Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

Kõnetegevuse psühholoogia > Kõne funktsionaalsüsteem > Flashcards

Kõne funktsionaalsüsteem Flashcards

1
Q

Kõne teenindamisel spetsiaalsed organid…

A

puuduvad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Mitmete organite vahel on kujunenud

A

närviseosed (FS), mis teenindavad nii ütluse loomet kui ka tajumist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

(Kõne FS) Lokaliseerunud on

A

üksikute kõneoperatsioonide juhtimine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Kõne FS (mõiste)

A

Organismi psühhofüsioloogiline blokk, mis võimaldab mõtet keele abil väljendada või kuuldud-loetud keelendit mõista

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Kõne FS koosneb…

A

tsentraalsest ja perifeersest osast ning neid ühendavatest närviteedest (eferentsed ja aferentsed)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Kõne FSi tsentraalne osa

A

ütluse (kõneliigutuste) planeerimine, programmeerimine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Kõne FSi juhteteed/närviteed:

A

info edastamine, tagasiside

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Kõne FSi perifeerne osa

A

kõneliigutuste realiseerimine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kõnearendus

A

Kõne FS seoste kujundamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Kõne FS tunnused (7)

A
  • Tulemuse saavutamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid ja viise
  • Aferentsete ja eferentsete süsteemide koostöö
  • Realiseerimisele eelneb programmeerimine
  • FS koosneb allsüsteemidest
  • Juhtimine jaguneb aju neuroloogiliste tasandite vahel
  • Operatsioonide järgnevus ajas
  • FS iseenesest ei lagune
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Funktsionaalsed ajuplokid

I Energeetiline

A
  • aktiivsuse, ärkveloleku ja toonuse reguleerimine → üldine aktiivsus
  • ajukoorest madalamal: ajutüvi ja koorealused osad, eriti oluline on retikulaarformatsioon
  • plokk reguleerib ebateadlikku tegevust, aktiveerib kõrgemaid ajupiirkondi
  • kahjustusel kannatab aju võime eristada nt olulisi ja ebaolulisi stiimuleid
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Funktsionaalsed ajuplokid

II Tagumine

A
  • teabe vastuvõtt, töötlemine (analüüs), säilitamine ning ammutamine
  • enamik neuroneid asub kiiru-kukla-oimusagaras
    – aga täidavad spetsiifilisi ülesandeid (vrdl optiline, akustilise ja kinesteetiline stiimul)
  • selle areng sõltub I ploki aktiveerivast toimest (koolieelne iga ja algklassid)
  • taju, mälu, mõtlemise ja kõne areng
  • keeleüksuste äratundmine ja tähenduse
    mõistmine tajumisel ning keeleüksuste valik kõneloomes
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Funktsionaalsed ajuplokid

III Eesmine

A
  • tegevuse planeerimine, reguleerimine ja kontroll
  • korraldab tahtlikku ja teadlikku tegevust (sh tahtlikku tähelepanu, keskendumist)
  • valdavalt otsmikusagar, kuid sel on seosed teiste sagaratega
  • muutub juhtivaks 11-13 a vanuses
  • ütluse planeerimine ja teksti mõtte mõistmine; elementide (sh keeleüksuste) ühendamine, endale suunatud kõne
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid

A
  1. Ajutüve tasand (A): lihastoonuse, tasakaalu reguleerimine
  2. Koorealune ehk ekstrapüramidaalne tasand (B): liigutuste koordineerimine → rütm, ajaline järgnevus
  3. Ruumitasand (C): liigutuste sihipärasuse regueerimine
  4. Toimingute tasand (D): eesmärgistatud liigutuskompleksi juhtimine (operatsioonide valik ja järjestamine)
  5. Sümboolsete koordinatsioonide tasand (E): intellektuaalsete toimingute planeerimine, kontroll, reguleerimine
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid 1-3

A

Tehnilised tasandid - kõnes realiseerimispuuded ehk kõnepuuded

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogilised tasandid 4-5

A

Kõne mõtestatust ja semantikat reguleerivad tasandid ehk keelepuuded

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Ütluse liigutust (komponent) juhitakse.. (milliselt tasandilt?)

