Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

Filosoofia > Elektroakustika ajalugu > Flashcards

Elektroakustika ajalugu Flashcards

1
Q

Elektrooniline muusika

A

Vältimatult vajalik elektri olemasolu. Elektroonilised muusikainstrumendid: elektromehaanilisteks (näitekstelharmoonium,Hammondi oreljaelektrikitarr) ja n-ö puhtalt elektroonilisteks (näitekstereminjasüntesaator).

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Elektronmuusika

A

Loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikudelektroonilised muusikainstrumendidvõi laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalikhelivõimendus.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Elektroakustiline muusika

A

Lääne muusikažanr, milles kasutatakse tehnoloogiat, selleks, et manipuleerida akustiliste helide (siia kuuluvad ka muusikainstrumendid) tämbrit. See kujunes 20. saj keskpaigas.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Sünteetiline heli ja elektrooniliselt reprodutseeritud akustiline heli

A

Stilistiliselt tehakse vahet ka n-ökonkreetsel muusikal, mille loomisel kasutatakse erineval moel ja tasemel töödeldud looduslikke helisid ning n-ö puhtal elektroonilisel muusikal, mille puhul helid saadaksehelisünteesiabil ehk elektroonilisestsignaalistheliloomine.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Live/lindimuusika

A

Muusika ettekandmisviisi järgi tehakse vahetlive-elektroonikal(n-ö “elav elektroonika”, inglise keeleslive electronics), mille puhul helide töötlemine toimub reaalajas kontserdilaval ning lindimuusikal, mille puhul toimub salvestatud muusika taasesitamine kontserdiolukorras.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Multimedia

A

Teabeesitusvormi, näiteksteksti, kahe- või kolmemõõtmelisegraafika,helivõivideokorraga kasutamine näiteksarvutis,telefonis,teatrisvõikontserdil,kinosvõi mujal.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Marshall McLuhan

A

meediumid on mõjutatud oma tehnoloogia poolt
meedium ise on sõnum
laiendatud meediamõiste

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Laiendatud meediamõiste

A 
ka inimeste ja kaupade transpordi tehnoogiad  
on meediumid (nt hobune, tõld, raudtee, auto, lennuk), ka kunstvalgus ja tänavavalgustus on meediumid
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Vaatlemisviisid (4) ja (2)

A
  • kronoloogiline
    • tehnoloogiaarengu ajalugu
    • institutsioonide ajalugu
    • isiksuste ajalugu (heliloojad, interpreedid, tehnikud, leiutajad)
    • teoste ajalugu
      ja
  • süstemaatiline vaatlemisviis, käsitleb eelkõige mingit tehnoloogiat või mõtteviisi
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Heron Aleksandriast

A

10 p.Kr. - 70 p.Kr.
matemaatik ja insener
Raamat “Automata” masinatest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Raamat “Automata” masinatest

A

kirjeldab:
- tulesüttimisel avanevad templiuksed (interaktiivsus)
- programmeeritav käru (langeva kaalu jõul)
- isemängiv veeorel ja muud mehhanismid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Elektron

A

Kreekakeelne sõna “elektron” tähendab merevaiku. Merevaigu hõõrudes tekib staatiline elekter. Laetud keha tõmbab ligi väikeseid esemeid ja karvu.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q
  1. saj
A

Laskuva kaaluga töötavad mehhanismiga töötavad astroomilised kellad (kirikutes, raekoja tornides), millele lisandati ka programmeeritavad isemängivad kellamängud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Elektriseerimismasin (Electrostatic Generator): kes?

A

Otto von Guericke, Gottfried Wilhelm Leibnitz

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Elektriseerimismasin (Electrostatic Generator): def

A

Esimesed elektrostaatilised generaatorid töötasid nö hõõrumise teel. Guericke kasutas pöörlevat väävelgloobust ja seda sai käega hõõruda. Isegi kui seda tol ajal niimoodi ei kasutatud, siis see inspireeris järgnevaid teadlasi. Newton hakkas selle asemel kasutama klaasgloobust.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Kondensaator / Leideni pudel: kes?

A

Pieter van Musschenbroek, Ewald Georg von Kleist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Kondensaator

A

Kondensaatoron passiivne elektri- jaelektroonikakomponent, mille põhiomadus onmahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada)elektrilaengut.
1745. aastal valmistasidEwald Georg von KleistjaPieter van Musschenbroekteineteisest sõltumatult esimese kondensaatori, mida tuntakse kuileideni purkivõi kleisti pudelit.

18
Q

Leideni purk

A

Leideni purkon seade, mis “salvestab”staatilist elektritkaheelektroodivahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki. See oli algelinekondensaator.
Leideni purgi leiutasid teineteisest sõltumatult saksa vaimulikEwald Georg von Kleist11. oktoobril1745ja hollandi teadlanePieter van MusschenbroekLeidenist1745–1746.[1]Leiutis sai nimeLeidenilinna järgi.

19
Q

Eksperimendid konnajalgadega

A

Konna galvanoskoop - varajane voltmeeter, mis koosneb nülitud konnajalast, mille elektrilised ühendused on närviga

Instrumendi loomise käigus eemaldatakse konna kehast konna tagajalg, nii, et istmikunärvi on jätkuvalt kinnitatud. Siis luuakse elektriline ühendus närvi ja jala vahel ja see pakitakse metalltraati või fooliumisse ning asetatakse klaasi sisse. Kui see ühendatakse vooluringi ja sellel on elektriline potentsiaal, siis jalg tõmbleb korra. Ja kui see voluringi ühendus kaob, siis jalg tõmbleb korra uuesti. Selle lõi Luigi Galvani.

20
Q

Patarei / Volta sammas

A

Esimeseelektrokeemilise vooluallika,Volta sambaleiutas ja valmistas 1800. aastal itaalia füüsikAlessandro Volta.Volta sammaskoosneb üksteise peale laotud vask- ja tsinkplaatidest, mida eraldasid soolveega immutatud riidest poorsed kihid. Sammas suutis toota mõõdetavat voolu märkimisväärset aega.

21
Q

Telefon (akustiline ülekanne): kes?

A

Phillip Reis/Alexander Graham Bell / Elisha Grey / Antonio Meucci

22
Q

Telefon (akustiline ülekanne): mis?

A

Johann Philipp Reisused the term in reference to his invention, commonly known as theReis telephone, in c. 1860. His device appears to be the first device based on conversion of sound into electrical impulses

Credit for the invention of the electric telephone is frequently disputed. As with other influentialinventionssuch asradio,television, thelight bulb, and thecomputer, several inventors pioneered experimental work onvoice transmission over a wireand improved on each other’s ideas.

23
Q

Aurumasin

A

Aurumasinonsoojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatudpotentsiaalse energiamehaaniliseks energiaks. James Watt —1784.

24
Q

Elektrigeneraator

A

onelektrimasin, mis muundabmehaanilist energiat(peamiselt pöörlemisliikumise energiat)elektrienergiaks.

