sügis Flashcards

Question

PÕHISEADUSE SÜNNILUGU

Answer 1

1) Moodustada põhiseaduslik assamblee - 30 liiget Eesti kongressist ja 30 liiget ülemnõukogust - Nõuti EV tingimuslikult taastamist - kongress - Teeme uue vabariigi - ülemnõukogu 2) 3. septembri otsus põhiseadusliku assamblee valimiste ning selle tööülesannete ja töökorralduse kohta 4) Normi loova õiguseta organ, kelle ülesanne oli välja töötada põhiseaduse eelnõu 5) Kongress nõustus ainult ajutise põhiseaduse väljatöötamisega, kuid pärast kiitsid selle etteantud kujul heaks 6) 9. september alustas põhiseaduse assamblee oma tööd - Jüri Adamsi töögrupi eelnõu - Jüri Raidla eelnõu - Ando Lepsi eelnõu - Kalle Kulboki eelnõu - 1938 aasta põhiseaduse eelnõu 7) 1991 alustas põhiseaduse assamblee oma tööga (5 eelnõu) 15 ok 1991 - 37 poolthäälega võeti aluseks Jüri Adamsi töögrupi eelnõu võeti vastu (kas parlamentaalne või presidentaalne vabariik) Puhas leht! 8) 30. istung 10. aprillil - deklaratsioon, läkitus eesti rahvale 28. mai 1992 eelnõu avaldati Rahva Hääles 28 juuni 1992 toimus rahvahääletus poolt - 407 817 ja vastu - 38841 Millal hakkas põhiseadus kehtima? 2.juuli tehti teatavaks rahvahääletuse tulemused, päev peale seda peaks hakkama põhiseadus kehtima, 29.juuni 1992 arvab õppejõud, et hakkas kehtima

Answer 2

Õiguslik järjepidevus e. Kontinuiteet on õigus subjekti juriidiline katkematus. Kõik õigused ja kohustused peavad jätkuma (Õigus järjepidevust ei tohi segi ajada õigus järgluse mõistega.)

Answer 3

diskontinuiteet (negatiivne pool e.vastu) 🔴 Pätsti allkirjad 🔴 1940 demokraatlikud valimised + demokraatliku kogu otsus (vabatahtlik, ise tegite) 🔴- 917/18 eraldumine oli ebaseaduslik, riiki pole kunagi olnudki 🔴 Põhiseaduse muutus peaks toimuma eelmises seaduses ( 1938 aasta põhiseaduses) sätestatud korras, sellest tulenevalt on illegitiimne põhiseadus - 92aasta võeti vastu uus põhiseadus, mitte ei muudetud vana! 🔴 Riigi territoorium ei kattu enam vanasega 🔴 Kõik aegunud! Lihtsalt kontinuiteet (Vastuargumendid): 🟢 Tegemist oli okupatsiooni ja allektsiooniga, teine riik kontrollis seda (püssiga kõrval) 🟢 MRP (Molotov ripendropi pakt) oli suurem plaan 🟢 EV tunnustamine 1940-92 (lääneriikide poolt) 🟢 Tartu rahuleping (“igavesest ajast igavesti”) 🟢 Vastupanuliikumine (metsavennad, järelikult polnud vabatahtlik, aastakümneid osutati vastupanu)

Answer 4

💠 1. EL kehtivad aluslepingud(EL-i esmane õigus) ➣ ELL e. Euroopa liidu leping 1992. aastal allkirjastatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Lepingut on muudetud kolm korda. (55 artiklit, meenutab põhiseadust) ➣ ELTL e. Euroopa liidu toimimise leping - allkirjastati 1957. aastal ja sellega loodi Euroopa Majandusühendus (seal kirjas mis pädevused on EL'ile antud) ➣ Euroopa liidu põhiõiguste harta - sätestab põhiõigused, mida Euroopa Liit ja liikmesriigid peavad järgima, kui nad EL-i õigust rakendavad. (aluslepingu osa alates Lissaboni lepingu jõustumisest) 💠 2. EL-i teisene õigus:Veel õigusi: Euroopa liidu teisene õigus, EL määrus, EL direktiiv jne

Answer 5

(“ülimuslikkus” “supremacy” on eksitav - ära kasuta seda! EU pole suveräänne) Riigid on andnud teatud pädevused EL-ile, sel ei ole rohkem pädevusi, kui lepinguga ette nähtud. EL esimuslikkus e. EL Õiguse esimus algas aastal 1964 - Costa vs. Enel 6/64 Costa oli väikeenergia tootja => mingi vastuolu ELiga => Kaebas kohtusse => EL esimuse doktriin sai sealt alguse => EL õigus on ka riigi põhiõigusest kõrgemal

Answer 6

EL õigus käsib meie põhiseaduse sätte kohaldamata jätta. Ta küll ei tühista riigi põhiseadust kuid tuleb kohaldada EL õigust Näiteks: eesti põhiseadus ütleb, et erakonna liikmed võivad olla vaid eesti riigi kodanikud AGA EL ütleb, et euroopa liidu kõik liikmed peavad osa saama EL valimistest (seega nad peaks saama ka erakonda esmalt astuda) ELiga ei tohiks nii kaugele minna et PS identiteet saaks kannatada.

Answer 7

⛔ identiteedi järelvalve - EL-i esimuslikkusega ei tohi minna nii kaugele, et kannataks põhiseaduslikkuse identiteet. Riigikohus peaks valvama, et EL õigus ei läheks vastuollu põhiseaduse identiteediga ⛔ Pädevuse ületamise küsimus e. Ultra vires (väljaspool pädevust) järelvalve - Kas EL on jäänud talle antud pädevuste piiresse? EL leiab, et ainult nemad saavad järelevalvet teostada, samas viimane õigus peaks siiski jääme riigi konsitutsioonikohtule

Answer 8

Põhiseaduse mõistel võib olla kaks dimensiooni: 1. Empiiriline konstitutsioon 2. Normatiivne

Answer 9

see on põhilaad (nt mõni isend on tugeva põhilaadiga). On tähendus midagi luua; on millegi aluseks, kuhu peale luua

Answer 10

põhiseadus on normi kogum. Lex fundamentalis. Põhiseadus on seal, kus on kindlaks määratud ⋄õiguste tagamine ja ⋄võimude lahusus - see on normatiivne mõiste: (jaguneb 4aks) 🟢 Vormiline ehk formaalne PS mõiste– kõrgeim õigusjõud, hierharhiline, raskesti muudetav, õiguslik alus lihtõiguse normide andmiseks 🟢 deskriptiivne - kirjeldatakse PS läbi PS esinevate tunnuste, mida PS üldjuhul reguleerivad 🟢 segamõiste - segab erinevaid elemente kokku (koos kõik deskrip., form. jne) 🟢 Materjaalne mõiste - põhiseaduse põhisisu peab tulenema inimõigustest ➣ sest riik, kui inimõiguste realiseerimise institutsioon ➣ kui põhiseadus läheb vastuollu demokraatlike mõtetega, siis see ei ole põhiseadus materiaalses mõttes (materiaalne mõiste annab kvaliteedimärgi, näitab, et tegemist on hea põhiseadusega) => sellele mõistele ei pruugi vastata teised riigid, kes on EL liidust väljaspool,( nt Valgevene, valitseja tahab vägivalla abil võimul püsida, demokraatia surutakse maha) ➣ normikogum, mis reguleerib põhiõigused, põhiseaduslikkuse järelvalve, võimude lahususe, demokraatia, kohtu sõltumatuse ja halduse seaduslikkuse

Answer 11

💠 Põhiseadus kui NORMISTIK - esindaja Hans Kelsen, riik oli tema jaoks õiguskord ehk põhiseadus oli õiguskorra kõrgeim tasand, põhiseadus on osa riigist 💠 Põhiseadus on (ratsionaalne) PÕHIVALIK - (Carl Schmitt) valitakse kas on demokraatlik, diktatuurlik või... Piirdub üksnes tuumikuga. 💠 Põhiseadus kui INTEGRATSIOONI KORRALDUS - - Käsk/korraldus integeerida ühiskonda. - Rudolf Smend - põhiseadus on õigust funktionaliseeriv integratsiooni korraldus - riigil on mingisugune totaalsus püüe ja põhiseadus kannab seda protsessi (põhiseadus on roomikud, mis rahvast üle sõidab) 💠 Põhiseadus kui VÄÄRTUSKORD - Rudolf Smend - ⚠kõrgeimate väärtuste kogu⚠ ja kehtestatakse need väärtused. Põhiseadus sätestab väärtuskorra luues käitumisnormid 💠 ÜHISKONDLIKU LEPINGU TEOORIA - Sõlmitakse kokkulepe, mis on ühiskonna toimimise aluseks. kui sõlmida see ühiskondlik leping siis sealt peab lihtsalt midagi head välja tulema, tahetakse et sellega läheks kõigil elu ühtviisi heaks. Põhimõtted on Vabadus, võrdsus, vabadus enne võrdsust

Answer 12

Mida raskemini muudetav on norm seda kõrgemal on ta õigusnormi hierarhias, sest muutmise raskus annab tunnustust selle normi kehtivuse jõust. See muutmise raskus võib tuleneda enamusest või erinevatest organitest, kes on ettenähtud akti muutmiseks. Kõrgema õigusnormi kehtivus murrab madalamal astmel oleva õigusnormi kehtivuse. 🔸 0. Põhiseaduse aluspõhimõtted 🔸 PS 1. ja 15 peatükk on muudetavad ainult rahvahääletusega, seega peaaegu võimatu muuta, põhiseaduse täiendamise seadus e. PSTS 🔸 Põhiseaduse 2. - 14. peatükk, PSRS (rakendamise seadus) 🔸 Konstitutsionaalne seadus PS § 104 II 🔸 Lihtseadus 🔸 Vabariigi presidendi seadlus PS §109 ja §110 🔸 Vabariigi valitsuse määrus PS §87 lg6 🔸 Ministrimäärus PS § 94 lg 2 🔸 KOV volikogu määrus 🔸 KOV valitsuse määrus 🔸 Halduse individuaalakt / kohtuotsus

Answer 13

Kõrgema õigusjõuga norm tühistab madalama õigusjõuga normi.