A

…korraga mitmelt tasandilt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Kõneliigutuste juhtimise neuroloogiliste tasandite korrigeerimisel tuleb..

A

muuta liigutuse teadlikkust- juhtivat tasandit

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Dünaamiline piirkond (otsmikusagar)

A

Ülesanne: ütluse planeerimine, ütluse/teksti mõistmine

Patoloogia: raskused (keerulise) ütluse moodustamisel ja mõistmisel. Raskused loetu mõistmisel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Broca piirkond (otsmikusagar)

A

Ülesanne: ütluse grammatiline ja motoorne/häälduslik
(kõneliigutuste järjestamine) plaan

Patoloogia: agrammatism, häälduspuuded (kordused, pausid; silbi- ja vältepuuded). Kirjutamis- ja lugemispuue.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Posttsentraalne piirkond (kiirusagar)

A

Ülesanne: hääldamine (kõneliigutuste valik)

Patoloogia: hääldusliigutuste otsimine, häälikute moonutamine ja asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Wernicke piirond (oimusagar)

A

Ülesanne: foneemide eristamine ja äratundmine

Patoloogia: ei tunta ära häälikuid, ei eristata kõlalt lähedasi sõnu → kõnes sõnade häälikkoostise moonutamine, sõnade asendamine. Kirjutamis- ja lugemispuue.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Oimusagara keskmise kääru piirkond

A

Ülesanne: 1) tajutava ütluse plaani mälushoidmine,
2) sõnade valik ütlusesse

Patoloogia: ei suudeta ütlust mälus säilitada → mõistmisraskused,
oma kõnes ei tule sõnad meelde-sõnaotsing

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Kattetsoon (kukla-, kiiru-, oimusagara piiril)

A

Ülesanne: simultaanne analüüs kõne tajumisel → grammatiliste konstruktsioonide mõistmine

Patoloogia: grammatiliste konstruktsioonide mõistmisraskused, kõnes agrammatism. Lugemis- ja kirjutamispuue

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

Perifeerine kõne FS

A
  • Kõnehingamise süsteem (energiasüsteem/respiratoorne süsteem)
  • Helide tekitamise süsteem (generaatorsüsteem /fonatoorne süsteem)
  • Häälikute moodustamise ja hääle tämbri/resonantsi süsteem (resonaatorsüsteem/artikulatoorne)
  • Neeluõõs: perifeersete allsüsteemide tegevuste koordinaator (perifeerne lihasseos, närviseos KNSga)
26
Q

Kõnehingamise ehk energiasüsteemi ülesanne

A

Helide ja mürade tekitamiseks vajaliku õhuvoolu tagamine: õhuvoolu kiiruse, kestuse, rõhu reguleerimine

27
Q

Hingamiselundid

A

Diafragma, bronhid, kopsud, roietevahelised lihased, hingetoru, ninaõõs; kaudselt veel õlavöö- ja kaelalihased

28
Q

Hingamise faasid

A
  • Sissehingamine
  • Väljahingamine
  • Hingamispaus
29
Q

Hingamise tüübid/liigid

A
  • Jõudehingamine: nina kaudu; sisse- ja väljahingamisfaasid - ligikaudu ühepikkused; õhuhulk väike (0,5-1 l õhku); häälepaelad avatud

Kõnehingamine: suu kaudu; hingamise faasid eri pikkusega (1:4); suur õhuhulk (1,5-2,5 l); oluline kõnerütmi ja hääletugevuse/intonatsiooni kujundamisel

30
Q

Iga häälik vajab oma

A

õhuhulka, nt a, o vähem, k, m rohkem

31
Q

Õhuvoolu reguleerimisel arvestab NS

A

Naaberhäälikuid, hääliku asukohta silbis, sõna- ja lauserõhku, intonatsiooni

32
Q

Hingamise kahjustus

A

kuulmispuue; hingamislihaste kahjustus (düsartria), alakõne

33
Q

Helide (mürade) tekitamise ehk generaatorsüsteemi ülesanne

A

Helid tekitatakse häälekurdudega kõris, mürad kõnetrakti ahtuse ja sulgudega resonaatorsüsteemis

34
Q

Kõri asukoht

A

4.-6. kaelalüli kõrgusel

35
Q

Kõri ehitus

A

Kõhreline skelett (sõrmuskõhr, kilpkõhr, pilkkõhrele kinnituvad häälekurrud/häälepaelad), seesmised ja välimised lihased, kattev limaskest

36
Q

Kõri innervatsioon

A

n. vagus ehk uitnärv

37
Q

Häälekurdude asendid (4)

A
  • Jõudeasend (kolmnurk)
  • Hingeldamine (viisnurk)
  • Sosin (väike kolmnurk)
  • Suletud (hääle tekitamine)
38
Q

Foneerimine

A

fonatsioon - hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega

39
Q

Hääl = …

A

Liitheli, st põhiton, ülemtoonid

40
Q

Helide ja mürade osakaal kõneldes sõltub…

A

häälikurühmast ja konkreetsest häälikust

41
Q

Täishäälikud

A

Ainult helid (kõige helilisemad)

42
Q

Helitud kaashäälikud (k, p, t, h, s)

A

Ainult mürad

43
Q

Helilised kaashäälikud

A

Helid ja müürad kombineeruvad

44
Q

Helilised häälikud

A

Häälekurrud koos ja võnguvad

45
Q

Helitud häälikud

A

Häälekurrud avatud kolmnurkselt, õhk liigub vabalt läbi ülespoole

46
Q

Häälepuuded

A
  • Tsentraalsed-perifeersed

- Orgaanilised-funktsionaalsed

47
Q

Hääle kõrgust mõjutab…

A

Õhuvoolu tugevus, häälekurdude võnkeliigutuste sagedus, häälekurdude pikkus, paksus ja pingsus

48
Q

Meeste hääle kõrgus kõneldes

A

70-150 Hz

49
Q

Naiste hääle kõrgus kõneldes

A

150-300 Hz

50
Q

Hääle valjust/tugevust mõjutab…

A

õhuvoolu tõukejõud, häälekurdude võnkumise ulatus, reguleerib ka resonaatorsüsteem

51
Q

Hääle tämbrit (e värving/resonants) mõjutab…

A

suu- ja ninaõõne, neelu anatoomiline ehitus; põhitooni ja ülemtoonide liitumine

52
Q

Hääle põhitooni kvaliteet sõltub..

A

Häälekurdude sulust ning häälekurdude limaskesta laine perioodilisusest ja sümmeetrilisusest

53
Q

Resonaatorsüsteemi ülesanne

A

Kõnehäälikute moodustamine ning hääle muutmine, võimendamine, tämbri kujunemine

54
Q

Kõnehäälik

A

Helid ja mürad moodustavad äratundmiseks vajalikud tunnused ehk formandid

55
Q

Koartikulatsioon

A

Naaberhäälikute mõjul häälikute tunnuste (formantide) osaline muutumine

56
Q

Hääldusorganid/ “artikulatsiooniaparaat”

A
  • Liikuvad (aktiivsed) elundid: huuled (labia), pehme suulagi (velum), kurgunibu (uvula), keel (lingua), neel (pharynx), alalõug (mandibula)
  • Liikumatud (passiivsed) elundid: hambad (dentes), hambasombud (alveoli), kõva suulagi (palatum)
57
Q

Keele osad

A

Tipp, laba, selg, juur

58
Q

Kõige olulisem artikulaator?

A

Keel

59
Q

Pehme suulagi (ülesanne)

A

Reguleerib õhuvoolu liikumist, resonaatorsüsteemis (neelu-, suu- ja ninaõõnes) → oraalsed vs. nasaalsed häälikud

60
Q

Huulte liikuvus

A

Labiaalsed ja illabiaalsed vokaalid

61
Q

Häälduselundite anatoomilised või funktsionaalsed kõrvalekalded mõjutavad…

A

häälikute moodustamist valikuliselt (häälduspuuded)

Kõnetegevuse psühholoogia (11 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2024 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions