Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

riigiõigus > Kevadsemester > Flashcards

Kevadsemester Flashcards

1
Q

§18 ÜLDINE VABADUSPÕHIÕIGUS

I SÄTESTUS

A

§19, (§20 ei ole üldine, on eriline)

Üldine vabadus on ainult õigus, mida saab ainult piiritleda. §20 on eriline see, et seal on lausutud sõnad „Vabadus võib võtta..“ ning selle puhul on tegemist erilise vabadusega mitte aga üldise vabadusega.

Üldine § 19 lg 1. Vaba eneseteostus:

  1. Objektiivne teooria järgi öeldakse väljaspoolt, keegi teine defineerib, mis on inimeste eneseteostuseks vajalik ja mis ei ole
  2. Subjektiivse teooria järgi määratleb igaüks ise, mis on tema eneseteostuse jaoks vajalik. Selle järgi sisaldab § 19 võimalust teha või tegemata jätta mida iganes.
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

KAITSE PÕHIÕIGUSE skeem

A
  1. Kaitseala riive (koosseis)
    - kaitseala kindlakstegemine <=koosseis
    - riive (kas oli kaitseala riivatud)
  2. Riive põhiseaduspärasus (peab põhjendama, mis riivas)
    formaalne - mida kaitsta ja kuidas kaitsta
    materjaalne - kontrollime proportsionaalsuse põhimõtet
    <= õiguslik tagajärg

Põhiõigused on keelavad normid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

§ 19 KAITSEALA

§18 üldine vabaduspõhiõigus

A
  1. ESEMELINE KAITSEALA
    - Kitsas teooria – Kõige laiema kaitsealaga paragrahv. Kaitseala on neutraalne, kõigil on õigus eneseteostust omamoodi tõlgendada. Röövimine, tapmine ja tarbetu tegevus oleks §19 alusel formaalselt kaitsealas sees. Põhiseaduse assambleel arutleti selle üle milline eneseteostuse vorm on kõige väärikam. Öeldi, et töö on inimese eseteostuse väärikaim viis. Vastu öeldi, et kõige väärikam on puhkus - > armastus - > palvetamine. See näitab kui erinevad arusaamad on inimestel eneseteostusest. Seetõttu ei ole võimalik ette anda põhiseadusega väärikaid eneseteostuse viise. Põhiseadus jätab väärikad viisid defineerimata ning need on iga inimese enda
  • §19 lg 1 on kinnipüüdev PÕ - püüab kinni need riived mis eriliste vabadusõiguste võrgust läbi kukuvad
    prg 19 on näide keelude puudumisest
  1. ISIKULINE KAITSEALA - kaitseb kõiki isikuid olenemata kodakontsusest
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

§ 19 piiriklausel

Kas prg 19 lg 2 on üldse piiriklausel?

A

Kas prg 19 lg 2 on üldse piiriklausel? - peab olema piiriklausel sest kui tegemist on sedavõrd laia põhiõigusega siis see poleks lihtsalt loogiline et sellel poleks piiriklauslit. (nt kanepi tegemise keelamiseks peaks olema põhiseaduslik alus)

Mis liiki piiriklausliga on tegemist? Kas lihtne või kvalifitseeritud? - kolmikmõju regulatsioon aga sealt jäi üle „järgima seadust“. on lihtne, sest ei sisalda ühtegi eesmärki. Märge “lihtne piiriklausel” lg 2 viimased sõnad .

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

§19 ERILISED VABADUSED
ELU JA KEHALINE PUUTUMATUS
§16 – õigus elule

A

a. Esemeline kaitseala –
mis on elu? Elu on bioloogilis-füüsiline eksistents.
Millal algab õigus elule ja mis hetkest see lõppeb? Õigus elule algab sünniga. Enne seda on objektiivne kaitse. Kui oleks subjektiivne õigus, siis oleks selle praktiline tagajärg õõvastav. Elu lõppeb surmaga (ajusurm).

isikuline kaitseala - igaühe põhiõigus, mis ei laiene juriidilistele isikutele, sest tal pole midagi füüsilist (ei saa joosta ja öelda, et päästke mind, mind tapetakse)

Piirid - kas prg 16 on piiriklausel ja kui, siis milline see on? Kui sõna kaitseb ja ka piirab õigust elule, siis on tegemist lihtsa piiriklausliga. Kui ei, siis on tegemist null piiriklausliga. Mõlemad seisukohad eksisteerivad ning aksepteeritavad. Lihtsam tõlgendada nii, et ei sisalda piiriklauslit.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

§19 ERILISED VABADUSED
ELU JA KEHALINE PUUTUMATUS
§18 lg 1 – piinamine, julm ja väärikust alandav käitumine on keelatud

A
  1. esemeline kaitsele, mille eest see kaitseb -
    Piinamist püütakse defineerida ka rahvusvahelisel tasandil – ÜRO konventsioon piinamise kohta.
  • Objektiivne koosseis- Mis on piinamine? Piinamine on valu tekitamine selleks, et inimest sundida millekski. Suninda ohvrit midagi tegema. Vaieldav on kas piinamine hõlmab ainult füüsilist valu või kuulub sinna alla ka vaimne valu. Kuidas määratleda vaimset valu? Kuidas seda mõõta, kas on suur valu, kui raske jne.
  • Subjektiivne koosseis - seinseb selles, et mis on valu tegemise eesmärk.
  • seotus riigivõimuga - Kas valu tekitaja on riigivõimu esindaja,
    2. Väärikust alandav kohtlemine – ei tekitata füüsilist valud, vaid inimest sunnitakse tegema midagi alandavat.
    3. Personaalne kaitseala – ei saa laiendada juriidilistele isikutele
    4. Piirid - §18 on ilma piiriklauslita põhiõigus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

§19 ERILISED VABADUSED
ELU JA KEHALINE PUUTUMATUS
§18 lg 2 – vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

A

a. esemeline kaitseala - Siia alla kuuluvad loodusteaduslikud katsed. Selle sätte eesmärk mitte muuta inimest katseloomaks. Kas inimene võib olla sotsiaalteaduste katsealune või vaimuteaduse? (Kas rahvaloenduse eest saab kaitsta?)
b. Isikuline kaitseala – ei laiene juriidilistele isikutele. (embrüo katsed). piiriklauslit pole
c. Õigustamine – ei nimeta seaduseresevatsiooni, kuid on juurde pandud eelkõige vaba tahe. Inimese nõusoleku väljendamine.

d. Kehaline puutumatus
Nt politsei soovib võtta vereanalüüsi näiliselt joobe tunnustega inimeselt – kas võib?
Kas §28 lg 1? Kui see ei ole,siis §19 lg1.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

§19 ERILISED VABADUSED

ISIKUVABADUS

A

§20 - isikuvabadus, §21

§20 isikuvabadus ning isikupuutumatus – ei tohi vahistada, füüsilise vabaduse ära võtmine
Isikuline kaitseala – igaühe õigus. §20 ei laiene juriidilistele isikutele

§20 lg 2 on kvalifitseeritud piiriklausel – üks kõige põhjalikum, keerukaim neist. Probleem on see, et kas isiku vabadust võib võtta ohu korral. Kaitsealuse kinnipidamine karistusjärgselt - Riigikohus tunnistas selle põhiseaduse vastaseks. § 20 lg 2 punkt kaks võib olla õigustuseks kaitsealuse karistusjärgsele kinnipidamisele

§20 lg 3 – võlavangistuse keeld - karistada neid kes ei suuda võlgu maksta, vaadati, et selline asi pole mõistlik

§ 21 lg 1 - õigus teatada oma lähedastele vabaduse äravõtmiseks

§21 lg 2 – vahi alla pidamise keeld - üle 48 tunni ei tohi kedagi vahi all pidada

prg 36 lg 2 välja andmise ja välja saatmise vahe

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

§19 ERILISED VABADUSED

ERAELU JA ISIKUSFÄÄRI KAITSE

A
  1. §26 eraelu puutumatu
    - Intiimsfääri puutumatus (ei tohi piiluda, ei tohi tungida, ei tohi lugeda päevikumärkmeid),
    - õigus seksuaalsele enesemääramisele (oma soo muutmise õigus, seiksuaalsete eelistuste määramine), - - õigus informatsioonilisele enesemääramisele (kontroll meid puudutava informatsiooni ringluse kohta),
    - õigus oma pildile ja sõnale (ei tehta ega avaldata fotosid ilma luba küsimata).
    - isikuline kaitseala - füüsilised isikud kaitstud aga Kas võib laieneda ka juriidilistele isikutele? Ei laiene!!
    - Piiriklausel - §26 lause 2 on oma vormilt kvalifitseeritud piiriklausel, kuid kuna see on suhtelist lai ning kuna on mainitud avaliku korda, mis on väga lai mõiste siis seetõttu on ta oma sisult lihtne piiriklausliga.
  2. §33 – kodupuutumatus (eriseadus võrreldes 26ga)
    - Esemiline kaitseala. Mis on kodu? See peab olema üldsusele ligipääsmatu ruumiliselt erladatud sfäär, mis on pühendatud eraelu elamiseks.
    Eramets? – ei ole kodu. Auto - läbi akende näeb sisse, tuleb diferentseerida, kui tumendatud klaasidega siis võib olla kodu. Hotellituba - on kodu. Töökoht - on kodu prg 33 mõttes, juhul kui see on ruumiliselt eraldatud.
  • Isikuline kaitseala laieneb füüsilistele isikutele, kuida kas ka juriidilistele isikutele? See jääb lahtiseks aga vist võib?
  • Piirid. Kvalifitseeritud piiriklausliga on tegemist §33 puhul. kas politsei võib ilma kohtuloata tulla ja läbi otsida?
  1. §43 Sõnumi saladus
  2. §42 puutumatus eraeluga, keeld töödelda eraandmeid - ka äärmuslikud veendumused on veendumused. Norm küll keelab kuid pole absoluutne.
  3. §17 au ja hea nime tõotamise keeld - kollideerub prg 45ga, õigus rikkumatule mainele, keeld laimata kedagi. ilma piiriklauslita PÕ
  4. §39 - kaitseb õigust autorsusele, autoriõigus oma loomingule

Kokku: § 17, 26, 33, 39, 42, 43

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

§19 ERILISED VABADUSED

ABIELU, PEREKOND, LAPSED

A

Üldine põhiõigus. Kas seda kaitseb §26 või §27 lg 1 (kas on üldse PÕ)?
27 on tugevama kaitsega, selle järgi saab perekonda piirata vaid PÕ enda alusel. Kaitseb rahva taastootmise mikroüksust.

