Filosoofia eksam Flashcards
Filosoofia definitsioon
Saarinen: eesmärk avaldada mõju inimesele isiklikule suhtele maailmaga. Võimendab seda, kuidas inimene maailma tajub.
Sokrates
- “Küsimärgistav” jõud
- Tunne iseennast
- Kahtle enda tõdedes
- Analüüsi enda mõtlemist ja tegude motiive
- Mõisteti surma, millega nõustus.
- Arutles: filosoofia on tugevam kui surm
- Teadmine ja moraal ühtivad
- võrreldakse Jeesusega
- Filosoofia “ämmaemand”
Aristoteles
- Kuidas elada?
- Milline on hea elu? Poja nime järgi teos: Nichomachose eetika”
- Inimene on ennekõike looduslik olend (naturalism). Ainult inimestel on keel (universaalsus) ja koos sellega moraal
- Inimese loomupärane eesmärk on õnnelik elu
- Hea elu põhineb õnnel ja tegudel. Teod peavad olema olukorrale vastavad
- Keskteeõpetus, mõistuspärasus
Antiikaja skeptisism
- Me ei tea mitte midagi ja isegi kui teaks, ei saaks me seda teadmist kellelegi edasi anda
- Tajumused on erinevad. Kust ma tean, et mina tajun maailma tõepärasemalt kui teised?
Descartes
- Kõike peab saama kahtluse alla seada. Metoodiline kahtlus
- Kahtlen, järelikult olen olemas. Mõtlen, järelikult olen olemas.
Sokraatiline meetod
Õpetaja kaevab õpilase teadmisi küsimuste abil, esinedes ise mitteteadjana. Aitab vastajal jõuda omaenda mõtetes selgusele. Kui kanal. Oluline mõistete defineerimine
Tunnetusõpetus
teooria sellest, mis on teadmine
Teadmise liigid ja esindajad
- Teadmine kui kogemus, mida vahendab vaatlus (Lock, Hume, Berkeley)
- Teadmine puudutab mõistelist elementi, mis aistingus puudub ehk teadmine on õige mõistmine (Platon, Sokrates)
- Teadmine on õige arusaamine koos põhjendusega
Platon
- Kõrgest soost
- Väljendab ennast dialoogi kaudu
- Ainususe tunnetamine paljususes. Teadmine on see, mida on paljudes asjades ühist. Teadmine on üldistus.
- Tegelikkus koosneb ideedest
Sokratese intellektuaalne eetika
Keegi ei toimi tahtlikult vääralt. Voorus on teadmine ja teadmine on voorus. Vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust.
Platoni absolutism
- Reaalsus ei ole suhteline
- Olevas sisaldub täielikult muutumatu, absoluutne aines
Protagorase tunnetusteoreetiline relativism vs Platon
Igaüks vaatab asju lähtuvalt omaenese seisukohast. Platon ütleb, et teadmine on üldine ega sõltu vaatleja nägemisnurgast
Platon ütleb, et kuna pujas teamine ei saa olla suhteline , ei ole tema objektist meeleliselt tajutav kogemusmaailm. Arvamus relatiivne, teadmine fakt.
Ainsuseõpetus (Parmenides) vs Herakleitos
Reaalsus on üks ja jagamatu vs ei saa kaks korda astuda samasse jõkke.
Lendava noole argument
Lennu igal ajahetkel on see kuskil kohal
Platoni koopanäide ja ideedemaailm
Punt inimesi on koopas kinni. Näoga seina poole. Seinal on liikuvad varjud, nad arvavad, et see on tõelisus. Aga Platoni sõnul on see vaid näiv ja tegelikult on tõelisus ainult mõtlemisega saavutatav. See, mis on varjude taga. Nn ülemeelelised ideed. Oluline: varjud on vähem olemas kui need, mis varje tekitavad. Ideed on seega ka rohkem olemas kui meeleliselt tajutav.
