele survele. Tuleb veel süstemaatiliselt mõelda ning olema mõõdukas ja mõistlik. Lisaks tuleb panna enamus samastuma vähemusega.