Osa 3

Question 1

Aasta riigieelarve menetlemise erisused

Answer 1

Riigieelarvet menetletakse Riigikogus küll nagu tavalist seadust, kuid PS-st ja RES-st tulenevalt on riigieelarve menetlemiseks ette nähtud terve rida erinevusi. Riigieelarve eelnõu saab algatada ainult valitsus. Muudatusettepanekute algataja peab esitama rahalised arvestused (PS § 116). Riigieelarvet võib jõustada tagasiulatuvalt (PS § 118). Eelarve küsimusi ei saa panna rahvahääletusele (PS § 106). Eelarve küsimused hõlmavad nii eelarve vastuvõtmise korda reguleerivaid seadusi (RES, VLES) kui ka riigieelarvet ennast. Riigieelarvet ei saa kehtestada, muuta ega tühistada presidendi seadlusega (PS § 110).
Eesti 1920. a põhiseaduse § 85 sätestas, et „iga aasta kohta seatakse riigi sissetulekute ja väljaminekute üleüldine eelarve kokku”. 1937. a põhiseaduses oli riigieelarvele pühendatud terve 9. peatükk (§-d 103–107), mis reguleeris põhjalikult riigieelarve menetlemist.

Question 2

Aasta riigieelarve seaduse olemus: kas tuleb käsitleda õigustloova aktina, ehkki sisaldab üksikregulatsioone?

Answer 2

Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale, et seadust, mis sisaldab nii õigusnorme kui ka üksikregulatsioone, käsitletakse õigustloova aktina (RKÜKo 17.03.2000, 3-4-1-1-00) kaasa arvatud riigieelarve seadust.

Question 3

Otsuse-eelnõu (OE) menetlemise üldskeem ?

Answer 3

x

Question 4

Otsuse-eelnõude erimenetlused (mõned näited, erimenetluse eesmärk)

Answer 4

Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused (1) Ametiisiku ametisse nimetamist või ametist vabastamist, nõukogu liikmete nimetamist ning Riigikogu välisdelegatsioonide moodustamist käsitlevat Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.
(2) Kui otsuse-eelnõu on esitanud organ, kelle ettepanekuõigus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseadusest või seadusest, siis eelnõule muudatusettepanekuid ei esitata. Muudel juhtudel määrab Riigikogu esimees muudatusettepanekute esitamise tähtaja eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada üksnes fraktsioonid.
(3) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja. Esitatud ametiisikukandidaadil või vabastataval ametiisikul on juhtivkomisjoni ettepanekul õigus esineda kuni viieminutise ettekandega. Riigikogu liige võib igale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Kui eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletusele pärast läbirääkimiste lõpetamist, arvestades käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2 ja 3 ettenähtut. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele. [RT I 2009, 54, 361- jõust. 23.11.2009]
Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni väljakuulutamist käsitleva Riigikogu otsuse eelnõu arutatakse ühel lugemisel.
(2) Otsuse-eelnõule juhtivkomisjoni ei määrata. Eelnõu võetakse päevakorda Riigikogu juhatuse algatusel või Riigikogu esimehe ettepanekul esimesel võimalusel.
(3) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega peaminister või tema volitusel mõni teine valitsusliige. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse.
(4) Eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Muudatusettepanekuid eelnõule ei esitata. Pärast läbirääkimiste lõpetamist pannakse eelnõu lõpphääletusele.
Riigikohtule taotluse esitamise otsuse eelnõu menetlemise erisused
(1) Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab taotlust Riigikohtule anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, esitamise õigus on Euroopa Liidu asjade komisjonil ja põhiseaduskomisjonil.
(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.
(3) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada Euroopa Liidu asjade komisjon, põhiseaduskomisjon ja fraktsioonid.
(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekannetega eelnõu esitaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.
(5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, samuti Euroopa Liidu asjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni esindajad.
(6) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele, arvestades käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2 ja 3 ettenähtut, pärast läbirääkimiste lõpetamist. Muudatusettepanekuid, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletamisele ei panda. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele. [RT I 2005, 68, 524- jõust. 23.12.2005]

Question 5

Kellel on õigus algatada seaduseelnõu?

Answer 5

• Riigikogu liikmel
• Riigikogu fraktsioonil
• Riigikogu komisjonil
• Vabariigi valitsusel
• Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmiseks

Question 6

Kellel on õigus teha seaduseelnõule muudatusettepanekuid?

Answer 6

• Riigikogu liikmed
• Riigikogu fraktsioonid
• Riigikogu komisjonid

Question 7

Seaduse ja seadluse vahe

Answer 7

Seadus – kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt.

Seadustel on ülimuslik iseloom: kõik teised õiguse allikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega; seadust saab muuta või tühistada vaid seda vastuvõtnud organ. Kõik seadused tuleb teatavaks teha avaldamise teel.

Seadlus - sisuliselt seadusjõuga õigusakt, mille kehtestamise õigus kuulub presidendile.
Vastavalt põhiseadusele saab president võtta vastu seadlusi ainult erandlikes olukordades.
(Kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused või kui on kehtestatud riigis eriolukord.)

Question 8

Eelnõu seletuskiri ja täiendav seletuskiri

Answer 8

Eelnõu seletuskiri sätestab ära eelnõu koostaja, põhjendused eelnõu vajalikkuseks ning oodatava tulemuse antud eelnõu seaduseks saamisel.
Täiendav seletuskiri on lisa eelnõule, et täpsustada või seletada mõnda konkreetset punkti või aspekti eelnõu juures

Question 9

Riigieelarve menetluse põhimõtted

Answer 9

Riigieelarve põhimõtted:

1. Kõikkehaaravuse põhimõte - riigieelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid.
2. Ühtsuse põhimõte - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ühes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves.
3. Universaalsuse põhimõte - Riigieelarve üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvuses.
4. Aastase kehtivuse põhimõte - Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta.
5. Eelnevuse põhimõte - Riigieelarve tuleb vastu võtta enne arvestusaasta algust.
6. Tõepärasuse põhimõte - Riigieelarves planeeritavad tulud ja kulud peavad võimalikult täpselt vastama tegelikkusele.
7. Avalikkuse põhimõte - Kõik riigieelarvega seotud dokumendid ja eelarvemenetlus on avalik.

Question 10

Obstruktsionismi olemus ja piirangud

Answer 10

Obstruktsioon ehk tahtlik töötakistus kuulub juba sajandeid demokraatia juurde kui vähemuse vahend oma eesmärkide eest võitlemiseks ja oma seisukohtadele tähelepanu juhtimiseks. Obsturktsiooni saab teha mitmel moel – pidades lõputuid kõnesid, esitades absurdseid eelnõusid ja parandusi, sundides parlamendile peale mõttetuid vaidlusi, võttes lõpmatuseni vaheaegu jne. Selline tegevus muudab valitseval enamusel oma tahte teostamise ebamugavamaks, parlamendi enamus peab arvestama, et kui valitsuse tahe erineb opositsiooni ja ühtlasi ka rahva enamuse tahtest, siis on selle läbisurumine raskendatud. Ka Eesti Riigikogus on obstruktsiooni kasutatud, eesti keeles leidub koguni obstruktsioonimeistri Arvo Junti nimest tuletatud termin “juntimine”.
Obstruktsioonivõimalus muudab ebapopulaarsete otsuste vastuvõtmise raskeks ja tagab selle, et neid tehakse vaid siis, kui on tõesti hädasti tarvis. See aga ei tähenda, et parlamendi vähemusel oleks õigus ja võimalus obstruktsiooni nime all parlamendi töö hoopis seisma panna, taoline arusaam oleks vastuolus parlamentarismi olemusega. Kuigi demokraatlik riik ei saa parlamendi töökorralduses obstruktsioonivõimalust täielikult välistada, kehtib parlamendierakondade vahel tavaliselt kirjutamata reegel, et obstruktsiooni rakendatakse üksnes erakorralistel juhtudel ja ajutiselt. Vastutustundetul ja ohjeldamatul kasutamisel võib obstruktsioon saada ohtlikuks demokraatiale ja riigile. Parlamendi töö täielik blokeerimine on vastuvõetamatu, demokraatlikke võtteid ei tohiks kasutada lammutamiseks. See on demokraatia hukk, demokraatia pole siis enam produktiivne vaid muutub laostavaks. Kui parlamendi vähemus otsustab obstruktsiooni kuritarvitada, tähendab see sisuliselt võimu kuritarvitamist ning tõstatab küsimusi üldise poliitilise kultuuri või kultuurituse kohta.

Question 11

Millised seadused reguleerivad SE ja OE menetlusi? (RKKTS peamine, lisaks ESML ratifitseerimise seadus)

Answer 11

Hea õigusloome ja normitehnika

Question 12

. Kas § 104 lg 2 loetelu määrab kohustuslikud nn konstitutsiooniliste seaduste pealkirjad?

Answer 12

Jah.

Question 13

Kas nn konstitutsioonilises seaduses tohib viidata lihthäälteenamust nõudvale seadusele?

Answer 13

Ei ja jah (on erinevaid riigikohtu lahendeid). Hilisema lahendi (vähemalt PSKomm. sisalduva) poolest võib, kui vastava küsimuse reguleerimine ei ole olemuslikult konstitutsioonilise seaduse reguleerimisese.

Question 14

Kui vastuolus on nn konstitutsiooniline seadus ja poolthäälte enamust nõudev seadus, kumba kohaldatakse? NB! Teha endale konstitutsiooniliste seaduste loetelu selgeks, seda peab praktikas teadma peast, mitte loeteluna, aga suutes peast vastata, kas nt kohtumenetluse norm on hierarhias kõrgemal nt GMMOKS (geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise seaduse) normist

Answer 14

Minu arusaamist mööda siiski kohaldatakse konstitutsioonilist seadust. Kuid samas, võib olla antud juhul poolehäälte enamust nõudev seadus iseenesest juba konstitutsiooniline seadus, mis enamus juhtudel vajab näiteks muutmisel vms koosseisu poolthäälte enamust. Juhe koos, arvatavasti saan millegist valesti aru või mõtlen üle. [Soovitan kõigil lugeda igaksjuhuks üle PSKomm. Ptk. XII

Question 15

Milline seadus käsitleb seaduste avaldamist?

Answer 15

Seaduste avaldamist reguleerib Riigi Teataja seadus.

Question 16

Seaduse jõustumise põhiseadusjärgne kord

Answer 16

§108. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Question 17

Seaduse jõustamise erinevad võimalused (üldkord, jõustumisnorm, eraldi seadusega jõustamine)

Answer 17

Jõustumisnorm – Seaduseelnõu lõpus on eraldi norm, mis ütleb, millal seadus jõustub.
Üldkord – RTS ja PS ütlevad, et seadus jõustub 10. päeval pärast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei näe ette teist jõustumise korda. Seega kui jõustumisnormi ei ole, siis kehtib üldkord.
Eraldi rakendumisseadusega – Seadus jõustub mingi rakendumisseaduse jõustumise ajal. Seal on täpselt, detailselt kirjutatud, kuidas toimub uuele korrale üleminek, et inimesed saaksid uued reeglid selgeks ja need hakkaksid rakenduma.

Question 18

Kas seaduse tohib jõustada tagasiulatuvalt?

Answer 18

Tohib, kuid tavaliselt seadustel tagasiulatuvat jõudu ei ole. Seadus jõustub ikkagi tulevikus. Samas erandina on võimalik ka seaduse tagantjärele jõustamine, kuid see ei tohi kaasa tuua isikule ebasoodsat mõju. PS ei keela anda tagasiulatuva mõjuga norme, mis muudavad isiku õigusliku positsiooni paremaks

Question 19

Vacatio legis

Answer 19

Vacatio legis – Kohanemisaeg. Jääb seaduse avaldamise ja jõustumise vahele.

Question 20

Presidendi põhirollid parlamentaarses riigis

Answer 20

President omab pigem sümboolset tähendust – tema põhiülesandeks on esindusfunktsioon. (täpsemalt Eesti kohta leiate § 78) Põhilisteks peetakse lühidalt: tasakaalustaja; riigikaitse kõrgeim juhtimises; välismaal esindamine; rahvuslik ühtsus; kriisides toimetulek.
Aga täpsemalt jaotatakse ülesanded kolme valdkonda:
* Esindusfunktsioon välissuhtlemises – formaalse tähendusega ratifitseerimiskirjadele allakiirjutamine, diplomaatide esindajate nimetamine ja tagasikutsumine; üldine esindusfunktsioon, mille käigus loob president riigile mainet (kõned, avaldused, visiidid jne); peab infot vahetama näiteks Välisministeeriumiga
* „Riiginotari“ funktsioon – anda formaalne kinnitus riiklikele toimingutele, tal kül ei eksisteeri iseseisvat otsustusõigust, vajalikud lihtsalt otsustele suurema kaalu andmiseks. (kus otsustamisõigus näiteks puudub? Rahvahääletusel vastuvõetud seaduste väljakuulutamine)
* Iseseisev poliitiline funktsioon – lisaks eelnevale, kus otsustusõigus puudub, näeb siiski põhiseadus ette küsimused, kus presidentil on võimalik valida. Iseseisvat otsustusõigust omab Vabariigi President Eestis: seaduste väljakuulutamine; riigikaitselised pädevused; seadusandlus; Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamine pärast umbusaldusavaldust; erakorralise istungijärgu kokkuistumine; peaministrikandidaadi määramine; kõrgete ametnike määramiseks ettepanku tegemine; põhiseaduse muutmise algatamine; auastmete, autasude ja teenetemärkide andmine; aruandmine; mitteformaalne tegevus riigisiseste küsimustega
(kui soovite pikemalt lugeda iga punkti kohta, siis õpikus lk 107-112)

Question 21

Eesti president riigikaitse kõrgeima juhina

Answer 21

Vabariigi President on riigikaitse kõrgeim juht. Tema ülesanne on teha Riigikogule ettepanek kuulutada Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukord, mobilisatsioon ja demobilisatsioon, samuti lõpetada sõjaseisukord. Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse
nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel.

Question 22

RK erakorraliste valimiste väljakuulutamise võimalused

Answer 22

Vabariigi President kuulutab välja Riigikogu korralised valimised ja vastavalt põhiseaduse §-dele 89, 97, 105 ja 119 Riigikogu erakorralised valimised.
Ta peab välja kuulutama erakorralised valimised kolmel juhul, kusjuures pole tal vaba otsustusõigust:
* kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata (§ 89 lg 6);
* kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust (§ 105 lg 4);
* kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust (§ 119).
Samuti valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised. (ma ei oska öelda, miks seda ei liigitate nende kolmega kokku)

Question 23

. Armuandmisõigus

Answer 23

President vabastab süüdimõistetud nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust.
Armuandmisele on Eestis õigus ainult Presidendil ja on ühekordne individuaalne halastusakt ning see on traditsiooniliselt riigipeale-suveräänile kuuluv privileeg. Armuandmine vabastab süüdlase täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas ei sea armuandmine kahtluse alla kohtulahendi seaduslikkust ja põhistatust ega mõjuta teisi analoogilise teo toime pannud isikuid. Armuandmine erinevalt amnestiast eeldab selle individuaalset taotlemist.
PS mõttest tulenevalt ei ole armuandmine restitutiivne akt. Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu üksnes vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist. Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. Armuandmispalvet võib esitada kohtuotsuse ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni karistatuse kustumiseni. Armuandmispalve esitamine ei peata karistuse kandmist.

Question 24

Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh õigus ametisse nimetamisest keelduda, kui see on vastuolus riigi huvidega jne)