§27 lõige 1 perekonnaõigus.
Mis on perekond? Perekond on rahva püsimise ja kasvamise alus. Perekond eeldab, et on olemas kaks põlvkonda. Abielu ei ole seotud perekonna loomisega. Abielu on leping.
- isikuline kaitseala ainult füüsilistele isikutele
- ilma seadusreservatsioonita, ilma piiriklauslita

§27 lg 2 – abielupoolte kaitsmine
Abielu on mehe ja naise vahel. Homoabielud on samasooliste partnerlusega, kuid tegemist ei ole abieluga.

§27 lg 3, 4 laste kasvatamise õigus, tõrjeõigus (riik ei tohi sekkuda)

§37 lg 2 vabadus otsustada lapse hariduse üle

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

§19 ERILISED VABADUSED

USK JA SÜDAMETUNNISTUS JA VABAD MÕTTED

A

§40 lg 1 südametunnistus vabadus, usuvabadus, usus talitusvabadus

  1. südametunnistus vabadus §40 lg 1 :
    - kategooria: hea/halb ja õiglane/ebaõiglane
    - hõlmba kõlbelisi otsuseid, psüühilised protsessid, seisundid
    - forum Internum (sisemine vabadus)
    - forum eternum.
    Ei laiene juriidilisele isikule, igaühe PÕ, piiriklauslita
  2. usuvabadus - ainult forum internum - teatud psüühilised ja protsessilised seisundid
    lähtub kategooriast jumal (mitte hea/halb)
    - õigus uskuda ja õigus mitteuskuda
    - igaühePÕ, ka juriidilistele isikutele
  3. mõtte ja maailmavaate vabadus 40 lg 1 ja 41 lg 1- kaitseb sisemist maailma e. forum internumi, selle lähtepunkt ei ole jumal (nt liberaalne, konservatiivne), metafüüsiline mõttesüsteem kui terviku maailma lahti mõtestamiseks
    - igaühePÕ, ka juriidilistele isikutele, ilma piiriklauslita
  4. usuühingu vabadus prg 40 lg 2 esimene lause - ühinemisvabaduse eriliik prg 48, õigus moodustada ka uus usuühing
  5. usutalituse vabadus - prg 40 lg 3 - Forum externum. Usutalitus .
    - väga lai mõiste. kaitseb usu väljendamist erinevates vormides.
    - Iga usuliselt motiveeritud tegu.
    - võib laieneda ka juriidilistele isikutele, kvalifitseeritud piiriklausel
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

§19 ERILISED VABADUSED

VÄLJENDUS JA TEABEVABADUS

A

§45 VÄLJENDUSVABADUS
a. Isikuline kaitseala – laieneb ka juriidilistele isikutele
b. “mis tahes informatsiooni, mis tahes viisil” kõige laiemas tähenduses - kaitseb kõike, mida isik öelda võib
c. avalik arvamus - demokraatia
d. Piir - §45 puhul on tegemist kvalifitseeritud piiriklausliga.
NT: Magnuse kaasus, rongaema kaasus, Delfi kaasus

§44 TEABEVABADUS õigus informatsiooni saada - et riik ei takistaks meid infot saamast

  • kaitsealasse puutub kogu informatsioon mis on mõeldud üldsusele
  • piiriklausel on kvalifitseeritud

§44 ja §45 koos = AJAKIRJANDUSVABADUS
kaitseb nii informatsiooni andmist kui informatsiooni saamist, kui on kaitstud terve protsess, on kaitstud ka allika saladus
- ei kaasne kohustust avaldada ainult tõde
- ka juriidiline isik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

§19 ERILISED VABADUSED

ÜHINEMIS - JA KOOSOLEKUVABADUS

A

1) §48 lg 1 Mittetulundusühinguvabadus
füüsiliste või juriidiliste isikute kogum
- moodustatud pikemaks ajaks
- ei seisne tulu teenimises
- on ühine eesmärk
- vabatahtlikkuse alusel
- tegevus organiseeritult
- tegevus demokraatlikult
- piiriklausel on kvalifitseeritud lg 2 ja 3
- personaalne kaitseala: füüsilised ja juriidilised isikud => kaitseala peab olema tagatud ka noorematele kui 18-aastased

2) §31 tulundusühinguvabadus
- tulu saamine
- muu sama mis MTÜl

3)   §48 lg 1 erakonnavabadus
saavad osaleda ka EL liikmesriikide kodanikud
- rahva ja demokraatia sild
- asutamisvabadus
- programmivabadus
-  konkureerimisvabadus
- rahastamisvabadus - annetused
- ei laiene juriidilistele isikutele

4) § 29 lg 5 laused 1 ja 2 koalitsioonivabadus
- vabadus ühineda tööandjate ja töövõtjate ühendusse
- ka juriidilised isikud, lihtne PK

5) §47 koosolekuvabadus
koosolekule minek ja koosoleku tulek – on inimese vabadused
Mis on koosolek? - Koosolekul peab olema ühine eesmärk.
Seaduses on kirjas, et koosolekust tuleb ette teatada
kaks inimest vähemalt
kaitse hõlmab ka koosolekule saabumise ja sealt lahkumise
hõlmab kõiki isikuid (ka alaealised, välismaalased)
koosolek peab olema kommunatiivne ehk peab toimuma mingisugune suhtlus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

§19 ERILISED VABADUSED

LIIKUMISVABADUS

A

§34 liikumisvabadus -

  • füüsiliste isikute õigus, kvalifitseeritud piiriklausel
  • õigus jõuda sihtkohta, muuta, viibida

§35 – õigus lahkuda Eestist. - liikumisvabaduse erijuht

  • välisreisimine - reis alalisest elukohast loobumata
  • välisrändamine - alaline elukoht pikemaks ajaks välismaal

§36 väljasaatmise ja väljaandmise keeld. - negatiivne liikumisvabadus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

ETTEVÕTLUSVABADUS §31

A

kaitseala: kõik tegevusalad ja elukutsed mille puhul isik ei ole kellegi teisega töösuhtes, mis on aga suunatud elatise teenimisele.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

KUTSEVABADUS §29

A

Kutsevabadus - tegevusala elatise teenimiseks ja te olete kellegagi töösuhtes.
- õigus valida tegevusala, elukutse, töökoht
Kui isik juba töötab, kas ta saab siis sellele paragrahvile tugineda? §29 laieneb juba olemasolevale töösuhtele.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

STREIGIVABADUS

A

§29 lg 5 lause 3 - õigus tööseisakuks, et saavutada töötajate huvide läbisurumine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

OMAND JA MUU SARNANE

A

1.OMANDIVABADUS prg 32 lg 1-3
- vabadus varaliste õiguste valdkonnas
- Kaitseala -
+ kuulub kehaline ese, nt kinnis või vallasasi, mis kuulub omanikule
+ omaniku täielik õiguslik võim asja üle e. contra omnes => täiendab asja võõrast valdusest välja nõudmise õigus
+ õigus omandada loodusvili
+ kaitseb isiku vara kui tervikut avalik-õiguslike piirangute vastu

  • Isikuline kaitseala - igaühepõhiõigus, mis laieneb ka juriidilisele isikule
  • Kaks piiriklauslit, mille rakendamine sõltub riive liigist. omandipõhiõigust riivab:
    OONV – omandi omaniku nõusolekuta võõrandamine põhiõiguste adressaadi poolt => omaniku täielik või osaline ilmajätmine => eriregulatsioon, mida peaks alati esimesena kontrollima => kvalifitseeritud piiriklausliga PÕ => Hüvitis peab olema õiglane ja kohene – sundvõõrandamisel on hüvist võimalik nõuda kohtus. Sundmüügi puhul – võlg tasutakse ja kaob kohustus võlausaldaja ees.
    • vormiline - õigusakt, nt seadus, määrus
    • majanduslik - omanik jääb ilma kõigist hüvedest, ei võimalda majanduslikult mõistlikku kasutamist
    kõik ülejäänud oamndiPÕ riived on omandi kitsendused
  1. PÄRIMISÕIGUS 32 lg 4 -
    - õigus pärandada ja õigus pärida
    - pärimispõhiõiguse kandja iga füüsiline isik, juriidiline isik saab vaid testamendiga päritud vara
    - lihtne piiriklausel
  2. MAKSUPÕHIÕIGUS 113 - seadusandja ei määraks täidesaatvat võimu kindlaks määrama olulisi maksusuhte elemente. omandi formaalne kaitse
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

