KNS ja PNS

Question 1

Kesknärvisüsteem (KNS)

Answer 1

KNS koosneb pea- ja seljaajust ning on ühenduses PNS-iga seljaaju kaudu. KNS saadab informatsiooni PNS-i eferentsete neuronite kaudu ning aferentsed närvirakud toovad PNS-ist KNS-i informatsiooni.

Question 2

Perifeerne närvisüsteem (PNS)

Answer 2

PNS koosneb omakorda somaatilisest ehk kehalisest (SNS) ja autonoomsest närvisüsteemist (ANS). SNS-i roll on KNS-ist saadud infoga juhtida skeletilihaste tegevust ja KNS-i edastada sensoorset infot, mis pärineb nahalt, lihastelt ja liigestelt. ANS reguleerib siseelundite tööd ning see kõik toimib tänu sellele, et kommunikeeritakse KNS-iga vastastikuselt. Lisaks jaguneb ANS kaheks erinevaks haruks, milleks on sümpaatiline ja parasümpaatiline haru. Esimest neist iseloomustab “fight or flight” reaktsioon ja teist “rest and digest” reaktsioon.

Question 3

Ajutüvi

Answer 3

Asub seljaaju ülemises otsas ning on kõige primitiivsem aju kiht. Ajutüvi koosneb piklikajust, sillast, keskajust ja talamusest.

Question 4

Piklikaju (medulla oblongata)

Answer 4

Piklikaju reguleerib hingamiselundite, südame ja veresoonkonna tööd.

Question 5

Sild (pons)

Answer 5

Sild reguleerib ajukoore aktiivsust, une- ja ärkveloleku rütme.

Question 6

Keskaju ja talamus

Answer 6

Keskaju ja talamus on kui ülekandejaamad ajutüve ja ajukoore vahel.

Question 7

Ajukoorealused struktuurid

Answer 7

Tegemist on imetaja ajuga, mis vastutab emotsioonide, motiivide, õppimise ja mälu eest. Imetaja aju koosneb hüptalamusest, mandeltuumast ja hipocampusest.

Question 8

Hüpotalamus

Answer 8

Hüpotalamus ühendab närvisüsteemi hormoonsüsteemiga ning reguleerib motiveeritud käitumisi, milleks on söömine, joomine ja seksuaalkäitumine.

Question 9

Mandeltuum (amygdala)

Answer 9

Mandeltuum kujundab emotsionaalseid reaktsioone ning vastutab “fight or flight” reaktsiooni eest.

Question 10

Hipocampus

Answer 10

Hipocampus on oimusagara struktuur ning omab võtmerolli õppimise ja mälu osas.

Question 11

Ajukoor

Answer 11

Tegemist on mõtleva ehk primaatide ajuga. Ajukoor koosneb viiest erinevast osast, milleks on otsimikusagar, kiirusagar, oimusagar, kuklasagar ja väikeaju.

Question 12

Otsmikusagar (frontal lobe)

Answer 12

Vastutab mõtlemise, käitumise reguleerimise, planeerimise ja peegelneuronite eest.

Question 13

Kiirusagar (parietal lobe)

Answer 13

Vastutab aistingute ja tajude moodustamise eest. Samas jälgib ka objektide ruumilist asetust (ruumitaju) ning edastab infot liigutusi kontrollivatesse ajupiirkondadesse.

Question 14

Oimusagar (temporal lobe)

Answer 14

Oimusagar vastutab kuulmissigaalide töötlemise eest. Selle vasak pool on suulise kõne ja mõistmise osa.

Question 15

Kuklasagar (occipital lobe)

Answer 15

Kannab vastutust nägemisinformatsiooni töötlemise eest (värvid, kuju, liikumine)

Question 16

Väikeaju (cerebellum)

Answer 16

Koordineerib lihaste tegevust ja tasakaalu hoidmist

Question 17

Otsmikusagara osa: motoorne projektsioonipiirkond

Answer 17

Iga ala selles piirkonnas juhib ühe konkreetse kehaosa liigutusi, kuid suur kehaosa ei ole vastavuses suure aju alaga. Loeb vaid kehaosa kasutamise ulatus ja keerukus.

Question 17

Kiirusagara osa: somatosensoorne projektsioonipiirkond

Answer 17

Siia laekub informatsiooni nahalt. Igalt kehaosalt tulevale sõnumile vastab kindel ala ajus.

Question 18

Vasak ajupoolkera

Answer 18

Vastutab keelelise võimekuse, analüütilise info töötlemise ja liigutuste koordineerimise eest.

Question 19

Parem ajupoolkera

Answer 19

Vastutab ruumitaju, loovuse, tervikliku info töötlemise, nägude äratundmise ja suhtluse eest.

Question 20

Mõhnkeha (corpus callosum)

Answer 20

Kahe ajupoolkeravaheline närvikiudude kimp, mis võimaldab neil informatsiooni üksteisega vahetada.