Kollektiivsed töösuhted

Question 1

mis on üksikkanali süsteem?

Answer 1

ettevõttes esindab töötajaid ametiühing.

Question 2

mis on kaksikkanali süsteem?

Answer 2

ettevõttes esindab töötajaid lisaks ametiühingule ka muu esindaja (usaldusisik, töönõukogu vms).

Question 3

mis töötajate esindamise süsteem kehtib eestis?

Answer 3

kasksikkanalisüsteem, kuid ametiühingu ja usaldusisiku ülesanded on sisuliselt samad

Question 4

kuidas saavad töötajad asutada ametiühingu?

Answer 4

asutamiskoosolekul vähemalt 5 töötajat, tehakse asutamisleping ja kinnitatakse põhikiri

Question 5

milline ühingu vorm on ametiühing?

Answer 5

MTÜ

Question 6

mis on ametiühingu ülesanne?

Answer 6

Ta esindab ja kaitseb töötajate õigusi ja huve, sõlmib lepinguid, teeb ettepanekuid seadusloomes, teeb koostööd KOVi ja riigiga täiendõppe ja tööohutuse teemal ning konsulteerib, informeerib ja esindab töötajaid.

Question 7

kes on töötajate esindajad?

Answer 7

• usaldusisik
• ametiühingu esindaja
• töökeskkonna volinik
• töökeskkonna nõukogu liige

Question 8

mis on ametiühingu usaldusisiku tunnused?

Answer 8

• reguleeritud ametiühingute seaduses, TLSis on töötajate valitud esindaja all
• ametiühingu esindaja
• tööandja töötaja
• valitud ametiühingu liikmete poolt
• teatab tööandjale ametiühingu asutamisest, kindlustab töörahu ja kollektiivlepingute täitmise, vahendab ametiühingut ja tööandjat
• privileegid lepingu ülesütlemise suhtes (nagu teistelgi töötajate esindajatel)

Question 9

mis on töötajate usaldusisiku tunnused?

Answer 9

• reguleeritud töötajate usaldusisiku seaduses, TLSis on töötajate valitud esindaja ja usaldusisiku all
• töötajate esindaja
• tööandja töötaja
• valitud töötajate üldkoosoleku poolt
• osaleb informeerimisel ja konsulteerimisel, jälgib töötingimuste täitmist, vahendab töötajaid ja tööandjat
• privileegid lepingu ülesütlemise suhtes (nagu teistelgi töötajate esindajatel)

Question 10

mis on töötajate usaldusisiku õigused ja kohustused?

Answer 10

• tutvuda töötingimustega, jälgida nende täitmist ja teavitada huvitatud isikuid rikkumistest
• saada tööandjalt teavet ja vahendada teavet tööandjatele ja töötajatele
• pidada kollektiivlepingu sõlmimisel läbirääkimisi
• esindada töötajaid töötüli lahendamisel, vahendada töötajaid ja tööandjat
• osaleda töötajate informeerimisel ja konsulteerimisel – suuremates firmades edastab töötajatele tööandja ja töötajatega seotud teavet
• aidata kaasa töörahu hoidmisele
• teha koostööd teiste töötajate esindajatega
• hoida salajas tööülesannete täitmisel saadud teavet

Question 11

mis on kollektiivleping?

Answer 11

Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid.

Question 12

kes on kollektiivlepingu poolteks?

Answer 12

tööandja ning töötajad

Question 13

kuidas sõlmitakse kollektiivleping?

Answer 13

üks pool valmistab lepingu projekti ette ja esitab selle teisele poolele, leping sõlmitakse läbirääkimiste tulemusel ja jõustub allakirjutamisel. Kui tööandja kollektiivlepingut ei sõlmi, tekib kollektiivne töötüli. Kui sõlmib, peavad pooled aasta aega lepingut täitma, kehtib töörahu ehk ei tohi korraldada streike ega töösulgu (meil valikuline ehk suhteline töörahu – nende tingimuste üle võib ikka vaielda, mis pole kollektiivlepingus ja toetusstreiki võib alati teha).

