Sissejuhatus. PSL aines, etapid Flashcards
PSL kujunemise eeldused
SOTSIAALNE TELLIMUS (püüd ühendada psühholoogiat ja keeleteadust - enne nad küll uurisid mõlemad kõneakti, kuid nii psühholoogia kui keeleteadus keskendusid erinevatele suundadele. Psühholoogia uuris kõnemehhanismi/-protsessi ning keeleteaduse fookuses oli pigem keeleüksuste fikseerimine):
- keeleõpe (sh võõrkeeleõpe - kuulmispuudega lapsed, kurdid, intellektipuudega lapsed jne)
- arvutid (lootus, et hakkavad tõlkima)
- kõnevõime taastamine (sõja käigus kaotas osa inimesi kõnevõime, hakati otsima, kuidas kõige efektiivsemalt saaks kõnevõimet taastada).
BAASTEADUSTE ARENG:
- keeleteadus: keelte kirjeldamine (mis on mingis keeles olemas - fookus väiksemate sõnade pealt pikema teksti peale). Häälikute/foneemide asemel hakati uurima tekstilingvistikat. Teiseks oluliseks osaks oli tähelepanu pööramine tähendusele või selle eristamisele (ehk semantikale)
- psühholoogia: kõneprotsessi kirjeldamine (uurimise all olid kõne ja mõtlemise vahekord, kõne ja kuulamise seosed, kõne mehhanismid jne)
- sideteooria: teate kodeerimine > edastamine > teate dekodeerimine (kommunikatiivne akt, uuriti seda, kuidas edastada infot kaugete maade taha)
Vajadus uurida (7):
- Kõnemehhanismi kujunemist ja selle (kõnemehhanismi) seost keelesüsteemiga
- Kõneloome- ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest
- Kõneloomet -ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest, suhtlemisakti tervikuna
- Mõtte (pragmaatika) ja tähenduse (semantika) vahekorda
- Keeleliste ja metakeeleliste toimingute/operatsioonide rolli
- Keele rolli inimese maailmapildi kujunemisel/muutmisel
PSL kui teaduse kujunemine
Termin PSL esines esimest korda psühholoog N. Pronko artiklis (1946). Iseseisva teadusena tekkis PSL kahe suveseminari (1951 ja 1953) jooksul. Kokkuvõtteks ilmus kogumik: Psyholinguistics (1954)
Millega tegeleb PSL?
Konkreetsed probleemid:
- Ütluse loome ja taju protsess (suuline ja kirjalik kõne)
- Lapse kõne arengu psühholingvistilised seaduspärasused
Erinevused 3 etapi vahel: PSL aines (ehk mida PSL uurib ja millega see tegeleb?)
Bih PSL: Teadete kodeerimine ja teate vastuvõtja mõistmine (ehk dekodeerimine)
Rats PSL: Lauseloome ja mõistmise protsessid, kui selgelt algoritmitud protsessid
Kogn PSL: Ütluse loome ja mõistmise protsessid
Erinevused 3 etapi vahel: baasteadused
Bih PSL: Neobiheiviorism; kirjeldav keeleteadus; matemaatiline kommunikatsiooni-teooria
Rats PSL: Ratsionalistlik tunnetusteooria ehk generatiivne grammatika
Kogn PSL: Kognitiivne psühholoogia ja tegevusteooria; kognitiivne semantika ja pragmaatika
Erinevused 3 etapi vahel: kõne omandamise selgitus
Bih PSL: Kõne kujuneb ainuüksi matkimise teel (sõna ja sõnavormide kaupa)
Rats PSL: Laps sünnib kaasasündinud kõnevõimega
Kogn PSL: Lapsele on antud bioloogiline võime õppida kõnelema. Kõne areng sõltub sellest, kuidas kujuneb lapse tegevus, mis aitab kaasa kognitiivsele arengule
Erinevused 3 etapi vahel: peamine uurimis- ja operatiivüksus kõnelemisel (See, mille kaupa inimene räägib)
Bih PSL: Sõna ja sõnavorm
Rats PSL: Lause
Kogn PSL: Ütlus
Erinevused 3 etapi vahel: tänapäevani hinnatud seisukohad
Bih PSL: Inimese kõnevõime on individuaalne - igal inimesel kujuneb kõne erinevalt; Kõne areng toimub osalt matkimise teel (mitte ainult); Keeleüksused ja kõnesegmendid ei lange kokku
Rats PSL: Kõne ja keelepädevuse eristamine; Lausel on süva- ja pindstuktuur
Kogn PSL: Ütlust vaadeldakse kui suhtlemissituatsiooni komponenti; Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone; Kõnetegevust ei saa rangelt algoritmi seada
Erinevused 3 etapi vahel: seisukohtade kriitika
Bih PSL: Kõne tekkimine ainuüksi matkimise teel (oluline osa sellest, mitte ainus viis); Ütlus on reaktsioon mingile välisele stiimulile; Peamine operatiivüksus kõnelemisel on sõna; Lause on reaktsioonide ahel, kus eelmine sõna tuletab järgmise (kehtib osaliselt)
Rats PSL: Lapse kõne arengu ja kognitiivse arengu seos on väike; Muuteoperatsioonid pole absoluutsed; Lause kui oluline kõnelemise operatiivüksus (tänapäeval - ütlus)
Milleri seisukohad
- Keeleüksuse füüsikalised ja semantilised tunnused ei ole otseses vastavuses.
