Arengupsühholoogia Flashcards

1
Q

Millega arengupsühholoogia tegeleb?

A

Tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Mis on arengubioloogia põhiprobleemid, mida iseloomustab protsesside pöördumatus?

A

Diferentseerumine, morfogenees ja kasvamine.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Ontogenees

A

Ühe konkreetse isiku areng viljastumisest kuni surmani. Alusprotsessideks on morfogenees ja diferentseerumine.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Fülogenees

A

Liikide areng

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Mis iseloomustab arengut?

A

Arengul on korrapära ja kindlad tunnused. Arengul on nii kvalitatiivsed (nt psüühika) kui ka kvantitatiivsed (nt vanus, kaal, pikkus) tasandid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Normatiivne areng

A

Arengu muster, mis on omane enamikele inimestele.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Idiograafiline areng

A

Arengu uurimisel keskendutakse indiviidile ja tema üksikasjalikele omadustele.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem

A

Elusolendeid tuleb vaadelda naturaalses keskkonnas, kuid seda on peaaegu et võimatu luua, seega on peamine uurimismeetod vaatlus, mis on aga kaheldav.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Darwin arengupsühholoogia võtmes

A

Darwin arvas, et areng on determineeritud ning seda iseloomustab pidev kohanemine keskkonnaga (lihtsam -> keerulisem). Ontogenees on fülogeneesi lühikordus ehk lapse ontogenees peegeldab liigi evolutsiooni.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Preyer

A

Preyeri arvates on oluline eristada lapseiga, võimekust jne, sest seal on erinevad vaadeldavad aspektid. Leidis nagu Darwingi, et uudishimu on last edasiviiv omadus.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Binet

A

Binet huviorbiidiks oli lapse mõtlemine ja intelligentsus ning ta leidis, et tuleb eristada lapse vaimset vanust kronoloogiliselt.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Baldwin

A

Baldwin, nii nagu Binet, huvitus samuti lapse mõtlemisest. 19. sajandi paiku ütles, et teadmised arenevad lihtsamast keerulisemaks.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Assimilatsioon

A

Sarnastamine (nt laps kasutab varasemat kogemust selleks, et sooritada uut tegevust)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Akommodatsioon

A

Kohastamine - uus informatsioon paneb inimese olemasolevaid skeeme muutma, et uue informatsiooniga seda kohastada

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Gesell

A

Gesell (geneetika) rääkis sellest, kuidas arengu määravad ära geneetilised protsessid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Preformatsiooniteooria (17. - 18. saj.)

A

Seisukoht, kus organism on embrüos justkui determineeritult valmis oma täiskasvanud kujul.

17
Q

Locke (17. saj)

A

Inimene sünnib tühja lehena. Info maailmast saab inimene teadmiste kaudu, mis pärinevad meeltest. Locke oli empirist. Tunded ja mõtted tulenevad assotsiatsioonidest. Locke ei usu karistustesse. Selleks, et laps saaks aru, tuleb talle seletada, mis ta tegi.

18
Q

Rousseau (18. saj)

A

Lapse loomulikku seisundit arengupsühholoogia seisukohalt iseloomustab headus. 0-2 eas kogeb imik meeldivat ja ebameeldivat meelte abil. 2-12 eas tuleb kõne, oskab kõndida ja taipab põhjusi. 12-15 eas saab probleemidest ja põhjust-tagajärg seostest aru. 15-edasi eas hakkab inimene moraalsusest aru saama. Laiskus on oluline spontaansete lahenduste jaoks. Karistuse vastane nagu Locke’gi.

19
Q

Freud (1856-1939)

A

Struktuurne isiksuseteooria - ID on primitiivne ja impulsiivne ajuosa, mis tahab kohe ja nüüd. EGO kujuneb välja ID’st ning vahendab reaalsust. SUPER EGO loob kahetsustunnet ning kujutab endas moraalseid väärtusi.

20
Q

Erikson (20. sajand)

A

Psühhosotsiaalne arenguteooria ja selle astmed - Tähtsaimal kohal ego - analüütiline lähenemine. Reaalsust tuleb tajuda, et maailmas toime tulla. Rõhutab keskkonna olulisust. Inimene hindab ennast teiste asjadega võrreldes. Konflikti lahendamata jätmine mõjutab järgnevaid astmeid. (Ego nago Erikson)

21
Q

Mahler (20. sajand)

A

Mahler huvitus lapse normaalsest arengust - 1) normaalne autism; 2) normaalne sümbioos; 3) eraldumine ja individuatsioon

22
Q

Läbilõike uuring

A

Uuritakse ühel ajahetkel sama meetodiga kahte erinevat gruppi. Ei võimalda põhjus-tagajärg põhjendusi anda.

