prg 1 Flashcards
Riigiõigus kui juriidiline distsipliin uurib
uurib, mis on ühel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. See on õigusteaduse mõte lahendada konkreetne kaasus, üldiste põhimõtete alusel.
Riigiõigus on juriidiline distsipliin, mille ese on riigikorraldus, riikluse korralduspõhimõtted ja eesmärgid ning eelneva realiseerimiseks vajalikud menetlused, samuti põhiõgused.
Juriidilise distsipliini 3 dimensiooni
Empiiriline dimensioon - kirjeldab, mis on kästud, keelatud ja lubatud
Analüütiline dimensioon - juriidilise probleemi loogiline analüüs
Normatiivne dimensioon - väärtushinnangute kujundamine, kohaldame üldist seadust vastava juhtumi jaoks
- Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin
1) Mida saab klassifitseerida eraõigusena EÕ/ avalikõigusena AÕ?
Õigussuhe (N: leping õpilase ja ülikooli vahel - EÕ või AÕ. Lepingu täitmise eesmärk on pakkuda õppimisteenust. Leping oli eraõiguslik = korruptsioon.)
Norm- Põhiseadus on avalikõiguslik seadus. Seadused võivad olla nii avalikõiguslikud kui ka eraõiguslikud. võlaõigus on eraõigusseadus selgelt, hea usu põhimõte, §25, (nt: VÕS on eraõigusseadus; avalik-õiguslikus seaduses võib olla eraõiguslikke norme ja vastupidi).
Toiming - reaalakt, keegi teeb midagi (Politseiauto sõidab otsa- vilkuriga avalikõiguslik, ilma eraõiguslik.
Et teha vahet eraõigusel ja avalikul õigusel tuleb abstraheerida, diferentseerida.)
Juriidiline isik - Swedbank - Eesti Pank
Juriidiline distsipliin - ( Riigiõigus - perekonnaõigus)
2) Avaliku õiguse ja eraõiguse Teooriad
Huviteooria
subordinatsiooni teooria e. alluvusteooria
subjektiteooria
modifitseeritud subjektiteooria
Huviteooria
Leiutajaks Rooma jurist Ulpianus. Avalik õigus lähtub avalikust huvist ja eraõigus lähtub erahuvist. Nt võlaõigus ei ole ainult eraõiguse huvi, vaid huviks on, et valitseks ühiskonnas tasakaal. Huviteooria on vananenud. See ei ole täpne, sest eraõiguses peetakse silmas ka avalikke huve.
Subordinatsiooni teooria e. Alluvusteooria
alluvussuhe (riik ja isik, politseinik ja kodanik) ja võrdsussuhe (eraõigus). Teooria rajaneb osalejate vahelisel suhtel.
Kuid ka eraõiguses esinevad alluvussuhted ja avalikus õiguses võrdsussuhted.
Tööõiguses ei ole pooled võrdsed. Kui on ühepoolne kohustamine siis tegu on eraõigusega (liiklusreguleerija).
Subjektiteooria
looja sakslane Wolff, avaliku õiguse normide hulka kuuluvad need normid, mis kohustavad riiki või avaliku võimu kandjat (subjektid on eraisikud või avaliku võimu kandjad). Järelikult kõik muu on eraõigus. Subjekti teooria ei aita lahendada probleemi, kui avalikõiguslik isik tegutseb erahuvides.
Modifitseeritud subjektiteooria
avaliku õiguse hulka kuuluvad normid, mis õigustavad või kohustavad riiki või mõnda muud võimu kandjat kui sellist. Nt asjaõigusseadus, kus kinnisasi millest on loobutud läheb riigiomandisse.
III Avalikõiguslikud ja eraõiguslikud distsipliinid
AÕ DISTSIPLIINID: Riigiõigus, haldusõigus, karistusõigus, euroopa liidu õigus, kohtumenetlusõigus, EIÕK
ERAÕIGUSE DISTSIPLIINID: Tsiviilõigus, äriõigus, ühinguõigus
IV Riigiõiguse jaotamine:
Põhiseaduse aluspõhimõtted - defineerib riigi põhifunktsiooni
Põhiõigused
Riigikorraldusõigus (riigis olevate organite omavaheline suhe)
Riik rahvusvahelises õiguses