Kõnetegevus

Question 1

Kõnetegevuse psühholoogia on millise PSL harudest?

Answer 1

Kognitiivse PSL

Question 2

Mis on kõnetegevuse aluseks?

Answer 2

Tegevusteooria

Question 3

Tegevuse struktuur

Answer 3

Tegevus (motiiv) jaotub toiminguteks (eesmärk).
Toimingud jaotuvad omakorda osatoiminguteks.
Toimingud on teadlikul tasemel. Toiminguid sooritame operatsioonide teel. Operatsioonid on automaatsed.

Question 4

Tegevuse areng (astmed).
NB! Kui laps õpib uut tegevust, siis peame arvestama, et tegevus läbib need etapid.

Answer 4

• Koostegevus (täiskasvanuga)
• Jäljendamine
• Näidise järgi
• Verbaalse juhise ehk instruktsiooni järgi (peale kolme aastat)
• Iseseisvalt

Question 5

Õpitoimingu eesmärk:

Answer 5

Omandada mingi oskus

Question 6

Õpetatav toiming tuleb jaotada… (milleks?)

Answer 6

Osatoiminguteks (ehk teadvustada: mida, mis järjekorras teha) → harjutada → (osa)toimingud muutuvad operatsioonideks

Question 7

Kirjutamise osatoimingud

Answer 7

• Lausungi jaotamine sõnadeks= lauseanalüüs
• Sõnade häälikkoostise analüüs = häälikanalüüs
• Sõnades häälikute rühma ja pikkuse määramine = foneemanalüüs
• Hääliku ja tähe seos: õigete tähtede valik, sh ühe- ja kahekordne täht +õigekirjareeglid
• Kirjatehnika = sõna kirjutamine
• Enesekontroll

Question 8

Toimingu sooritamine

Answer 8

• Iseseisvalt (aktuaalne arenguvald)
• Abiga! Potentsiaalse arengu vald/lähima arengu vald
• Ei tule ka abiga toime

Question 9

Vaimse toimingu sooritamise etapid

Answer 9

• Motiiv → ülesanne
• Orienteerumine ülesandes
• Planeerimine
• Sooritamine
• Enesekontroll

Question 10

Vaimsete toimingute omandamise etapid

Answer 10

• Kujutluste loomine ülesandest
• Toimingu sooritamine materiaalselt, materialiseeritult või pertseptiivselt
• Toimingu sooritamine väliskõnele toetudes
• Üleminek vaimsele sooritamisele: sooritamine sosinkõnele toetudes
• Toimingu sooritamine vaimsel tasandil (sisekõnes)

Question 11

Kõnetegevus

Answer 11

… on keele kasutamine suhtlemiseks ja tunnetustegevuses
… ilmneb peamiselt operatsioonidena või toimingutena; on lülitatud mingi teise tegevuse koosseisu, iseseisvalt ei esine/esineb harva

Question 12

Kõnetegevuse kategooriad

Answer 12

Kõnevõime, keel ja kõne

Question 13

Kõnevõime (kuidas kujuneb)

Answer 13

Kujuneb kõne omandamise käigus

Question 14

Kõnevõime kujunemine (bioloogilised eeldused)

Answer 14

• Korras KNS, perifeersed kõneorganid ja kuulmiselundid

Question 15

Kõnevõime kujunemine (mõiste)

Answer 15

Bioloogiliste eelduste sotsiaalne realiseerimine

Question 16

Kõnevõime reliseerimise tasandid

Answer 16

Retseptiivne –tajumine/mõistmine Reproduktiivne – tajumine/mõistmine ja kordamine Produktiivne – mõistmine, loomine (genereerimine)

Question 17

Keel

Answer 17

Akustilis-arikulatoorsete märkide süsteem

Teisene süsteem on visuaalne

Question 18

Kee on kõnetegevuse..

Answer 18

vahend

Question 19

Keelemärgi funktsioon

Answer 19

Väljendada ja/või eristada tähendust

Question 20

Süsteem ja allsüsteemid

Answer 20

Kogum, mille üksused on omavahel suhetes ja seostes

Question 21

Struktuur

Answer 21

Süsteemi sisemine korraldus, sh kõrgema tasandi üksuste moodustamise seaduspärasused (valik, kombineerimine)

Question 22

Keelenorm

Answer 22

Süsteemi rakendamise võimalused

Question 23

Keelevaist/keeletaju

Answer 23

Süsteemi ja normi ebateadlik tunnetamine

Question 24

Keeleüksustel on kaks külge:

Answer 24

• vorm: (akustilis-artikulatoorne; kirjapilt)

- sisu: tähendus ja tähenduse eristamine

Question 25

Keeleüksused

Answer 25

• Foneemid
• Morfeemid
• Sõnavormid
• Sõnaühendud
• Laused
• Tekstid

Question 26

Foneemid

Answer 26

Akustilis-artikulatoorselt lähendaste, funktsioonilt samaste häälikute klass

a) hääldaja anatoomilised iseärasused
b) hääliku positsioon sõnas, naaberhäälikud

Question 27

Häälikanalüüs

Answer 27

See on vaimne toiming, mis hõlmab häälikute tuvastamist ja eraldamist; häälikute järjekorra muutmist jne)

Question 28

Koartikulastioon

Answer 28

Naaberhäälikute (ees ja /või järel) mõju hääldatava hääliku tunnustele

Question 29

Morfeemid

Answer 29

Väikseimad tähenduslikud üksused.
Jagunevad: leksikaalsed (sõnatüved, juurmorfeemid) ja grammatilised (vabad/seotud; afiksid).
Grammatiliste morfeemide alla kuuluvad: tunnused (mitmuse tunnus; mineviku tunnus; umbisikulise tm tunnus, keskvõrde tunnus); lõpud (käände- ja pöördelõpud); liited (nimisõnaliited, nt: -mine, -us; omadussõnaliited, nt - ne, -line; verbiliited, nt -sta, -le); ees- ja tagasõnad; sidesõnad; abimäärsõnad (kuuluvad tegusõna juurde)

Question 30

Sõnavormid

Answer 30

Morfoloogilised sõnad.
Koosneb ühest või mitmest morfeemist.
Sõnavormi tähendust mõjutab iga koostisesse kuuluv morfeem

Question 31

Sõnaühendid

Answer 31

Peasõna koos laiendiga. Grammatiliselt seotud täistähenduslikke sõnade ühendus

Question 32

Laused

Answer 32

Liht- ja liitlaused

Question 33

Lauseliikmed

Answer 33

öeldis, alus, sihitis, täiend, määrus, öeldistäide

Question 34

Kõne

Answer 34

Keele kui vahendi kasutamise viis

Question 35

Kõneakt

Answer 35

Mõtte kujunemine, arenemine ja sõnastamine keele abil

Question 36

Kõne vormid

Answer 36

Sisekõneline; suuline; kirjalik (jaotuvad liikideks - ekspressiivne ja impressiivne)