Elektroakustika ajalugu

Question 1

Elektrooniline muusika

Answer 1

Vältimatult vajalik elektri olemasolu. Elektroonilised muusikainstrumendid: elektromehaanilisteks (näitekstelharmoonium,Hammondi oreljaelektrikitarr) ja n-ö puhtalt elektroonilisteks (näitekstereminjasüntesaator).

Question 2

Elektronmuusika

Answer 2

Loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikudelektroonilised muusikainstrumendidvõi laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalikhelivõimendus.

Question 3

Elektroakustiline muusika

Answer 3

Lääne muusikažanr, milles kasutatakse tehnoloogiat, selleks, et manipuleerida akustiliste helide (siia kuuluvad ka muusikainstrumendid) tämbrit. See kujunes 20. saj keskpaigas.

Question 4

Sünteetiline heli ja elektrooniliselt reprodutseeritud akustiline heli

Answer 4

Stilistiliselt tehakse vahet ka n-ökonkreetsel muusikal, mille loomisel kasutatakse erineval moel ja tasemel töödeldud looduslikke helisid ning n-ö puhtal elektroonilisel muusikal, mille puhul helid saadaksehelisünteesiabil ehk elektroonilisestsignaalistheliloomine.

Question 5

Live/lindimuusika

Answer 5

Muusika ettekandmisviisi järgi tehakse vahetlive-elektroonikal(n-ö “elav elektroonika”, inglise keeleslive electronics), mille puhul helide töötlemine toimub reaalajas kontserdilaval ning lindimuusikal, mille puhul toimub salvestatud muusika taasesitamine kontserdiolukorras.

Question 6

Multimedia

Answer 6

Teabeesitusvormi, näiteksteksti, kahe- või kolmemõõtmelisegraafika,helivõivideokorraga kasutamine näiteksarvutis,telefonis,teatrisvõikontserdil,kinosvõi mujal.

Question 7

Marshall McLuhan

Answer 7

meediumid on mõjutatud oma tehnoloogia poolt
meedium ise on sõnum
laiendatud meediamõiste

Question 8

Laiendatud meediamõiste

Answer 8

ka inimeste ja kaupade transpordi tehnoogiad  
on meediumid (nt hobune, tõld, raudtee, auto, lennuk), ka kunstvalgus ja tänavavalgustus on meediumid

Question 9

Vaatlemisviisid (4) ja (2)

Answer 9

• kronoloogiline
  
  • tehnoloogiaarengu ajalugu
  • institutsioonide ajalugu
  • isiksuste ajalugu (heliloojad, interpreedid, tehnikud, leiutajad)
  • teoste ajalugu
    ja
• süstemaatiline vaatlemisviis, käsitleb eelkõige mingit tehnoloogiat või mõtteviisi

Question 10

Heron Aleksandriast

Answer 10

10 p.Kr. - 70 p.Kr.
matemaatik ja insener
Raamat “Automata” masinatest

Question 11

Raamat “Automata” masinatest

Answer 11

kirjeldab:
- tulesüttimisel avanevad templiuksed (interaktiivsus)
- programmeeritav käru (langeva kaalu jõul)
- isemängiv veeorel ja muud mehhanismid

Question 12

Elektron

Answer 12

Kreekakeelne sõna “elektron” tähendab merevaiku. Merevaigu hõõrudes tekib staatiline elekter. Laetud keha tõmbab ligi väikeseid esemeid ja karvu.

Question 13

14. saj

Answer 13

Laskuva kaaluga töötavad mehhanismiga töötavad astroomilised kellad (kirikutes, raekoja tornides), millele lisandati ka programmeeritavad isemängivad kellamängud

Question 14

Elektriseerimismasin (Electrostatic Generator): kes?

Answer 14

Otto von Guericke, Gottfried Wilhelm Leibnitz

Question 15

Elektriseerimismasin (Electrostatic Generator): def

Answer 15

Esimesed elektrostaatilised generaatorid töötasid nö hõõrumise teel. Guericke kasutas pöörlevat väävelgloobust ja seda sai käega hõõruda. Isegi kui seda tol ajal niimoodi ei kasutatud, siis see inspireeris järgnevaid teadlasi. Newton hakkas selle asemel kasutama klaasgloobust.

Question 16

Kondensaator / Leideni pudel: kes?

Answer 16

Pieter van Musschenbroek, Ewald Georg von Kleist

Question 17

Kondensaator

Answer 17

Kondensaatoron passiivne elektri- jaelektroonikakomponent, mille põhiomadus onmahtuvus, s.o võime salvestada (mahutada ja säilitada)elektrilaengut.
1745. aastal valmistasidEwald Georg von KleistjaPieter van Musschenbroekteineteisest sõltumatult esimese kondensaatori, mida tuntakse kuileideni purkivõi kleisti pudelit.

Question 18

Leideni purk

Answer 18

Leideni purkon seade, mis “salvestab”staatilist elektritkaheelektroodivahel, millest üks on klaaspurgi sees ja teine väljaspool purki. See oli algelinekondensaator.
Leideni purgi leiutasid teineteisest sõltumatult saksa vaimulikEwald Georg von Kleist11. oktoobril1745ja hollandi teadlanePieter van MusschenbroekLeidenist1745–1746.[1]Leiutis sai nimeLeidenilinna järgi.

Question 19

Eksperimendid konnajalgadega

Answer 19

Konna galvanoskoop - varajane voltmeeter, mis koosneb nülitud konnajalast, mille elektrilised ühendused on närviga

Instrumendi loomise käigus eemaldatakse konna kehast konna tagajalg, nii, et istmikunärvi on jätkuvalt kinnitatud. Siis luuakse elektriline ühendus närvi ja jala vahel ja see pakitakse metalltraati või fooliumisse ning asetatakse klaasi sisse. Kui see ühendatakse vooluringi ja sellel on elektriline potentsiaal, siis jalg tõmbleb korra. Ja kui see voluringi ühendus kaob, siis jalg tõmbleb korra uuesti. Selle lõi Luigi Galvani.

Question 20

Patarei / Volta sammas

Answer 20

Esimeseelektrokeemilise vooluallika,Volta sambaleiutas ja valmistas 1800. aastal itaalia füüsikAlessandro Volta.Volta sammaskoosneb üksteise peale laotud vask- ja tsinkplaatidest, mida eraldasid soolveega immutatud riidest poorsed kihid. Sammas suutis toota mõõdetavat voolu märkimisväärset aega.

Question 21

Telefon (akustiline ülekanne): kes?

Answer 21

Phillip Reis/Alexander Graham Bell / Elisha Grey / Antonio Meucci

Question 22

Telefon (akustiline ülekanne): mis?

Answer 22

Johann Philipp Reisused the term in reference to his invention, commonly known as theReis telephone, in c. 1860. His device appears to be the first device based on conversion of sound into electrical impulses

Credit for the invention of the electric telephone is frequently disputed. As with other influentialinventionssuch asradio,television, thelight bulb, and thecomputer, several inventors pioneered experimental work onvoice transmission over a wireand improved on each other’s ideas.

Question 23

Aurumasin

Answer 23

Aurumasinonsoojusmootor, mis muundab rõhu all olevas aurus talletatudpotentsiaalse energiamehaaniliseks energiaks. James Watt —1784.

Question 24

Elektrigeneraator

Answer 24

onelektrimasin, mis muundabmehaanilist energiat(peamiselt pöörlemisliikumise energiat)elektrienergiaks.

Question 25

Dünamo

Answer 25

Dünamo oli esimene elektriline generaator, mida sai kasutada tööstuses. Esimese dünamo lõi Hippolyte Pixii1832.

Moodsa dünamo lõi Siemens. 19. saj

Question 26

Telegraaf: millal ja kes?

Answer 26

19. saj. Carl Friedrich Gauss / Wilhelm Weber, Samuel Morse

Question 27

Carl Friedrich Gauss, Wilhelm Weber

Answer 27

In 1833,Carl Friedrich Gauss, together with the physics professorWilhelm WeberinGöttingeninstalled a 1,200-metre-long (3,900ft) wire above the town’s roofs. Gauss combined thePoggendorff-Schweigger multiplicatorwith his magnetometer to build a more sensitive device, thegalvanometer. To change the direction of the electric current, he constructed acommutatorof his own. As a result, he was able to make the distant needle move in the direction set by the commutator on the other end of the line.

Question 28

Samuel Morse

Answer 28

1837. aastal konstrueeris ameeriklaneSamuel Morseelektromagnetilise telegraafiaparaadi, millega sai edastada punkte ja kriipse, mille vastasjaama vastuvõtuaparaat paberilindile kirjutas. Sõnumite edastamiseks töötas Morse välja erilise koodmärgisüsteemi – tänapäevani tuntudMorse tähestiku.

Question 29

Mis on telegraaf?

Answer 29

Telegraaf on süsteem, millega saab edastada sõnumeid pika vahemaa tagant.

Question 30

Traadita telegraaf: kes?

Answer 30

Guglielmo Marconi / Ferdinand Braun

Question 31

Guglielmo Marconi / Ferdinand Braun

Answer 31

Traadita raadioside rajaja oli Marconi. Raadio tegi võimalikuks tehnouuendus. 1888. aastal avastas saksa füüsikHeinrich Hertzelektromagnetilised lained. 1895. aastal õnnestus itaallaselGuglielmo Marconilvõtta neid lained vastu 3218,6 meetri kauguselt. 1896 sai Marconi oma leiutiselepatendi.

Braun jagas Nobeli preemiat Marconiga

Question 32

Fonograaf: faktid

Answer 32

1857 Leon Scott leiutab phonoautograph (fonograaf)

Question 33

Fonograaf: kirjeldus

Answer 33

Umbes 1850. aastal ehitas prantslane Édouard-Léon Scott de Martinville seadme, mille ruupori suudmesse paigutatud membraanile kinnitatud seaharjas joonistas sujuvalt edasitõmmatava tahmase klaasi pinnale lainejoone. Seadme nimeks sai fonoautograaf (phonautograph). Hiljem kasutas ta vändast pööratavale silindrile kinnitatud paberit ja tinti. Fonoautograafi eesmärgiks oli helivõnkumist nähtavaks muuta ja analüüsida. Selliseid seadmeid hiljem hakati nimetama kümograafideks ja neid kasutati isegi veel 1950-ndatel aastatel.

Question 34

Vaharulli fonograaf: faktid

Answer 34

1877 Thomas A. Edison leiutab vaharulli fonograafi

Question 35

Vaharulli fonograaf: kuidas töötab?

Answer 35

Salvestamisel koondas suur ruupor hääle akustilise energiamembraanile. Selle küljes olev lõiketera (nõel) jättis pöörlevale vahasilindrilejälje (esialgses variandis oli silinder kaetud tinapaberiga). Vertikaalsuunalise salvestuse korral vastab vao sügavuse kõikumine membraani liikumisele heli toimel.
Mida tugevam on salvestatav heli, seda suurem on vao sügavuse kõrvalekalle vao keskmisest sügavusest (ehk sügavusest heli puudumisel).
Nõela ja pöörleva trumli omavahelisel pideval nihkumisel kruviajami abil tekib trumlile kindla vahekaugusega kruvijoone kujuliselt paigutuv helivagu.
Taasesitamisel pani helivaos liikuv nõel selle vertikaalsuunalisi võnkumisi järgides võnkuma membraani, mille tekitatud nõrk heli suunati ruupori abil akustiliselt kuulaja poole.

Question 36

Grammophone disc record and playback: faktid

Answer 36

1887 Emil Berliner – Grammophone disc record and playback ehk Shellaki grammofoni

Question 37

Grammofoni tööpõhimõte

Answer 37

Fonograafi asus välja tõrjuma Emil Berlineri 1887. aastal leiutatud lamedaid plaate mängitav “gramophone”. Grammofoni tööpõhimõte on tegelikult sama kui fonograafil kuid plaate sai kopeerida (originaalist tehti galvaanilise tehnoloogia abil metallist matriits ja edasi kasutati kuumpressimist. Esialgu tehti plaadid ühe poolega, hiljem võeti kasutusele kahe poolega plaadid.

Question 38

Magnetlintsalvestustehnoloogia

Answer 38

1928 Fritz Fleumer leiutab magnetlintsalvestustehnoloogiat

Question 39

Magnetlint

Answer 39

Magnetlinton magnetiliseks salvestuseks mõeldud andmekandja, mis koosneb üliõhukesest (mõnemikromeetrilisest või isegi õhemast) suure hüstereesigamagnetmaterjalisttöökihist, mis on kantud pikale, kitsale ja õhukeseleplastribaleehk lindile.

Signaal salvestatakse tavaliselt suhteliselt ühtlase kiirusega liikuva magnetlindi magnetilisele töökihile salvestuspea abil, mis kujutab endast erilise konstruktsiooniga elektromagnetit. Salvestusradade laius on sõltuvalt rakendustest olnud alates 6mm-st (tavalise helilindi laius) kuni mõne kümnendiku millimeetrini. Kitsamaks ei võimalda minna lindi mõningane külgsuunaline liikumine.
Signaali võidakse salvestada lindile kas otse impulsside kujul (digitaalinfo, mõõteandmed) või keerukamaid signaalitehnilisi võtteid kasutades (salvestatava kandevsignaali moduleerimise teel). Analooghelisalvestuse korral kasutatakse ebalineaarmoonutuste vähendamiseks lindi täiendavateelmagneetimist(biasing).
Taasesituseks kasutatakse taasesituspead, mille südamik on tööpilu või muu kujuga tööosa lähedases osas puutes lindi töökihiga. Lint liigub taasesitamisel reeglina taasesituspea eest mööda sama kiirusega kui salvestamisel. Lindi töökihi jääkmagnetväli magneedib taasesituspea südamikku ning selle peale mähitudmähisesindutseerub esialgselt salvestatud signaalile vastav nõrk millivoldilises suurusjärgus elektrisignaal.
Magnetlindile tehtud salvestise kustutamiseks võidakse vajaduse korral kasutada eraldi kustutuspead. Kogu infokandja (lindirulli, kasseti) kustutamiseks saab kasutada demagneetimispooli.

Mittemetalsel alusel magnetlindi, mis sobis kasutamiseks heli salvestamisel, leiutasFritz Pfleumer1928. aastal Saksamaal. Pfleumer kasutasraud(III)oksiidi(Fe2O3) pulbrist töökihti, mis kanti paberilindile koos sideainega (liimiga).

Question 40

makk K1

Answer 40

1935 Saksa firma AEG töötas välja esimene makk K1

Question 41

CD

Answer 41

1980-date alguses arendasid Sony ja Philips Audio-CDd, legendi järgi määrati CD-standardi kestus (74 minutit) Beethoveni 9. sümfoonia järgi, et see mahuks ühe CD-plaadi peale