Helisüntees 2

Question 1

Fourieri teoreemi põhiidee

Answer 1

Kui meil on komplekslaine, siis saame analüüsides lahti võtta, millised komponendid on sees ja millised pole. Seda me nende nelja sammuga teemegi.

Question 2

Fourier analüüs

Answer 2

Et analüüsida helifaili, on vajalik jagada kogu faili väikesteks tükkideks, mida nimetatakse akendeks (ingl window). Akende suurus määratakse millisekundites või sämplides.

Kuna akende „lõikamine“ on helilaine suhtes juhuslik, siis võib helilaine katkestamine mitte just nullpunktis tuua sisse impulssitaolisi moonutusi (ingl click).

Question 3

Spektogramm ehk sonogramm

Answer 3

Sonogrammi ehk spektrogrammi x-teljel esitletakse ajalist kulgemist, Y-telg kujutab sagedust,. Helitugevus aga väljendub defineeritud värvitoonides, need võivad olla vikerkaare värvide (või muus) järjestuses või hallastmetena.

Question 4

Spekter

Answer 4

On võimalik esitada järjest teatud arv spektreid kolmemõõtmelise diagrammina või kahemõõtmelise tugevuse parameetrina värvi abil, mida nimetatakse siis spektrogrammiks või sonogrammiks

Question 5

Spektri tüübid

Answer 5

Harmooniline, mitteharmooniline, müra

Question 6

Harmooniline spekter

Answer 6

Harmooniline spekter - sagedused on täisarvu kordsed. Enamik tavalised keel- ja puhkpillid genereerivad harmoonilise spektri. Joonis on x ja y telg ja siis 123456 numbrid all. Iga numbri juures kordamööda kõrgusega.

Question 7

Mitteharmooniline spekter

Answer 7

mille võnkekeha on kahe või kolmedimensiooniline. Igatsugu kellad (ntks torukellad). Spektraalkomponedid on üksikud jooned. Saame öelda, et need ei ole nii regulaarsed täisarvuliste sagedustega nagu harmoonilises spektris. Sagedused ilmuvad nö suvaliselt. Ntks 1 ja siis 1,3 ja siis 2, 3 ja siis 4,456 jne

Question 8

Müraspekter

Answer 8

Paljud sagedused on tihedalt koos

Question 9

Lainete paiknemine ruumis

Answer 9

Ristlaine ja lontituudlaine

Question 10

Ristlaine

Answer 10

Võnketelg risti liikumisteljega. Näide kui viskad kivi vette. Toimub energia edasikandmine.

Question 11

Longituudlaine

Answer 11

Longituud ehk digilaine ehk longituudlaine. Toimub samal teljel. Liikumistelg on vasakult paremale ja ka võngub samas suunas. Joonis on täpikestega

Question 12

Mis vahe on elektromagneetilistel ja mehaanilistel lainetel?

Answer 12

Elektromagneetiline on alati ristlaine (longituudi pole, va. Plasmas või väga erilistel tingimustel). Selle saab polariseerida. Saab kirjeldada, mis tasandil, kas vertikaal või horistontaaltasandil toimub see võnkumine. Akustiline on longituud