Külalisesinejad Flashcards
1
Q
VALIMISÕIGUS
I MÕISTE
A
Valimine on otsus esinduskogu isikkoosseisu või riigipea või mõne muu organi täitja kohta.
Valimine eeldab mitme kandidaadi võimalikkust, kelle hulgast üks või mitu isikut välja valitakse.
2
Q
VALIMISED EESTIS
A
- Riigikogu valimine – rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu
- Kohaliku omavalitsuse volikogu valimine – kohaliku omavalitsuse esinduskogu, mille valivad omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud
- Vabariigi Presidendi valimine – ei ole üldine valimine, vaid valimine parlamendi või spetsiaalse organi (valimiskogu) poolt
- Euroopa Parlamendi valimine – rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu
3
Q
Õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel
A
Igal liidu kodanikul on õigus hääletada ja kandideerida kohalikel valimistel selles liikmesriigis, kus on tema elukoht, samadel tingimustel nagu teistel elanikel
4
Q
Õigus vabadele valimistele
A
Kõrged Lepinguosalised kohustuvad mõistlike ajavahemike järel läbi viima salajase hääletamisega vabu valimisi tingimustel, mis tagavad rahva vaba tahteavalduse seadusandja valimisel.
5
Q
HÄÄLEÕIGUS
A
Hääleõigus on Eesti kodaniku võimalus võtta osa riigivõimu teostamisest
•Hääleõiguse liigid PS § 56 järgi on valimisõigus ja rahvahääletamisõigus
6
Q
Valimisõiguse jagunemine
A
Valimisõigus omakorda jaguneb kaheks alaliigiks:
- aktiivne valimisõigus ehk õigus valida ehk hääletamisõigus
- passiivne valimisõigus ehk õigus olla valitud ehk kandideerimisõigus
7
Q
VALIMISÕIGUSE PÕHISEADUSLIKUD PÕHIMÕTTED
A
▪Vabade valimiste põhimõte ▪Üldiste valimiste põhimõte - ▪Valimistsensused ▪Ühetaoliste valimiste põhimõte - ▪Otseste valimiste põhimõte - ▪Salajase hääletamise põhimõte - ▪Proportsionaalse esindatuse põhimõte ▪Perioodiliselt toimuvate valimiste põhimõte ▪Valimisreeglite stabiilsuse põhimõte
8
Q
Üldiste valimiste põhimõte
A
kõik hääleõiguslikud kodanikud saavad valimistest osa võtta
Valimistsensused – valijate ringi piiravad tingimused,nt vanus, vangistus, teovõime
9
Q
Ühetaoliste valimiste põhimõte
A
kõigil on võrdne arv hääli ja kõigi häälte kaal on võrdne
passiivne - kandidaatidele tagatakse võrdsed võimalused nii kandideerimiseks kui ka valituks osutumiseks
10
Q
Otseste valimiste põhimõte
A
rahva ja esinduskogu vahel ei tohiks veel olla vahelüli
11
Q
Salajase hääletamise põhimõte
A
tagada valijate vaba tahteavaldust, välistab surve ja mõjutamise
probleem - e-hääletamine
12
Q
Proportsionaalse esindatuse põhimõte
A
proportsionaalne valimissüsteem välistab majoritaarse valimissüsteemi ( seal kes osariigis kõige rohkem hääli saab, saab kõik hääled endale)
aga eestis selle järgi, mitu kohta said nii mitu protsenti ka (valimiskünnis 5% peab ületama)
(põhiseaduses ette kirjutatud Riigikogu valimistel, ent mitte kohaliku omavalitsuse volikogude valimistel)
13
Q
Perioodiliselt toimuvate valimiste põhimõte
A
mõistlike ajavahemike vahel toimuvad valimised
korralised valimised iga nelja aasta tagant
erakorralised valimised (PS prg 60 lg 1)
14
Q
Valimisreeglite stabiilsuse põhimõte
A
…
15
Q
Kautsjon
A
◾ RKVS § 30 lg 5 sätestab
◾ Kautsjoni suurus on 584€ iga registreerimiseks esitatud isiku kohta (miinimumpalk?)
◾ Kautsjon saadakse tagasi, kui osututakse valituks
◾ Kas kautsjon on põhiseadusega kooskõlas? (lubamatu varanduslik tsensus)
16
Q
VALIMISRINGKONNAD
A
Valimisringkonnad on territoriaalsed üksused, mis on aluseks kandidaatide üles seadmisel, valimistulemuste kindlaks tegemisel ja esinduskogu mandaatide (kohtade) jaotamisel
- Riigikogu valimisteks on RKVS-iga (§ 6) moodustatud 12 mitme mandaadiga valimisringkonda
- Euroopa Parlamendi valimistel moodustab Eesti territoorium ühe valimisringkonna
KOV valimistel moodustatakse valla või linna territooriumil üldjuhul üks valimisringkond.
17
Q
VALIMISJAOSKONNAD
A
- Valimisjaoskonnad on, nagu valmisringkonnadki, territoriaalsed üksused, ent nad moodustatakse hääletamise korraldamiseks.
- Iga valija kas hääletab oma elukoha järgses jaoskonnas või, kui ta ei hääleta seal, vaid kasutab hääletamiseks muud viisi, liigub tema hääl tema elukoha järgsesse jaoskonda, kus see hääletamistulemuste kindlaks tegemisel arvesse võetakse.
- Jaoskondades korraldavad hääletamist jaoskonnakomisjonid.
18
Q
Kandideerimisõigust omavad subjektid:
A
ERAKONNAD, ÜKSIKKANDIDAADID
- Riigikogu valimistel võivad kandidaatide nimekirju esitada erakonnad, samuti võivad kandideerida üksikkandidaadid
- Euroopa Parlamendi valimistel võivad kandidaatide nimekirju esitada samuti üksnes erakonnad, kandideerida võivad ka üksikkandidaadid
- Kohalikel valimistel võivad kandidaatide nimekirju esitada erakonnad ja valimisliidud (üksikisikute poolt valimistel kandideerimiseks loodud ühendused), samuti võivad kandideerida ka üksikkandidaadid
19
Q
Kandidaatide nimekirja tüüp
A
🟢Avatud nimekirjad (valija saab mõjutada kandidaatide järjestust ja tema valituks osutumist)
🔴Suletud nimekirjad (valijad ei saa hääletada kandidaatide poolt, vaid erakonna kui terviku poolt) (nt Euroopa Parlamendi valimistel 2009)
20
Q
HÄÄLETAMISVIISID
A
- HÄÄLETAMISE AJA JÄRGI:
•Eelhääletamine
•Hääletamine valimispäeval
2. HÄÄLETAMINE KOHA JÄRGI: •hääletamisruumis •kodus •kinnipidamiskohas •haiglas •ööpäevases hoolekandeasutuses •valija asukohas •välisriigis asuvas Eesti esinduses
- HÄÄLETAMISMOODUSE JÄRGI:
•Elektrooniline hääletamine
•Hääletamine sedelit kasti lastes
•Hääletamine ümbrikku, Kirja teel hääletamine
21
Q
HÄÄLETAMISTULEMUSTE KINDLAKSTEGEMINE
A
- Eristatakse hääletamis- ja valimistulemuste kindlaks tegemist
- HÄÄLETAMISTULEMUSTE kindlaks tegemisega selgitatakse, kui palju valijaid käis hääletamas, kui palju iga kandidaat hääli sai jne
22
Q
VALIMUSTULEMUSTE KINDLAKS TEGEMINE
A
•VALIMISTULEMUSTE kindlaks tegemisega selgitatakse, kes kandidaatidest osutuvad valituks
Riigikogu valimised
•Valimise tulemused tehakse kindlaks kolmes etapis:
•isikumandaadi saajad
•ringkonnamandaadi saajad
•kompensatsioonimandaadi saajad
•D’Hondti jagajate meetod jagajate jadaga astmes 0,9
•Valimiskünnis 5%
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised
Mandaadid jaotatakse eri meetodil, sõltuvalt omavalitsustest:
Üldkord:
•Isikumandaadid (lihtkvoot)
•Nimekirjamandaadid (d’Hondti jagajate meetod jagajate jadaga 1, 2, 3, 4 jne)
•Künnis – 5%
23
Q
D’Hondti jagajate meetod
A
valimistulemuste selgitamise meetod suurima keskmise põhimõttel, mida kasutatakse valimistel parlamendikohtade jaotamiseks valimisnimekirjade vahel üleriiklikult või valimisringkonnas (näiteks Soome parlamendivalimistel). Mandaatide jagamiseks arvutatakse iga valimisnimekirja saadud häälte arvu alusel võrdlusarvud pärast iga mandaadi jagamist. Tagajärjeks on see, et rohkem hääli saanud poliitiline jõud saab parlamendis ebaproportsionaalselt rohkem kohti. Ühetaolisuse vastu.