TEADUSVABADUS JA KUNTSIVABADUS

A

§38

  • Jaan Tattikas vs teadussaade Rakett69
  • Teadus on püüdlemine mingisuguse tõe poole. iga tõsiselt võetav, teatavast teadmiste tasemest lähtuvat katset selgitada meetodiliselt korrastatud ja kriitiliselt reflekteeritud selgitada välja tõde. Teaduslikkust pseudoteadusest eristab tõsisus ning tõsiselt võetavus. Tõsisus on väärtushinnang.
  • Teadus kitsamas tähenduses võib nim. uurimiseks - hõlmab nii abistavaid tegevusi kui ka nt tulemuste avaldamist
  • laiemas tähenduses - Uurimis ja õpetamisvabadus, nt ülikoolis õpetamine
    igaühepõhiõigus
    ilma piiriklauslita

prg 38 lg 1 teine alternatiiv = Mis on kunst? Kunstivabadus kui väljendusvabadus. Kunst kui vaba loometegevus, millega muljeid, kogemusi või elamusi teatava vormide keele kaudu püüab edasi anda.

sõltumatus riigist

Kahtluse korral tuleb lugeda tegevus kunstiks - nt filmid, raamatud

ilma piiriklauslita
võib laieneda ka juriidilisele isikule, igaühepõhiõigus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

MENETLUSLIKUD TÕRJEPÕHIÕIGUSED (ilma piiriklauslita)

A

keeld sünniga võtta kodakondsus 8 lg 3

keeld võtta maailmavaate pärast kodakondsus 8 lg 4 - kui aga keegi õigustab tapmist oma maailmavaatega ning siis kodakontsus ära võetakse ei ole tal kaitset

süütuse presumptsioon 22 lg 1, 2 - in dubio pro reo

õigus keelduda tunnistuse andmisest § 22 lg 3 - õigus mitte tunnistada oma lähedaste või iseenda vastu

nulla poena sine lege § 23 lg 1 ja lg 2 lause 2 - kedagi ei tohi karistada karmimalt

teistkordse kohtusse andmise keeld § 23 lg 3

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

VÕRDSUSPÕHIÕIGUSED

Üldine võrdsuspõhiõigus prg 12 lg 1

A 
Üldine võrdsuspõhiõigus prg 12 lg 1, seisneb 
⦿ebavõrdses kohtlemises
⦿hõlmab kõik elu valdkonnad
⦿Laieneb ka juriidilistele isikutele
⦿lihtne piiriklausel

KONTROLL
1. kaitseala riive = EBAVÕRDNE KOHTLEMINE
• selleks peab kõigepealt moodustama võrdlusgrupid
neil peab olema üks ühine soomõiste ehk genus proximum ja
• seejärel kirjeldada ebavõrdseid tunnuseid ehk differentia specifica.
• kuidas tunneme ära milline on õige võrdlusgrupp? õige on see grupp mille rikkumine on kõige tõenäolisem Näide: üksikema ja Tallinna toetus

  1. ÕIGUSTAMINE Kui Riive ehk ebavõrdse kohtlemise PSpärasus
    • peab olema mõistlik põhjus - nt pensionär tahab pensioni, laps lapsetoetust
    •kas ebavõrdne kohtlemine on selle eesmärgi saavutamiseks mõõdukas
    • kui õigustamine õnnestub on ebavõrdne kohtlemine õiguspärane, kui mitte ss õigusvastane
    • ei ole formaalset PSpärasust, on ainult materjaalne
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

II Erilised võrdsuspõhiõigused

A

Kuni 2011 -> §12 lg1, 2 olid erilised võrdsuspõhiõigused. §9 lg1 §27 lg2 §30 §32 lg1 l1

Alates 2011 -> terve §12 on üldine võrdsuspõhiõigus!

Sugu: mille poolest see erines? Kui ebavõrdse kohtlemise aluseks oli isiku sugu, siis oli selle õigustamiseks tarvis kvalifitseeritud eesmärke. Kui üldise puhul piisab, et neid võrdsustab mõistlik põhjus, siis erilise võrdsuspõhiõiguse puhul oli tarvis, et seda soo alusel ebavõrdset kohtlemist õigustaks mõni PS-s endas sätestatud eesmärk.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

KAITSEPÕHIÕIGUSED

A

Kaitsepõhiõigused - PÕ kandja õigus kaitsele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks.
(Põhiõiguste kolmikmõju)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

ÜLDINE KAITSEPÕHIÕIGUS prg 13 lg 1

A

◘Hõlmab kõik valdkonnad ja PÕ endasse
◘prg 13 koosmõjus prg 16
riivata saab ainult PÕ adressaat, füüsilised isikud ei saa üksteise PÕ niimoodi riivata

Kaitseala riive
- Õigus kaitsele, võime nimetada seda riiveks, kui kaitse on jäänud õigeaegselt saamata.

  • Riive põhiseaduspärasus. Oluline: sooritusõiguse teke, õigus riigi vastu, et see midagi positiivset ründaja vastu ette võtaks. Riigil on mänguruum miinimumi ja maksimumi vahel. Võtame arvesse mõlema poole põhiõigusi, püüame leida, kas tehtud lahend on mänguruumis või langeb sellest välja.

Probleemne koht: kes on adressaat ja kes kandja jne

adressaat - riik (põhiõigused kohustavad), kõik avalikõiguslikud juriidilised isikud, mõned eraõiguslikud juriidilised isikud (läänitud eraisikud, nt notar)

NÄIDE: Tehnorajatiste otsus Riigikohtus: asjaõiguse seaduse kohaselt pandi tehnorajatiste maaomanikule kohustuse neid taluda. Uute rajatiste puhul on oluline läbirääkimised kahe osapoole vahel. Kas selline riskijaotus kahe isiku vahel on õige ja õiglane? Kas maatükki omanike põhiõigusi on arvestatud? Maaomanikul tekkis õigus riigipoolsele kaitsele torumeeste vastu.

Riive PSpärasuse tuvastamine piirdub MATERJAALSE PSpärasusega.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

II ERILISED KAITSEPÕ

A

puudub eriline vajadus

13 lg 2, 16, , 17, 18, 28, 32

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

ÜLDINE PÕ KORRALDUSELE JA MENETLUSELE §14

A

abistavad põhiõigused. Nende esemeks on teiste põhiõiguste realiseerimiseks vajalike menetluste ja korralduste saamine (§14).

⚫Kuidas seda kontrollida? -
Nõue (mida seadusandja tingimata peab tegema)

  1. ÕIGUSED ERAÕIGUSLIKULE PÄDEVUSELE - seadusandja peab tagama omandi ja selle kaitse, lepingust taganemise võimaluse, lepingu - omandi - abielu - pärimisõigus jne
  2. ÕIGUSED MENETLUSELE KOHTUS JA HALDUSORGANIS - seadusuandja peab tagama tõhusa õiguskaitse, ausa menetluse, ärakuulamine. Nt kui protsessikaebus välistab kaebeõiguse sõnaselgelt, siis tuleb läbi viia põhiseaduslikkuse järelvalve.
  3. ÕIGUSED KORRALDUSELE KITSAMAS TÄHENDUSES §37 lg 1,2 - et oleks üldse olemas sellised institutsioonid, mis võimaldavad realiseerida õiguseid, nt kohus, politsei
  4. ÕIGUSED RIIKLIKU TAHTE KUJUNDAMISEL - valimisõigus, hääletamisõigus, rahvahääletusõigus. valimiste protsess oleks aus, õiglane ja läbipaistev

⚫ Nõude sisu - kontrolli etapid, kas seadusandja on jäänud alla selle miinimumi. Siis kirjeldame mida seadusandja peaks tegema, et parandada.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

ERILISED PÕHIÕIGUSED KORRALDUSELE JA MENETLUSELE

A

★ Õigus heale haldusele prg 14 - isiku kaasamine menetlusse, õigus vastuväiteid esitada jne

★Üldine PÕ tõhusale õiguskaitsele ja ausale õigusmõistmisele §15 lg 1
koosmõjus §14 - seadusandja ja kohus on pädevad

★edasikaebeõigus prg 24 lg 5 -

★Põhiõigus kahju hüvitamisele 25 - seadusandja peab kehtsestama hüvitamise alused ja korra, varaline kahju kas varaline või mittevaraline

★Õigus Eesti kodakondsusele prg 8 -

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
28
Q

ÜLDINE SOTSIAALNE PÕHIÕIGUS §28 lg 2 lause 1 “puuduse korral”

A

NÕUE - Miinimumi määratlemine - mis kuulub elatusmiinimumi alla? Kuidas seda määratleda? Elatusmiinimum - toit, aastaajale vastav riietus, magamisase köetud ruumis, hügieenivahendid koos pesemisvõimalusega, arstiabi (kui palju? - elementaarne), elementaarne haridus, ligipääs informatsioonile (interneti olemasolu?).

=> nõuet välistavad tingimused - puuduvad, mis keelaks riigiabi

=> Nõude sisu - kõik punktis a toodud asjad oleks täidetud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
29
Q

II ERILISED SOTSIAALSED PÕHIÕIGUSED

A

27, 28, 29, 37

► §28 lg 1 - õigus tervise kaitsele

► §28 lg 2 ülejäänud juhud (puudus jne)

►§29 lg 3 - kutsevalik ja abi tööleidmisel

► §37 lg 1, 2 - õigus õppemaksuta õppimisele üldhariduskoolis

►§27 lg 5 - hoolitseda abivajavate liikmete eest. perekonna enda vastutus. Riik annab oma kohustuse perekonna kanda.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
30
Q

PTK riigikorraldusõiguse

VÄLISÕIGUS JA SISEÕIGUS

A

VÄLISÕIGUS on isikute vaheline ehk interpersonaalne õigus. Riikite vaheline õigus.

SISEÕIGUS on juriidilise isiku sisene ehk intrapersonaalne õigus. Jaguneb kaheks:

  • Interorgaaniline ehk organite vaheline õigus. Nt
    Riigi ja KOV-e vahelised välisõigussuhted
  • Intraorgaaniline ehk organi sisene õigus nt riigikogu, kus riigikogu sees on liikmed, esimehed, fraktsioonid jne
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
31
Q

JURIIDILINE ISIK

A

🟢Eraõiguslikud juriidilised isikud
▻tulundusühingud prg 31
▻MTÜ prg 48 (usuühingud jne)

🟢Avalik Õiguslikud juriidilised isikud
▻territoriaalkorporatsioon – territooriumi kaudu määratud liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (riik ja KOV)
▻personaalkorporatsioon – liikmeskonnal põhinev juriidiline isik (advokatuur, notariaat)
▻õigusvõimeline asutus – asutus on isikuliste ja esemeliste vahendite kogum, mis on moodustatud avaliku ülesande täitmiseks. (Rahvusraamatukogu, rahvusooper Estonia)
▻Avalik sihtasutus – annetaja poolt teatud eesmärgiks eraldatud vara haldamiseks loodud juriidiline isik. Erinevus eelmisega on see, et vahendid seisnevad rahas. (Haigekassa, töötukassa, Eesti Pank) PS §4 kommentaarid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
32
Q

ORGAN

A
  • juriidiline isik pole kunagi ise organ juriidilisel isikul on organid.
  • Ilma organiteta ei ei saaks juriidiline isik tegutseda, nende kaudu muutub teovõimeliseks.
  • Seega organ on koht halduse struktuuris, millele on antud pädevus.

MONOKRAATNE ORGAN - otsustajaid on üks, nt president

KOLLEGIAALORGAN - kolm moodustavad kolleegiumi
► allorgan - nt riigikogu juhatus
► organi osa- riigikogu liige, fraktsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
33
Q

PÄDEVUS

Milline isik, milline organ on määratud täitma üht või teist avalikku ülesannet?

A

Me rääkisime õigusteoreetilisest pädevusest. Selles tähenduses oli pädevus õigus luua õigust. Nüüd räägime pädevusest riigikorraldusliku õiguse tähenduses. Siin on pädevus kitsam. Vastus küsimusele, milline isik, organ, koht halduse struktuuris on määratud täitma üht või teist ülesannet

  1. ESEMELINE PÄDEVUS - organile määratud sisulised ülesanded, näiteks §106 lg1 määrab ära riigikogu sisulise pädevuse.
  2. TERRITORIAALPÄDEVUS - ruumiline kehtivusala
  3. INSTANTSILINE PÄDEVUS - Milline aste haldushierarhias täidab ülesannet? milline hierarhia tasand langetab otsuse. Nt PS §149 sätestab kohtuastmed
  4. FUNKTSIONAALNE PÄDEVUS - kellel asutuse sees on õigus otsus vastu võtta
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
34
Q

RIIKLIK JÄRELVALVE

A
  • on valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks korraldatakse teenistuslikku järelevalvet.
  • Kolmandaks on distsiplinaar vastutus, mis justkui kuuluks järelevalve alla. See toimib ametnike puhul, eraldi kaitseväelaste puhul
  • kõrgemalseisva riigiorgani järelevalve alamalseisva organi või juriidilise isiku üle, kes teostab avalikku võimu

Paneb paika kes kellele allub. Poliitiline vastutus on kõrgeimal tasandil. Poliitiline vastutus on siis kui minister astub tagasi ja rahvas siis hiljem kas annab talle uuesti hääle või mitte.

Kitsas tähendus - Ühe haldusorgani õigus anda teisele haldusorganile õiguslikult siduvaid juhiseid.

Järjekord: halduse - seaduslikkuse - otstarbekuse - järelvalve teenistuja üle

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
35
Q

Haldusekandja

A

juriidiline (erandjuhul füüsiline isik) isik, kellel on avalikku ülesande teostamise pädevus. Nt riik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
36
Q

organitäitja

A

füüsiline isik, kes täidab füüsiliselt neid organi ülesandeid, tegutseb reaalselt organi eest ja organi nimel.
(organi vabariigi president täidab ülesandeid ehk kersti kaljulaid, tema on organitäitja ja tal võivad olla erinevad füüsilised isikud, kes seda organi ülesannet täidavad)

37
Q

Asutus

A

isikuliste ja esemiliste asjade kogum mis on loodud avaliku ülesande täitmiseks, probleem see et isikuid ei tohi käsitleda vahendina, nad on koondatud selle ül täitmiseks. näiteks ministeerium, politseiamet.

38
Q

Riigikorraldusõiguse normitüübid

A
  1. ÜLESANDENORMID - määrab isiku või organi ülesande, näiteks PS §59 riigikogu ülesanne on seadusandlus
  2. PÄDEVUSENORMID - kas tohib ülesannet täita, määrab isiku või organi pädevuse
    ►positiivne pädevusnorm- nt prg 104 lg 2
    ►negatiivne pädevusnorm - nt prg 106 lg 1, “ei saa”
    ►ainupädevus - nt prg 60 lg 4 - volitab kohtuvõimu kohtuid õigust mõistma
  3. VOLITUSNORMID - norm, mille alusel saab piirata põhiõigusi. need normid mis volitavad täitevvõimu või ka kohtuvõimu sekkuma põhiõigustesse, enamik volitusnorme peavad tulenema seadusest ehk seadusandja loob need. Täpselt määratletud mida saab piirata ja mis tingimustel. on PS üksikuid Vnorme mis volitavad mõnda muud organit prg 146
  4. KORRALDUS JA MENETLUSNORM - (ei seondu ülemise kolme normiga) prg 60 lg 1 lause 1 “101 liiget” ehk lihtsalt ütleb mitmest koosneb seega lic korraldusnorm
39
Q

aktiteooria

ÕIGUSAKT / ÕIGUSTLOOV AKT

A

ÕIGUSAKT - õigusakt - PS valdav mõiste, iga akt millest võivad tuleneda õigusnormid, on nii seadus, määrus kui ka individuaalakt(nt kohtuotsus)

õigustloov akt - kasutatud ainult õiguskantsleri peatükis, spetsiifiline tähendus

normitekst = õigusakt, norm=norm
Kui me räägime aktist, siis see akt on normitekst. Kui me räägime normidest, siis me räägime millestki, mis on nn kolmandas maailmas, kus nromid on alusteks suhete vahel, need on kõik abtraktsioonid, kui me räägime aktist, siis see on meie füüsiliste esemete maailmas, see on meie normi tekst. Õigusakt on normitekst, kust õigusnormid tulenevad.

40
Q

aktiteooria

PIIRITLEMISKRITEERIUMID

A

1.KONKREETNE/ABSTRAKTNE -
➣ei saa ola kas abstraktne või konkreetne, vaid võib olla seda kas rohkem või vähem
➣nt tool on konkreetsem, mööbel abstraktsem, sööhilaud ja elutoamööbel on nende kahe vahepeal
➣nende vahel pole selget piiri, Selle tõttu ei saa norme omavahel piiritleda

  1. ÜKSIKJUHTUM / PIIRITLEMATA ARV JUHTUMEID -
    näide: ülekäigu rada tähistavad sebra jooned, on liikmusmärgid ülekäigurajast. Mis on liiklusmärk? - see on abstraktsioon, ei ole tekst, sinine ruut ja kujutised.
    Kas see liiklusmärk on üksikjuhtumi või piiritlemata arvu juhtumite reguleerimiseks? - ütleks et piiritlemata, aga.. riigikohus ütleb, et on üksikjuhtum (kui on üldkorraldused siis on üksiksjuhtum) aga see ei pea paika
  2. INDIVIDUAALNE / UNIVERSAALNE -
    ➣akt võib olla ka individualiseeritav, siis on võimalik kõik tema adressaadid nimeliselt välja selgitada, adressaatide ring ajas ei muutu. (nt kinnisturaamatust peavad kõik mingit maksu maksma)
    ➣ Universaalaktiga on tegemist siis, kui adressaatide ring võib ajas muutuda.
    Ei anna praktikas efekti, mida aktiteooria saavutada soovib
  3. FORMAALNE KRITEERIUM - selle järgi on tegemist selle akti liigiga, mis on aktile peale kirjutatud (nutella printsiip - nutella on ainult selles purgis kuhu nutella on peale kirjutatud) õigusakti millele peale on kirjutatud seadus on seadus, määrus on määrus jne. kui pole midagi peale kirjutatud pole kumbki neist, on ss üldkorraldus, haldusakt vms
41
Q

ÕIGUSAKTIDE LIIGID

A

Probleemiks üld- ja üksikakti vahetegu, mille Riigikohus on lahendanud läbi materiaalsete kriteeriumite. See tekitab õiguskindlusetust. Oluline kontrollida aktide sisulist õiguspärasust.

Seadus- formaalses tähenduses on riigikogu poolt PS-s seadusandluseks ette nähtud korras vastu võetud ja vastavas vormis kehtestatud õigusakt. Materiaalses tähenduses on universaalne õigusakt.

  1. Seadlus
    See on presidendi akt, mis on sätestatud § 109 ja § 110, mis on akt, mida seni ei ole vastu võetud meie 92. aasta PS kehtimise ajal.

Määrus-
➣materiaalne mõiste: piiritlemata arvu juhtumiteks; ➣formaalne mõiste: Nutella printsiip; akt, millele on määrus peale kirjutatud. Aktid, millele pole määrus peale kirjutatud, on määrusest madalamal olev akt.

Haldusakt e. üldkorraldus (saab anda nt politsei)

42
Q

Mõiste: kõrgem riigiorgan

A

Kõrgemad riigiorganid on need organid, mille staatus ja peamised pädevused tulenevad vahetult põhiseadusest.

43
Q

Kõrgemad riigiorganid: järjestus

A
  1. Rahvas - PS 3 ptk
  2. Riigikogu - ptk 4
  3. Vabariigi president - ptk 5
  4. Vabariigi valitsus - ptk 6
  5. Riigikontroll - ptk 11
  6. Õiguskantsler - ptk 12
  7. Riigikohus (e. põhiseadusliku järelevalve kohus) - prg 149 lg 3
  • Eesti Pank, KOV on avalik-õiguslik juriidiline isik on riigist alamal seisvad iseseisvad avalik-õiguslikud juriidilised isikud (ei ole organ, vaid omab organeid.)
  • riigikantselei on asutus.
  • Minister ja nende kogu alluvad VV-le.
  • Riigikaitse Nõukogu allub VP-le.
44
Q

Organite liigid

A

Kollegiaal - rahvas, riigikogu, valitsus, riigikohus

Monokraatsed - president, õiguskantsler, riigikontroll

ringi moodustab rahvas, ühe kolmnurga ringi sees moodustab kollegiaalorgan ja teise kolmnurga monkraat. => kokku on see eesti riik

_/_ ___
\ /
\ /

45
Q

Võrdtasemelisuse põhimõte

A

võimude lahususe ja tasakaalu väljendus

Riigikogu ei tohi hakata suvaliselt pädevusi muutma, ei tohi piirata nende tegevust rohkem kui PS ette näeb. Nt riigieelarve seadus. Riigikohtunikud nimetatakse ametisse vastava seadusega. President – 78 lg 8 –vabariigi presidendi valimise kord.

46
Q

KODAKONDSUS SÄTESTUS

A

PS §8

47
Q

KODAKONDSUS MÕISTE

A
  1. ÕIGUSSUHTE TEOORIA - kodakondsus on valitseja ja valitsetava vaheline õigussuhe (heideti kõrvale, ei täitnud eesmärki)
  2. FAKTILISE SUHTE TEOORIA - isiku ja riigi vaheline suhe, millel on faktiline tähendus (riik on abstraktsioon. Abstraktsiooniga ei saa faktilist suhet pidada.)
  3. STAATUSE TEOORIA - (kõige parem teooria) Kodakondsus on isikute õiguslik omadus, nad on territoriaalkorporatsiooni riikliikmed. Oleme liikme staatuses.
48
Q

Eesti kodanik ja eestlane

A

PS on eestlast mainitud § 36 lg 3. Etniline rahvus ja kodakondsuse rahvus. Objektiivne ja subjektiivne rahvuse mõiste.

Etniliste tunnuste alusel piiritletavad inimesed, kes otsustavad kindla eesmärgi saavutamiseks riigi luua

49
Q

KODAKONDSUSE OMANDAMISE VIISID

A

SÜNNIGA

  • ius sanguis - verepõhine e. vähemalt üks vanem eestlane PS § 8 lg 1.
  • ius soli - maa põhine Kodakondsuse seadus § 5 lg 2 leidlaps

HALDUSORGANI OTSUSEGA E. NATURALISATSIOONIGA

  • üldine kord (taotluse teel) - täidab riigi kehtestatud tingimused, nt teatud vanus, oskab keelt, legaalne sissetulek, PS lojaalne
  • erilised teened
  • alaealisena
50
Q

KODAKONDSUSE KAOTAMINE

A
  • Avalduse alusel
  • Äravõtmine - kodakondsus konfiskeeritakse
  • Teise riigi kodakondsuse vastuvõtmine (Probleem! sest sünniga saadud kodakondsust ei või ära võtta)
51
Q

EL KODAKONDSUS

A

EL kodakondsus järgneb riigi kodakondsusele. Kui olen Eesti kodanik, ss olen ka EL-i kodanik, see tagab mulle teistes EL riikides teatud õigused. (nt liikumisvabadus)

Näited:

  • Iirimaa kaasus, mis meil inkas oli, kus hiinlane sünnitas lapse seal ja laps sai inglise kodakontsuse
  • Rotmanni kaasus (austerlane) - tal oli tekkinud õigus saksa kodakondusele, sai selle ja loobus austria kodakondsusest. Siis selgus, et oli saksa kodakondsuse taotlusel esitanud valeandmeid ja talt taheti võtta kodakondsus ära. Ehk tal nagu poleks ühtegi kodakondsust. => saksa kodakondsus võeti ära ja sai austria oma tagasi
52
Q

RAHVAS sätestus

A
  1. PTK
    § 60, 105, 106,
    PTK 15
53
Q

rahvas

MÕISTE

A

Ajalooline – rahvaks on peetud varanduseta pööblit. : rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele.

Analüütiline – põhinevad PS-l
Rahvas rahvuse mõistes (preambul)
Rahvas kui kodanikkond § 56
§ 105 lg 2 Rahvas kui hääleõiguslik kodanikkond (kitsam rahva mõiste)

54
Q

RAHVAS KUI RIIGIORGAN

A

Rahvas teostab võimu §56 järgi:
Riigikogu valimistega §57, §52, §60 (RKUS)
rahvahääletusega §57, §162, 164, 168, rahvahääletuse seadus (RHS)

Millised võivad veel olla rahva võimu teostamise viisid?
rahvaalgatus - rahvas esitab eelnõu – PS rakendamise seadus §8 lg 2 – põhiseaduse muutmine rahva algatusel => Ei ole mõistlik meie süsteemile, inimestel on võimalik muud moodi oma soove avaldada. petitsioon.ee

Dem. riigis on rahval õigus delegeerida oma otsustusõigus enda seast valitud isikutele. Need isikud langetavad rahva nimel otsustusi.

55
Q

RAHVA ERILISUS RIIGIORGANINA

A

Rahva puhul ei ole kontrollijat. Ohtlik on anda rahvale palju funktsioone, kuna rahvas on kontrollimatu mitmes plaanis.

rahvas on ainus riigiorgan, kes langetab otsuseid enda huvides

56
Q

RAHVAHÄÄLETUS

I SÄTESTUS

A

PS §56 punkt 2, §57, 58, 105, 106, 162, 163 lg 1 p 1, 164, 168, RHS, RKKTS

57
Q

RAHVAHÄÄLETUS

MÕISTED – sõltuvad õigussüsteemist.

A
  1. RAHVAHÄÄLETUS - hääleõiguslike kodanike hääletus seaduseelnõu või muu küsimuse üle
  2. REFERENDUM - küsimuse esitab parlament, üldjuhul sama, mis rahvahääletus. (eesti rahvahääletus)
  3. PLEBITSIIT - küsimuse esitab riigipea, president. üldjuhul sama, mis rahvahääletus
  4. RAHVAKÜSITLUS - arvamusuuring, millel puudub siduv jõud. erineb eelnevast. Kas sellise asja peaks ka eestis kasutusele võtma? ei peaks, rahvas on kõige kõrgema võimu kandja, neid ei narrita arvamus küsimustega, esitatakse vaid kõige õigemad küsimused
  5. Rahvaalgatus – rahvas algatab ühe eelnõu, mis läheb parlamenti.
58
Q

KAS RAHVAHÄÄLETUST PEAKS KORRALDAMA?

poolt - vastu

A

POOLT:
🟢tõstab aktseptanti, rahvas tunneb, et tema arvamusega on arvestatud.
🟢Vahetu otsustamine. Et poliitika ei muutuks poliitteatriks, mille publikuks me oleme.
🟢Hariduslik funktsioon. (sunnib rahvast tegelema)
🟢Usk demokraatiasse – demokraatia kui süsteem. (õps ei taha seda enam väga panna)

VASTU:
🔴 rahvas on väga mõjutatav. Rahvast saab lollitada kahjuks.
🔴Populism – karismaatiline liider, kes esitab ilusaid lubadusi koondandes enda taha palju uskujaid. (kari lemminguid).
🔴süsteem pole väga efektiivne, madal tõhusus. Küsimused ainult jah või ei, ei ole võimalik olla neutraalne – aitab kaasa polariseerumsele. (nt õhutati homofoobiat) Demokraatia on kompromisside kunst.

59
Q

EESTI RAHVAHÄÄLETUSTE AJALUGU

A
  1. aastal toimunud rahvahääletus 17.-19.veebruar – rahvahääletus algkoolide seaduse muutmine (usuõpetus pidi koolis olema, aga kohalkäimine oli vabatahtlik)
  2. /1933 PS muutmise referendumid (3 x toimus ja lõpuks said vapsid enamuse)

1936 Pätsi rahvahääletus (PS muutmise ja rahvakogu kokku kutsumise referendum – kõige ebademokraatlikum)

  1. aasta iseseisvus referendum – pigem tegelikult küsitlus, mitte rahvahääletus.
  2. PS ja PSRS (rakendamise seadus) eelnõu. JAH
  3. sept 2003 EL ühinemine ja PS TS (täiendamise seadus) JAH
60
Q

RAHVAHÄÄLETUSE PÕHIMÕTTED

A

Kas rahvahääletusele kehtivad kõik valimispõhimõtted (§60 lg1)? Vaieldav on hääletuse salajasus ja proportsionaalsus, mille asemel kehtib enamuspõhimõte.

✔Vabadus
✔Üldisus ( kõik võivad hääletada)
✔Ühetaolisus
✔Otsesus (ilma valijameeste vaheastmeta)
Salajasus (on ainult õigus, pole kohustust jätta enda otsus saladusse, valimistel on õigus ja kohustus)
✔ Enamus (§ 105 lg 2)
61
Q

RAHVAHÄÄLETUSE LIIGID

A

kas neid on kaks või kolm

  1. SEADUSEELNÕU PS §105 lg 1
  2. MUU RIIGIELU KÜSIMUS §105 lg 1 teine variant
  3. PS MUUTMINE § 162, 163, 164 – PS muutmine 167, 168 (menetlust) - kas peaks eraldi liigina käsitlema?
    ➤ Eraldiseisva kasuks räägib 15.ptk §162, millest järeldub, et 1. ja 15.ptk on kõrgemad teistest.
    ➤Teiseks argumendiks see, et 15.ptk-s sisaldub peaaegu täielik rahvahääletuse regulatsioon (v.a. §105 lg2).
    ➤ §106 lg1 ei sobi PS-e muutmise konteksti.
    ➤ Neljandaks on stabiilsuse argument §105 lg4, mis ei sobi PS-e muutmise rahvahääletuse korda.

EHK Eraldi liik, sest 15 ptk on kõrgema seadusjõuga kui § 105

62
Q

Argumendid, mis toetavad 3 rahvahääletuse põhimõtet:

DUNNO KAS SEDA VAJA

A

Eraldi liik, sest 15 ptk on kõrgema seadusjõuga kui § 105!!!!

  1. § 105 on VII peatükis, mis on muudetav tavakorras (ainult rahvahääletusel), on kõrgemal. Ja kui lg 4 modifitseerib (et kui ei võeta vastu, saadetakse laiali), siis peab kehtima kõrgem reegel, mis murrab madalama ja siis § 105 rahvahääletuse puhul ei kehti, sest rahvahääletuse muutmine XV ptk.
  2. XV ptk sätestab üsna põhjalikult rahvahääletuse käigu, kogu menetlus. Ainus, mis on puudu, on enamusreegel. Kuna niikuinii peab tuletama § 60 lg 1 ja 105 lg 2 on enamuspõhimõte, siis põhimõtete laiendamine rahvahääletusele PS muutmiseks, pole iseenesest süsteemivastane (tuleneb asja olemusest).
  3. Kui vaadata § 105 menetlust, siis üks põhimõte on see, et kui on §, siis loe nii eelmist kui ka järgmist paragrahvi: Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi.
    Kui väidata, et 3. viis on eriliik, siis § 106 ei kehti.
    Ernits: On kolm rahvahääletust, seadus pole hästi läbi mõeldud.

PS muutmine Eestis on raske, sest riigikogu pane enda järjepidevuse ohtu

63
Q

RAHVAHÄÄLETUSE LÄBIVIIMINE

A

Algatamine - Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS §125, 128, 129, 130)

Küsimus RKKTS §128 lg 3 - peab olema selge, vormis jah või ei. (küsimus võib olla PS vastuolus)

Riigikogu pädevus – tõusetus 2009.aastal, kui üks riigikogu fraktsioon esitas eelnõu – kas korraldada erakorraline riigikogu valimine RKPJKo 30.10.2009, 3-4-1-20-09 – Riigikogu juhatuse oli õigus seda eelnõud mitte vastu võtta ning Riigikogul ei ole pädevust ise sellist eelnõud alustada.

Menetlus Riigikogus RKKTS §128, 129, 130

Teadaandmine rahvahääletuse seadus §9 – avaldatakse Riigiteatajas ja siis veelkord Riigiteatajas

Hääletus - RHS prg 2

Tulemuste ülelugemine, kindlakstegemine - RHS 9 ptk

64
Q

ERAKONNAD

SÄTESTUS

A

PS §48 lg 1 lause 2, lg 3, 4, erakonna seadus ja põhiseaduse järelvalve kohtumenetluse seadus

65
Q

ERAKONNA MÕISTE

A

Riigikohus: Erakond on tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning neid valimistel edu saavutamise korral avalikku võimu teostades ellu viia.

Elemendid: ühiskondlik organisatsioon; funktsiooniks poliitilisi seisukohti koondada ja neid tervikuks vormida; erakond kandideerib valimistel; funktsiooniks ka lubatut ellu viia

66
Q

ERAKONNA ASUTAMINE JA LÕPETAMINE

A

ASUTAMINE:
Erakonnaseadus § 3, 5, 6
Oluline, et oleks asutamisleping ja põhikiri (nagu MTÜl)
Asutamiseks vaja 500 liiget

LÕPETAMINE:
Vabatahtlik
Sundlõpetamine (PSJKS §32 lg 1 )

67
Q

ERAKONDLIKU TEGEVUSE VAHENDID

A

Erakonnaseadus § 2. Erakonna tegevuse vahendid on kandideerida valimistel, pöörduda avalikuse poole.

68
Q

V ERAKONDADE PRIVILEEGID

A

Riigikogu valimistel
RKVS § 26 - õigus osaleda valimistel oma nime all, esitada oma nimekirja valimistel
RKVS § 29

Töö riigikogus

  • moodustada fraktsioon
  • moodustada nõukogusid seaduste lugemisel riigikogus (esimesel lugemisel saavad sõna võtta vaid fraktsioonide esindajad, mitte n-ö aknaalused)
  • lisada liikmeid alalistesse komisjonidesse
  • sitada peaministrikandidaadi
69
Q

ERAKONDADE RAHASTAMISE JÄRELEVALVE KOMISJON

A

Riiklik rahastamine
🔸Otsene – riigi eelarvest
🔸Kaudne – kui keegi teeb annetuse, siis sai selle maksustavast tulus maha arvestada => 2012 kaotati see ära

Mitteriiklik rahastamine
🔹liikmemaks, annetus, tehing
🔹erarahastmine kuni 2003.aastani võis annetada ka juriidilise isiku kaudu. Tulemus – osa raha on läinud põranda alla. Erakondande rahastamise järelvalve komisjon.
🔹2010, 2011 tuli reform - enne keelatud annetuse võtmine oli karistatav kriminaalkorras, siis selle reformiga kaotati see ära
🔹2014 reform - alandati erakonna asutamise piiri, toodi 500ni, detailsed kuluaruanded

70
Q

HALDUSHIERARHIA

A

Täitevvõimul on hierarhiline struktuur. Hierarhiate tuvastamisel oleneb, kus need on. Selle jaoks on võtmemõiste järelevalve. VVS § 75, VVS § 93

Järelevalve liigid:
🔸kõrgemalseisva haldusorgani järelevalve madalamal seisva üle
- Otstarbekuse järelevalve – hõlmab õiguspärasuse aga läheb kaugemale. Saab asetada end madalama organi asemele.
- Õiguspärasuse järelevalve – saab ainult öelda, sina madalam organ oled teinud õigusvastaselt, tee uuesti
🔸järelevalve avaliku teenistuja üle

HALDUSHIERARHIA

  1. VV
  2. Minister
  3. Üld ja erihaldushierarhia
    - Üld - justiitsminister ja rahandusminister
    - eri - ametid ja inspektsioonid
71
Q

Millal on tegemist määrusega?

A

HMS § 88: Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.
Riigikohtu materjaalne teooria - ei saa ratsionaalselt sisustada

Formaalne teooria
vabariigi valitsuse määrus
ministri määrus
KOV volikogu m.
KOV valitsuse m.
72
Q

VV MÄÄRUSANDLUS E. kuidas kontrollida, kas tegemist on määrusega

A

🔸sätestus
§ 87 p 6, § 96 lg 3 + VVS § 26-29 + HMS ptk 6

Formaalne õiguspärasus:
🔸 Pädevus: PS § 87 p 6 + VVS § 26 lg 1 + valdkonnaseadus

🔸Meneltus: § 96 lg 1 ja 2 + VVS § 16, 17, 19 + HMS (haldusmenetluse seadus) prg 46 jjj, 89 lg 2, 93 lg 2, 3 + valdkonnaseadus

🔸Vorm: PS § 96 lg 3; VVS § 26 lg 2, 28, 29 + HMS § 92 (Määrus antakse kirjalikult ja määrus pealkirjastatakse)

73
Q

MINISTRI MÄÄRUS(Form. õiguspärasus)

A

Sätestus: PS § 94 lg 2, VVS § 50, 51, 53 lg 6, HMS 6.ptk

🔹Pädevus: PS § 94 lg 2; VVS § 50 lg 1, 2 + valdkonnaseadus

🔹Menetlus: HMS prg 46 jjj, 89 lg 2, 93 lg 2, 3 + valdkonnaseadus

🔹 Vorm: HMS § 92, VVS § 50 lg 4, § 51 lg 3

74
Q

MÄÄRUSE MATERIAALNE ÕIGUSPÄRASUS

A

Sätestus: HMS § 89 lg 1, § 90 lg 1/ PS § 87 p 6 (VV), § 94 lg 2 (MM), PS § 3 lg 1 lause 1 - PÕHINORM

  1. VOLITUSNORM -
    • määrusel peab olema olemas seaduslik alus. Æ seadusandja on liiga palju ära delegeerinud, ei tohi anda lihtsalt täitevvõimu
    otsustada anda, seadusandja peab ise otsustama
    • võib tulla ka Euroopa liidu õigusest nt põllumajandustoetus
  2. VASTAVUS VOLITUSNORMI EESMÄRGILE JA MÕTTELE: kas määrus täidab volitusnormiga ette antud tingimused; ei tohi materjaalseid piire ületada.
  3. VASTAVUS VOLITUSNORMI PIIRIDELE:
    kas meetmed vastavad volitusnormi piiridele, proportsionaalsuse pm.
    - sobilikkus; vajalikkus; mõõdukus - siis vastab piiridele
75
Q

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE
SISSEJUHATUS

1803 Marbury vs. Maddison

A

Millal hakkas põhiseaduslikkuse järelevalve? PSi järelevalve alguseks loetakse kaasust 1803 Marbury? vs Maddison. USA 2 esimest presidenti – washington ja adams olid samast erakonnast. 1803 pidi vahetuma võim, kus tuli esimene vabariiklasest president. Enne seda kui võim üle anti, nim eelmine president ära suure hulga kohtunikke, et uuel presidendil võimalikult raske valitseda oleks, panna võimalikult palju oma mehi paika. Marlbory oli üks nimetatavatest kohtunikest, kuid talle ei jõutud enne presidendi vahetumist kohtuniku tunnistust kätte anda. Uus president keeldus talle seda andmast ja Marlbory pöördus kohtusse. James Maddison oli riigisekretär, kes seda asja haldas. Marlbory andis Maddisoni, kes keeldus talle dokumenti andmast, kohtusse. Formaalselt oli Marlboryl õigus see tunnistus saada, kuid sellega oleks Supreme Courti autoriteet kõvasti langenud. Võib juhtuda, et president sõidab nüüd lihtsalt kohtust üle ja õigusriiklus lõpeb. Mida teeks nutikas jurist? Kõigepealt kontrolliti, kas Supreme court on üldse pädev seda kaasust lahendama, leiti see seadus, mis selle pädevuse andis ja tunnistati see seadus PSi vastaseks. Marlboryle ei antud kohtuniku tunnistust ja Supreme court säilitas oma autoriteedi.

76
Q

Põhiseaduslikkuse järelevalve

PÄRAST II MS

A

Austria 1920 esimene eraldi seisev konstitutsiooni kohus. PSi järelevalve võidukäik algab alles pärast II MSi just neis riikides, kus oli II Msi ajal kõige suuremad probleemid . Saksamaa 1951, Itaalia 1956 ja siis laine, mis tuli pärast aastat 1989 – kesk- ja ida-euroopa riigid.

77
Q

Põhiseaduslikkuse järelevalve

EESTI AJALUGU

A

Kuni aastani 1940 Eestis PSi järelevalvet ei olnud, sellist ranget õigusnormide hierarhiat meil siis ei olnudki. Algas PSi järelevalve 1993. a Psi järelevalve seadusega. Esimene otsus 21. juuni 1993 – küsimus sellest, kelle käes on suur riigi pitsat. Lennart Meri ütles, et peab olema presidendi käes, riigikohus aga ütles, et kusagil pole öeldud, et see peab olema presidendi käes. PSi järelevalve on meil mitmetähenduslik. Taavi Annuse raamat selle koha pealt ei ole hea. PSi järelevalve mõistmiseks peame tegema vahet igaühe tuvastamispädevuse (igaüks võib seda teha, aga see ei tähenda veel, et tegemist on PSi järelevalvega, see on oma huvi) ja tühistamispädevuse vahel. Tühistamispädevus – õigus tühistada Riigikogu poolt vastu võetud õigusakt kehtetudk ja see on Eesti õiguskorras ainult Riigikohtul. Seetõttu ongi PSi järelevalve õiusemõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses. Selle esemeks võib olla, kas seaduse kooskõla põhiseadusega, kõrgemate riigiorganite pädevuste ulatus ja jaotus või mõni muu põhiseaduspärasuse küsimus.

78
Q

PSJV Mõiste

A

PSJV kaks tähendust:
formaalne - kõik see, mille tunnistab psjv-ks põhiseadus või vastav meneltusseadus (kohtumenetluseseadus)

materjaalne -
➾ juhtnööriks seadusandjale
➾ tegemist õiguse mõistmisega (alati siduv, kohustuslik, viib läbi kohus)
➾ põhiseaduspärasuse küsimus (PS ise peab anda aluse kriteeriumi, mille põhjal kaasust lahendatakse)
➾ eesmärk PS kaitsta

Põhiseaduslikkuse järelevalve on õigusemõistmine põhiseaduspärasuse küsimuses, seaduste kooskõla üle PSga. Eeldab, et vaidluse eseme üle saab PS alusel sisuliselt otsustada. PS järelevalve on läbiviidav vaid selle organi poolt, kel on pädevus tunnistada seadus kehtetuks.

79
Q

PSJV SÄTESTUS

A

esimene laine - § 149 lg 3 II (üldine pädevus), § 152 II (volitus riigikogule tunnistada kehtetuks kehtiv seadus) + § 15 lg 1 II (igaüks võib nõuda!)

teine laine - § 146 lause II, § 15 lg 2, § 152 lg 1

80
Q

PSJV LIIGID

A

Saab liigitada kas SISU või TASANDI järgi.

SISU
💠 PSlik ORGANITÜLI – kui kaks kõrgemat riigiorganit või nende osa omavahel pädevuse ulatuse üle vaidlevad. Organitülid on Eesti õiguskorras olemas. Nt. presidendi pitsati vaidlus. Eesti õiguskeeles ei eristata subjektiivset pädevusest subjektiivsest õigusest.

💠 PÄDEVUSVAIDLUS - Riigist alamal seisva avaliku õigusliku juriidilise isiku kaebus, et tema põhiseaduslikku pädevust on rikutud. Riigist alamaval seisva juriidilise isiku vaidlus riigiga. Nt meil on olemas KOV kaebus, ülikoolidel on tagatised, Eesti Pank.

💠NORMIKONTROLL – kõige olulisem. Saab olla:
🔸 Abstraktne normikontroll –
➣ proaktiivne e ennetav normikontroll enne seaduse jõustumist on presidendi algatatud
➣ reaktiivne ehk hilisem on õiguskantsleri PSJV menetlus.
🔸 Konkreetne normikontroll – (konkreetse kaasuse lahendamisel tekib konkreetne küsimus) kui kohus algatab konkreetses kohtuasjas õigusvaidluses tekkinud küsimuse asjassepuutuva normi suhtes.

💠 INDIVIDUAALKAEBUS – isik pöördub otse PSJV poole
🔸 Normikaebus - isik pöördub ühe seaduse või määruse peale kohtusse
🔸 Kohtulahendi kaebus - Eestis ei ole. Isik vaidlustab konstitutsiooni kohtus viimase instantsi kohtulahendi.
🔸 Muud - nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, föderaalkaebuse.

TASANDI JÄRGI

💠Riiklik järelvalve (kitsamas tähenduses) - eestis riigikohus
💠 Supranatsionaalne järelvalve -
💠 rahvusvaheline tasand - nt euroopa inimõiguste kohus

81
Q

PSJV plussid ja miinused

A
  • PSJV olevat ebademokraatlik
  • Parlamnedile on antud eelarvepädevus, ta on valitud rahva poolt, riigikohus aga mitte
  • Justiitsriigi tekkimise oht, sest kogu võim on kohtunike käes
  • ## Poliitiline aspekt

+ PSJV ja demokraatia ei saa olla üksteiseta
+ Kelseni argument: Võrdsust, vabadust ja omandit peab jälgima keegi
+ vajadus sõltumatu institutsiooni järele, kes teeb PSJV
+ argumentatiivne legitimatsioon (kohus legitimeerib ennast läbi argumentatsioon)
+ PS on nii materiaalne põhikord kui ka raamkord

82
Q

MENETLUSE LIIGID

A

🟢VPresidendi proaktiivne abstraktne normikontroll –PS 107 lg 2, PSJKS § 4 lg 2, §5 - VP otsuse muutmata kujul vastu võtmine, et ei muudaks presidendi valikut. Kui riigikohus natuke muudab, siis ei tohi olla oluline muudatus. 14 päeva võimalik kirjutada (väga lühike aeg) Saab olla ainult välja kuulutamata seadus, ei saa olla rahvahääletusel vastu võetud seadus. President saab kontrollida: seaduse formaalne õiguspärasus, materjaalne PSpärasus

🔵Õiguskantsleri reaktiivne abstraktne normikontroll – PS § 142 lg 2, PSJKS § 4 lg 2, § 6 - enne kui • õiguskantsler tohib pöörduda Riigikohtusse, peab ta tegutsema PS § 142 järgi.
• Ainult 20 päeva on aega riigikogul öelda, kas õiguskantsleril on õigus või mitte.
•Taotlus ei tohi olla laiem, kuid võib olla kitsam.
• õiguskantsler võib esitada Riigikohtule teistsuguseid argumente, kui ta esitas riigikogule tehtud ettepanekus

🟠 KOV autonoomne kaebus PSJKS § 4 lg 2 -
küsimus: kuidas kontrollida?
38 lg 2 ka Tartu ülikoolil peaks olema ka põhiseaduskaebus, kuid hetkel on see ainult KOVil.

🔴 Kohtu konkreetne normikontroll PSJKS § 4 lg 3, § 9, §11 lg3, §14 lg 2 PS § 146 lause kaks, §15 lg 2, 1 lause 2, § 152. Kõige praktilisem, peamine menetlus millega kaitstakse põhiõigusi.
Normi asjassepuutuvus:
🔸 riivenormi asjassepuutuvus - käsk või keeld, mis piirab vabadust. Kui norm ära võtta, siis kaob rikkumine ära, ss tegemist riivenormiga. Kui kohus peaks kehtetuse korral teisiti otsustama kui kehtivuse korra.
🔸 tegevusetus - esiteks tuleb kontrollida, kas on olemas mingisugune norm mis seda olukorda reguleerib. Kui norm on olemas, et see norm on asjassepuutuv, kuigi ta ei reguleeri piisavalt. Kui pole üldse normi, ssi tekib küsimus, kas on mingisugused piiritletud asjaolud, mis regulatsiooni vajaks
🔸 menetlusnorm - asjassepuutuv on see norm, mida konkreetses menetluses rakendada tuleb. Kui norm mis üldse välistab kohtu poole pöördumisega, siis tegemist on asjasse puutuva normiga

⚫ Kaebus Riigikogu otsuse peale PSJKS § 16 (kaitse ametist vabastamise vastu)

🟤 Kaebus Riigikogu juhatuse otsuse peale PSJKS § 17 - organitüli. Juhtum, kui riigikogu liige kaebab juhatuse peale. juhtum RKPJKo3-4-1-3-05, kus taheti luua oma fraktsioon ja paluti et tühistataks seda takistavad seadused ära. Nii ei saanud sest ei saa luua eri erakondade vahelist uut. Pead jääma sinna kus olid.

🟣 Kaebus Vabariigi presidendi otsuse peale PSJKS § 18 - kohtute seadus PS prg 153 kohtunikule võib esitada süüdistuse vabariigi presidendi nõusolekul.

🔵 kestev võimetus ülesandeid täita (president, riigikogu liige, õiguskantsler või riigikontrolör) PSJKS § 25 - kas see hõlmab ainult tervisehädad või ka tahtliku PS rikkumisest tulenev eemaldamine. Nt Trumpi teod, enne lahkus ametist kui jõuti seda kohaldada

🟢Taotlus lõpetada Riigikogu liikme volitused PSJKS § 26 -

🟢 PSJKS § 27 - - riigikogu õigus teha erakorralised valimised, PS § 83 lg 3

🟠 Erakonna tegevuse lõpetamise menetlus 5.ptk – viimane kaitseliin, PS 48 lg 3 valguses tuleb seda vaadata. kriisi menetlus. Vastuolu kriminaalvastutust sätestava seadusega (see on halb, sest meil on praegu nt üks koalitsioon kes on kohtus korduvalt süüdi mõistetud). Erakonna tegevus on suunatud PSkorra vägivaldsele muutmisele - kui erakond tahab vägivaldselt muuta siis kas kohe keelatakse erakond ära. Tegelikult tuleb kaitsta demokraatia säilitamist.

🟢 Valimiskaebused PSJKS § 37 jj(ja järgnevad) -

🟢 Valimiskomisjoni protest §§ 41 jj -

🟠 Riigikogu taotlus PSJKS§ 7 prim – Euromenetlus – küsitavus on põhiseaduspärasus, ei ole kooskõlas põhiseaduspärase kohtukontrolliga
Individuaalkaebus. Seda ei ole PSis. kuid võiks olla prg 2 p1. Brusilovi kaebus - kus seadus muutus ning tema tegevus oleks uue seaduse järgi saanud leebema karistuse

83
Q

MENETLUSPÕHIMÕTTED

A

🟠taotluse olemasolu - kohtud ei saa ise algatada (kui taotlus tagasi võetakse siis kas saab edasi menetleda, suur avalik huvi - nt Saksa õigekirja reform)

🟠uurimispõhimõte - kohus ütleb, mida tuleb uurida ja välja nõuda tõendid

🟠kirjalikkuse põhimõte - üldjuhul on menetlus kirjalik

84
Q

PSJV PÄDEVUSE ULATUS

A

1.
★ ex tunc – tühine algusest peale, seda õigusakti pole kunagi eksisteerinud

★ ex nunc - kehtetu otsuse jõustumisest peale, riigikohtu otsusest kuulutamisest peale on kehtetu

★ tulevikus - riigikohus lükkab otsuse jõustumise edasi, ütleb, et see norm muutub kehtetuks millalgi tulevikus.

Ajalooliselt oli riigikohus arvamusel, et ainult ex nunc. Siis ütles, et ainult ex tunc. Nüüd on riigikohus arvamusel, et võib kasutada mõlemat ja ka kolmanda variandine tulevikku.

2.
Tegevus/ tegevusetus/ või mõlemat.
◈ Tegevus - kui on põhiõigusi piirav norm, siis seadusandja on midagi teinud ja seda on lihtne kehtetuks tunnistada. Kui norm tunnistatakse kehtetuks, kaob ka riive probleem.

◈ Tegevusetus - seadusandja on jäänud allapoole põhiseadusega tehtud lävendit. Relevantne tegevusetus eeldab kohustust midagi teha. Tegevusetus esineb seal, kus on põhiseadusest tulenev kohustus ja seadusandja pole seda täitnud. (Kohus saab öelda seadusandjale, et ta peab midagi tegema, kui ta pole oma ülesannet täitnud)

3.
Kontrolli intensiivsus. see on pöördvõrdelises suhtes seadusandja mänguruumiga. Mida intensiivsem on kohtu kontroll, seda väiksem on parlamendi mänguruum ja vastupidi.
Nt on parlamendi otsustada sotsiaalkulutuste ja karistusmäärade üle.

❖ ilmselgus - riigikogul suur mänguruum. Riigikohtul õigus vaid ilmselgeid vigu kontrollida (valdkonnad: sotsiaalteenuste jaotamine, karistusmäärade valdkond, 3-4-1-9 -03)

❖ mõistlikkuse kontroll (keskmine) - kontrollib kohus kas on mõni mõistlik põhjus (nt võrdsusõiguse kaasused)

❖ täisintensiivne kontroll - kogu skeem = formaalne, riive, materjaalne, legitiimine jne kõikide astmete kontroll (nt siis kui seadusandja piirab vabadust)

4.
Euroopa liidu õigus -
EL esmane õigus e. aluslepingud - Kui palju saab riigikohus teostada järelevalvet EL-i esmase õiguse üle? Vaieldav, aga veits saab.

EL teisene õigus - selle üle otse järelvalvet teostada ei saa.

EL õiguse kohaldamine - Ei teosta järelevalvet kehtivuse üle, vaid teostab järelevalvet siseriiklike aktide üle, millega kohaldatakse EL-i õigust.

85
Q

Vabariigi Presidendi valimised

I Sätestus

A

Ps §79 ja VPVS (vabariigi presidendi valimisseadus)

§80 - 5 aastaks ametis

86
Q

VP Valimismenetlus riigikohus

A

PS 79
Kõige pealt peab olema ülesse seatud kandidaat riigikogus - PS 65 p3, §79 lg2.
hääletamine § 79 lg 4 laused 1-3 (2/3 on 68/101). Kui ei valita ära siis on §79 lg 4 lause 5.
I hääletusvoor
uus kandidaatide ülesseadmine - § 79 lg 4 lause 4.
Teine hääletusvoor ära olnud, siis §79 lg 4 lause 4
Kolmas hääletusvoor samal päeval §79 lg 4 lause 6.
Kui ei valita kolmandas hääletusvoorus siis valimiskogu §79 lg 4 lause 7.

87
Q

VP Menetlus valimiskogus

A

PS 79 lg 6-7 + 26

88
Q

Vabariigi Presidendi volitused ja staatus

A

VP volituste tekkimine 81, 84
on valituks osutunud => ametivanne => annab pühaliku tõotuse § 81 sätestab ametisse nimetamise § 84 sätestab ametite ühildamatuse.

VP volituste peatumine § 83 lg 1, 4.
On kestev või ajutine peatumine. Sätestab § 83 lg 1, 4. Kuni 3 kuud võib olla peatatud, peale seda kestvalt võimatu oma ülesannete täitmisel.

VP volituste lõppemine
§ 82 + 80 + 83 lg 1 sätestab volituste lõppemise, tegemist kataloogiga, mis tingimused on.
5 aastat - 10.okt 2016 astus ametisse, 9.okt 2021 saab 5 aastat täis
80 lg lause 1 - 5 aastat ametiaeg (kes oli president 8,9 okt 2016 kui vahetus Ilves ja Kaljulaid)

VP asendamine
§83 lg3, kui presidenti pole siis volitused üle riigikogu esimehele.

VP staatus
President on iseseisvas, pädev koostama määrusi. Pole ükski kolmes võimude lahususe osast, aga võib seadusi välja anda ja täidesaatva võimu esitada, kuna riigikohus öelnud, et sõltumatu, sarnaneb kõige enam riigikontrolli ja õiguskantsleriga. Tekib triias ühel pool 3 võimu ja teisel pool kolm sõltumatut asja. Kohtuvõim, seadusandlik, täidesaatev VS president, riigikontrolör, õiguskantsler.

89
Q

Riigikontroll

Sätestus

A

PS 11 ptk ja Riigikontrolli seadus.

Tegemist monokraatse organiga, nagu president ja õiguskantsler.

riigiõigus (4 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions