Tööõiguse olemus ja rakendusala

Question 1

Kuidas kujunes tööõigus?

Answer 1

Tööõigus tekkis 19. sajandil seoses industrialiseerimisega, kui tekkisid ettevõtjad (kes lõid oma tehased), tekkisid tööandjate ja töötajate huvid. Kuna töötaja allub tööandjale, oli tol ajal vaja töötajat kaitsta.

Question 2

Mis on tööõiguse mõiste?

Answer 2

Tööõigus reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahelisi õigussuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. See on tsiviilõiguse allharu ja see on kas individuaalne või kollektiivne

Question 3

Mis on töölepingu tunnused? (8)

Answer 3

• Töötaja allub tööandjale
• Pooled seovad ennast pikaajaliselt, ootus töö tegemiseks pikaks ajaks
• Tööandja määrab töö aja, koha ja viisi
• Oluline on tööprotsess, mitte tulemus
• Töötaja kasutab tööandja vahendeid
• Tööandja peab tagama töötajale hüved
• Töö on kestev ja pidev
• Töötaja peab töötama isiklikult
• Töötaja saab perioodilist töötasu

Question 4

Mis on tüüpiline töösuhe?

Answer 4

Tüüpiline töösuhe on selline, kus töötaja töötab kindlas töökohas tähtajatu töölepingu alusel

Question 5

Mis on mittetüüpiline töösuhe?

Answer 5

Mittetüüpiline töösuhe on selline, kus töötaja käib väljakutsetel, teeb renditööd, on osalise tööajaga, teeb kaugtööd vms.

Question 6

Mis on turvalise paindlikkuse põhimõte?

Answer 6

Turvaline paindlikkus tähendab, et töösuhete regulatsioon peab võimaldama osapooltel kujundada töösuhe, mis arvestaks parimal võimalikul viisil lepingupoolte vajaduste ja huvidega.

Question 7

Mis on tulevikutöö?

Answer 7

Tehnoloogia areng, globaliseerumine jms toob kaasa töö sisu muutumise

Question 8

Mis on tulevikutöö mõju töösuhete reguleerimisele?

Answer 8

Tekivad uued paindlikud töötamise viisid ja tööõiguse reguleerimisala jääb kitsamaks.

Question 9

Mis on töölepingu mõiste?

Answer 9

Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

Question 10

Kuidas teha kindlaks, kas tegemist on töölepinguga või käsunduslepinguga?

Answer 10

Lepingut tuleb vaadata sisu järgi, mitte selle järgi mis on lepingus kirjas, poolte tahte, pooltevahelise kokkuleppe, maksustamise viisi vms alusel ei saa otsustada, kas on tööleping. Tuleb vaadata, kes juhib tööprotsessi, otsustab töö aja, koha, viisi, kellele kuuluvad töövahendid, kellel lasub töötegemise risk, kes saab tulu.

Question 11

Kuidas erineb käsundusleping töölepingust? (4)

Answer 11

• Käsunduslepingu puhul osutab käsundisaaja teisele teenuseid ja saab tasu, kui selles on kokku lepitud.
• Käsundisaaja korraldab iseseisvalt tööd, eeldatakse, et täidab kohustused isiklikult.
• Käsundisaaja ei tee pidevalt tööd, vaid täidab ainult käsundi (nt arvuti hooldamine)
• Tööleping on alati tasuline ja isiklikult täidetav, seal korraldab töö tegemist tööandja, oluline on tööprotsess, makstakse perioodiliselt.

Question 12

Kuidas erineb töövõtuleping töölepingust? (5)

Answer 12

• Töövõtuleping on suunatud tulemusele
• Töövõtja ei pea tööd tegema isiklikult
• Töövõtjal on vaba valik tööaja, -koha, ja -viisi suhtes
• Töövõtulepingu puhul makstakse tasu pärast töö valmimist
• Töölepingus peab tegema töö isiklikult, oluline on tööprotsess, alluvussuhe, makstakse perioodiliselt.

Question 13

Mis lepingu alusel täidab äriühingu juhatuse liige oma kohustusi?

Answer 13

Käsunduslepingu alusel

Question 14

Mis saab töölepingust, kui töötaja saab äriühingu juhatuse liikmeks?

Answer 14

Kui töötaja saab äriühingu juhatuse liikmeks, tähendab see poolte kokkulepet töölepingu lõpetamiseks

Question 15

Millal saab äriühingu juhatuse liige töötada paraleelselt nii käsunduslepinguga kui töölepinguga?

Answer 15

Kahe lepinguga paralleelselt saab töötada siis, kui tehtavad tööd on eristatavad