24
Q
VALIMISKAEBUSED
A
Valimiste korraldaja toimingu peale saab esitada kaebuse Vabariigi Valimiskomisjonile
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale saab esitada kaebuse otse Riigikohtule.
Kaebuse saab esitada oma subjektiivsete õiguste kaitseks.
Kiire menetluskord tagab osapooltele kiirema õiguste kaitse
25
RIIGIKOGU STAATUS JA ASEND
•Riigikogu on Eesti rahva parlamentaarne esinduskogu, mis valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajase hääletuse teel.
Peab valitsema konkurents.
* Riigikogu on riigi kui juriidilise isiku organ (riigiorgan).
* Riigikogu on PÕHISEADUSORGAN (riigiorganid mida PS nimetab ja määratleb tema moodustamise korra, ülesanded, tööpõhimõtted jne).
* Riigikogu on KOLLEGIAALORGAN (koosnevad paljudest liikmetest).
* Riigikogu on ÜHEKOJALINE PARLAMENT. ainult rahvahääletusel valitakse, ei ole nii et teine koda valitakse ametnike poolt
* Riigikogu on põhiseadusega konstitueeritud demokraatliku süsteemi keskne institutsioon, sest ta on ainus rahva poolt vahetult moodustatud riigiorgan ja seetõttu peavad kõik valimisprotsessid käima läbi riigikogu.
26
Valitsus vs parlament
Valitsus Parlament
Planeerimine avalik arutelu ja otsustamine
initsatiiv Dem. legitimatsiooni vahendamine
elluviimine kontroll
27
KONTINUITEET JA DISKONTINUITEET
* Riigikogu kui organ on püsivalt olemas, sest põhiseadus näeb tema olemasolu ette – organi kontinuiteet.
* Riigikogu koosseis vahetub perioodiliselt toimuvate valimiste tulemusena – Riigikogu koosseisu diskontinuiteet.
28
UUE KOOSSEISU KOKKU ASTUMINE
Riigikogu valimise tulemused loetakse välja kuulutatuks Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse, millega registreeritakse valitud Riigikogu liikmed, Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval
* Riigikogu uue koosseisu esimene istung peab toimuma 10 päeva jooksul, arvates Riigikogu valimise tulemuste väljakuulutamise päevast.
* Esimeseks istungiks kutsub Riigikogu kokku Vabariigi President.
29
RIIGIKOGU LIIGE - STAATUS
* Riigikogu liige on Riigikogu kui kollegiaalorgani osa.
* Konkreetne füüsiline isik, kes osaleb Riigikogu kui organi pädevuste teostamises, on organi ülesannete täitja.
* Riigikogu liige on rahvaesindaja, kes on valitud rahva poolt vabadel, üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel.
* Riigikogu liige ei ole riigiametnik – ta ei ole riigiga avalik-õiguslikus teenistussuhtes –, samuti ei sõlmita Riigikogu liikmega töölepingut.
30
VABA MANDAADI PÕHIMÕTE
PS § 62 – Riigikogu liige ei ole seotud mandaadiga.
* Riigikogu liige on oma otsustes vaba, ta lähtub üksnes avalikest huvidest ja oma südametunnistusest
* Riigikogu liige on kogu rahva esindaja
* Riigikogu liikmele ei saa anda juriidiliselt siduvaid juhiseid
* Riigikogu liiget ei saa tagasi kutsuda
* PS §-st 62 koostoimes PS §-ga 12 tuleneb mandaatide võrdsuse põhimõte: kõigil Riigikogu liikmetel peab olema võimalus teostada oma mandaati võimalikult võrdsetes tingimustes
* Vaba mandaadi põhimõte välistab fraktsioonisunni - nt kõik fraktsiooni liikmed peavad hääletama samamoodi ja kui keegi sellest kinni ei pea, tuleb tasuda trahv
31
AMETITE ÜHITAMATUSE PÕHIMÕTE
PS § 63 lg 1 keelab Riigikogu liikmel olla teises riigiametis.
tuleb vältida huvide konflikti - tuleb teha otsuseid mis on mõne rolliga vastuolus
32
Parlamentaarne immuniteet:
Vastutamatus (indemniteet)
💠PS § 62 sätestab, et Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
💠Eesmärk on kaitsta vaba arutelu parlamendis.
Kaitstud on üksnes Riigikogus, s.t Riigikogu täiskogus, juhatuses, komisjonis või fraktsioonis öeldu.
💠Isikut ei saa vastutusele võtta ka pärast tema Riigikogu liikme volituste lõppu.
💠AGA kui kuskil telesaates solvab kedagi, siis saab vastutusele võtta
Puutumatust (immuniteeti kitsamas tähenduses)
🔸 PS § 76 sätestab, et Riigikogu liige on puutumatu ning teda saab kriminaalvastutusele võtta üksnes õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.
🔸Eesmärk kaitsta valimiste tulemusena kujunenud parlamendikoosseisu terviklikkust ja parlamendi kui rahvaesinduse segamatut toimimist teiste võimuharude sekkumise eest.
🔸Parlamendiliige ei saa puutumatusest loobuda.
🔸Puutumatus laieneb parlamendiliikme mis tahes tegudele, mitte üksnes tema parlamentaarsele tegevusele.
🔸Puutumatusega antav kaitse lõpeb isiku Riigikogu liikme volituste lõppemisega.
33
PARLAMENDITÖÖGA SEOTUD ÕIGUSED
Põhiseadus näeb ette Riigikogu liikme õigusi, mis võimaldavad tal oma mandaati teostada:
💠õigus moodustada fraktsiooni ja olla selle liige (PS § 71 lg 2)
💠õigus esitada arupärimisi (PS § 74)
💠õigus algatada seadusi (PS § 103 lg 1 p 1)
Põhiseadus tagab Riigikogu liikmele õiguse saada oma töö eest tasu (PS § 75).
34
Riigikogu struktuur
❖Täiskogu, täiskogu reservatsioon
❖Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest (PS § 69)
❖Komisjonid (PS § 71 lg-d 1 ja 3) esmane ülesanne valmistada ette arutelusid, vähendab täiskogu koormust. peegeldavad täiskogu koosseisu, ehk samad liikme protsendid
❖Fraktsioonid (PS § 71 lg-d 2 ja 3)
❖Riigikogu juhatus (RKKTS)
35
fraktsioon
Fraktsiooni võivad moodustada:
◉vähemalt 5 Riigikogu liiget
- valitud sama erakonna kandidaatide nimekirjast
- Sama erakonna kandidaatide nimekirjast valitud ◉Riigikogu liikmetest võib moodustada ainult ühe fraktsiooni.
◉Riigikogu liige fraktsiooni vahetada ei või, kuid võib fraktsioonist välja astuda.
36
Riigikogu töökorraldus
💠Riigikogu istung (PS § 66, § 72 lg 1, § 74 lg 2)
💠Riigikogu ei pea istungeid aastaringselt, vaid on koos istungjärkude ajal:
➣ Kaks korralist istungjärku - kevad -ja sügisistungjärk (PS § 67)
➣ Korraliste istungjärkude vahelisel ajal võib riigikogu tulla kokku erakorraliseks istungjärguks (PS § 68).
💠Riigikogu töö ajagraafik on sätestatud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses.
💠Riigikogu töötab päevakorra alusel
💠Riigikogu pädevuses olevaid küsimusi otsustab Riigikogu hääletamise teel
37
TÖÖ PÕHIMÕTTED
AVALIKKUSE PÕHIMÕTE (PS § 72)
istungid avalikud
hääletamine avalik (salajane ka võimalik)
komisjonide istungid kinnised, pole reguleeritud
ENAMUSE PÕHIMÕTE (PS § 73)
poolthäälte enamus
PS-is ettenähtud juhtudel teistsugune enamus
VÄHEMUSE KAITSE (tuletatav demokraatia põhimõttest – PS §-d 1 ja 10)
KVOORIUMINÕUDED (PS § 70) - sätest millistel otsustel peab kui palju liikmeid kohal olema, nt erakorralistel istungitel vähemalt 51 liiget
38
Riigikogu funktsioonid PS järgi
* seadusandlus
* legitimatsiooni vahendamine
* kontroll täidesaatva võimu üle (parlamentaarne kontroll)
* representatsioon
* riigi rahandusküsimuste üle otsustamine
39
SEADUS JA OTSUS
* SEADUS on õigustloov akt, mille võtab vastu Riigikogu või rahvas rahvahääletusel.
* Lihtseadused (PS § 73) ja konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2)
* Erandina võib seadus koosneda üksikregulatsioonidest, nt iga aasta kohta vastuvõetav riigieelarve seadus (PS § 115 lg 1).
OTSUSTEGA lahendab Riigikogu tema pädevuses olevaid üksikküsimusi, näiteks nimetab ametisse PS § 65 p-des 7–9 loetletud ametiisikud.
Otsuseid ei tohi Riigikogu vastu võtta küsimustes, mis tuleb reguleerida seadusega
40
SEADUSE ALGATAMINE
Algatamine kujutab endast seaduseelnõu Riigikogule arutamiseks esitamist.
PS § 103 lg 1 kohaselt võivad seadusi algatada:
Riigikogu liige;
Riigikogu fraktsioon;
Riigikogu komisjon;
Vabariigi Valitsus.
Vabariigi President võib algatada üksnes põhiseaduse muutmise seaduse, kuid mitte muu seaduse.
Eelnõu menetlusse võtmise otsustab Riigikogu juhatus. (3 lugemist)
41
Obstruktsioon
(- vastupanu or smthing like that)
Parlamenditöö takistamine kodukorraga ette nähtud menetluslike võimalustega (“juntimine”)
Muudatusettepanekute esitamine
Istungite ajal enne hääletamist vaheaegade võtmine
Nn protseduuriliste küsimuste esitamine.
42
Seaduse väjakuulutamine etapid
Pärast seaduse vastuvõtmist ja allkirjastamist saadetakse see presidendile
Presidendil on 14 päeva, et otsustada, kas see välja kuulutada
saadab riigikogule tagasi
kui riigikogu edastab muutmatul kujul
võib president saata riigikohtule, et kontrollida põhiseaduspärasust
esimesele korral ei ole president seotud põhiseaduse kontrolliga, kui riigikogule tagasi saadab, kui riigikogu saadab muutmatul kujul tagasi, siis võib president edastada selle riigikohtule üksnes põhiseaduspärasuse kontrolliga)
veto õigus - president ei kuuluta seadust välja
43
Riigikogul on täidesaatva võimu kontrollimiseks järgmised vahendid:
✦ informatsiooni saamise õigused
✦ uurimiskomisjoni moodustamine
✦ valitsusele usalduse andmine ja ära võtmine
✦ nõusolekureservatsioonid
✦ täitevvõimu teostamisel kaasarääkimise õigus
44
Põhiseaduse ülesehitus
järgib demokraatlikku legitimatsiooniketti
🔹Üldsätted
🔹Põhiõiguses
(Riigiorganid) - (sisulised riigifunktsioonid) - (Riigi tegevust piiratakse)
🔹Rahvas - seadusandlus - Riigikontroll
🔹Riigikogu - rahandus - Õiguskantsler
🔹President - välissuhted - Kohus
🔹Valitsus - riigikaitse - KOV
🔹PS muutmine
45
eksekutsioon
seaduste elluviimine (need kes seadusi välja mõtlevad ei vii neid ise ellu)
46
Täidesaatev riigivõim kuulub...
Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele (PS § 86)
võim otsustada üksikjuhtumite puhul, üksikaktide andmine
Valitsus on see, kes riiki juhib, nende käes on nö juhtimistüür
47
vabariigi valitsus viib ellu ... ja oslaeb ...
VV viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat (PS § 87 p 1) ning osaleb riigi sise- ja välispoliitika määramisel (PS § 87 p 4,5) ehk riigi juhtimisel/valitsemisel.
VV sõltub Riigikogu usaldusest
48
Mida tähendab poliitika?
| Kes määrab kindlaks poliitika?
Poliitika – ühiskonna asjade korraldamine, kohaliku elu küsimuste otsustamine ja korraldamine, ka valitsemisalasse kuuluvate küsimuste korraldamine
* PS § 65 p 16: Riigikogu lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud VP, VV, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada => EHK valitsuse käes pole monopoli ehk ei otsusta üksi neid asju.
* Poliitikat määravad nii Riigikogu kui teised kõrgemad riigiorganid (VP, VV, kohtud, Eesti Pank jne)
PS kandev põhimõte: keegi ei saa teha olulisi otsuseid üksi
49
PARLAMENTAARNE VALITSEMISKORRALDUS JA KONTROLL
* Riigikogu roll VV moodustamisel (PS § 89)
* Tagasiastumine Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel (PS § 92 p 1)
* Umbusalduse avaldamine (PS § 92 lg 1 p 3, 97, 98)
* Arupärimised (PS § 74), kirjalikud küsimused, infotund (RKKTS)
50
VABARIIGI VALITSUSE ÜLESANDED JA PÄDEVUS
ülesanded - PS § 87
51
VABARIIGI VALITSUSE KOOSSEIS
•PS § 88: Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid.
•Kollegiaalne organ, kuni 15 liiget
•Ministrid
–ministeeriumi juhtivad ministrid
–ministrid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid)
•Ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad määrab peaminister, ametinimetus peab viitama ministri pädevusele ja vastutusvaldkonnale
52
VV MOODUSTAMINE
PS § 89
–VP määrab 14 p jooksul peaministrikandidaadi
–PM-kandidaat esitab 14 p jooksul Riigikogule ettekande tulevase valitsuse moodustamise aluste kohta
–RK otsutab PM-kandidaadile volituste andmise valitsuse moodustamiseks (poolthäälte enamus)
–volitustega PM-kandidaat esitab 7 p jooksul valitsuse koosseisu VP-le
–VP nimetab 3 p jooksul valitsuse ametisse
–valitsus astub ametisse ametivande andmisega RK ees
53
VALITSUSE KOOSSEISU MUUTMINE
•Muudatusi VV kooseisus teeb VP peaministri ettepanekul (PS § 90, täpsemalt VVS). Muudatused on:
–ministri ametist vabastamine
–uue ministri ametisse nimetamine
–ministri nimetamine juhtima kahte ministeeriumi
–kahte ministeeriumi juhtima nimetatud ministri vabastamine ühe ministeeriumi juhtimisest
54
VV astub tagasi
PS § 92, 98
55
UMBUSALDUSE AVALDAMINE
•PS § 97
* Parlamentaarse valitsemiskorralduse element
* Umbusalduse võib algatada vähemalt viiendik RK koosseisust
* Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui VV ei nõua kiiremat otsustamist
* Otsuse poolt peab hääletama RK koosseisu enamus
* VV-le või PM-ile umbusalduse avaldamise korral võib VP 3 p jooksul VV ettepanekul välja kuulutada RK erakorralised valimised
56
EELNÕU SIDUMINE USALDUSKÜSIMUSEGA
* PS § 98
* VV võib siduda tema poolt RK-le esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega
* Kui RK ei võta eelnõu vastu, astub VV tagasi
57
VV LIIKME ÕIGUSLIK SEISUND
* Keeld olla üheski muus riigiametis või tulundusettevõtte juhatuses või nõukogus (PS § 99)
* Kriminaalvastutusele võtmine ainult õiguskantsleri ettepanekul RK koosseisu enamuse nõusolekul (PS § 101 lg 1)
58
VALITSUSE TÖÖKORRALDUS
•VVS § 16 lg 1: Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil.
–iga nädal, neljapäev kell 10
–ametlikud otsused (õigusaktid)
–keskmiselt 15 päevakorrapunkti, 33 min (2017. a andmed)
* Osalemisvõimaluse tagamine (informeerimine)
* VV on üldjuhul otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust (kvoorum)
* Vabariigi Valitsuse otsused tehakse istungil osalevate valitsusliikmete häälteenamusega (majoritaarsus)
* Kui ükski Vabariigi Valitsuse liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks ühehäälselt
* Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti (PS § 96)
* Istungid protokollitakse ja salvestatakse
* VV õigusaktid antakse elektrooniliselt
59
PEAMINISTER
•PM määrab valitsuse prioriteedid ja peamised eesmärgid (PS 89 lg 2, 93)
•PM moodustab valitsuse ning teeb VP-le ettepanekud ministrite ametisse nimetamiseks ja vabastamiseks (PS § 89, 90, 94)
•PM määrab ministrite pädevuse ministeeriumi juhtimisel ja vastutusvaldkonnad (VVS)
•PM esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93)
Valitsuse koos hoidmine, kõige tähtsam ülesanne!!!
•PM juhib Vabariigi Valitsuse tegevust
–kutsub kokku VV istungid ja kinnitab nende päevakorra
–juhatab VV istungeid ja juhib nende ettevalmistamist (sh kabinetinõupidamised)
–annab ministritele juhiseid ja korraldusi
–nõuab ministrilt seletust (VVS § 36 lg 2 p 3)
```
•PM esindab Vabariigi Valitsust
–suhetes RK, VP jt ps institutsioonidega
–meedias ja avalikkuse ees
–esindab EV välissuhtlemises
–esindab EV Euroopa Ülemkogus
```
* Erakorralise seisukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra juht
* Õigusaktide andmise õigus üldjuhul piiratud
* Peaministriametiga ei saa ühitada ministriametit
60
MINISTEERIUM
* PS § 94 lg 1: Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid.
* Poliitika väljatöötamine ning selle elluviimise korraldamine ja järelevalve
* Ministeerium on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ (hierarhia)
61
Ministri tegevused
◈ PS § 94 lg 2
◈ Esindab Eestit EL Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes
‣ Õigus moodustada riigiasutusi, neid ümberkorraldada ja lõpetada (va valitsemisasutused)
‣ Valitsemisala riigiasutuste struktuuri, koosseisu ja töökorralduse määramine
‣ Olulisemad ametisse nimetamised
‣ Valitsemisala eelarve koostamine ja kinnitamine
‣ Valvab valitsemisala riigiasutuste ülesannete täitmise üle.
•Vastutab peaministri, VV ja Riigikogu ees
62
RIIGIKANTSELEI
* PS § 95: Vabariigi Valitsuse juures on Riigikantselei, mida juhib riigisekretär
* Toetab VV ja PM poliitika kujundamisel ja elluviimisel
* Valitsuse poliitika planeerimise, koordineerimise ja kommunikeerimise keskus
63
RIIGISEKRETÄR
* Juhib Riigikantseleid ministri õigustega
* Koostab VV istungi päevakorra, korraldab istungi ettevalmistamist ja protokollimist, osaleb istungil sõnaõigusega
* Annab kaasallkirja VV määrustele ja korraldustele
* Juhib kantslerite nõupidamisi
* Avaliku teenistuse tippjuhtide valikukomisjoni esimees
* Hoiab riigipitsatit
* RS-i nimetab ametisse ja vabastab ametist PM
64
Milleks meile kohtud?
Vajalikud vaidlusküsimuste lahendamiseks ( üksikisik vs üksikisik; riik vs üksikisik; riik vs riik)
Kohtud lahendavad ainult neid vaidlusi, millega vaidlusosalised kohtusse tulevad. Kohus ei saa ise endale küsimusi lahendamiseks võtta.
65
basic Kohtusüsteem
1. Tallinn ja Tartu halduskohus
Pärnu, Viru, Harju, Tartu maakohus
2. Tallina ja Tartu ringkonnakohus
3. Riigikohus
66
Maakohus
kriminaalasjades -
- 1 kohtunik (lihtmenetlus, üldmenetlus II astme kuritegude puhul)
- 1 kohtunik + 2 rahvakohtunikku (üldmenetlus I astme kuritegude puhul, s.t. üle 5 a. vangistust)
tsiviilasjades – 1 kohtunik (pole rahvakohtunikke sest menetlus väga spetsiifiline)
Asuvad Pärnu, tartu, Viru, Harju (alamjaotused ka veel)
Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju.
67
Halduskohtu
1 kohtunik või
3 kohtunikku
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. hindavad riigi tegevuse õiguspärasust avalik-õiguslikes suhetes.
Tallinn (Tallinn, Pärnu) ja Tartu (Tartu, Jõhvi)
68
RINGKONNAKOHUS
vähemalt 3 kohtunikku (kollegiaalkohus)
vaatavad teise astme kohtuna läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel.
Tallinn (krimi- tsiviil- halduskolleegium)
Tartu (krimi- tsiviil- halduskolleegium)
69
Riigikohus
vähemalt 3 kohtunikku
Krimi-tvisiil-halduskollegium + põhiseaduslikkuse järelevalve
kolleegiumi kogu koosseis - kui 3 kohtuniku vahel on mingid vastuolud vaatavad nad üle
üldkogu - läheb sinna, kui kolleegium leiab, et asi on niivõrd oluline, et on vaja saada terve kogu kokku
erikogu - ilmnevad kahe kolleegiumi vahel vastuolud (soovitakse teist arvamust)
```
Kolleegiumi tulevad asjad:
teistest kohtutest
õiguskantslerilt
presidendilt
kohalik omavalitsuselt
mille riigikohus ise on tekitanud - võtnud vastu üksikisiku kaebuse (väga harv, strasbourgi kohtu hukkamõist)
```
Riigikohtu pädevuses on:
põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine
kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine
teistmisavalduste läbivaatamine
muude seadusest tulenevate ülesannete täitmine
70
Kohtu lüli vs aste
Kohtusüsteemi lüli mõistet kasutatakse tähistamaks kohtute hierarhias erinevatel tasanditel asuvaid kohtuid. Esimeseks lüliks on kõige madalamal tasandil asuvad kohtud, teiseks lüliks on sellele järgneval tasandil asuvad kohtud jne.
Kohtusüsteemi astme mõistet kasutatakse eristamaks kohtu funktsioone konkreetse asja lahendamisel.
71
SÕLTUMATUSE PRINTSIIP
Sõltumatus tähendab, et õiguskaitseasutused peavad õiguslike küsimuste lahendamisel olema sõltumatud ja tegutsema kooskõlas seadustega. Eriti oluline on sõltumatus kohtute ja kohtunike puhul.
Kohtunik võimalikult paljudest erinevatest institutsioonidest eraldatud. (nt kohtuniku erakonda kuulumise keeld, et see ei mõjutaks teda)
Üheks kohtunike sõltumatuse tagamise vahendiks on nende ametisse nimetamine kõrgete riigivõimuasutuste poolt.
(advokatuuri sõltumatus riigist - muidu oleks raske kohtus, kui üheks pooleks on riigiasutus)
72
Kohtute sõltumatus
Otsustamise sõltumatus - Keegi ei tohi kohtunikke mõjutada otsuse tegemise ajal.
taatuse sõltumatus - kohtuniku positsiooni ei oleks võimalik lihtsalt mõjutada
uinstitutsiooniline sõltumatus- kohtuasutus kus kohtunik tegutseb oleks sõltumatu
73
Kohtute haldamise nõukoda
11 liiget
6 kohtunikku
5 mujalt (2 riigikogu, õiguskantsler, peaprokurör, vandeadvokaat)
74
Maa ja halduskohtu haldamine
```
Justiitsminister ja kohtute haldamise nõukoda
🟢kohtute tööpiirkond
🟢asukoht
🟢kohtuesimees nim.
🟢kohtudirektor
🟢eelarve
```
Kohtute arv => riigikogu
Kohtunike nim. => president, RKÜ
RINGKONNAKOHTUL KÕIK SAMA vä kohtute tp - riigikogu
75
Riigikohtu haldamine
PS - kohtute arv ja tööpiirkond
asukoht, kohtunike nim., kohtuesimees, eelarve - riigikogu (RKE, president)
76
KOHTU ÜLDKOGU
koosneb vastava kohtu kõigist kohtunikest;
kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
annab justiitsministrile arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;
annab kohtu esimehele soovitusi kohtu töökorralduslikes küsimustes;annab arvamuse vastavasse kohtusse kohtunikuks kandideerijate kohta;
kinnitab vastava kohtu koolituskava;
kooskõlastab kohtu esimehe poolt kinnitamisele mineva kohtu kodukorra.
77
KOHTUNIKE TÄISKOGU
Kohtunike täiskogusse kuuluvad kõik Eesti kohtunikud.
kuulab ära Riigikohtu esimehe ja valdkonna eest vastutava ministri ettekande õigus- ja kohtusüsteemi arengust;
arutab õigusemõistmise probleeme ning muid kohtute ja kohtunikutööga seotud küsimusi;
valib kohtute haldamise nõukoja kohtunikest liikmed ja asendusliikmed;
valib kolmeks aastaks viis ringkonnakohtunikku ja viis esimese astme kohtunikku, kes osalevad distsiplinaarasjade lahendamisel Riigikohtu juures asuvas distsiplinaarkolleegiumis; jne
78
kohtunikuks saamine omadused
```
Kohtunikuks kandideerija peab olema:
EV kodanik;
õigusteaduse magister;
eesti keele oskaja C1-tasemel;
kõrgete kõlbeliste omadustega;
kohtunikutööks vajalike võimete ja isiksuseomadustega
```
I ja II astme kohtunikud peavad olema eelnevalt: töötanud 3 a vandeadvokaadi või prokurörina
või
sooritama kohtunikueksami ja sellele eelnevalt: töötanud vähemalt 5 a õigusteaduse magistri kraadi nõudval juriidilisel tööl või 3 a kohtunõuniku või kohtujuristina
79
KOHTUNIKU DISTSIPLINAARVASTUTUS (seondub ainult ametikohustustega)
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb:
ametikohustuse täitmata jätmises; või
mittekohases täitmises.
Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu
(altkäemaksu võtmine läheb juba kriminaalkuriteo alla)
80
Kohtunik ei või olla
```
Riigikogu liige
äriühingu asutaja,
pankrotihaldur,
vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötada mujal kui õppe- või teadustööl.
```
ei tohi olla süüdi mõistetud kuriteos
kohtuniku, notari ametist tagandatud
advokatuurist välja heidetud
pankrotivõlgnik
81
Kohtuniku ametist vabastamine
kohtuniku enda soovil;
vanuse tõttu; (kindel vanus 68, ja kohtuniku suhtes leebem, pole diskriminer.)
ametisse sobimatuse tõttu – kolme aasta jooksul pärast ametissenimetamist;
tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (noored kohtunikud, ei ole head ülevaadet alguses)
tervise tõttu
kohtu likvideerimise või kohtumaja sulgemise või kohtunike arvu vähendamise korral;
kui ilmneb asjaolu, mis seaduse kohaselt välistab isiku kohtunikuks nimetamise