Answer 24

Seoses valitsuskriiside ärahoidmisega:
Presidendil on ühel juhul otsustamisõigus,kas kuulutada välja erakorralised Riigikogu valimised või mitte.President saab kolme päeva jooksul valida,kas kuulutada erakorralised valimised välja või mitte, kui Riigikogu on avaldanud peaministrile või valitsusele umbusaldust ning valitsus on vastava ettepaneku teinud Vabariigi Presidendile.President kutsub kokku Riigikogu uue koosseisu istungi.
Võimu liigse koondumise takistamisega:
President võib jätta seaduse välja kuulutamata, kui selleks on teatud juriidiline või poliitiline motiiv.Seda õigust võib ta kasutada 14 päeva jooksul seaduse saamisest. PS muutmise algatamise õiguse kasutamist Vabariigi Presidendi poolt peetakse erandlikuks ja see on mõeldud juhuks, kui on vajalik rakendada riigipea tasakaalustavat jõudu.
Kõrgemate riigiteenijate nimetamine:
President teeb Riigikogule ettepaneku Riigikohtu esimehe,Eesti panga nõukogu esimehe,riigikontrolöri,õiguskantsleri ning kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametissenimetamiseks.Vabariigi Presidendi ülesanne on leida omadustelt sobivad ja seadustes sätestatud nõuetele vastavad kandidaadid ning leppida kokku nende toetamine Riigikogus.Vabariigi Presidendil on õigus ametiisikuid ametisse nimetamast keelduda juhul, kui nimetamine oleks vastuolus seadusega või riigi huvidega.

Question 25

VP veto Eestis: kas ja kuidas piiratud, mida kontrollib VP seaduse väljakuulutamisel

Answer 25

Vabariigi Presidendi seadlusega ei saa kehtestada,muuta ega tühistada põhiseadust ega põhiseaduse paragrahvis 104 loetletud seadusi,riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarved.
Presidendil on kontrolliõigus nii materiaal- kui ka protsessuaalõiguslike sätete üle. Kui Riigikogu presidendi poolt väljakuulutamata jäetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu võtab, kuulutab president selle välja või pöördub Riigikohtu poole taotlusega tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus leiab, et seadus on põhiseadusega kooskõlas, kuulutab president selle välja.

Question 26

Presidendi volituste lõppemise alused

Answer 26

Presidendi volitused lõppevad:

1. )Ametist tagasiastumisega
2. )Teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisega
3. Tema surma korral
4. )Uue Vabariigi Presidendi ametisseastumisega

Question 27

Impeachment

Answer 27

Vabariigi Presidendi saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul Riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.

Question 28

VP osalus valitsuse moodustamisel (peaministri kandidaat, ministrite nimetamine/vabastamine

Answer 28

Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse . Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda
valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva
jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule. Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn. “portfellita ministrid”, nagu nt. rahvastikuminister). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline ministrikanditaatide valik kuulub peaministri pädevusse.

Question 29

Peaminister, ministrid, regionaalminister, nn portfellita minister – erisused

Answer 29

Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit.

Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt antud ülesandeid ning on tema valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide ning muude riigiasutuste kõrgemalseisev organ. Ministeeriumide valitsemisalad kehtestab Riigikogu Vabariigi Valitsuse seadusega.

Peaministri pädevus:

(1) Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust.
(2) Vabariigi Valitsuse juhina peaminister:
1) juhatab Vabariigi Valitsuse istungeid;
2) kirjutab alla Vabariigi Valitsuse õigusaktidele;
3) nõuab ministrilt seletust tema tegevuse kohta;
4) annab korraldusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
5) teeb käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel Vabariigi Presidendile
ettepaneku muuta Vabariigi Valitsuse koosseisu;
6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud põhiseaduse ja seadustega.

Minister vastava ministeeriumi juhina:

1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate
teiste seaduste, Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste,
Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui
nende otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega
pandud alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) valvab ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi
valitsemisalas olevate riigiasutuste ülesannete täitmise üle ning
teostab teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja
tegevuse üle käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud korras;
5) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul
ministeeriumi valitsemisalas olevate ametite ja inspektsioonide
peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti;
6) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul
ministeeriumi osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud;

8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude ja
tulude aastaeelarve eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu
kohta, otsustab eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse
ja otstarbeka täitmise üle;
9) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste
eelarved, lähtudes riigieelarvest, ja kontrollib nende täitmist ning
vajadusel teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
10) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, välja arvatud juhud, kui see
on sätestatud ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
11) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste
teenistujate koosseisud;
12) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele ettepanekuid
ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
13) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
14) täidab muid ülesandeid, mis talle on pandud seaduse või Vabariigi
Valitsuse määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
15) Kui ministri valitsemisalasse kuuluv küsimus puudutab ka teiste
ministeeriumide valitsemisalasid või kui asju otsustatakse kokkuleppel
teiste ministritega, kooskõlastab minister otsuse teiste ministritega.
Kui kokkulepet ei saavutata, esitatakse küsimus otsustamiseks
Vabariigi Valitsusele.
16) Ministeeriumi struktuuriüksused, samuti tema valitsemisalas olevad
asutused pöörduvad Vabariigi Valitsuse poole ministri kaudu.
17) Minister vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku
kasutamise eest ning korraldab seda kooskõlas riigivaraseadusega

Question 30

Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani ülesanded

Answer 30

Vabariigi Valitsusel, kui kollegiaalsel esindusorgani ülesandeks on teostada täidesaatvat riigivõimu ehk võtta vastu otsuseid riigielu põhiküsimustes ning tal on keskne koht poliitiliste otsustuste ja seisukohtade kujundamisel.

Question 31

Täidesaatva võimu ülesehitus (skeemina)

Answer 31

Täidesaatev riigivõim kuulub Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 86 Vabariigi Valitsusele. Seega on Vabariigi Valitsus täidesaatva võimu tipp. Põhiseaduse § 3 lõigus 1 sätestatakse, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt on Vabariigi Valitsuse eesmärgiks korraldada riigi juhtimist vastavalt seadusandliku võimu kehtestatud õigusaktidele, rakendades neid õigusakte. Määrustel on seaduse sätete suhtes vaid
abistav (selgitav, täpsustav, konkretiseeriv, rakendav) funktsioon. Sellest tulenevalt on demokraatlikus süsteemis mõeldav täidesaatva võimu õigustloov tegevus vaid seadusandja õigusaktidega etteantud piires. Iga täidesaatva võimu õigusakt vajab kindlat seadusest tulenevat alust tema vastuvõtmiseks. Täidesaatva riigivõimu struktuur on kirjeldatud Vabariigi Valitsuse seaduses, mille kohaselt täidesaatva riigivõimu asutused jagunevad valitsusasutusteks ja valitsusasutuste hallatavateks riigiasutusteks. Valitsusasutused on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja inspektsioonid ning nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Vabariigi Valitsus täidesaatva riigivõimu organina ja valitsusasutused moodustavad subjektide ringi, kellele on antud õigus kehtestada haldusakte. Seejuures on oluline toonitada, et vaid Vabariigi Valitsus ja ministrid on põhiseaduse kohaselt pädevad kehtestama määrusi kui õigustloovaid akte.

Question 32

116. Täidesaatva võimu teostamise korraldus üle Eesti (üldpädevusega regionaalhalduse asutus, ametite/inspektsioonide kohalikud asutused)

Answer 32

Kogu täidesaatev võim on jagatud ministeeriumite vahel. Igale ministeeriumile allub vastava valdkonna ametid ja inspektsioonid. Üldpädevusega regionaalne asutus on maavalitsus, mis kontrollib kohalike omavalitsuste tegevust. Igal ametil ja inspektsioonil on kohalikud asutused, mille kaudu nad oma volituste piires tegevust läbi viivad.

Question 33

ministeriaalse ja mitte-ministeriaalse funktsiooni erisus: miks on vaja poliitikakujundamine ja poliitiline juhtimine lahutada seaduste täitmisest?

Answer 33

Ministeriaalse funktsiooni eesmärk on valdkonna analüüs, seaduseelnõude väljatöötamine ja seaduste rakendamise korraldamine, mitte-ministeriaalne funktsioon on omakorda nende seaduste reaalne rakendamine ja täitmine. Need on lahutatud selletõttu, et vältida suuremat huvide konflikti, kus samad inimesed teevad endale täitmiseks seadusi.

Question 34

118. Policy ja politics erisus

Answer 34

Policy - kindla valdkonna jaoks välja mõeldud poliitilised juhised tegevuseks.
Politics - laiem poliitilise tahte avaldus.

Question 35

119. Abiminister

Answer 35

Abiminister pole minister põhiseaduse mõttes, ta pole valitsuse liige, vaid on poliitilise usalduse alusel töötav ministeeriumi ametnik. Ta juhib ministrilt saadud volituste piires ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvates küsimustes poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi.

Question 36

120. Kantsler

Answer 36

Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud.

Question 37

121. Kohtuastmed ja –harud Eestis

Answer 37

Eesti kohtusüsteem koosneb neljast maakohtust, kahest halduskohtust, kahest ringkonnakohtust ja riigikohtust. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud, ringkonnakohtud on apellatsioonkohtud ning Tartus asuv riigikohus kassatsioonkohus ja ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.
Maa-, haldus ja ringkonnakohtuid haldavad justiitsministeerium ja kohtute haldamise nõukoda. Nõukoda koosneb üheteistkümnest liikmest: kuus kohtunikku (igast kohtuastmest kaks), kaks riigikogu liiget, õiguskantsler, riigi peaprokurör ja advokatuuri esindaja. Justiitsminister osaleb nõukoja töös sõnaõigusega. Nõukoja peamine ülesanne on kooskõlastada ja anda arvamusi justiitsministeeriumi ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele: kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt, tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine. Kohtunike koolitusnõukogu teenindab riigikohus, mille tarbeks on seal loodud koolitusosakond. Riigikohtu üldkogu teeb vabariigi presidendile ettepaneku esimese ja teise astme kohtunike ametisse nimetamiseks (riigikohtu kohtunikud nimetab ametisse riigikogu riigikohtu esimehe ettepanekul ja riigikohtu esimehe nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul). Riigikohus teenindab kohtunike omavalitsusorganeid: kohtunike eksamikomisjon, koolitusnõukogu ja distsiplinaarkolleegium. Kohtunike omavalitsusorganite liikmed valitakse kohtunike täiskogul, mis käib koos igal aastal veebruaris. Kohtuasutust juhivad paralleelselt kohtu esimees ja kohtudirektor. Esimene vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest, direktor on kohtuasutuse haldusjuht. Nii esimehe kui direktori nimetab justiitsminister, kuid esimehe nimetamiseks on vaja ära kuulata kohtu üldkogu arvamus ja saada kohtute haldamise nõukoja nõusolek. Kohtudirektor allub nii kohtu esimehele kui justiitsministrile ning korraldab kohtuasutuse asjaajamist ja vara kasutamist, valmistab ette kohtu eelarve taotluse, käsutab eelarvevahendeid, vastutab raamatupidamise korraldamise eest. Kohtu õigusemõistmistegevust puudutavad otsused (nt tööjaotusplaani kinnitamine) võetakse vastu kohtuasutuse kõigist kohtunikest koosneval kohtu üldkogul.

Question 38

122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe

Answer 38

APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine

KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine

Question 39

123. Erakorralise kohtu keeld

Answer 39

Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus).

Question 40

124. Mis on erikohus?

Answer 40

Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku, kuriteo liigi ja toimepanemise koha) põhjal eraldatud kohtuasja. 125. Kohus on riigi poolt loodud vaidlusi läbi vaatav ning lahendav organ.

Question 41

125. Kohtu ja kohtumaja vahe

Answer 41

Kohus võib olla nii ainuisikuline (koosneda ühest kohtunikust) kui kollegiaalne (koosneda mitmest kohtunikust). Madalama astme kohtud on tavaliselt ainuisikulised; kõrgemates astmetes on tavaliselt võimalik moodustada suuremaid kolleegiume.
Kohtumaja- maakohtud jagunevad kohtumajadeks. Nelja maakohtu (Harju, Pärnu, Tartu ja Viru) kohtumajad asuvad igas maakonnakeskuses (Ida-Virumaal ja Harjumaal on kolm kohtumaja). Kahe halduskohtu (Tallinna ja Tartu) struktuuris on kokku neli kohtumaja: Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Kaks ringkonnakohut asuvad Tallinnas ja Tartus.

Question 42

126. Õigusemõistmise funktsioon ja kohtus täidetavad täidesaatva võimu funktsioonid

Answer 42

1) Avaliku võimu kontroll

2) Põhiseseaduslikkuse järelvalve