Osa 4 Flashcards
- Kohtuniku kutsesobivus ja katseaeg
Kohtunikuks võib nimetada Eesti kodaniku, kes on täitnud akadeemilise õppe õigusteaduse akrediteeritud õppekava[1], oskab eesti keelt kõrgtasemel, on kõrgete kõlbeliste omadustega ning kellel on kohtunikutööks vajalikud võimed ja isikuomadused. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks. Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse president riigikohtu üldkogu ettepanekul. Riigikohtuniku nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul. Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes jõustunud kohtuotsuse alusel.
Ametisse astunud kohtunikel on kolmeaastane katseaeg. Kehvade tulemuste korral on võimalik kohtunik katseajal ametist vabastada. Kui katseaeg on aga läbitud, siis võib kohtunikku ametist vabastada kriminaalkuriteos süüdimõistmise korral või korduvate distsiplinaarrikkumiste eest.
- Kohtu sõltumatus
§ 2. Õigusemõistmine ja kohtu sõltumatus
(1) Õigust mõistab ainult kohus.
(2) Kellelgi ei ole õigust sekkuda õigusemõistmisesse.
(3) Kohtus ja selle lähikonnas on keelatud teod, mis on suunatud õigusemõistmise häirimisele.
Moodne arusaam õigusemõistmise sõltumatusest eristab personaalset ja institutsionaalset sõltumatust. Kohtu sõltumatuse kahe tahu eristamine vastab Eesti põhiseaduse sättele ja mõttele. Paragrahv 146 sõnastusest - “Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega” - ja paragrahv 147 lg 4 sõnastusest - “Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus” - tuleneb kaks järeldust: 1) sõltumatus ei ammendu kohtuniku personaalse sõltumatusega, vaid hõlmab ka kohtu kui institutsiooni sõltumatust; ja 2) kohtu sõltumatus pole üksnes sõltumatus õigusemõistmiseks. Kohus peab olema sõltumatu ka oma tegevuses.
- Kohtuniku sõltumatuse tagatised
Õigusemõistmise ja kohtuniku sõltumatuse ning vastava õigusliku regulatsiooni stabiilsuse aspektist on oluline, et vastavalt põhiseadusele on kohtukorralduse või kohtumenetluse seaduste vastuvõtmiseks või muutmiseks nõutav Riigikogu koosseisu häälteenamus.
Kohtute seaduse kohaselt ei tohi kohtunik väljaspool õigusemõistmist töötada mujal kui õppe- ja teadustööl. Kohtunik ei või samuti olla Riigikogu või kohaliku omavalitsuse esinduskogu liige, erakonna liige või äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja, pankrotihaldur, pankrotitoimkonna liige, kinnisasja sundvalitseja või vaidlevate poolte valitud vahekohtunik.
Millisel juhul on kõrgema astme kohtu seisukoht alama astme kohtule siduv?
Kui alama astme kohtuotsus või protsess on kaevatud kõrgema astme kohtusse ning kõrgema astme kohtu otsus on alamate astmete poolt vaidlustamatu
Kas kohtunikuabi on kohtunik PS mõttes?
Kohtunikuabi pole kohtunik PS mõttes, sest kohtunikud vajavad ametisse saamiseks kohtunikueksamikomisjoni heakskiitu, peale mida nimetab Riigikogu (Presidendi ettepanekul) nad ametisse.
Kas rahvakohtunik on kohtunik PS mõttes?
Rahvakohtunik osaleb õigusemõistmises maakohtus, kus tal on samasugused õigused nagu kohtunikud, aga PS järgi pole ta kohtunik.
Kas arbitraažikohus, vahekohus, aukohus on kohus PS mõttes?
Arbitraažikohus, vahekohus ja aukohus pole kohtud PS mõttes.
- Kohtueelse menetluse mõte
Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks muud tingimused. (Kriminaalmenetluse seadustik § 211)
Kohtueelset menetlust toimetavad Politseiamet ja tema hallatavad asutused ning Kaitsepolitseiamet, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti. (Kriminaalmenetluse seadustik § 212)
Kohtu kohustus lähtuda PS-st ja seadustest
“Kohus jätab kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seaduse või muu õigusakti, kui see on vastuolus põhiseadusega. “ - PS § 152
„Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.” - PS§146
Kohtunikud distsiplinaar- ja kriminaalvastutus
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse. Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises või mittekohases täitmises. Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
Distsiplinaarkaristused on: 1) noomitus; 2) rahatrahv kuni ühe kuu ametipalga ulatuses; 3) ametipalga vähendamine; 4) ametist tagandamine.
Ametisoleku ajal saab kohtunikku kriminaalvastutusele võtta ainult Riigikohtu ettepanekul Vabariigi Presidendi nõusolekul.
Kohtulahendid
I. Otsus - Kohtuotsus on kohtulahend, millega halduskohus lahendab kaebuse sisuliselt. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu 20 päeva jooksul pärast kohtuistungi lõppu.
II. Määrus - Tunnustamisvahend
Kohtuniku eriarvamus
Kollegiaalsel otsustamisel vähemusse jäänud ühe või mitme kohtuniku arvamus, mis erineb enamuse arvamusest (s.t kohtulahendist), kujutab endast vähemusarvamust. Eriarvamus üldises tähenduses võib enamuse otsusest erineda põhjenduse või põhjenduse ja järelduse poolest.
Eriarvamus kitsamas tähenduses on arvamus, kus vähemusse jäänud kohtunik ei nõustu ei enamuse otsuse põhjenduste (motiividega) ega lõppjäreldustega (resolutiivosaga).
PS järelevalve seos õigusriiklusega
Kui PS järelvalvet ei teostataks kaoks Eesti, kui õigusriigi põhimõte. PS järelvalve tagab selle, et kõik vastuvõetud seadused oleks kooskõlas põhiseadusega.
Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium
Riigikohtu koosseisus on põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium. Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium koosneb üheksast Riigikohtu liikmest, kellest kaheksa valitakse Riigikohtu üldkogu poolt. Kohtukolleegiumi esimeheks ja eesistujaks on Riigikohtu esimees (kohtukolleegiumi peab kuuluma vähemalt üks liige nii Riigikohtu tsiviil-, kriminaal- kui ka halduskolleegiumist).
Riigikohtu üldkogu PS järelevalve teostajana
Teatud juhtudel lahendab põhiseaduslikkuse järelevalve asju Riigikohtu üldkogu, kuhu kuuluvad kõik 19 riigikohtunikku. Asi antakse arutamiseks üldkogule, kui taotlus asja läbivaatamiseks on tulnud Riigikohtu teiselt kolleegiumilt või kui taotlus käsitleb põhiseaduslikkuse olulist küsimust. Kui asja lahendamiseks on vajalik varasema Riigikohtu praktika muutmine või on jäänud vähemalt üks kohtunik võimaliku lahendi osas eriarvamusele, võib põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium anda asja lahendamiseks samuti Riigikohtu üldkogule.
Kirjaliku ja suulise menetluse vahe ja lubatavus
Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiiskute kestva võimetuse asjad).
Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe
Abstraktne järelvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu. Uurmisobjektiks on normi kui sellise vastavus põhiseadusele. Konkreetses normikontrollis ei ole protseduurilises mõttes oluline mitte normi kooskõla põhiseadusega, vaid sellel normil põhineva või sellega nähtamatult seatud mõne muu akti põhiseaduslikkus, mille vastuolu põhiseadusega võib kaasa tuua mõne teise akti vastuolu põhiseadusega.
Õiguskantsler PS järelevalves
Õiguskantsler võib esitada Riigikohtule taotluse:
• tunnistada jõustunud seadusandliku või täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt või selle säte kehtetuks;
• tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tunnistada jõustumata täidesaatva riigivõimu või kohaliku omavalitsuse organi õigustloov akt põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tunnistada alla kirjutatud välisleping või selle säte põhiseadusega vastuolus olevaks;
• tühistada Riigikogu otsus seaduseelnõu või muu riigielu küsimuse rahvahääletusele panemise kohta, kui rahvahääletusele pandav seaduseelnõu, välja arvatud põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, või muu riigielu küsimus on vastuolus põhiseadusega või Riigikogu on rahvahääletuse korraldamise otsuse vastuvõtmisel oluliselt rikkunud kehtestatud menetluskorda.
President PS järelevalves
Vabariigi President võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada Riigikogus vastuvõetud, kuid tema poolt väljakuulutamata seadus põhiseadusega vastuolus olevaks, kui Riigikogu on selle pärast uueks arutamiseks ja otsustamiseks saatmist muutmata kujul uuesti vastu võtnud.
Kohus PS järelevalves
Riigikogu võib esitada taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel. Kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtusse
Eel- ja järelkontrolli vahe
Eelkontrolli teostamiseks võimaldab põhiseaduse § 141 lõige 2 õiguskantsleril sõnaõigusega osa võtta Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse istungitest. Sõnaõigus Vabariigi Valitsuse istungil võimaldab õiguskantsleril tähelepanu juhtida kõige ilmsematele eelnõude puudustele ja hankida oma tööks vajalikku informatsiooni.
Õiguskantsleri järelkontrolli võib jagada kaheks – ettepaneku tegemine õigusakti andnud organile viia vabatahtlikult õigusakt põhiseadusega vastavusse ja põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Riigikohtus.
või
Eelkontrolli puhul on võimalus taotleda jõustumata või väljakuulutamata seaduse või õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks kuulutamist, järelkontrolli puhul juba jõustunud seaduste ja teiste õigustloovate aktide Riigikohtu põhiseaduse järelevalve kolleegiumile arutamiseks esitamist.
Kellel on õigus algatada PS järelevalve menetlus?
Riigikohus kontrollib põhiseaduslikkuse järelevalve korras õigustloova akti, selle andmata jätmise või välislepingu vastavust põhiseadusele. Sellekohase taotluse võivad vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadusele Riigikohtule esitada üksnes Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu; samuti esimese, teise ja kolmanda astme kohtud. Riigikogu võib esitada Riigikohtule ka taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.
Kohtupraktikaga lisandunud individuaalkaebus: Igaühel, kes leiab, et õigustloov akt on põhiseadusega vastuolus, on õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole selle õigustloova akti põhiseadusele vastavuse kontrollimiseks.
. Milliseid asju lahendatakse PS järelevalve menetluses vastavalt PSJKS-le?
• Normikontroll – Abstraktne (eel- ja järelkontroll) – Konkreetne (ainult järelkontroll: konkreetses kohtuasjas asjassepuutuva normi kontroll) • Individuaalkaebused • Organitülid • Valimiskaebused • Muu (sh arvamus RK taotlusel)
Mis tingimustel tohib KOV volikogu PS järelevalve menetluse algatada?
KOV volikogu võib esitada Riigikohtule taotluse tunnistada väljakuulutatud, kuid jõustumata seadus või jõustumata Vabariigi Valitsuse või ministri määrus põhiseadusega vastuolus olevaks või jõustunud seadus, Vabariigi Valitsuse või ministri määrus või selle säte kehtetuks, kui see on vastuolus kohaliku omavalitsuse põhiseaduslike tagatistega.