- Eristatakse keeleüksuste tähendust ja esemelist vastavust
- Ütluse tähendus ei võrdu sõnatähenduste summaga
- Sõnavalik ja -järg sõltub süntaktilisest struktuurist
- Verbaliseeritavate mõtete ja genereeritavate lausete arv on n+1
- Eristatakse keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust
- Maal kõneleb ainult inimene (bioloogiline eeldus)
Moskva koolkonna seisukohad
- Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistete raames
- Analüüsi objekt - kõneakti üksused, mitte elemendid
- Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest
- Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess
- Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest
- Kõneloome ja -taju on individuaalsed heuristilised protsessid
PSL uurimismeetodid
- Ekseriment: (verifitseerimine ja assotsiatiivne eksperiment);
- Kontrollitud eksperiment (on-line tehnikad ja off-lin tehnikad)
- Käitumuslikud meetodid
- Neurofüsioloogilised meetodid
Kontrollitud eksperiment: on-line ja off-line tehnikad
- on-line tehnikad: mõõdavad muutujaid keelelise töötluse käigus
- off-line tehnikad: mõõdavad töötluse tulemustega seotud muutujaid
Käitumuslikud meetodid
- Kui kiiresti ja kui väikese üksuse põhjal arvatekse sõna ära, nt ka../kate../kated.. (katedraal)
- Implitsiitne praimimine: kas sõnapaaride ütlemisel aitab teise sõna sarnane algus kiiremini hääldada, nt kana-kala, keefir-kama vrdl kana-muna, keefir-piim
Neurofüsioloogilised meetodid
- EEG: aju elektrilise aktiivsuse mõõtmine
- fMRI: aju aktiivsuse mõõtmine, arvestades verevoolu liikumist ajus
Mis on metakeelelised toimingud: mis eesmärgil ja kus neid kasutatakse?
Metakeelelised toimingud on teadlikud toimingud, mille käigus analüüsitakse keelt ja kõne. Need toimingud esinevad ainult õppeprotsessis ega esine tavakõnes.
Mis on muuteoperatsioonid? Millised on nende peamised tüübid?
Muuteoperatsioonid (2.koolkond) on protsess, mille abil muudetakse ütluse süvastruktuur pindstruktuuriks (ehk keeleliselt korrektseks lauseks). Ülemineks süvastruktuurilt pindstruktuurile toimubki muuteoperatsioonide sooritamise teel. Lause keerukus sõltub sellest, kui palju ja milliseid operatsioone on sooritatud.
Muuteoperatsioonide peamised tüübid on obligatoorised (tulemuseks on baaslause, kasutatud vaid kohustuslikke lauseliikmeid) ja fakultatiivsed (tulemusena saadakse tuletatud lause). Fakultatiivsed jagunevad veel liht- ja liitmuuteoperatsioonideks
Mida tähendab sama süvastruktuur ja erinev pindstruktuur?
Mõte on sama aga kirjapilt teine.
Verifitseerimine
Õige-vale-võimaliku keelendi määratlemine isiku keelepädevuse alusel (Lapsele antakse võrrelda kaks sõna ja ta peab määrama, kumb on õige, nt lebane või rebane)
Assotsiatiivne eksperiment
Üks sõna kutsub esile teise - tekib assotsiatsioonide ahel