Question 14

mis osadest koosneb kollektiivleping?

Answer 14

võlaõiguslik osa (poole õigused ja kohustused, poolteks on tavaliselt jur. isikud) ja normatiivne osa (kehtestab 3. isikutele õigusnorme, 3. isikuteks on tavaliselt töötajad).

Question 15

kui kaua kestab kollektiivleping?

Answer 15

1 aasta

Question 16

millal muutub kollektiivleping tähtajatuks?

Answer 16

kumbki pool ei ütle v. 3 kuud enne lõppemise tähtaega teisele poolele, et ta ei taha lepingu pikenemist.

Question 17

kuidas saab tähtajatut kollektiivlepingut üles öelda?

Answer 17

Tähtajatu kollektiivlepingu võib kumbki lepingupool üles öelda, teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus kuud.

Question 18

mis on kollektiivne töötüli?

Answer 18

Kollektiivne töötüli on lahkarvamus tööandja(te) ja töötajate vahel, mis tekib kollektiivlepingute sõlmimisel (huvikonflikt) või kollektiivlepingute täitmisel (õiguskonflikt).

Question 19

millised on poolte võimalused huvikonflikti puhul?

Answer 19

1) riiklik lepitaja – peab alati esmalt tema juurde pöörduma, korraldab lepitusmenetluse, uurib asjaolusid, kaasab eksperte ja aitab pooltel lahendust leida. Pooled peavad lepitustoimingutest osa võtma. Leppimisel koostatakse protokoll, mis on pooltele kohustuslik.
2) tööandjate liit ja töötajate liit – saab valida, kas sinna pöörduda, moodustavad tüli lahendamiseks komisjoni
3) kui muu ei aita, saab streikida või korraldada töösulu

Question 20

millised on poolte võimalused õiguskonflikti puhul?

Answer 20

1) riiklik lepitaja - peab alati esmalt tema juurde pöörduma, korraldab lepitusmenetluse, uurib asjaolusid, kaasab eksperte ja aitab pooltel lahendust leida. Pooled peavad lepitustoimingutest osa võtma. Leppimisel koostatakse protokoll, mis on pooltele kohustuslik.
2) tööandjate liit ja töötajate liit – saab valida, kas sinna pöörduda, moodustavad tüli lahendamiseks komisjoni
3) kui muu ei aita, saab minna töövaidluskomisjoni või kohtusse

Question 21

mis on streik?

Answer 21

Streik on töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel, saavutamaks tööandjalt järeleandmisi tööalastes nõudmistes.

Question 22

millal võib korraldada streiki?

Answer 22

Töötajad võivad korraldada streigi, kui lepitusprotseduurid on täidetud, kuid leppimist ei ole saavutatud või ei peeta saavutatud kokkuleppest kinni või ei täideta kohtuotsust.

Question 23

millised on streigi liigid?

Answer 23

• hoiatusstreik – kestab max tund, tuleb ette teatada tööandjatele ja KOVile v. 3 päeva (teatatakse streigi põhjus ja algus)
• toetusstreik - tehakse mõne teise streigi toetuseks, kestab max 3 päeva, tuleb ette teatada tööandjatele ja KOVile v. 5 tööpäeva
• tavaline streik – tuleb ette teatada tööandjatele ja KOVile v. 2 nädalat

Question 24

millal on streik ebaseaduslik?

Answer 24

• streigile ei ole eelnenud läbirääkimisi ja lepitustoiminguid
• streigi väljakuulutamisel või korraldamisel on rikutud kollektiivse töötüli lahendamise seaduses kehtestatud korda
• streigid on keelatud riigiasutustes, KOVü-des, Kaitseliidus, kohtutes, päästeasutustes (töölepingu alusel töötajate suhtes ei kehti)
• streigiga mõjutatakse kohtu tegevust