Elektroakustika 3

Question 1

1857

Answer 1

Scott leiutab phonoautograph (fonograaf)

Question 2

1877

Answer 2

Thomas A. Edison leiutab vaharulli fonograafi

Question 3

1887

Answer 3

Berliner leiutas Shellaki grammofoni

Question 4

1928

Answer 4

Fleumer leiutab magnetlintsalvestustehnoloogiat

Question 5

1935

Answer 5

Saksa firma AEG töötas välja esimene makk K1

Question 6

1980-date alguses

Answer 6

arendasid Sony ja Philips Audio-CDd. CD kestvus 74 min (beethoveni 9)

Question 7

Muusikaandmete salvestamine

Answer 7

• kaskuva kaaluga töötavad kellad kirikutes’
• programmeeritavad isemängivad kellamängud (17. saj + hiljem)
• Tiftrulliga muusikaautomaadid: totja Favre
• isemängivad klaverid
• MIDI - Musical Instruments Digital Interface

Question 8

Tämbrivõmaluste laiendamine, müraesteetika

Answer 8

• mehhaaniline müragenereerimine: Russolo

- Cage prep. klaver

Question 9

Elektriseerimismasin

Answer 9

Guericke, Leibnitz

17. saj

Question 10

Kondensaator / Leideni pudel

Answer 10

Musschenbroek, Kleist

18. saj

Question 11

eksperimendid konnajalgadega

Answer 11

Luigi Galvani

18. saj

Question 12

Telefon (akustiline ülekanne)

Answer 12

Reis/ Bell

18. saj

Question 13

Aurumasin

Answer 13

James Watt

18. saj

Question 14

Elektrigeneraator

Answer 14

Pixii, Siemens

Question 15

Telegraaf (andmete ülekanne)

Answer 15

Gauss / Weber, Morse

Question 16

Traadita telegraaf

Answer 16

Marconi /Braun

Question 17

Helimanipulatsioon (3)

Answer 17

• Paul Hindemithi grammofoni eksperimenidi (1930)
• John Cage’i lugu “Imaginary landscape #1” (1939),
• Ringmodulatsioon kui varane live-elektroonika efekt (Stockhausen, nt Mixtur (1964), Mantra (1970))

Question 18

Dünamofoon ehk Telharmoonium

Answer 18

Cahill (1867-1934)

Muusika edastamine läbi telefoni, kommertslik müümine, muusika levitamine üle võrgu

Question 19

Intonarumori

Answer 19

mehhaanilised mürageneraatorid, Russolo

Question 20

Teremin (ka Aetherophon, Termenvox)

Answer 20

esimine elektrooniline pill, leiutaja Termen , Nõukogude liit

Question 21

Teremin: kuidas töötab?

Answer 21

kahe antenniga mängitav, ilma puutumata, võimaldab mängida glissando’t

Question 22

Ondes Martenot: kuidas töötab?

Answer 22

parema käega tõmmatav rõngas mõjutab helikõrgust, üksik klahv vasakule käele kujundab mähisjoont ja helitugevust, võimaldab mängida glissandot, erinevaid tämbreid, erineva tämbriga kõlari valik (palm, gong, tavaline)

Question 23

Trautoonium: kes?

Answer 23

Trautwein, mängija Sala,

Question 24

Trautoonium: kuidas

Answer 24

Allavajutav takistustraat, vajutuskoht määrab helikõrgust, allavajutav sügavus määrab helitugevust, võimaldab mängida glissando’t, subharmoonilised mikstuurid (subharmonic mixtures), keerulised süsteemid tämbrite registreerimiseks

Question 25

Esimjene live-elektroonika

Answer 25

John Cage’i lugu “Imaginary landscape #1” (1939), milles manipuleeritakse siinushelidega testplaadid elavas ettekandes, mida võib lugeda live-elektroonika sünniks
- Ringmodulatsioon kui varane live-elektroonika efekt

Question 26

Electronic Technic Development

Answer 26

0) neumaatiline tehnoloogia Midde/End of 19. century pneumatic organs / player piano
1) ühendused End of 19. century kõne kaugülekanne
2) Vacuum Tubes Beginning of 20. century Radios

3) Transistors around from the 1960ies (Modular) Analog Synthesizer
4) Integrated Circuits around from 1980ies Yamaha DX 7 synthesizer

Question 27

West Coast

Answer 27

San Francisco Tape Music Center (Buchla)

Stanford University (CCRMA) Chowning

Question 28

East Coast

Answer 28

Columbia-Princeton Tape Music Center
Columbia-Princeton Electronic Music Center
RCA
Bell Laboratories,

Question 29

Elektrooniliselt genereeritud helid süstematiseeritakse:

Answer 29

"Ton" (siinusheli), 
"Klang" (harmoonilise spektriga heli), 
"Tongemisch" (siinushelide segu ehk mitteharmoonilise spektriga heli, nagu Studie II algusmaterjalid), 
"Rauschen" ehk müra ja 
"Impuls" impulss ehk knakk.