23
Q

Watson; biheiviorism (1878-1957)

A

Käitumise põhjuseks on tingimine ja õppimine. Tegeleb vaid käitumisega - stiimul-reaktsioon ideega - kuid midagi rohkemat peaks seal peituma (emotsiooni, tähenduse aspekt).

24
Q

Skinner, biheiviorism (20. saj)

A

Sotsiaalse õppimise teooria, operantne tingimine, Sarrustuse skeemid. Õppimine tasustamise vahendusel on oluline (järg biheiviorismile); sarrustus - käitumispsühholoogia: Protsess, mille abil suurendatakse või tugevdatakse soovitud käitumisreaktsiooni toimumise tõenäosust. [reinforcement]

25
Q

Piaget; kognitiivne koolkond (20. saj)

A

Kognitiivse arengu teooria. Lapse mõtlemise iseärasused: egotsentrism, animism ja artifitsialism.

26
Q

Egotsentrism

A

Laps defineerib maailma enda positsioonilt.

27
Q

Animism

A

Uskumus, et elutud objektid omavad elulisi tunnuseid (nt tunded, soovid).

28
Q

Kognitiivse arengu teooria

A

Piaget poolt 1970 avaldatud, mis ütleb, et areng on astmeline. Nendeks on sensomotoorne; preoperatsionaalne, konreetsete operatsioonide ja formaalsete operatsioonide periood.

29
Q

Sensomotoorne periood (0-2 iga)

A

Õppida selgeks objekti permanentsus, oluline veel intentsionaalsus, õppimine käib katse-eksitusel.

30
Q

Preoperatsionaalne periood (2-7 iga)

A

Imiteerimine, jäljendamine, käsitleb keskkonda sümbolite vahendusel. Hakatakse vaimseid representatsioone käsitlema. (egotsentrism, animism, naiivne realism). Opereerib kujutlustega, puudub oskus vahet teha reaalsusel ja fantaasial, intuitiivne mõtlemine, lapsed ei mõista koguseid.

31
Q

Konkreetsete operatsioonide periood (7-11)

A

Oskab ajas edasi-tagasi käia, seoste põhjal edasi liikuda, hüpoteese püstitada, kujundab abstraktseid struktuure (sellisel puhul kuulub järgmisesse perioodi).

32
Q

Formaalsete operatsioonide periood

A

Võimalus haarata potentsiaalseid võimalikkuseid.

33
Q

Etoloogia teooria neli peamist ideed

A

1) liigispetsiifiline kaasasündinud käitumine; 2) evolutsiooniline vaatenurk; 3) õppimise eelsoodumus; 4) etoloogiline metodoloogia

34
Q

Vermimine (Lorenz)

A

vermimine – oluliste mõjurite (vanemad, toit, vaenlased) eritunnuste varajane kinnistumine mälus. Nt järgnemisreaktsioon – vastsündinud isend hakkab järgnema esimesele suurele liikuvale objektile.

35
Q

Kontekstualism ja sotsiokultuuriline arenguteooria (Võgotski 1896-1934)

A

Keskkond ja isik, nende omavaheline suhestumine. Laps internaliseerib saadud kogemusi. interpsüühiline -> intrapsüühiline.

36
Q

Lähima arengu tsoon (Võgotski)

A

“Lähima arengu tsoon on tegeliku individuaalse probleemide lahendamise taseme ja koos täiskasvanu või suuremate teadmiste ja oskustega kaaslasega võimalikuks saava probleemide lahendamise oskuse taseme kaugus üksteisest. “

37
Q

Jaan Valsiner

A

1) vaba liikumise tsoon - lapse valikud piiratud, muutub aja möödudes; 2) soositud tegevuste tsoon - kohustatus puudub, soovituslik käitumine; 3) lähima arengu tsoon

38
Q

Bronfenbrenner (Ökoloogia teooria)

A

Mesosüsteem seob mikrosüsteeme, eksosüsteemi ei mõjuta väga ise, kuid see mõjutab sind, makrosüsteemi alla kuuluvad väärtushinnangud, kultuur jne, kronosüsteem on ajaline dimensioon, aeg sisaldab endas muutuseid. Ökoloogiline süsteem vahetub rolli muutudes.

39
Q

Kohlberg (1927-1987)

A

Moraalse arengu staadiumid (6 taset)