Answer 14

EL esimesed ja teisesed õigused ei ole õigusnormi hierarhias, hierarhias kehtib põhimõte, et kõrgem norm murrab madalama - El-i õigusnormid on EV õigusnormidega võrdsed, nad on kõrvuti. Heirarhias kõrgemal astmel oleva normi kehtivus, nullib madalama astme normi kehtivuse. EL seadusest ei saa rääkida kehtivusest. PS jääb osades olukordades kohaldamata. Õigusnormide hierarhia on läinud keeruliseks pärast EL-iga liitumist. Euroopa inimõiguste konventsioon - weber, teed rajav kaasus. EU inimõiguste konventsioon - Weberi kaasus, tüüp sehkendas midagi maksudega, Eesti kohtud mõistsid ta süüdi kuriteos kogu selle ajaperioodi eest, inimõiguste konventsioon ütles: kle eesti, whats up, kohus pidi uuesti kokku tulema, Riigikohus avas menetluse uuesti ja mõistis õigeks (hüvitas kahjud) “tegemist ei olnud tol ajal kuriteoga” - teed rajav kaasus mentluse uuesti avamiseks

Answer 15

💠1. Menetluse muutmise algatamine prg 161 (1/5 Riigikogust (21) või EV president 2 algatust) ja prg 103 lg 1 punkt 5 💠2. PS Muutmisviisid ► Rahvahääletusega ehk referendumiteel - §163 lg 1 p1 + §164 kõigepealt Riigikogu koosseisu 3/5 61 riigikogulase häält + rahvahääletus osalejate 50% + 1 hääl ► Kaks riigikogu järjestikust koosseisu - §163 lg 1 p.2 ja §165 ► Kiireloomuline - §163 lg 1 p.3 ja §166 RK 4/5 (viiest inimesest neli) ja RKK 2/3 (68 riigikogu liiget) 💠3. Jõustumine - §167 (mitte varem kui 3 kuud pärast presidendi väljakuulutamist ja jõustub näidatud tähtajal) tähtaja arvutamine: esimene päev ei loe 💠4. Kas põhiseadusel on muutmatu tuum? POLE MUUTUMATU TUUM riigikohtu arvates (2miljardi maksmine): PS § 1 Ig 2 - Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu. => hmm kuidas nii PS valguses lk 83 põhiseaduse aluspõhimõtted ON MUUTUMATU TUUM? - kõike ei peaks muutma, inimõigused jne

Answer 16

KOV volikogude valimisperioodi pikkus - see tehti kiireloomulisena, võeti vastu 25.03.2003 ja jõustus 17.10. 2005 PSTS - põhiseaduse täiendamise seadus võeti vastu rahvahääletusega Ja jõustus 6.jaanuar 2004 Eesti keel preambulisse - võeti vastu kahes koosseisus 2007 ja jõustus 21.juuli 2007 Riigikaitse esimene reform - võeti vastu riigikogus (kahe järjestikuse koosseisu poolt) jõustus 2011 Valimisea langetamine KOVi valimistel 16-aastani - kahe järjestikkuse koosseisu poolt vastu võetud ja jõustus 13.august 2015

Answer 17

Tõlgendamine on: 🔸 sisu ja mõtte avamine 🔸 miski, mis kannab endas mõtet. 🔸 mitu erinevat tähendust

Answer 18

✤ Kõige laiemas tähenduses tõlgendamine ehk LARGISSIMO SENSU - arusaamine eseme mõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte. ➣ On olemas looja ➣ keegi on eelnevalt sidunud esemega mõtte ➣ saab aru eseme mõttest (nt riigikohtu otsus, sest teksti saab tõlgendada, auguga veskikivi, saame aru selle eseme mõttest) ✤ Tõlgendamine laias tähenduses ehk LARGO SENSU - hõlmab arusaamist ainult keelelistest väljenditest (esemed jäävad kõrvale) Tõlgendamine kitsas tähenduses ehk SENSU STRICTO - arusaamine keelelisest väljendist mis algab küsimuse püstitusega (hüpoteesiga) ja lõppeb otsustusega ühe konkreetse lahendi kasuks mitmest võimalikust. Kuid iga arusaamine ei ole tõlgendamine, vaid ainult need arusaamad, kus on mitu võimalust, tekib küsitavus

Answer 19

💠 Grammatiline 💠 Loogiline => tegelikult pidas silmas teleoloogiline - telos ehk eesmärk, seaduse eesmärk 💠 Ajalooline 💠Süstemaatiline

Answer 20

🔵 1. TOOPIKA (side retoorikaga) - tuleb luua süsteem mõistete vahel, mis võimaldab arusaada paremini küsimustest neid analüüsida, mõista jne. arvestatakse kõiki olemasolevaid vaatenurki 🟢 2. HERMENEUTIKA -hermeneutiline spiraal - kõigepeal loete seadust ja saate sellest aru , siis kaasust ja uuesti seadust ning saate sellest veel paremini aru jnejne - Protsessi kirjeldus kuid EI OLE meetod. ei ole kriteeriumi, kuidas jõuda mingi lahenduseni 🟣 3. ANALÜÜTILINE FILOSOOFIA - Keele analüüsimine, kus võtad algosakesteks lahti ja proovid nendest aru saada - Probleem: kriteerium puudu 🟠 4. ARGUMENTATSIOONI TEOORIA - R. Alexy põhisõnum on „otsustavad paremad argumendid“.

Answer 21

Vahetegu seesmise ja välimise (internse ja eksternse) õigustamise vahel - INTERNE - subsumptsioon, sellel on süllogismi struktuur. - EKSTERNE - välimine õigustamine, põhjus väljastpoolt

Answer 22

Seesmine õigustamine on subsumtsioon Kui..., siis, ... tagajärg. Kui x täidab normitingimuse K, siis x-i suhtes peandub o, x-i suhtes õiguslik tagajärg T. Näide: (1) K - Iga kaitseliitlane seltskonnas peab olema korrektne ning peab esinema aususe ja julguse eeskujuna. (2) Indrek on kaitseliitlane. (3) Indrek seltskonnas peab olema korrektne ning esinema aususe ja julguse eeskujuna. (1) (X) (Kx ) → OTx) (2) Ka (3) OTa

Answer 23

tõlgendamine algab siis, kui tehakse kindlaks subsumptsiooni permissid (ehk esimene ja teine punkt ehk eeldused)

Answer 24

1. MITMETÄHENDUSLIKKUS - esineb siis kui ühel ja samal sõnal / terminil on kõigi asjatundlike kõnelejate jaoks erinevates kontekstides erinev tähendus. Võib olla semantiline (sõna tähendus) või süntaktiline (lause ehituse) mitmetähenduslikkus. Näide: Eesti pank (võib olla looduse moodustis või finantsinstituut) 2. INKONSISTENTS - ühel samal sõnal ühes samas kontekstis erinev tähendus. Näide: §1 lg 2 Võõrandamatu 3. EBATÄPSUS - NT §38 "Teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad." mis on siis teadus 4. EVALUATIIVNE AVATUS - väärtushinnanguline avatus ja sellistel juhtudel on õige meetod, kuidas selle vastuseni jõuda on kaalumine., nt "Üldistes huvides" eeldab väärtushinnanguid, kus mingi asi on üldine hüve

Answer 25

🟢 1. Lingvistilised argumendid - keelelised argumendid - semantilised - süntaktilised 🟢 2. Geneetilised argumendid - õigusakti tekkeloome protsessist argumendid, mida loojad tegelikult silmas pidasid 🟢 3. Süstemaatilised argumendid - - Konsistentsi tagavad argumendid - Kontekstuaalsed argumendid - Mõistelissüstemaatilised argumendid - Printsiibilised argumendid - Spetsiaalsed juriidilised argumendid - Prejuditsiaalsed - Ajaloolised argumendid - Komparatiivsed argumendid ehk võrdlevad 🟢 4. Üldised praktilised argumendid - mängib rolli väärtushinnang (vähendab kohtu ressursikulu)

Answer 26

1. Semantilised (keeleline tähendusega) argumendid - käsitlevad mõistete tähendusi. Kas 1 või 2 eesti vanemat 2. Sünktaktiline argument - lauseehitus ja lause grammatiline struktuur. Armu mitte surma! Kuhu käib koma?

Answer 27

1. Konsistentsi tagavad argumendid - on selleks et vastuolu ei tekiks 2. Kontekstuaalsed argumendid - kontekstist sõltuvad argumendid (nt pere rahva tootja) sõna asend normi lausetekstis 3. Mõistelissüstemaatilised argumendid - aine mõisteline läbitöötavus. proovib head korda luua 4. Printsiibilised argumendid - taotlevad mingi eesmärgi poole pürgimist, (sõnavabadus, eraelu puutumatus - klassikalised kolisioonid) 5. Spetsiaalsed juriidilised argumendid - - analoogia - Pöördjäreldus e. argumentum a contrario - Seda enam argument e. argumentum a priori 6. Prejuditsiaalsed - viitavad varasematele kohtulahenditele 7. Ajaloolised argumendid - viited õigusinstituudi ajaloole, nt eraõiguses võimalik viidata Rooma õigusele 8. Komparatiivsed argumendid ehk võrdlevad - viitame mõne teise riigi sarnasele õigusinstituudile. rahvusvaheline õigus vs eesti õigus

Answer 28

1. Põhiseadusega konformne tõlgendamine - õigus normi hierarhiale. kui mitu tõlgendamise võimalust tuleb tõlgendada seda põhiseadus päraselt 2. Rahvusvahelise õiguse vaimus (EIÕK kooskõlaline) tõlgendamine - PS §123 lg 2. Riigikogu ei saa rahvusvahelist lepingut kehtetuks tunnistada. (pigem kõrvuti seisvad hierarhiad) 3. Euroopa liidu õigusega kooskõlaline tõlgendamine - eesti õigust tuleb tõlgendada kooskõlas euroopa liidu õigustega võimalikult suures ulatuses

Answer 29

Põhiseaduse aluspõhimõtted on: 🟢 põhi väärtused ilma milleta kaotab eesti riik ja põhiseadus oma olemuse, väärtuse. 🟢 Põhiseaduse põhimõtted vormivad muutumatu tumma. 🟢 PS kõige olulisem printsiip, mis on aluseks teistele PS-e printsiipidele ja reeglitele.

Answer 30

Normid jagunevad reegliteks ja printsiipideks REEGLID - kui üks norm saab olla täidetud või mitte täidetud nt tunni ajal on keelatud klassist lahkuda - reeglid ja reeglites võivad olla erandid PRINTSIIP e. Põhimõtted- skaala normid, võivad olla erineval määral täidetud, rohkemal või vähemal määral Nt: vabadus on printsiip, vabadust võib olla kas rohkem või vähem, printsiip on reaalses maailmas seega nõuab optimumi, tuleb kaaluda, nõuab millegi elluviimist 🔸 Aluspõhimõtted on printsiibid 🔸

Answer 31

- Inimväärikus - Demokraatia - Õigusriik - Sotsiaalriik - Eesti identiteet

Answer 32

Sätestatus - põhiseaduse §10

Answer 33

Aristoteles - väärikus voorus mis tuleb välja teenida Pico Della Mirandola - rändjutlustaja, üks jutustus pealkirjaga „Inimese väärikusest" ütleb, et inimene kujundab elu ise, pole ettemääratud olla surelik v surematu, tal piirid, aga pmst inimesel vaba voli otsustada, milliseks ta saab, milliseks elu kujundab. - inimene on kujund kes kujundab oma saatust, voolib oma saatust nagu kujur voolib kivi I. Kant - inimene kui iga mõistuslik olend eksisteerib kui eesmärk, mitte vahend. (Inimväärikus tähistab inimese väärtust iseenesest, tema olemist eesmärk ja mitte vahend, tema isiksust.) Inimväärikus on kõigil inimestel §17 ja §18

Answer 34

Moraalne õiguslik dimensioon Moraalne - inimese arvamus kellegi kohta, neil, kes on selle ära teeninud Õiguslik - kõigil inimestel ühtviisi

Answer 35

Positiivne ja negatiive definitsioon: 🟢 Positiivne - püüab määratleda mõistet positiivselt läbi mingite tunnuste - Kaasavara teooria - inimväärikus on inimesele kaasa antud, selline väärtus, eriline kvaliteet, omadus, mille on andnud kas looja või looduse poolt (homo sapiens on teistest liikidest kõrgem) Seisneb iseseisvus, vaimne võimekus - Sooritus teooria - inimväärikus on potentsiaalne sooritus, mis on igas inimeses sees. (iga inimene võiks saada nt Nobeli preemia) - ei suuda meile tegelikult anda pos.definitsiooni 🔴 Negatiivne - ei'tuse kaudu, inimest ei tohi muuta riigivõimu objektiks

Answer 36

Kehalise puutumatuse valdkond - PS § 18 piinamise keeld, kinnipidamis tingimused, kunstlik viljastamine, geenitehnoloogia Inimväärsete elutingimuste tagamine - PS §28 lg 2 Riik peab tagama elatusmiinimumi, Kinnipeetavate elutingimused Õiguslik võrdsus - PS § 12 lg 1 orjastada ei tohi kedagi, inimkaubandus, klassiühiskond, inimklassid, rassiline diskrimineerimine Identiteedi säilimine - PS § 26 eraelu puutumatus, inimesel on õigus otsustada kes ta on, soovahetus Vaba valik - PS § 19 lg 1 inimese soov oma elust lahkuda, kuid ta ise ei saa seda teha Menetlusvaldkond - ärakuulamisõigus, inimene peab olema menetluses subjekt, mitte vahend

Answer 37

PS §1 lg 1 , PS §10

Answer 38

Üldised huvid - monarhia, aristokraatia, demokraatia | isiklik huvi - türannia, oligarhia, demokraatia

Answer 39

semantiline definitsioon - rahvavõim Lincoln: „ Demokraatia on rahva valitsus, rahva üle, rahva heaks" Riigikohtu PS kolleegiumi otsus PRPJKo 21.12.1994 - Demokraatia, vastandina autokraatiale, tähendab võimu teostamist rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsuste tegemist võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel.

Answer 40

IDENTITEEDI teooria ehk homogeensusteooria - Valitseja ja valitsetavad on identsed. Kõige olulisem autor on Rousseau. Kõik otsused langetatakse rahvahääletusel. On olemas ainult üks homogeenne rahva tahe, mis järgib rahva huvi. (tegelikult pole ainult üks rahva tahe) b. Rahva tahe järgneb rahva huvist. Seda tunneb ära erakond KONKURENTSI teooria ehk eliiditeooria - ei ole olemas ühte tahet ehk ühte ühtset rahvahuvi, vaid on olemas huvigrupid ning nad konkureerivad omavahel. Ei ole olemas ühte lahendust, vaid on mitu võimalust. Otsusmehhanism on enamusprintsiip. Tuleb arvestada inimõigusid. Autoriks võib lugeda John Locke’i, James Madison, Montesquieu, Kant Üks väljendusi on represetatisoon, kus valitakse esindajad. Nad ongi eliit. Võim rahva nõusolekul. rahvalt küsida jah/ei küimusi Võimalik kompromissid

Answer 41

1. Otsene ja kaudne demokraatia - 🟢 Otsene demokraatia - mida valitsetakse otse rahva hääletuste abil. on legisitaarne, kus olulised otsused langetab rahvas. (Šveits) Eelduseks on poliitiline kultuur, kus kodanikud on valmis töötama läbi eelnõusid. Otsene demokraatia saab toimida ainult siis, kui parlamendis on konsensus. 🟢 Kaudne demokraatia - valitsetakse esinduskogu abil, kus on olemas parlament, kes langetab kõik otsused. VÕI... 2. Parlamentaarne ja presidentaalne 🟠 Parlamentaarne - valitseja toetub parlamendi usaldusele. 🟠 Presidentaalne- valitseja toetub presidendi usaldusele või president valitseb ise. kui riigipeal on suurem võim, aga valitsus on parlamendi usaldusel. VÕI... 3. Läbirääkimis-/argumentatsioonidemokraatia 🟣 Läbirääkimisdemokraatia - on olemas huvigrupid, kes räägivad läbi. Otseselt seotud võimuga. 🟣 Argumentatsioonidemokraatia - demokraatias tulevad kokku targad pead, kes esitavad argumente, , nende argumente on võimalik ümber lükata. erinevad seisukohad konkureerivad, peale jääb see, kellel paremad argumendid.

Answer 42

Demokraatia on kogu aeg voolu all/pinges pinevussuhe. Demokraatia elab põhiõigustest. 1. Rahva suveräänsus, esindusdemokraatia 2. Enamusprintsiip ja vähemuskaitse 3. Demokraatlik legitimatsioon ja poolte vastutus 4. Õigus hääletada/valituks osutub 5. Laiaulatuslikkus/dem. Kaitse

Answer 43

rajaneb põhiseaduse §1 lg 1 ja mille järgi on rahvas põhiseadusega konstitueeritud võim. pouvuir constitue 🔸Rahva suveräänsus ehk kõrgeima võimu kuulumine rahvale tähendab, et riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 🔸 Demokraatlikud otsused võimalikult laiapõhjalised 🔸 Rahvas ei teosta võimu ise (liiga palju, liiga vastandlikud arvamused) 🔸 On tarvis esinduskogu

Answer 44

esindusdemokraatia - parlament on kõrgeima riigivõimu teostaja, aga kõrgeim riigivõimu kandja on rahvas. Parlament on see kes rahvast esindab valimiste vahelisel ajal. Jaguneb põhimõteteteks: 💠 representatsiooni printsiip - Esindaja (riigikogu) saab terve aja vältel (4.a jooksul) tegutseda rahva nimel, valimiste vahelise ajal ei saa keegi esindajat tagasi kutsuda PS §59 ja §65 💠 Vabamandaadi põhimõte - § 62 , riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga, riigikogu liige on otsuseid tehes seotud vaid oma südametunnistusega, ta ei ole seotud erakonnaga, fraktsiooniga, nt kui ei tunnista fraktsiooni otsust ja hääletab selle vastu siis tal on selleks õigus (RKPJ 3-4-1-3-0-5 pk 15) 💠 Erakonnademokraatia põhimõte - selleks et toimiks esindusdemokraatia peab olema olemas esinduskogu, parlament. Selleks et parlament toimiks peab olemas olema erakonnad. Erakonnadem. eeldab mitmeparteilisust, on vaja konkurentsi, §49 lg 1 lause 2/ materjaalne võrdsus erakondade vahel oleneb toetajate arvust. Erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamisel korral avalikku võimu ellu viia. Võib tuua esile järgmised nõuded - mitmeparteilisus. Riigis peab olema mitu erakonda, rohkem kui kaks. Sellest tuleneb erakonna vabadus: 1. Asutamisvabadus - peab olema ühiskonna spontaansete jõudude meelevallas.(Programmivabadus) 3. Konkurentsivabadus 4. Rahastamisvabadus - peavad saama valida rahastamise allikaid 5. erakonna võrdsus - materjaalne ja formaalne võrdsus 6. materjaalnevõrdsus - rohkem mandaate

Answer 45

Enamusprintsiip - demokraatia otsustusprotsessis langtatakse otsus häältenamusega - Põhireegel - lihthäälteenamus - PS §73 , §105 lg 2 - Kvalifitseeritud häälteenamused - PSRS §3 lg 6, nt 2/3 häälteenamus või 4/5. Vähemusekaitse enamusprintsiip - enamusel on küll otsustusõigus kuid ei tohi vähemusest üle sõita - Põhiseaduslikkuse järelvalve - Väljendusvabadus - Opositsiooni õigused

Answer 46

🧿Legitimatsioon - seadustamine, õigustamine, kogu riigiaparaat peab olema legitimeeritud rahva poolt Valimisõiguse korrastatus, põhimõtted 🧿 Legitimatsiooni kett - Demokraatlik legitimatsioon tähendab, et rahvas legitimeerib riigikogu, riigikogu omakorda legitimeerib vabariigi valitsust jne. lõppastmes on kogu riigiaparaat legitimeeritud rahva kui kõrgeima võimu kandja poolt ülevalt alla 🧿 Kõrgeima tasandi legitimatsiooni uuendamine - nt valitakse keegi ametisse siis ta ei jää sinna igaveseks 🧿 Poliitiline vastutus pole õiguslik vastutus, sõltub sellest, kas valitakse tagasi või mitte - Avalikkuse kontroll parlamendi üle ( See väljendub Riigikogu istungite avalikkuses (PS § 72), valimiste perioodilisus (PS § 60 lg 3) jne. Poliitilise vastutuse tagamine toimub kõigil tasanditel.) - Parlamentaarne kontroll - võimalus avaldada umbusaldust ministrile, valitsusele

Answer 47

Hääleõiguse struktuur - § 57 lg 1 1. Valimisõigus - Aktiivne - õigus teha ettepanekuid keda valida - Passiivne - õigus olla kandidaat ja saada valitud - Kandidaatide ülesseadmise õigus 2. Rahvahääletusõigus

Answer 48

1. Valimisvabadus - keelatud on sund ja surveavaldus. valimised on vabad, kui hääletamine on toimunud korrektselt. Valmisvabadus eeldab mitme kandidaadi olemasolu. (kas valimissund on lubatud? moraalne kohustus on valida) valimissaladus 2. Üldisuse põhimõte - valimistel ei tohi kohaldada sensuseid (aktiivse ega passiivse valimisõiguse piiramiseks õigustavaid sensuseid.) - peab olema võimalik osaleda kõigil kellel hääleõigus. - - Noorte valimisõigused, kinnipeetavad - kandidaadi kautsion 540 eurot => varanduslik tsensus 3. Ühetaolisuse printsiip - tulebe eristada kas passiivne või aktiivne valmisõigus. - Aktiivne- valimisõiguslikel isikutel võrdselt hääli ja kõigil häältel peab olema võrdne kaal - Passiivne - kõigile kandidaatidele peavad olema tagatud võrdsed võimalused, nii kandideerimiseks kui ka osalemiseks, ka erakondadel (suletud nimekiri ei andnud seda võimalust) ** Ühetaolisus nõuab et kõik saaksid hääletada samadel tingimustel, e- hääletusega saab aga oma häält muuta, valimiskabiin tagab privaatsuse võivad kahjustada: suletud nimekirjad ** Modifitseeritud tont jagajate meetod - mille tagajärjeks on see, et rohkem häälisaanud poliitiline erakond saab parlamendis ebapropotsionaalselt rohkem kohti. Rapla ja Harjumaa valimisringkonnad on väga suured - sealt saab rohkem hääli Dispropotsionaalsus. 5% künnis kui ei ületa- nende erakondade hääled läksid kaotsi ning toetasid hoopiski kõige populaarsema erakonna kasuks 4. Otsesus - rahvaesindus kogu valitakse ilma valijamehe vahendus asmeteta riivab: * vanemad on lapse hääle esindajad - kas on ss otsesus? * suletud nimekiri - pole otsene nimekiri, valijamehed vahel ja enam pole isiku valimine 5. Salajasus - võimalus enda teada jätta, kelle poolt ta hääletab (kas e-hääletus on kooskõlas salajasusega) 6. Valimiste regulaarsus - 4 aastane tsükkel valimistel 7. Valimisproportsionaalsus - parlamendi koosseis peab olema valija poliitiliste eelistuste peegelpilt valimispäeval. Tuleneb ühetaolisusest (§ 60).

Answer 49

Vabadus - jah/ei valik Üldisus - kõik saavad Ühetaolisus - ainult kaks võimalust, ei järeldu proportsionaalsuse põhimõtet Otsesus Salajasus - on kohustus hoida salajas? Nt Parts Häälteenamus

Answer 50

- Läbipaistvus - avalikkusel oleks ülevaade sellest kes on huvigrupp, kas huvigrupp on rahastanud kedagi, erakondade rahastamine peab olema transpalentne, rahastamise läbipaistvus (kust sularaha tuleb, kuhu raha läheb) - Stabiilsus- nt 5% klausel - §48 lg 3 - teatud erakonnad on keelatud, salakavalus, vägivald. peab kaitsma ennast demokraatiavastaste vastu - Erakorraline seisukord §129 - §132 - §54 - igal ühel õigus osutada vastupanu, AGA keegi ei tohi hakata tegutsema politsei asemel Demokraatia paradoks on see, et need, kes on demokraatia vastu, saavad ka demokraatia aruteludest osa võtta.