25
Dünamo
Dünamo oli esimene elektriline generaator, mida sai kasutada tööstuses. Esimese dünamo lõi Hippolyte Pixii 1832. Moodsa dünamo lõi Siemens. 19. saj
26
Telegraaf: millal ja kes?
19. saj. Carl Friedrich Gauss / Wilhelm Weber, Samuel Morse
27
Carl Friedrich Gauss,  Wilhelm Weber
In 1833, Carl Friedrich Gauss, together with the physics professor Wilhelm Weber in Göttingen installed a 1,200-metre-long (3,900 ft) wire above the town's roofs. Gauss combined the Poggendorff-Schweigger multiplicator with his magnetometer to build a more sensitive device, the galvanometer. To change the direction of the electric current, he constructed a commutator of his own. As a result, he was able to make the distant needle move in the direction set by the commutator on the other end of the line.
28
Samuel Morse
1837. aastal konstrueeris ameeriklane Samuel Morse elektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, mille vastasjaama vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks töötas Morse välja erilise koodmärgisüsteemi – tänapäevani tuntud Morse tähestiku.
29
Mis on telegraaf?
Telegraaf on süsteem, millega saab edastada sõnumeid pika vahemaa tagant.
30
Traadita telegraaf: kes?
Guglielmo Marconi / Ferdinand Braun
31
Guglielmo Marconi / Ferdinand Braun
Traadita raadioside rajaja oli Marconi. Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus. 1888. aastal avastas saksa füüsik Heinrich Hertz elektromagnetilised lained. 1895. aastal õnnestus itaallasel Guglielmo Marconil võtta neid lained vastu 3218,6 meetri kauguselt. 1896 sai Marconi oma leiutisele patendi. Braun jagas Nobeli preemiat Marconiga
32
Fonograaf: faktid
1857 Leon Scott leiutab phonoautograph (fonograaf)
33
Fonograaf: kirjeldus
Umbes 1850. aastal ehitas prantslane Édouard-Léon Scott de Martinville seadme, mille ruupori suudmesse paigutatud membraanile kinnitatud seaharjas joonistas sujuvalt edasitõmmatava tahmase klaasi pinnale lainejoone. Seadme nimeks sai fonoautograaf (phonautograph). Hiljem kasutas ta vändast pööratavale silindrile kinnitatud paberit ja tinti. Fonoautograafi eesmärgiks oli helivõnkumist nähtavaks muuta ja analüüsida. Selliseid seadmeid hiljem hakati nimetama kümograafideks ja neid kasutati isegi veel 1950-ndatel aastatel.
34
Vaharulli fonograaf: faktid
1877 Thomas A. Edison leiutab vaharulli fonograafi
35
Vaharulli fonograaf: kuidas töötab?
Salvestamisel koondas suur ruupor hääle akustilise energia membraanile. Selle küljes olev lõiketera (nõel) jättis pöörlevale vahasilindrile jälje (esialgses variandis oli silinder kaetud tinapaberiga). Vertikaalsuunalise salvestuse korral vastab vao sügavuse kõikumine membraani liikumisele heli toimel. Mida tugevam on salvestatav heli, seda suurem on vao sügavuse kõrvalekalle vao keskmisest sügavusest (ehk sügavusest heli puudumisel). Nõela ja pöörleva trumli omavahelisel pideval nihkumisel kruviajami abil tekib trumlile kindla vahekaugusega kruvijoone kujuliselt paigutuv helivagu. Taasesitamisel pani helivaos liikuv nõel selle vertikaalsuunalisi võnkumisi järgides võnkuma membraani, mille tekitatud nõrk heli suunati ruupori abil akustiliselt kuulaja poole.
36
Grammophone disc record and playback: faktid
1887 Emil Berliner – Grammophone disc record and playback ehk Shellaki grammofoni
37
Grammofoni tööpõhimõte
Fonograafi asus välja tõrjuma Emil Berlineri 1887. aastal leiutatud lamedaid plaate mängitav "gramophone". Grammofoni tööpõhimõte on tegelikult sama kui fonograafil kuid plaate sai kopeerida (originaalist tehti galvaanilise tehnoloogia abil metallist matriits ja edasi kasutati kuumpressimist. Esialgu tehti plaadid ühe poolega, hiljem võeti kasutusele kahe poolega plaadid.
38
Magnetlintsalvestustehnoloogia
1928 Fritz Fleumer leiutab magnetlintsalvestustehnoloogiat
39
Magnetlint
Magnetlint on magnetiliseks salvestuseks mõeldud andmekandja, mis koosneb üliõhukesest (mõnemikromeetrilisest või isegi õhemast) suure hüstereesiga magnetmaterjalist töökihist, mis on kantud pikale, kitsale ja õhukesele plastribale ehk lindile. Signaal salvestatakse tavaliselt suhteliselt ühtlase kiirusega liikuva magnetlindi magnetilisele töökihile salvestuspea abil, mis kujutab endast erilise konstruktsiooniga elektromagnetit. Salvestusradade laius on sõltuvalt rakendustest olnud alates 6 mm-st (tavalise helilindi laius) kuni mõne kümnendiku millimeetrini. Kitsamaks ei võimalda minna lindi mõningane külgsuunaline liikumine. Signaali võidakse salvestada lindile kas otse impulsside kujul (digitaalinfo, mõõteandmed) või keerukamaid signaalitehnilisi võtteid kasutades (salvestatava kandevsignaali moduleerimise teel). Analooghelisalvestuse korral kasutatakse ebalineaarmoonutuste vähendamiseks lindi täiendavat eelmagneetimist (biasing). Taasesituseks kasutatakse taasesituspead, mille südamik on tööpilu või muu kujuga tööosa lähedases osas puutes lindi töökihiga. Lint liigub taasesitamisel reeglina taasesituspea eest mööda sama kiirusega kui salvestamisel. Lindi töökihi jääkmagnetväli magneedib taasesituspea südamikku ning selle peale mähitud mähises indutseerub esialgselt salvestatud signaalile vastav nõrk millivoldilises suurusjärgus elektrisignaal. Magnetlindile tehtud salvestise kustutamiseks võidakse vajaduse korral kasutada eraldi kustutuspead. Kogu infokandja (lindirulli, kasseti) kustutamiseks saab kasutada demagneetimispooli. Mittemetalsel alusel magnetlindi, mis sobis kasutamiseks heli salvestamisel, leiutas Fritz Pfleumer 1928. aastal Saksamaal. Pfleumer kasutas raud(III)oksiidi (Fe2O3) pulbrist töökihti, mis kanti paberilindile koos sideainega (liimiga).
40
makk K1
1935 Saksa firma AEG töötas välja esimene makk K1
41
CD
1980-date alguses arendasid Sony ja Philips Audio-CDd, legendi järgi määrati CD-standardi kestus (74 minutit) Beethoveni 9. sümfoonia järgi, et see mahuks ühe CD-plaadi peale

Filosoofia (6 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions