Sõltuvuskäitumine

Question 1

Arenev aju

Answer 1

5-20 eluaastat, mis on aju arenguks kriitiline aeg. Hallaine väheneb ehk kortikaalsete struktuuride õhenemine ja valgeaine maht suureneb ehk organiseerituse suurenemine.

Question 2

Endofenotüüp

Answer 2

Sisemine fenotüüp, vahendaja geenide ja käitumise vahel

Question 3

Kuritarvitamine

Answer 3

Tarvitamise viis, mis kahjustab tervist. Kahjustus võib olla somaatiline (nt. hepatiit, mis on tingitud ainete enesele manustamisest süstetena) või psüühiline (nt. suurest joomisest tingitud episoodilised depressiivsed häired). Tarvitamine vähemalt 1 kuu vältel või korduvalt 12 kuu vältel.

Question 4

Sõltuvus

Answer 4

Somaatiliste, käitumuslike ja kognitiivsete avalduste kompleks, mille korral aine või ainete tarvitamine saavutab patsiendi käitumises prioriteedi käitumisavalduste suhtes, mis on kunagi olnud suurema väärtusega. Sõltuvussündroomi olulisim iseloomujoon on tung (sageli tugev, vastupandamatu) psühhoaktiivset ainet (mis võib, aga ei pruugi olla arsti poolt ordineeritud), alkoholi või tubakat tarvitada.

Sõltuvus on ajuhaigus, mille avaldumist mõjutavad geneetilised, psühhosotsiaalsed ja keskkondlikud tegurid ja mida iseloomustab kompulsiivne otsingu- ja tarvistamiskäitumine sõltumata selle negatiivsetest tagajärgedest.

Question 5

Mis on ajuvedeliku funktsioon?

Answer 5

Varustab aju kudesid toitainetega.

Question 6

Mis on aju tasusüsteem?

Answer 6

See on tegutsemise ajendite süsteem, mis hoiab inimest motiveerituna, et sooritada teatud tegevusi. Basaalganglionite aktvivatsiooni üleaktiveerimisel tekib eufooria, kuid korduv eksponeerimine vähendab tundlikkust, seega muud tegevused ei ole enam niivõrd nauditavad.

Question 7

Glutamaat

Answer 7

Aju ja kesknärvisüsteemi kõige levinum ergastav neurotransmitter. See on vajalik aju nõuetekohaseks toimimiseks. (mälu, õppimine)

Question 8

Sensitisatsioon

Answer 8

Organismi vastuse (nt käitumine) tugevnemine/võimendumine sama stiimuli korduval esitamisel (esinemisel).

Question 9

Tasu-sensitisatsiooni teooria

Answer 9

Teooria/mudel seletab algse tarvitamisega kaasneva naudinguvastuse (“meeldib”; “liking” the drug) kujunemise (kompulsiivseks) tungivastuseks (“tahan”; “wanting” the drug).

Question 10

Allostaatiline mudel: homeostaasi düsregulatsioon

Answer 10

Teooria kohaselt ühe emotsiooni tugev väljendus/kogemine (nt nauding) surub alla teise, vastandliku emotsiooni väljendumise/kogemise (nt valu). Stiimulile vastusena kogetud erutustaseme (lühiajalisele) tõusule järgneb vastupidine (negatiivse) emotsiooni kogemine kuni taastub organismi homeostaatiline olukord (lihtsustatult: pingutusele järgneb pingelangus).

Question 11

Kaksikdiagnoos

Answer 11

Mõistena kasutatakse siis, kui koos esinevad psüühikahäire ja (aine)kuritarvitamine või sõltuvushäire.

Question 12

Komorbiidsus

Answer 12

Komorbiidsuseks nimetatakse meditsiinis ühe või rohkema tervisehäire (või haiguse) koosesinemist põhihaiguse või -häirega, samuti selliste lisahaiguste või -häirete mõju. Täiendavateks häireteks võivad olla ka käitumis- või psüühikahäired.

Question 13

Muutuse transteoreetiline mudel (Prochaska ja DiClemente)

Answer 13

Eelkaalutlemine, kaalutlemine, otsus/ettevalmistus, tegutsemine, säilitamine, väljumine.

Question 14

Tagasilöök/libastumine

Answer 14

Esimene varasema, harjumuspärase (toimetuleku) käitumise kasutuselevõtu episood, mis võib, kuid ei pruugi viia tagasilangusele

Question 15

Tagasilangus

Answer 15

Tagasipöördumine harjumuspärase (toimetuleku)käitumise juurde, mida iseloomustab tajutud kontrolli kaotamine käitumise psühholoogiliste ajendite suhtes. (mustri taasilmnemine)

Question 16

Kogemuslik õppimismudel (Lewin, Kolb)

Answer 16

Kogemus -> jälgimine -> reflekteerimine -> planeerimine

Question 17

Sõltuvushäirete kognitiivne mudel (Beck, Wright, Newman, Lease)

Answer 17

Aktiveeriv olukord -> ennetavad uskumused -> automaatmõtted -> tung -> lubavad uskumused -> keskendumine tegevusele -> jätkuv tarvitamine või TL