Answer 51

§10 + preambul

Answer 52

Formaalne mõiste Kitsas -õigusriik on seadusriik, riigis on olemas seadused ja neid jälgitakse üldiselt, nt diktatuur? Lai - kodanlik liberaalne õigusriik e. Põhiseaduse õigusriik. Riigis on olemas lisaks seadustele ka - põhiõgused, võimude lahusus, põhiseaduse järelvalve, sõltumatud kohtud ja seadusi järgiv haldus jne Materjaalne Kitsas - õigusriik, kus on olemas põhiõgused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, põhiseaduse järelvalve (Sama mis formaalse lai) Lai - püüdleb sotsiaalse õigluse poole, selles sees on juba sotsiaalriik. Nimetatakse ka ÕIGLUSriik, sest esmane eesmärk on jalule seada sotsiaalne õiglus

Answer 53

Ühelpool põhiõigused, teisel pool võimude lahusus ja tasakaalustatus. Nendest on tuletatav õigluskindlus, seaduslikkuse põhimõte ja õiguskaitse sõltumatude kohtude poolt. PÕ Võimude lahusus ja tasakaalustatus => alapõhimõtted: Õiguskindlus Seaduslikkus Õiguskaitse sõltumatute kohtute poolt

Answer 54

1. Põhiõiguste liigitus (lähtuvalt põhiõiguste funktsioonist) lk 38 - Vabadus e. Tõrjepõhiõigused - mis on põhiõigused riigi poolsete riivete vastu, tagavad meie vabadussfääri. - Soorituspõhiõigused - Riigilt saab midagi nõuda (nt: riik kaitseb meid 3ndate isikute rünnakute eest) Kaitseõigused, õigus menetlusele, sotsiaalsed põhiõigused, põhiõigused korraldusele, õigused riigi positiivsele tegevusele - Võrdsuspõhiõigused - isikutel on õigus sellele, et neid koheldakse nii nagu teisi, et keegi ei saaks põhjendamatult teistsugust eelist või just halvasti kohtlemist. Erinevad eelmisest kahest, fundamentaalselt erinev struktuur. Nõuame selle tõttu, et keegi teine saab midagi 2. Vabaduse esimus e. primaarsus Vabaduse teostamine ei vaja õigustamist, õigustamist vajab vabaduse piirang. 3. Proportsionaalsuse põhimõte - riik ei tohi vabadust ülemäära piirata, ainult nii palju kui palju see on eesmärgiga õigustatav. tähendab, et põhiõiguste adressaadi põhiõigust riivav abinõu on demokraatlikus ühiskonnas vajalik, kui see on eesmärgi saavutamiseks sobiv, Õigusriigis ei tohi avalik võim käituda oma suva järele, avalikuvõimu meede peab olema tasakaalus taodeldava eesmärgi olulisusega. Mida olulisem on eesmärk seda riivavam on meede.

Answer 55

Sätestatus §4 ja §14 (räägib kohtu, võimuharude tegevusest, võimude kolmikjaotus) lõppeesmärk on inimeste õiguste tagamine §4 (Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.) ja §14 (Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.) ning nende koosmõjus. §4 tundub olevat poolik norm, kumba poolt ta tähistab? Vahe on selles, et §14 sätestab funktsionaalse võimude lahususe, §4 sätestab institustionaalse või organisatoorse võimude lahususe. Mõiste Võimude lahususe kesmine mõiste: ühe organi kätte ei tohi liiga palju võimu minna. Meil on kolm võimu horistontaalliini jaotatud ehk 1-2-3. Vertikaal joones saame rääkida võimu andmist Euroopa Liidule (ülevalt alla ehk EL läheb kohale). EL vastutab koostöö eest, et kõik kaasa mängiks, riigid vastutavad selle eest, et kuidas EL algselt loodud, püsiks sedasi edasi. Vertikaalne jaotus on ka veel keskvõimu ja kohaliku võimu vahel, kuid see on teisene. Eestis on kohalik võim ülemäära iseseisev teinekord.

Answer 56

1. Funktsionaalne lahusus - teeb vahet seadusandlikul, täidesaatval ja kohtuvõimul - Seadusandliku võimu ülesanne: §59 ja §65 p 1 seaduste vastu võtmine, p16 täidab ülesandeid mis pole antud rahvale täita, §3 lg 1 p1 riigivõimu teostamiseks on vaja seadust - Täitevvõimu ülesanne: §87 p1, 3, 6 - vabariigi valitsus viib täide riigi sise- ja välispoliitikat - Kohtuvõimu ülesanne: §146 Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega, §15 lg 2 põhiseaduslikkuse üldjärelvalve. 2. Institutsionaalne võimude lahusus - §4 - Riigikogu - §59 seadusandlik võim riigikogule, - Vabariigivallitsus - §86 annab võimu vabariigivalitsusele - kohtud- §146 lause 1, §149 võimu jagunemine kohtute sees, §148 3. Personaalne võimudelahusus - §63 riigikogu liikmed, üldine huvidekonflikti keeld. Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Answer 57

1. Küsimused võimude vahel - Riigikogu vs vabariigi valitsus §94 - parlament ei tohiks reguleerida üksikjuhtumeid, see peaks olema valitsuse teha. Vabariigi valitsus vs Riigikogu - kui palju võib vabariigivalitsus e. Täitevvõim piirata õigusi, kui pole seaduslikku alust? - ei olegi õigust, ainult äärmisel erandjuhul Kohus vs Riigikogu - kas kohtud võivad end asetada kõrgemale seadusandja poolt antud seadusest, kuhu maale ulatub kohtu pädevus Vabariigi valitsus vs Kohus - kohtuhaldus, kes peaks haldama kohtuid, kellel on see õigus, kes varustab olme asjadega, nt arvutid jne 2. Küsimused ühe võimu sees - Täitevvõimu sees -liigset võimu konsentratsiooni ei tohi lubada, politsei ja süüdistamisausutus on eraldi, võim peab olema hajutatud. Kohtuvõimu sees - Võimude kontsentratsiooni põhimõte - ühegi organi (eriti täidesaatva ja kohtuvõimu puhul) ei tohi üheisiku kätte koonduda ülemäära suur võim.

Answer 58

Eesmärgiks tagada korrapära ja stabiilsus, reegleid ei muudeta mängu käigus ega peale mängu Ettenähtavus - osalejatele peab olema aimatav, mis juhtuma hakkab

Answer 59

1. Seaduste kättesaadavus ehk salajase õiguse keeld §3 lg 2, §108 märge Ps'i - seadused peavad olema avaldatud Riigi Teatajas eestikeelsena. küüditamise ajal ei olnud seadused nähtavad ning tegutseti salajaste reeglite alusel - Riigiteataja - mida võib riigiteatajaks lugeda. tingimused: riigi poolt välja antud, ametlikult üheselt äratuntav, hea kättesaadavus - Vacatio legis - jõustamisaeg, kui pikk on see aeg, mil seadus jõustub (kui pole midagi muud siis 10 päeva jooksul) - seadus peab olema riigikeeles 2. Õigusselgus - inimesel on võimalik seaduse tekstist aru saada, kohaldatav ainult riigikohtu poolt §13 lg 2 , §10 - kohustuse normid peavad olema selgemad ja täpsemad - õigusselgus võib olla lisaargument, aga mitte ainuke argument! - kaitseb meid riigi omavoli eest, isik peab vajadusel saama asjakohase nõustamise abil asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mida teatud tegevus võib kaasa tuua. - Kujuteldav keskmiste võimetega isik 3. Usalduskaitse e. Õiguspärane ootus laiemas tähenduses - Nulla poena sine lege - ei ole karistust ilma seaduseta, §23 lg 1,2 lause 1 (nt Näide: Veeberi kuriteod, ühel aastal oli kuritegu teisel mitte, mõlemal mõisteti süüdi) - Ebasoodsa tagasimõju keeld - üldreeglina ei tohi olla seadusel tagasiulatuvat jõudu, ei tohi olla õigussubjektide suhtes sõnamurdlik ehk ei tohi sõna murda (nt talumehe kaasuse intress) - Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses - kord juba rakendatud seadust ei kuulutata kehtetuks. oluline on kaalumisoskus. mängu ajal reegleid ei muudeta, isikule on antud mingi õigus (laenu võtmisel saab maksuintressi soodustust 5 aastat), muudatuse jaoks kaasneb inimesele halb asi, tuleb kaaluda nüüd eesmärgi olulisust ning kas jääb peale seaduse olulisus või inimese huvi

Answer 60

1. Teostatakse põhiseaduse alusel - Põhiseaduse kehtimise prioriteet (neg. pool) - Põhiseaduse reservatsioon (pos. pool) - midagi on reserveeritud ainult põhiseadusele 2. Seaduse alusel (laiemas tähenduses) -tähendab, et põhiõigusi saab piirata ainult seaduses sätestatud volituse olemasolul, ainult seaduse alusel. - Seaduse kehtimise prioriteet - (seaduse esimuse põhimõte)- seadusest alamal seisev õigus tuleb vastuolu korral kehtetuks tunnistada - Üldine seadusreservatsioon - (§ 3 lg 1 põhimõtete loetelust olulisim) täitevvõim tohib individuaalselt vabadust piirata vaid siis, kui teda volitab selleks seadus * *Materjaalne parlamendireservatsioon - neid asju ei saa mitte keegi teine riigis otsustada, - olulisuse põhimõte: aga mis on oluline? oluline on see, mis on põhiõiguste seisukohalt oluline või see, mis on muidu oluline * *formaalne reservatsioon §104 lg 2 positiivses sõnastuses ja §106 lg 1 negatiivses sõnastuses * *Seadusliku aluse põhimõte (kitsamas tähenduses) - igal põhiõiguse riivel peab olema seaduslik alus 3. Kehtimise / rakendamise prioriteet - kõrgema õiguse kehtimise prioriteet, liigume hierarhias ülespoole, kõrgema normiga kontrollime madalamat. - Kui me kohaldame seadust, siis me hakkama nagu redelist üles ronima - Seaduse ja PS kehtimise prioriteediga peab kaasas käima ka madalama õiguse kohaldamise prioriteet Kui meil on olemas Madalam õigus, siis tuleb kohaldada seda enne!

Answer 61

♦ Põhiõiguste õiglase ja tõhusa kaitse menetlus on üks õigusriigi põhitunnuseid. ♦ Riik peab olema seaduste ja mitte inimeste valitsus. (Tähendab, et lõppastmes on kohus see kellel on lõppastmes otsustusvõim.) - Marshall (kohus ei tegutse omal algatusel mitte nagu riigikogu, On sõltumatu, Ei ole omad kasud mängus, Et ei tekiks kiusatust võimu ära kasutada) Põhilised elemendid: Kohtutee, õiguskaitse karantii PS §15 lg 1, (§14, §24 lg 5) - normaalne menetluse kestvusaeg, tõhus õiguskaitse Kohtuniku, kohtu ja kohtusüsteemi sõltumatus §146 lg 2, §147 - kui seda poleks siis riigis oleks hirmuvalitsus, kohtunikud oleksid ära ostetud Kui riik on eksinud siis on oluline riigi vastutus - §25 õigusriik hüvitab inimesele tekitatud kahju (karjapoisi arvutus)

Answer 62

tähendab, et riik ei tohi oma kodanikku hätta jätta. Riik peab hoolitsema ka nende kodanik eest, kes ei suuda ise elatist teenida. §10 , § 28 Sotsiaalriik nõuab, eeldab maksimaalset ümberjaotamist. (Ei saa rääkida sotsiaalriigist, kui ümberjaotamist pole.)

Answer 63

Objektiivne (riik peab tegema asju millele teistel õigust pole) ja subjektiivne (õigus) dimensioon (subj. on kitsam kui obj.) ``` Objektiivne dimensioon - ★ ümberjaotamine; ★ aitab õigustada omandi- või maksupõhiõiguse piiranguid. ★ Kujutab endast põhiseadusega püstitatud ja seadusandjale adresseeritud eesmärki liikuda sotsiaalse õigluse poole. ``` Subjektiivne dimensioon - ★ Õigus saada riigilt puuduse korral abi on subjektiivne õigus, mille riive korral on isikul õigus võtta ette kohtutee ja kohtul kohustus kontrollida sotsiaalseid õigusi andva seaduse vastavust PSle. ★ Riigi kohustusele vastab isiku põhiõigus riigi abile puuduse korral. ★ elatusmiinimumi tagamise kohustus ★ koosmõju inimväärikuse aluspõhimõttega ★ Sotsiaalriigi elatusmiinimum võib kasvada ühiskonna arenedes.

Answer 64

❖ Subjektiivne õigus elatusmiinimumile + teised sotsiaalsed põhiõigused - §28 lg 2 lause 1 "Eesti kodanikul on õigus riigi abile vanaduse, töövõimetuse, toitjakaotuse ja puuduse korral". Nt vanale inimesele peab võimaldama väärika äraelamisele, tuleb talle osutada riigiabi ❖ Sotsiaalriik kujutab endast põhiõiguste piiri - nt omandiõiguse puhul, kus on korteri omanik ja üürnik, üürnik tahetakse kodutuks jätta siis on üürniku kaitse seadused ❖ Objektiivne dimensioon - §28 lg puudega inimeste hoole jne, see ei ole inimese enda risk kuhu perekonda sünnid, kas on puue jne

Answer 65

``` Algab preambulist 2,4,5 osalause §1 lg 2, §6, §8, §36 lg 3 ```

Answer 66

OBJEKTIIVNE TEOORIA - rahvust ei saa määratleda, see objektiivne omadus tuleb kaasa sündides. Rahvuse liige on sõltumata oma tahtest see, kellel on ülejäänutega ühine päritolu, kultuur, keel ja ajalugu. (kui oled eestis sündinud aga keelt väga ei oska siis mis saab, kas ei olegi liige) PUHTSUBJEKTIIVNE TEOORIA - rahvuse liige on see, kes tahab seda olla. See võtab omaks üldised käitumisjooned ja - tunnused. Õpib ära keele, osaleb poliitilise tahte kujunemisel jne. Ta ei pea olema aktiivne kodanik, vaid on oluline, et oleks lojaalsus. Viimasel ajal on Euroopa subjektiivses teoorias kahtlema hakatud eelkõige Aafrikast tulevate immigrantide tõttu. (kas kõik kes tahet väljendavad on eestlased?) KOMBINATSIOONI TEOORIA e. Subjektiivne objektiivne - mõistlik rakendada mõlema teooria kombinatsioone, kasutame ainult teooria head külge. ➣ "Eestlane tahab olla eesti rahvusest ning seda kinnitavad tema kultuur ja keel". Rahvuse liige on see, kes ennast tunnistab selle rahvuse liikmeks, ➣ ning peavad olema mõned objektiivsed elemendid nagu keel ja kultuur. ➣Selle järgi tuleks eestlaseks lugeda see, kes end ise eestlaseks loeb (subjektiivne) ning seda kinnitavad tema keel ja kultuur (mida ta saab ise mõjutada).

Answer 67

Eesti keele kaitse - keel kui oluline motivaator Ise olemise püüe - eestlaste püüd olla iseseisev, determineerib meie õiguslikku ja rahvuslikku mõtlemist Põhiseaduspatriotism - L. Mälksoo tõi eestisse, tähendab, et tugineb rahvuslusele. isamaa armastuse üks osa on, et me armastame oma põhiseadust Rahvus vs kodakondsus - kodakondsusrahvus - eestlased on kõik Eesti riigi kodanikud §36 lg6

Answer 68

• Vana-Kreekas, kristlikus ideoloogias, Piiblis, keskaegses loomuõiguses, reformatsioon, Martin Luther (15-16.saj), usuvabadus, õhtumaa filosoofias e. euroopalik leiutis • Positiivõiguslik areng: Magna Charta Libertatum 1215 - kuningavõim ei olnud enam absoluutne; idee, et kuningavõim on piiratav; seisustele anti privileegid. Tänapäevases mõttes pole põhiõiguslik tekst. • Põhiõiguste areng tänapäevases mõttes sai aluse 17.saj. Kaks jagunemist: 🔶 Liberaalsed (vabaduslikud) põhiõigused 🔸 John Locke - vabadus ja omand 🔸 Samuel Pufendorf - inimese vabadus on piiratud kõlblusega ilma milleta ei oleks kord ja ilu inimestes võimalik - võrdsus 🔸 Christian Thomasius - võitles nõiaprotsesside vastu 🔸 Charles Montesquieu - pooldas orjuse kaotamist, põhiseaduslikku korda, leidis, et põhiõigusi ja kodaniku vabadusi tuleb kaitsta ning tuleb jälgida põhiseadust, peavad olema kohtud 🔸 Immanuel Kant - autonoomia idee 💠 Positiivõiguslik areng - toimus paralleelselt klassikaliste (liberaalsete) põhiõigustega 🔹 Algas Hollandis 🔹 Ühendkuningriigi areng 1628 esimene põhiõiguste akt - Petition of Rights, 1647 Agreement of the People, 1679 Habeas Corpus Act, 1689 Bill of Rights 🔹 Ameerika ühendriigid - 1776 (esimene tänapäevane põhiõiguste kataloog) The Virginia Bill of Rights, 1787 Ameerika Ühendriikide põhiseadus ei sisalda põhiõiguseid, lisati kaks aastat hiljem 1791 The Federal Bill of Rights (esimesed 10 amendamenti on põhiõiguste kohta). 🔹 Prantsusmaa areng - 1789 Inim- ja kodanikeõiguste deklaratsioon, mis võeti 1791. aastal Prantsuse põhiseaduse osaks. 🔹 Saksamaa areng jääb 19. sajandisse. Alguse sai väikestes Saksamaa osades. Esimesed olid Saksimaa ja Vayern. 1849 aasta Pauluse kiriku põhiseadus ja selle põhiõiguste kataloog on mõjutanud 🔹 Eesti areng - iseseisvuse manifest tagab juba osad põhiõigused, 1919 (vabariigi valitsemise ajutine kord paragrahv 7) ja 1920 jõustunud põhiseadus, 1938 oluline samm tagasi ♦ Sotsiaalsed põhiõigused - alusepanek ulatub 18.sajandi esimesse poolde ➤ Christian Wolf, Johan Gotling Fichte ➤ Karl Marx, Friedrich Engels - sotsialismiteooria, ➤ Lorenz von Stein - Moodne sotsiaalriik. Prantsuse sotsiaalse liikumise ajalugu, kus arendas välja teooria, mida peetakse tänapäevase heaoluriigi algeks. Et ei tuleks riigi kukutamist, tuleb hoolitseda ka vaeste eest. Rikkamad peavad nõustuma ümberjaotamisega, et ebaõiglus ei läheks liiga suureks. Need, kelle käes on omand, peavad looma süsteemi, kus kellelgi ei ole halb. Kristlik sotsiaalõpetus - pead halastama vaesele, andma talle, jagama temaga jne. ➤ 1918 Venemaa areng, 1936 Stalini konstitutsioon ➤ 1831. a Belgia põhiseadus on esimene, kus on kirjas sotsiaalsed põhiõigused

Answer 69

FORMAALNE MÕISTE - ✦ Kitsas tähendus - kõik põhiseaduse 2 ptk sätestatud õigused olenemata nende sisust ✦ Lai tähendus - on põhiõigused kõik põhiseaduses olevad subjektiivsed õigused. Formaalses mõttes on põhiõigus õigus, mis on sätestatud PS-es. MATERJAALNE TÄHENDUS - positiveeritud inimõigused. Need õigused, mis kuuluvad riigi põhialuste hulka. See on oluline põhiseaduse tegijale, sest ta vaatab mida peetakse inimõiguseks ja paneb selle kirja, jätab riigikohtule võimaluse luua uus põhiõigus, kui see on vajalik ning lisada see läbi §10ne meie kataloogi. PROTSEDURAALNE MÕISTE - PS on nii olulised õigused, et nende mitte võimaldamist või võimaldamist ei saa jätta parlamendi lihthääletuse otsustada, ehk need on parlamendi tavamenetlusest kõrgemal. Objektiivne õigus - kui kellelgi on kohustus midagi teha, kuid kellelgi ei ole õigust seda nõuda. ObE (B obligation to E, b-l on kohustus E-le) Subjektiivne õigus - lisandub õigustatud objekt. ObaE (b-l on kohustus a ees) = RabE (a-l on õigus b vastu E-le) - perspektiivi muutus

Answer 70

Põhiõigustel on side inimõigustega, see on mõõdupuu mille alusel mõõdetakse, kui hea riik on. Mida rohkem on riigikorraldus kooskõlas inimõigustega seda parem on riik. Inimõiguse mõiste tunnused ◈ Universaalsus - kõik inimesed on inimõiguste kandjad. Inimõiguste adressaadid on kõik inimesed, grupid kui ka riigid, kõiki õigused kõigi vastu ◈ Fundamentaalsus - inimõigused kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid huvisid ja vajadusi ◈ Eseme abstraktsus - inimõiguse ese on abstraktne; nt: õigus tervisekaitsele, elule ◈ Moraalsus - inimõigused kehtivad moraalselt, norm kehtib moraalselt siis kui see on igaühe suhtes kes akstepteerib ratsionaalselt või õigustatav ◈ Prioriteetsus - inimõigused on mõõdupuuks, mille alusel tuleb hinnata positiivse õiguse tõlgendusi Inimõigused on liberaalse traditsiooni: ◍ tõrjeõigused - need õigused mis tõrjuvad riigi või teiste poolseid riiveid, nt au rikkumise kaitseks lähed kohtusse ◍ Kaitseõigused - õigused riigi vastu, et riik kaitseks isikut kolmandate isikute rünnete eest ◍ Poliitilised õigused - õigus valida, osaleda valimistel, õigus sellele, et kõik hääled loetakse ära ◍ Sotsiaalsed õigused - tuleb tagada eksistentsi miinimum, igal inimesel on õigus eksisteerida ◍ Menetlusõigused - et 1-4 välja toodud õigused oleks tagatud, ning neid on võimalus sisse nõuda Eelnevalt on loetletud kirjutamata inimõiguste tasand. Nende kallal käib töö lõpmatuseni ning vajadusel saab neist ammutada teadmisi, mida on vaja põhiseaduste tegemiseks. Inimõiguste mõiste juures tuleb eristada kahte asja: konventsiooni õigusi ja inimõigusi. Inimõiguste konventsioon on positiveeritud konventsioon - kirja pandud.

Answer 71

🔴Negatiivne vabadus - vabadus midagi teha või tegemata jätta (nt osaleda valimistel või mitte) Pole seotud väärtushinnangutega. neutraalne ja ei anna moraalset hinnangut. 🔴 Positiivne vabadus - vabadus on seotud väärtushinnanguga, ainult üks võimalus on käituda ja see on käituda õigesti, vabadus kui tunnetatud paratamatus ◾ Põhivabaduse tunnus on negatiivne vabadus 🟠 Õiguslik vabadus - kui ei ole käske ega keelde, mis seda vabadust takistaksid (nt kui ettevõtlust ei reguleeritaks) 🟠 Faktiline vabadus - meil on oma soovide realiseerimiseks materjaalsed võimalused. siis, kui on võimalus seda faktiliselt/materiaalselt realiseerida. Tahaks midagi toota, aga raha ei ole 🔵 Tagatud vabadus - saame ennast kaitsta keelu eest. kui on luba midagi teha ning õigus nõuda selle loa realiseerimist. 🔵 Tagamata vabadus - antakse vabadus/luba, aga võidakse see ka kohe tagasi võtta (N: viisa) Põhivabadus või vabadus põhiõigus on negatiivne, õiguslik ja tagatud vabadus

Answer 72

Põhivabadused - vabaduspõhiõigused ehk tõrjepõhiõigused. Põhiõigus on õiguslik luba midagi teha või tegemata jätta ning õigus riigi vastu, et riik meid selle loa teostamisel ei takistaks. Need garanteerivad isikule otsustamisvabaduse ning kaitsevad teda riigi ja teiste adressaatide sekkumise eest selle vabaduse teostamisel.

Answer 73

Põhikohustus - isiku kohustus riigi ees. Põhikohustus on põhiseaduses ette nähtud põhiõiguste kandja kohustus. Põhikohustuste puhul on suurimaks probleemiks see, kas nad saavad olla otse kohaldatavad Saab käsitleda põhikohustust: ◼ Formaalne - kohustused, mis tulenevad põhiseadusest prg 124 lg 1 ◼ Materjaalne - kohustused, mis on fundamentaalsed kohustused ühiskonna jaoks, nt keeld tappa Kuivõrd saab põhiseadust otse kohaldada, nt kohtud jne Kandja: Kes on põhikohustuse adressaat? Põhikohustuse adressaat on ainult põhiõiguste kandja. Põhikohustuse adressaat on keegi, kellel on põhiõigus, nt füüsiline isik, Nt prg 92 ei ole põhikohustus

Answer 74

Kandja järgi vahetegu ➣ Kõigi ja igaühe põhiõigused §39 autoril on ainult õigus oma loomingule ➣ Kvalifitseeritud kandjaga PÕ - Subjekt tuleb ära kvalifitseerida Sisu järgi ➣ Tõrjepõhiõigused e. Vabadus PÕ - tõrjuda vabaduse riiveid ➣ Sooritus PÕ - riik peab midagi positiivset ette võtma ➣ Võrdsuspõhiõigused - õigus sellele, et isikut koheldaks kellegi teisega võrdselt Kehtimisaluse järgi ➣ Riigieelsed e. (ülepositiivsed õigused) - pole kirja pandud, seega ülipositiivne vale. Tõlgendus ka inimõigused. ➣ Riiklikud põhiõigused - Põhiseaduses sätestatud PÕ-d ➣ Riigiülesed põhiõigused ▸ EL põhiõigused e. Supranatsionaalsed ▸Rahvuvahelised - rahvusvaheliste inimõiguste paktid

Answer 75

Hierarhias on nad põhiseaduse tasandi normid Neil on ülim siduvusjõud (me tihti ei teadvusta nende kehtimist) Põhiväärtuste kataloog - PÕ Reguleerivad ülimalt tähtsaid valdkondi: perekond, väljendusvabadus, privaatsus, omand jne PÕ on ülimalt avatud ja määramatud - ülim siduvus, avatud tekstiga normikogum

Answer 76

poliitilised teooriad - Böckentförde 5 vaadet ➢ Liberaalne PÕ teooria - kodanlik õigusriiklik teooria, riigi vastu suunatud vabadusõigused. (üsna radikaalne põhiõiguste teooria) ➢ Institutsionaalne PÕ teooria - PÕ on objektiivsed korra põhimõtted, mis kaitsevad nende sisuks olevaid elukvaldkondi. Peter Haberle. korraloomisfunktsioonid, isiku õiguskaitset ei asetata esiplaanile ➢ PÕ väärtusteooria - PÕ määravad ühiskonna põhilised väärtused ➢ Demokraatlik funktsionaalne teooria - PÕsed Konstituteerivad vaba demokraatia põhimõtteid. PÕ mõte seisneb selles et nad kujutavad endast vaba demkoraatia, tagavad ja loovad demokraatia ➢ Sotsiaalriiklik teooria - mitte ainult kindlustada õiguslikku vabadust vaid ka faktilist vabadust, et inimestel oleks tegelikult võimalik oma vabadusi rakendada Struktuuri teooriad e. Juriidilised ➢ Printsiibiteooria - käsitleb põhiõigusi kui printsiipe ja see määrab ära põhiõiguse kohaldamise skeemi. R. Alexy. PÕ on kaalutavad

Answer 77

Tõrjeõigused -Põhiõigused keelavad prima facie (esimesel pilgul või kuni ei ole tõendatud vastupidine), keelud piirata vabadust Prima facie - õigused riigi vastu sellele, et riik põhiõiguslikult kaitstud õigusi ei riivaks. Esimesel pilgul. Kuni ei ole tõestatud vastupidist. * õigus mitte sekkuda isiku vabadussfääri * õiguslik luba midagi teha või midagi tegemata jätta * kaitsevad isikut riigi ja teiste adressaaatide eest. 1. Kaitseala riive 2. Riive põhiseaduspärasus (formaalne ja materiaalne kontroll)

Answer 78

Põhiõigused on sellele, et riik midagi teeks ja positiivset ette võtaks, nt riik kaitseks meid pandeemia leviku eest, kuid tekib küsimus "kuidas seda teha" ❥ Kaitseõigused - õigus riigi kaitsele kolmandate isikute rünnete eest, nt kriminaalõigus kus keegi varastab siis riik peab kaitsma ohvrit selle eest ❥ Õigused korraldusele ja menetlusele - õigus sellele, et loodaks põhiõigustele vastav korraloomise menetlus? § üldharidus koolides õppemaksuta ➡ Õigus menetlusele kohtus ja haldusorganis ➡ Õigus korraldusele kitsamas tähenduses - kool, ülikool, õppeasutus, organisatsiooni normid, tuleb luua vastavad asutused, organisatsioonid, mis võimaldavad neid funktsioone täita ➡ Õigus eraõiguslikele pädevustele - kui pädevus on õigus luua õigust, on võimalik sõlmida lepinguid igal ühel. Luuakse normiga, mis annab käitumisele eraõigusliku tähenduse, nt omand, abielu ➡ Õigused poliitilise tahte kujundamisel - sooritusõigused, et riik looks vastavad menetlused: osavõtmine valimisprotsessist seadusandja on kohustatud looma..., luua võimalused, et saaks demokraatlikku protsessi hoida ❥ Sotsiaalsed PÕ lk 38- õigused millelegi, mida PÕ kandja, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja turul oleks piisavalt pakkumisi, saaks ta turult seda vabalt osta. Funktsiooniks on eelkõige tagada elatusmiinimum, isikule tuleb tagada piisav äraelamine. Riik peab looma sotsiaalsüsteemi.

Answer 79

III TAGADA INIMESTE VAHELINE VÕRDSUS lk 39 Õigust tuleb kohaldada kõigi suhtes ühte viisi §12 IV PUHTOBJEKTIIVNE ÕIGUS Kas riigil on objektiivne kohustus sündimata elu kaitsta? Sündimata laps on potentsiaalne maksumaksja?

Answer 80

Põhiõiguse kandja on põhiõiguse õigustatud subjekt | Põhiregulatsioonina võib käsitleda §9

Answer 81

PIIRITLEMISPROBLEEMID Põhiõigused kui subjektiivsed õigused, sest põhiõiguse kandja esineb ainult siis kui esineb subjektiivne õigus 27 lg 1, aga lg 5 (kas see on hoopis objektiivne?) Subjektiivsed õigused ja Organi pädevused - kuhu maani ulatub riigikogu liikme subjektiivne õigus, teisalt riigikogu liikme organi pädevuse algus, kust see algab ja kuidas need asjad omavahel seotud on. PS § 62 Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga ega kanna õiguslikku vastutust. Millal on president riigi esindaja ja millal tavaline inimene?

Answer 82

1. Põhimõte: kõik inimesed füüsiliste isikutena on põhiõiguste kandjad §9 lg 1 2. Kas on olemas kvalifitseeritud subjektid? 💠 Kodakondsus - mõned põhiõigused on ainult kodanikel - Ehtsad - nt prg 36 lg 1 - Mitteehtsad kodaniku põhiõigused - prg 29 lg 1 kolmas lause 💠 Eestlane §36 lg 3 💠Vanem, lapsevanem - Vanema omadus § 37 lg 3, § 27 l 3. Kui bioloogilist vanemesust pole, siis mis annab selle õiguse? Kui eestkostja ei hoolitse lapse eest? vanem ja (kui võõrasvanem pole lapsendanud siis ei ole õiguseid) 💠 Abikaasa - kas vabaabielu puhul on tegemist abikaasaga? Aga samasoolised? -§ 27 lg 2 Kas vabaabielu kaasad on võrdsed? Inimesed on niikuinii võrdsed, võrdsus ei kao abielludes. 💠 Autor - §39 Kaitstud on autorlus ehk mitte varalised õigused, (§32 tagab omandikaitse, seega miks peaks olema autor eraldi käsitletud) seega §39 puudutab mittevaralisi õigusi 3. ALGUS JA LÕPP - millal põhiõiguste kandmine algab ja millal lõpeb? ✱ Algus - embrio e. Idulane , al 9 loode e. Vililane => millal on põhiõiguste kandja? - sellest hetkest kui ta elusalt sünnib. Objektiivse kaitse põhimõte - riik peab kaitsma sündimata elu. Ka sündimata elu on väärtus. ✱ Lõpp - isiku aju surm, lahkunu hea nime säilitamine. Kas õigus aule ja heale nimele saab olla peale surma? Pigem mitte. Peale surma tuleks kaitsta lähedaste mälestust. Kui isikut enam ei ole, ei ole ka kedagi, kes saaks ta põhiõigusi kanda. Surmahetkena käsitletakse ajusurma. 4. ALAEALISUS Millal algab võime põhiõigusi ise teostada ✤ Põhiõigusvõime - isikul on võime olla põhiõiguste kandjaks, isikul on võime PÕ iseseisvalt teostada. millal see algab? - ei saa täpset aega öelda, oleneb olukorrast - Peab vaatama isiku küpsust, vajadus kaitsta isikut tema enda eest - Loomulik võime põhiõigust teostada - Vanemate põhiõigused - Põhiõiguse olemus - Näited: al 18 eluaastast põhiõigusealised. / Alates 15 aastaselt võib oma ususeltsi vahetada, valida. ✤ Põhiõigusealisus - isikul on võimekus põhiõigusi iseseisvalt teostada Küspsus; loomulik võime põhiõigust teostada; vanemate põhiõigused; põhiõiguse olemust 5. LOOBUMINE PÕ KAITSEST Loobumise mõiste - loobumisest võib rääkida kitsamas või laiemas tähenduses. Põhiõiguste kandja võib mitte luua perekonda - ei ole loobumine, vaid mitte teostamine. Loobumine on kitsam mõiste - kui ilma loobumiseta oleks tegemist õigusvastase aktiga. Kas saab loobuda elust? Loobumise kestus, loobumise intensiivsus, isiku kaitse tema enda eest. Kas on võimalus loobuda loobumisest? Kas on võimalik tagasi võtta? Vabatahtlikuse aste. PS§18 lg2 §9 lg2

Answer 83

JURIIDILISED ISIKUD 1. Nad ei ole põhiõiguste kandjad, ainult niivõrd kuivõrd põhiseadus selle ette näeb 2. §9 lg 2 Põhimõte "Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste olemusega." Tingimused: ✧ Juriidiline isik - Peab olema tegemist juriidilise isikuga (kes või mis) põhiseaduse mõttes. Abstraktne moodustis, millele õiguskord annab õigusvõime, nt seltsing. Era ja põhiõiguse mõiste ei pruugi kattuda ✧ Kooskõla juriidiliste isikute üldiste eesmärkidega (ei ole põhikirjalised eesmärgid) - eesmärk lihtsustada inimeste elu. Juriidilise isiku taga peab olema füüsiline isik. ✧ Kooskõla põhiõiguse olemusega - §31, §16 kas juriidilisel isikul saab olla õigust elule

Answer 84

Mõiste - loobumine on tahteavaldus, mis kõrvaldab rikkumise kaks isikut lepivad kokku, et üks sööb teise ära 1. 🔸 loobumine kitsamas t - loobumisega on tegemist siis, kui ilma teise tahteavalduseta oleks tegemist põhiõiguste rikkumisega - õigus surra on vabadusõigus, loobun õigusest elule - lubab politseil korter läbi otsida, ilma läbiotsimisorderita 🔸 laiemas tähenduses - kõik juhud, kui isik jätab oma õigused kasutamata (ei loo perekonda, MTÜd) 2. Loobumise võimalikkus - - Loobumine on alati võimalik õiguste puhul?? - Loobumine ei ole mitte kunagi võimalik?? - Peame otsustama kaasuse haaval millal on see loobumine lubatav, kriteeriumite alusel e. Kaalumisteooria 3. Kriteeriumid • Põhiõiguse riive intensiivsus - mida intensiivsem riive seda tõenäolisem on see et loobumine ei ole lubatud ja vastupidi • Loobumise kestus - nt loobud ameti vahetuse võimalusest 30 aastat töölepingu alusel • Loobumisest loobumise võimalikkus - • Loobumise vabatahtlikkus

Answer 85

Põhiõiguste adressaadiks ehk põhiõiguste kohustatud subjektiks on RIIK ja teised A-Õ JURIIDILISED ISIKUD. § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. (+ KOV) Põhiõigused kehtivad niisiis õigussuhtes üksikisik-riik, kus suhte esimene pool on õigustatud subjekt ja teine kohustatud subjekt. - (üldiselt füüsiline isik ja riik+ a-õ juriidiline isik) (kandja saab olla eraisik e. eraõiguslik juriidiline isik

Answer 86

⚫ Riik ja teised avalikõiguslikud juriidilised isikud: Kõik avaliku õiguse juriidilised isikud on kohustatud tagama põhiõigusi. Riigil on kõige laiem ulatus. § 14 otse ei kohaldu EL-ile, vaid on siseriiklik (nt tartu ülikool) oma vormi tõttu ⚫ Eraisik e. Füüsiline isik ja eraõiguslik juriidiline isik Läänitud eraisik -riik kannab oma funktsiooni üle eraisikule. Kui riigist alamal seisev isik teostab mõnda avalikku funktsiooni avalikõiguslikult. Nt notar, kes on avaliku õiguse ameti kandja Kust tuli tähendus - läänihärra teostas avalikule võimule sarnast võimu ⚫ Eraisik kellele on antud eri või ainuõigus (konkurentsiseadus §14) 🔸 Tal on antud ainuõigus seda teha, nt saaremaa praamiliin mis on ühe firma valduses 🔸 Diskrimineerimise keeld - ei tohi kedagi eelistada ega kahjustada soost, nahavärvist või muust lähtuvalt 🔸 Lepinguvabadus on piiratud, ta on kohustatud lepingut sõlmima, peab kohtlema kõiki lepingupartnereid võrdselt ⚫ Eraisik, kel on loomulik monopol (KonkS §15) 🔸 Isikul on juba see oluline vahend 🔸 Lepinguvabaduse piirang, peab sõlmima kõigiga lepingu 🔸 Kohustus tagada seda teenust isegi siis kui see on kahjumlik 🔸 Ei tohi diskrimineerida ⚫ Riigiosalusega äriühing 🔸 Riigi osalusega äriühing osaleb majandustegevuses. Kuna avalik võim peab olema põhiõigustega, pole oluline, mis vormis ta tegutseb. 🔸 Piisab sellest kui riigil on mingi osalus, Nt eesti post, omniva

Answer 87

Kui esineb põhiseadusega seotus põhiõiguste kandjate vahel, ilma, et nad muutuksid adressaatideks. riik + 1. eraisik+ 2. eraisik Sätestus - §19 lg 2, §13 lg 1, §25 KONSTRUKTSIOONI PROBLEEM: 💠Otsese kolmikmõju teooria -põhiõigused kehtivad vahetult kahe eraisiku vahel. Üks eraisik muutub adressaadiks!!! kui meil on see kolmnurkne suhe, siis põhiõigused otse hakkavad kehtima , üks eraisik muutub PÕ kohustatud pooleks ja teine PÕ... Pooleks. 💠 Kaudse kolmikmõju teooria - PÕ ei mõju otse vaid mõjuvad läbi selle riigi organi, kes isikute vahelist vaidlust lahendab. Mõju jaoks on olemas institutsioonid ning need mõjutavad suhteid. 💠 Kaitsekäsu teooria - põhiõiguste kolmikmõju tuleneb sellest, et riik on kohustatud kaitsma isikuid kolmandate isikute rünnete eest. sellel keda rünnatakse tekib õigus kaitsele Kõigis kolmes teoorias on midagi õiget ning nad käsitlevad kolmikmõju erinevaid aspekte. Lõppastmes on kolmikmõju - eraisikute vahel tuleb õigusliku kaasuse lahendamiseks kaaluda põhiõiguseid. ◆KOLLISIOONIPROBLEEM: ◆ esimese ja teisi isiku põhiõigused kollideeruvad. Lahendamise viisiks proportsionaalsue põhimõte. ◆ Peame kaaluma oma õigusi ja vaatama, kas õigusi on rikutud või mitte Film Magnus: eraelu ja hea nime kaitse vs kunstniku väljendusvabadus KOLMIKMÕJU SÕBRALIKKUS: 🔸 Tugeva kolmikmõjuga õigused - inimväärikus, üldine tegevusvabadus, õigus elule, kehaline puutumatus, võrdne kohtlemine, väljendusvabadus, eraelu ja perekonna elu puutumatus, ühinemisvabadus, kutsevabadus, omandiõigus 🔸 Keskmine kolmikmõju - suunatud avalikõiguslikele inimestele, seetõttu omavad väiksemat tähendust, südametunnistuse ja mõttevabadus, õigus haridusele, koosoleku vabadus, sõnumisaladus, õigus vabalt liikuda, kodu puutumatus 🔸 Väikese sõbralikkusega - Erandkorras võivad esineda eraõiguslikes suhetes: väljasaatmise keeld, varjupaiga õigus, petitsiooni õigus, menetluslikud põhiõigused, sundvõõrandamine 🔸 0 sõbralikkus - poliitilised õigused mis on suunatud osalema avalikus elus (nende puhul kolmikmõju polegi)

Answer 88

PÕHIÕIGUSE PIIR - on põhiõiguse õigustatud riive (iga põhiõiguse ebasoodus mõjutamine) Piir peab olema õigustatud vaja on õiguse olemasolu ja peale piiri tõmbamist jääb järele reaalne õigus. PÕHIÕIGUSE PIIRIKLAUSEL - klauslid mis volitavad seadusandjat piiri kehtestama, põhiseaduse norm mis annab volituse seadusandjale tõmmata piir (liiklusseadus kehtestab piire, seab kindlad reeglid) Ei ole olemas absoluutseid õigusi ehk kõigil vabadustel on kuskil piir. PÕHIÕIGUSTE RIIVE - iga ebasoodus mõjutamine

Answer 89

VÄLISTEOORIA ➢ On Õigus kui selline ➢ See mis on õigusest järel peale piiri tõmbamist, peale riivamist ➢ Õiguse välisteooria järgi on konstrueeritud tõrje-, kaitse- ja võrdsusõigused. See tagab põhiõiguste kandjate formaalse kaitse PS § 35 lasuest 2 lähtuvalt. Välisteooria järgi saab põhiõigusi endale ette kujutada kahel viisil: - Ideaalne õigus - Reaalne õigus SISETEOORIA - on olemas ainult üks asi "õigus kui selline" Kui meil on õigus, siis peame seda õiguse eset realiseerida saama. Ei saa öelda, millal õigus on või ei ole. Õigust kui sellist ei saa piirata. Siseteooria järgi on inimesel sotsiaalsed põhiõigused. Kas mõlemad teooriad on õiged või ainult üks neist? - mõlemal on oma rakendusvaldkond

Answer 90

eaduse alusel tõmmatud piirid - kui teie vabadusele tõmbab piiri seadusest alamal olev akt või toiming. kui seadus volitab politseid meie õigusi piirama ja politsei teeb seda, õiguse piiriks on politsei rakendusakt, riive toimub seaduse alusel Tõmmata piir seadusega - kui seadus kehtestab keelu (nt alla 18-aastased ei saa osta alkoholi). seadus ise kehtestab keelu, tõmbab piirid, nt karistusseadustiku osa tõmbab piirid. Politsei rakendab seda mida seadus on juba ära piiranud. Seadusandja on selle piiri ära tõmmanud ja politsei lihtsalt täidab uurimise käigus seda. Põhiseadusest endast tulenevad piirid (PS §19 lg2) - kus on piir, õiguseulatus. Nt vastanduvad kaks põhiõigust, Magnuse juhtum. Põhiseadusest endast tulenevad põhiõiguste piirid, mis avalduvad konkreetsel juhtumil.

Answer 91

1. Lihtne piiriklausel - annab seadusandjale nii ülesande kui volituse sätestada piirang kui ka pädevuse määratleda piirangu eesmärk, põhiõigusi tohib piirata seadusandja poolt määratud eesmärgil, mis ei ole põhiseadusega otseses vastuolus nt PS § 32 lg 2 ja § 31 2. Kvalifitseeritud piiriklausel - Millisel eesmärgil seadusandja tohib õigust piirata, on piiriklausliga etteantud (legitiimsete piirangu eesmärkide kataloogid). põhiõigusi võib piirata nendel tingimustel, mis on seaduses kirjas ➢ formaalsed kvalifikatsioonid - on mingisugune formaalne tingimus, mis eristab seda lihtsast piiriklauslist, nt § 36 lg 2. sätestab kindla riigiorgani, kes võib põhiõigusi piirata. ➢ materiaalsed kvalifikatsioonid - kas see eesmärkide kataloog on ammendav, ehk kas põhiõigust võib piirata ka siis, kui see ei sisaldu selles kataloogis. § 43 on nii formaalne kui materiaalne ➢ Nt PS § 26, § 34, § 36, § 43, § 45 3. Null piiriklausel - Nt § 38 lg 1. Reservatsioonideta klauslid, kuid ka neid peab saama piirata. Need piirid tulenevad kas põhiseaduses või muust põhiseaduslikku järku õigusväärtustest. Ei ole olemas aboluutseid õigusi s.t kõigil vabadustel on kuskil piir

Answer 92

§30 lg 2, §124, §130 Mingisugused piiriklauslid on olemas. Väljaspool põhiõigusi olevad piiriklauslid võivad olla põhiseadusest tulenevad põhikohustused. 1. Põhikohustustel on täiendava piiriklausli iseloom. Individuaalseid õigusi tagavad Üldisi huve tagavad põhikohustused 2. Muud materiaalsed põhiseaduse printsiibid

Answer 93

Kui põhiõigusnorm on keelunorm, siis koosneb koosseis põhiõiguse kaitsealast ja riivest Kui põhiõigusnorm on loanorm, siis koosneb koosseis põhiõiguste kaitsealast. Koosseisu kuulub kaitseala ja riive. Õigusjärelmisse kuulub riive õigustamine (prima facie keelatus)

Answer 94

1. PÕHIÕIGUSE KAITSEALA - kaitseala määrab kindlaks põhiõigusliku eseme ja põhiõiguse kandja ja kellele see põhiõiguse norm laieneb 💠 Esemeline kaitseala - ➣ põhiõiguse kandja tegevus, omadus või seisund, mis on põhiõigusliku kaitse esemeks. § 45. ➣ § 43 - sõnumisaladuse kaitse ➣ sellest hetkest, kui kiri läheb postkasti ei ole enam tegemist sõnumisaladusega vaid eraelu kaitsega 💠 Isikuline kaitseala - - tähistab isikute ringi, keda kaitsevad põhiõigused. Kahtluse korral tuleb tõlgendada laiemalt. §8 lg1 ➣ Tuleb eristada kas on tegemist: ▸ Füüsilise isikuga - sõltub sellest milline see põhiõigus on, kas kõigi ja igaühe kaitse või on tegemist kvalifitseeritud subjektida (siis tuleb vaadata kas laieneb antud isikule põhiõiguse kaitse või ei laiene) ▸ Juriidilise isikuga -§9 lg 2 tuleb positiivselt tuvastada (kaasus .... Bussis oli salasigaretid ja salakütus, buss konfiskeeriti => kas OAO ait on juriidiline isik => on küll) 2. põhiõiguste RIIVE - kaitstud eseme iga ebasoodus mõjutamine (lai mõiste). põhiõiguse kandja kaitstud tegevuse, omaduse või seisundi iga takistamine, kahjustamine või kõrvaldamine. Riigikohtu järgi on riive kaitseala ebasoodus mõjutamine. Põhiseaduses on omandiõigus, kui eraõiguses on kasutusel asjaõigus. Asjaõiguse seadus võib omada omandiõiguse riivet, kui see sisaldab omandi jaoks ebasoodsaid akte. 🔸 Kaudne riive - ei tohi olla ilmselgelt tähtsusetu 🔸 Otsene riive - 🔸 Riive ja kujudamine - omandiõigus, kujundab seda, kas saab olla kujundamine riive

Answer 95

1. FORMAALNE PÕHISEADUSPÄRASUS - 🔵 Pädevus, menetlus, vorm ➣ pädevus §3 lg 1, §4, §59, §65, §106, §162 ➣ Menetlus - kuidas tuleb seadusi vastu võtta? §67, 68 istungid, hääletamise avalikkus §71, enamus peab olema järgitud §73, §104 lg 2, seaduse väljakuulutamine §107 lg 1 ➣ Vorm §3 lg 2, §108 riigiteatajas avaldatud seadus, §6 eesti keeles otsus Formaalset põhiseaduspärasust saab rikkuda põhiseaduse enda rikkumine 🔵 Õigusselgus - seaduse puhul on ta formaalne (vormiline) küsimus 🔵 Olulisus ➣ õigusriigi põhimõtte all ➣ olulised küsimused peab otsustama seadusandja ise 🔵 Kvalifitseeritud piiriklausel - oluline et on formaalne kvalifikatsioon (§43 erandeid võib teha kohtu loal) 2. MATERJAALNE PS-PÄRASUS RIIVE EESMÄRGI LEGITIIMSUS 🔸 0 klausel - kui seadusreservatsiooni ei ole siis saab see olla ainult mõni põhiõigus või põhiseaduslikku järku põhiõigus 🔸 Kvalifitseeritud klausel ➡ Kas see eesmärk sisaldub kataloogis - §26 eraelu kaitse, legitiimne ➡ Eesmärk ei sisaldu kataloogis - kohalduvad samad põhimõtted nagu 0 klausli puhul 🔸 Lihtne klausel - ei tohi olla põhiseadusega vastuolus (põhiseadusest tuleneva keeluga vastuolus) PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTE - kõik vabaduse piirangud peavad olema sobivad, vajalikud ja mõõdukad. (seame riive ja selle eesmärgi omavahel suhtesse) §11 lause 2 "piirangud peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust" ✅ Sobivus - sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivus pole range nõue, piisab sellest, kui abinõu kas või mingil viisil soodustab eesmärgi saavutamist. See kaitseb ebavajalike piirangute eest. (saksa kohtupraktika: jahikullid ja relvad ei käi kokku - tundlik kuulmine; jahikulliga jahti pidaval mehel ei või kunagi relva kaasas olla) ✅ Vajalikkus kitsamas tähenduses - abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, kuid isikut vähemkooormama abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene ◼ Pareto optimaalsus "me ei tohi suureneda teiste arvelt" ◼ vajalikke suhteid saab rakendada ainult siis, kus on mittelineaarsed suhted (kus pole numbreid) ✅Mõõdukus - abinõu mõõudukuse üle otsustamisel tuleb kaaluda ühelt poolt põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Mida intensiivsem on põhiõiguse riive, seda kaalukamad peavad olema seda õigustavad põhjused. ◼ riive intensiivsus vs eesmärgi tähtsus ◼ näide valgusfoori punasest tulest (väike riive, mistõttu on lubatud ◼ tuvide söötmise eest vanglakaristus, tänavate puhtus kui eemärk ◼ aga kui kaalukausid on võrdsed? (terroristi piinatakse, et teada saada pommi asukoht..) 3. OLEMUSE MOONUTAMISE KEELD? §11 lause 2 "piirangud peavad olema vajalikud demokraatlikus ühiskonnas... Ei tohi moonutada" ✦ Subjektiivne teooria - (ainult subjektiivne saab olla õige) : olemuse moonutamise puhul tuleb võtta arvesse isiku perspektiiv ➥ Relatiivne - põhiõiguse olemus on sõltuvuses vastassuunalisega ➥ Absoluutne -on olemas põhiõiguse absoluutne tuum, on absoluutsed keelud, õigused, mida üldse piirata ei tohi ✦ objektiivne teooria - ei ole oluline põhiõiguse moonutamine ühe isiku suhtes, vaid see on oluline kogu ühiskonna suhtes - teooria on ekslik 4. MUU MATERJAALNE PÕHISEADUSE PÕHIMÕTE ❖ Võrdse kohtlemise põhimõte - nt pood müüs alaealisele kanget õlut, võetakse luba ära poel ja omanik ütleb, et teised poed müüsid kaks pudelit aga neil ei võetud luba ära ❖ Õiguspärane ootus kitsamas tähenduses - igaühel peab olema võimalus kujundada elu mõistlikus ootuses, et seadus jääb kehtima tema eluaja jooksul. (mäng veel käib), nt pensionini 5 aastat jäänud ja siis öeldakse et eripensioni ei saa ikka ❖ Ebasoodsa tagasimõju keeld (see on tugevam) - (mäng on juba lõppenud) ❖ Loobumine PÕst -

Answer 96

VÕRDSUS PÕ ✅ Ebavõrdne kohtlemine ➤ Genus proximum - vaja leida riive tuvastamiseks võrreldavate isikute lähim ühine soomõiste ➤ Differentia specifica - tuleb kirjeldada väidetavat ebavõrdset kohtlemist ✅ Põhiseaduspärasus ➤ Formaalne põhiseaduspärasus - millal seda kontrollida..? ➤ Materiaalne põhiseaduspärasus - Riigikohus ütles, et põhjus on mõistlik ja asjakohane, kui see on mõõdukas. Alates 2011. a tuleb võrdsuse puhul kontrollida proportsionaalsuse põhimõtte kõiki punkte. KAITSE PÕ ❥ Kaitseala riive ➟ Kaitseala ➟ Riive - kaitse mitte võimaldamine ❥ Riive põhiseaduspärasus ➟ Formaalne - mida kaitsta ja kuidas ➟ Materiaalne

Answer 97

I SISETEOREETILISELT KONSTRUEERITUD ÕIGUSED Sotsiaalsed põhiõigused Põhiõigused korraldusele ja menetlusele II KONTROLLSKEEM Nõue - Välistavate tingimuste puudumine - Nõude sisu - - millele on abi suunatud

Answer 98

Objektiivne õigus peab kehtimiseks olema läbinud formaalse tee, mis ise on reguleeritud vastavate seadustega. Objektiivne õigus on kirja pandud õigus, üldiselt võib öelda, et tegu on õigusnormide kogumiga. Subjektiivne õigus see eest on õigus kohustatud õiguse subjektilt nõuda millegi tegemist, mitte tegemist. Lisaks kohustusele on aga õiguse kandjal kohustuse kandja vastu õigus sellele, et viimane oma kohustuse täidaks. Subjektiivse puhul on suhe õigustatud, kohustatud isiku ja õigusliku eseme vahel, aga objektiivse puhul puudub isik, kelle ees kohustus konkreetselt on. Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tulenev ja kuuluv õigustus.

Answer 99

Huviteooria - Leiutajaks Rooma jurist Ulpianus. Avalik õigus lähtub avalikust huvist ja eraõigus lähtub erahuvist. Huviteooria on vananenud. See ei ole täpne, sest eraõiguses peetakse silmas ka avalikke huve. Subordinatsiooni teooria e. Alluvusteooria - alluvussuhe (riik ja isik, politseinik ja kodanik) ja võrdsussuhe (eraõigus). Teooria rajaneb osalejate vahelisel suhtel. Kuid ka eraõiguses esinevad alluvussuhted ja avalikus õiguses võrdsussuhted. Tööõiguses ei ole pooled võrdsed. Kui on ühepoolne kohustamine siis tegu on eraõigusega (liiklusreguleerija). Subjektiteooria- avaliku õiguse normide hulka kuuluvad need normid, mis kohustavad riiki või avaliku võimu kandjat (subjektid on eraisikud või avaliku võimu kandjad). Järelikult kõik muu on eraõigus. Subjekti teooria ei aita lahendada probleemi, kui avalikõiguslik isik tegutseb erahuvides. Modifitseeritud subjektiteooria - avaliku õiguse hulka kuuluvad normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud võimu kandjat kui sellist. Nt asjaõigusseadus, kus kinnisasi millest on loobutud läheb riigiomandisse.