Kõnetegevus Flashcards
Kõnetegevuse psühholoogia on millise PSL harudest?
Kognitiivse PSL
Mis on kõnetegevuse aluseks?
Tegevusteooria
Tegevuse struktuur
Tegevus (motiiv) jaotub toiminguteks (eesmärk).
Toimingud jaotuvad omakorda osatoiminguteks.
Toimingud on teadlikul tasemel. Toiminguid sooritame operatsioonide teel. Operatsioonid on automaatsed.
Tegevuse areng (astmed). NB! Kui laps õpib uut tegevust, siis peame arvestama, et tegevus läbib need etapid.
- Koostegevus (täiskasvanuga)
- Jäljendamine
- Näidise järgi
- Verbaalse juhise ehk instruktsiooni järgi (peale kolme aastat)
- Iseseisvalt
Õpitoimingu eesmärk:
Omandada mingi oskus
Õpetatav toiming tuleb jaotada… (milleks?)
Osatoiminguteks (ehk teadvustada: mida, mis järjekorras teha) → harjutada → (osa)toimingud muutuvad operatsioonideks
Kirjutamise osatoimingud
- Lausungi jaotamine sõnadeks= lauseanalüüs
- Sõnade häälikkoostise analüüs = häälikanalüüs
- Sõnades häälikute rühma ja pikkuse määramine = foneemanalüüs
- Hääliku ja tähe seos: õigete tähtede valik, sh ühe- ja kahekordne täht +õigekirjareeglid
- Kirjatehnika = sõna kirjutamine
- Enesekontroll
Toimingu sooritamine
- Iseseisvalt (aktuaalne arenguvald)
- Abiga! Potentsiaalse arengu vald/lähima arengu vald
- Ei tule ka abiga toime
Vaimse toimingu sooritamise etapid
- Motiiv → ülesanne
- Orienteerumine ülesandes
- Planeerimine
- Sooritamine
- Enesekontroll
Vaimsete toimingute omandamise etapid
- Kujutluste loomine ülesandest
- Toimingu sooritamine materiaalselt, materialiseeritult või pertseptiivselt
- Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes
- Üleminek vaimsele sooritamisele: sooritamine sosinkõnele toetudes
- Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõnes)
Kõnetegevus
… on keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuses
… ilmneb peamiselt operatsioonidena või toimingutena; on lülitatud mingi teise tegevuse koosseisu, iseseisvalt ei esine/esineb harva
Kõnetegevuse kategooriad
Kõnevõime, keel ja kõne
Kõnevõime (kuidas kujuneb)
Kujuneb kõne omandamise käigus
Kõnevõime kujunemine (bioloogilised eeldused)
• Korras KNS, perifeersed kõneorganid ja kuulmiselundid
Kõnevõime kujunemine (mõiste)
Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine
Kõnevõime reliseerimise tasandid
Retseptiivne –tajumine/mõistmine Reproduktiivne – tajumine/mõistmine ja kordamine Produktiivne – mõistmine, loomine (genereerimine)
Keel
Akustilis-arikulatoorsete märkide süsteem
Teisene süsteem on visuaalne
Kee on kõnetegevuse..
vahend
Keelemärgi funktsioon
Väljendada ja/või eristada tähendust
Süsteem ja allsüsteemid
Kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes
Struktuur
Süsteemi sisemine korraldus, sh kõrgema tasandi üksuste moodustamise seaduspärasused (valik, kombineerimine)
Keelenorm
Süsteemi rakendamise võimalused
Keelevaist/keeletaju
Süsteemi ja normi ebateadlik tunnetamine
Keeleüksustel on kaks külge:
- vorm: (akustilis-artikulatoorne; kirjapilt)
- sisu: tähendus ja tähenduse eristamine
