Sissejuhatus. PSL aines, etapid Flashcards
PSL kujunemise eeldused
SOTSIAALNE TELLIMUS (püüd ühendada psühholoogiat ja keeleteadust - enne nad küll uurisid mõlemad kõneakti, kuid nii psühholoogia kui keeleteadus keskendusid erinevatele suundadele. Psühholoogia uuris kõnemehhanismi/-protsessi ning keeleteaduse fookuses oli pigem keeleüksuste fikseerimine):
- keeleõpe (sh võõrkeeleõpe - kuulmispuudega lapsed, kurdid, intellektipuudega lapsed jne)
- arvutid (lootus, et hakkavad tõlkima)
- kõnevõime taastamine (sõja käigus kaotas osa inimesi kõnevõime, hakati otsima, kuidas kõige efektiivsemalt saaks kõnevõimet taastada).
BAASTEADUSTE ARENG:
- keeleteadus: keelte kirjeldamine (mis on mingis keeles olemas - fookus väiksemate sõnade pealt pikema teksti peale). Häälikute/foneemide asemel hakati uurima tekstilingvistikat. Teiseks oluliseks osaks oli tähelepanu pööramine tähendusele või selle eristamisele (ehk semantikale)
- psühholoogia: kõneprotsessi kirjeldamine (uurimise all olid kõne ja mõtlemise vahekord, kõne ja kuulamise seosed, kõne mehhanismid jne)
- sideteooria: teate kodeerimine > edastamine > teate dekodeerimine (kommunikatiivne akt, uuriti seda, kuidas edastada infot kaugete maade taha)
Vajadus uurida (7):
- Kõnemehhanismi kujunemist ja selle (kõnemehhanismi) seost keelesüsteemiga
- Kõneloome- ja taju operatsioone, nende sõltuvust keelest
- Kõneloomet -ja taju sõltuvalt kõne funktsioonidest, suhtlemisakti tervikuna
- Mõtte (pragmaatika) ja tähenduse (semantika) vahekorda
- Keeleliste ja metakeeleliste toimingute/operatsioonide rolli
- Keele rolli inimese maailmapildi kujunemisel/muutmisel
PSL kui teaduse kujunemine
Termin PSL esines esimest korda psühholoog N. Pronko artiklis (1946). Iseseisva teadusena tekkis PSL kahe suveseminari (1951 ja 1953) jooksul. Kokkuvõtteks ilmus kogumik: Psyholinguistics (1954)
Millega tegeleb PSL?
Konkreetsed probleemid:
- Ütluse loome ja taju protsess (suuline ja kirjalik kõne)
- Lapse kõne arengu psühholingvistilised seaduspärasused
Erinevused 3 etapi vahel: PSL aines (ehk mida PSL uurib ja millega see tegeleb?)
Bih PSL: Teadete kodeerimine ja teate vastuvõtja mõistmine (ehk dekodeerimine)
Rats PSL: Lauseloome ja mõistmise protsessid, kui selgelt algoritmitud protsessid
Kogn PSL: Ütluse loome ja mõistmise protsessid
Erinevused 3 etapi vahel: baasteadused
Bih PSL: Neobiheiviorism; kirjeldav keeleteadus; matemaatiline kommunikatsiooni-teooria
Rats PSL: Ratsionalistlik tunnetusteooria ehk generatiivne grammatika
Kogn PSL: Kognitiivne psühholoogia ja tegevusteooria; kognitiivne semantika ja pragmaatika
Erinevused 3 etapi vahel: kõne omandamise selgitus
Bih PSL: Kõne kujuneb ainuüksi matkimise teel (sõna ja sõnavormide kaupa)
Rats PSL: Laps sünnib kaasasündinud kõnevõimega
Kogn PSL: Lapsele on antud bioloogiline võime õppida kõnelema. Kõne areng sõltub sellest, kuidas kujuneb lapse tegevus, mis aitab kaasa kognitiivsele arengule
Erinevused 3 etapi vahel: peamine uurimis- ja operatiivüksus kõnelemisel (See, mille kaupa inimene räägib)
Bih PSL: Sõna ja sõnavorm
Rats PSL: Lause
Kogn PSL: Ütlus
Erinevused 3 etapi vahel: tänapäevani hinnatud seisukohad
Bih PSL: Inimese kõnevõime on individuaalne - igal inimesel kujuneb kõne erinevalt; Kõne areng toimub osalt matkimise teel (mitte ainult); Keeleüksused ja kõnesegmendid ei lange kokku
Rats PSL: Kõne ja keelepädevuse eristamine; Lausel on süva- ja pindstuktuur
Kogn PSL: Ütlust vaadeldakse kui suhtlemissituatsiooni komponenti; Kõneaktis uuritakse kõiki reaalselt esinevaid operatsioone; Kõnetegevust ei saa rangelt algoritmi seada
Erinevused 3 etapi vahel: seisukohtade kriitika
Bih PSL: Kõne tekkimine ainuüksi matkimise teel (oluline osa sellest, mitte ainus viis); Ütlus on reaktsioon mingile välisele stiimulile; Peamine operatiivüksus kõnelemisel on sõna; Lause on reaktsioonide ahel, kus eelmine sõna tuletab järgmise (kehtib osaliselt)
Rats PSL: Lapse kõne arengu ja kognitiivse arengu seos on väike; Muuteoperatsioonid pole absoluutsed; Lause kui oluline kõnelemise operatiivüksus (tänapäeval - ütlus)
Milleri seisukohad
- Keeleüksuse füüsikalised ja semantilised tunnused ei ole otseses vastavuses.
- Eristatakse keeleüksuste tähendust ja esemelist vastavust
- Ütluse tähendus ei võrdu sõnatähenduste summaga
- Sõnavalik ja -järg sõltub süntaktilisest struktuurist
- Verbaliseeritavate mõtete ja genereeritavate lausete arv on n+1
- Eristatakse keele kirjeldust ja keele kasutamise kirjeldust
- Maal kõneleb ainult inimene (bioloogiline eeldus)
Moskva koolkonna seisukohad
- Kõnetegevust uuritakse tegevusteooria mõistete raames
- Analüüsi objekt - kõneakti üksused, mitte elemendid
- Kõnetegevus sõltub sotsiaalsetest tingimustest
- Kõne on kogu psüühikat läbiv ja integreeriv protsess
- Kõneoperatsioonid sõltuvad keelest
- Kõneloome ja -taju on individuaalsed heuristilised protsessid
PSL uurimismeetodid
- Ekseriment: (verifitseerimine ja assotsiatiivne eksperiment);
- Kontrollitud eksperiment (on-line tehnikad ja off-lin tehnikad)
- Käitumuslikud meetodid
- Neurofüsioloogilised meetodid
Kontrollitud eksperiment: on-line ja off-line tehnikad
- on-line tehnikad: mõõdavad muutujaid keelelise töötluse käigus
- off-line tehnikad: mõõdavad töötluse tulemustega seotud muutujaid
Käitumuslikud meetodid
- Kui kiiresti ja kui väikese üksuse põhjal arvatekse sõna ära, nt ka../kate../kated.. (katedraal)
- Implitsiitne praimimine: kas sõnapaaride ütlemisel aitab teise sõna sarnane algus kiiremini hääldada, nt kana-kala, keefir-kama vrdl kana-muna, keefir-piim
