Osa 2

Question 1

Valimiskulud

Answer 1

summa, mille erakond kulutab valimiste ajal enda erakonnale reklaami tegemiseks ning tutvustamiseks (antud kuludel ei ole kehtestatud ülempiiri)

Question 2

Valimiskaebused

Answer 2

isik saab valimiskaebust Riigikohtule esitada ainult omaenese rikutud õiguste kaitseks. Valimiskaebustega on võimalik Riigikohtult taodelda osaliselt või täielikult hääletamistulemuste tühistamist (üks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelvalve menetluse liikidest).

Question 3

Valimiste vaatlemise mõte

Answer 3

valimiste vaatlemisel on mõte, kui saab jälgida kõiki valimisprotseduure (ka nt kastiga kodus käimist).

Question 4

Salajasuse põhimõte ja õigus elektrooniliselt antud häält muuta.

Answer 4

Valimiste salajasuse põhimõttel saab isik jätta oma hääle enda teada; häält ei tohi müüa; vabaduste tagatis. Elektroonilist häält on võimalik muuta uuesti elektroonilselt hääletades. Sellisel juhul võetakse arvesse viimane hääl (kui valija on eelhääletamise päevadel hääletanud ka valimisjaoskonnas, siis tema elektrooniline hääl tühistatakse ning arvesse võetakse paberhääl).

Question 5

Ausate valimiste üldpõhimõtted

Answer 5

• Valimised on vabad
• Valimised on üldised
• Valimised on ühetaolised ehk võrdsed
• Valimised on otsesed
• Valimised on salajased

Question 6

Hääletamis- ja kandideerimisõigus Riigikogu, KOV volikogu, EP valimistel

Answer 6

• Riigikogu valimised
  hääletamisõigus:
  • Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks.
  • Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
  • Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
  kandideerimisõigus:
  • Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks.
  • Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
  • Riigikogu liikmeks ei või kandideerida kaadrikaitseväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

• KOV volikogu valimised
  hääletamisõigus:
  • Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht, see on elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas.
  • Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab lõikes 1 nim tingimustele ja kes elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
  • Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.
  • Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
  kandideerimisõigus:
  • Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas.
  • Volikogu liikmeks ei või kandideerida kaadrikaitseväelane ega isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.

• Euroopa Parlamendi valimised
  hääletamisõigus :
  • Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
  • Hääletamisõigus on Eesti kodakondsust mitteomaval Euroopa Liidu kodanikul,
1) kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks 2) kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud Eesti Rahvastikuregistrisse
3) kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
  • Hääleõiguslik ei ole isik, kes on:
1) valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud 2) kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.
  kandideerimisõigus:
  • (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane.
  • (5) Kandideerimisõigus on Euroopa Liidu kodanikul:
1) kes on valimispäeval vähemalt 21-aastane 2) kelle püsiv elukoht on Eestis, see tähendab tema elukoha aadressiandmed on kantud rahvastikuregistrisse 3) kellelt tema päritoluriigis ei ole hääletamisõigust ära võetud.
  • (6) Euroopa Parlamendi liikmeks ei või kandideerida:
1) isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud 2) isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust 3) kaadrikaitseväelane.
  • (7) Isik võib samadel Euroopa Parlamendi valimistel hääletada ja kandideerida ainult ühes Euroopa Liidu liikmesriigis.

Question 7

Eesti valimissüsteem: Riigikogu valimistel, kohaliku omavalitsuse volikogu

Answer 7

Riigikogu valimiste süsteem: Toimuvad iga 4. aasta järel (viimati märts 2011). Korralised valimised toimuvad märtsikuu esimesel pühapäeval neljandal aastal, mis järgneb eelmiste valimiste aastale.
• Riigikogul on 101 liiget.
• Riigikogu liikmete valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
• Igal valijal on üks hääl.
• Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
Mõiste selgitus: proportsionaalne (ehk võrdeline) valimissüsteem on valimissüsteem mille puhul mandaadid jagatakse valimistel kandideerinud nimekirjade või kandidaatide vahel võrdeliselt nende saadud häälte arvuga.
* Valimistulemuste selgitamiseks on Eesti jaotatud 12 valimisringkonnaks. Valimisringkonna piirid ühtivad maakonna piiriga, kuid üks ringkond võib koosneda ka mitmest maakonnast. Tallinnas on moodustatud kolm valimisringkonda. Ringkonnad jagunevad valimisjaoskondadeks.
KOV volikogu valimiste süsteem:
• Alates 2005, aastast toimuvad iga 4. aasta järel (viimati okt 2009). Valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev.
• Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. Igal valijal on üks hääl.
• Valimistulemused tehakse kindlaks proportsionaalsuse põhimõtte alusel.
• Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv, vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse rahvastikuregistri andmete põhjal, lähtudes KOV elanike arvust valimisaasta 1. juuni seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku – vähemalt 13 2) üle 5000 elaniku – vähemalt 17 3) üle 10 000 elaniku – vähemalt 21 4) üle 50 000 elaniku – vähemalt 31 5) üle 300 000 elaniku – vähemalt 79

Question 8

Kas kinnipidamiskohas toimub hääletamine? Kes saavad hääletada?

Answer 8

Jah toimub. Hääletada saavad vaid vahistatud isikud, süüdimõistetud vangidel hääletamisõigus puudub.

Question 9

Valimiskulude deklareerimise kohustus ja eesmärk

Answer 9

Valimiskulude deklareerimise kohustus ja eesmärk on tagada see, et oleks võimalikult täpne ülevaade valimiskulutustest, mis aitaksid vältida nö erakondade ära ostmist, vältida arutut raha raiskamist, hoida ära igasuguseid hämaraid tehinguid, tagada võrdsed ning ausad ja seaduspärased valimised.

Question 10

Erakondade ausa konkurentsi tagatised

Answer 10

Erakondade ausa konkurentsi tagatiseks on seaduspärased valimised ning valmiste üldprintsiibid, ehk Riigikogu liikemte valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja otsesed. Ja hääletamine on salajane.

Question 11

Erakondade rahastamise kontroll Eestis (aruanded, organid)

Answer 11

Erakondade Rahastamise konrollit teostab Erakondade Rahastamise Järelvalve Komisjon.
Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon on loodud Erakonnaseaduse kohaselt.
Komisjoni ülesandeks on kontrollida erakonna, valimisliidu ja üksikkandidaadi tegevuse vastavust erakonnaseaduses sätestatud nõuetele.
Komisjon kogub, kontrollib ja avalikustab pärast Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi erakondade, valimisliitude ja üksikkandidaatide valimiskampaania rahastamise aruanded ning avalikustab need oma veebilehel.
Valimiskulude aruanded leiab siit: http://www.riigikogu.ee/erjk

Question 12

Erakonna karistamine ja keelustamine

Answer 12

PSJKS § 32. Taotlus lõpetada erakonna tegevus

(1) Vabariigi Valitsus võib esitada Riigikohtule taotluse lõpetada Eesti põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele suunatud tegevuse või eesmärkidega erakonna tegevus.
(2) Taotlus lõpetada erakonna tegevus peab olema põhistatud ja sellele tuleb lisada taotluse aluseks olevad dokumendid.
1. Erakonnaseadus § 4. Erakonna tegevuse piirangud
(1) Keelatud on erakonnad, kelle eesmärgid või tegevus on suunatud Eesti põhiseadusliku korra või territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele või on muul viisil vastuolus kriminaalseadusega.
(2) Relvi valdavad, samuti sõjaväeliselt korraldatud või sõjaväelisi harjutusi harrastavad ühingud või liidud ei või tegutseda erakonnana ega erakonna struktuuriüksusena.
(3) Keelatud on sekkumine erakonna siseasjadesse, välja arvatud seadusega lubatud erijuhul.
(4) Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all oleval territooriumil on keelatud teise riigi erakonna või selle struktuuriüksuse või muu poliitilise ühenduse või selle struktuuriüksuse moodustamine ja tegutsemine.

Question 13

demokraatia põhimõte põhiseadusõiguses (demokraatlik legitimatsioon e kuidas võimule saadakse?) ja selle eristamine õigusriigi põhimõttest (kuidas võimu teostatakse)

Answer 13

Demokraatlik legitimatsioon tähendab seda, et kogu riigivõim peab lähtuma rahvast, st. toimuma rahva otsesel või kaudsel heakskiidul. Toimub otseste või kaudsete vahendite abil, rahvahääletuse või valimiste teel.
Õigusriigi printsiibi põhielement- riigivõimu teostamine toimub ainult põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.
Formaalne õigusriik
a) Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses – riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni
b) Formaalne õigusriik laiemas tähenduses – on olemas põhiõigused, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte jne – see on kokkuvõttes kodanlik liberaalne õigusriik
Materiaalne õigusriik
a) Materiaalne õigusriik kitsamas tähenduses = formaalne õigusriik laiemas tähenduses – kodanlik liberaalne õigusriik
b) Materiaalne õigusriik laiemas tähenduses s.o. sotsiaalne õigusriik ehk nn õiglusriik, mille eesmärgiks on sotsiaalne õiglus
56. Enamusreegli ja vähemuste kaitse vastandlikkus
1) enamusprintsiip – demokraatia otsustusprotsessiks langetatakse otsus häälteenamusega
a. lihthäälteenamus § 105 lg 2 , § 73
b. kvalifitseeritud häälteenamus PSRS § 3 lg 4
2) vähemuste kaitse
a. põhiõigused + põhiseaduslikkuse järelvalve
b. parlamentaarne kontroll- opositsioon kontrollib valitsevat jõudu ja valitsust

Question 14

Parlamentaarse ja presidentaalse riigi vahetegu

Answer 14

Presidentaalne riik (ka presidentaalsüsteem)
Demokraatliku riigi valitsemisvorm, milles seadusandluse ja täidesaatva võimu teostamine on jaotatud riigi eriorganite vahel ja nende organite tegevus on tasakaalustatud. Täidesaatva võimu teostamine on rahva poolt kas otse või kaudselt ja tähtajaliselt valitud riigipeal-presidendil, kes on parlamendist sõltumatu, kuid kellel puudub võimalus aktiivselt osa võtta seadusandlusest. Presidendi juhtimisel töötavad ja tema abilisteks on tema poolt ametisse kutsutud ning tema ees poliitiliselt vastutavad ministrid. Seadusi annab rahva poolt tähtajaliselt valitud ja oma tegevuses sõltumatu parlament. Presidendil võib seaduste suhtes olla suspensiivse (so edasilükkav) veto õigus (so võib avaldada soovi, et parlament vastuvõetud seadust veel arutaks). Levinud Ameerika Ühendriikides ja Ladina-Ameerikas. Ebapuhtal kujul (parlamendil on osa valitsuse moodustamisel ja valitsuses on ka peaminister) esineb Prantsusmaal ja Venemaal.
Parlamentaarne riik (ka parlamentarism)
Riigi valitsemiskord, kus parlament on otsustav seadusandja, kuid teostab ka kõrgemat kontrolli täidesaatva võimu üle. Kontroll seisneb selles, et valitsus (ministrite kabinett) kui ka iga üksikminister on oma tegevuses poliitiliselt vastutav parlamendi ees. Valitsus või selle üksikliige saab püsida ametis seni, kuni tal on parlamendi enamuse usaldus ja toetus. Kui parlament avaldab umbusaldust siis peab valitsus või selle liige ametist lahkuma ja riigipea peab lahkumispalve vastu võtma. Sellega algab valitsus- või ministeeriumikriis. Puhtakujulise parlamentarismi juures lahkub valitsus ametist kogu koosseisus, olles oma üksikliikmega solidaarne (määrav peaministri käitumine ja tema kontroll teiste ministrite üle). Uue valitsuse moodustamise ettepaneku teeb riigipea tavaliselt mõnele parlamendi liikmele. Kui tal see õnnestub, siis esitab ta uue valitsuse koosseisu riigipeale ametisse kinnitamiseks, jäädes ise peaministriks. Formaalselt on riigipeal peaministri kandidaadi leidmiseks vabad käed, kuid ta arvestab parlamendi meeleolu ja erakondlikku jaotust. Tavaliselt pöördub ta suurima rühma juhtiva esindaja, kes moodustab valitsuse oma erakonnakaaslastest. Kui ühelgi erakonnal pole parlamendis enamust, siis valitsusele vajaliku toetuse leidmiseks koaleeruvad (liituvad) mitu erakonda ja moodustavad koalitsioonivalitsuse (valitsusliidu). Võimalik on ka vähemusvalitsus (toetajaid on alla poole parlamendis), kui parlament annab piisava usalduse ametisse astumiseks (st, et suur osa parlamendiliikmetest on erapooletud või jätavad hääletamata valitsusele volituste andmisel).
Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees.
Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on kohustatud vastama. Arupärimisele vastamine võib lõppeda üleminekuvormeli vastuvõtmisega, mis võib olla lihtne (kuulati ära ja võeti teadmiseks) või motiveeritud, mis sisaldab umbusalduse avaldamist. Kui üleminekuvormel on ebaselge, siis on valitsusel või selle liikmel õigus nõuda usaldushääletust, milles parlament peab võtma selge seisukoha. Usaldusküsimust võib valitsus või selle liige tõstatada alati, kui kahtleb parlamendi enamiku toetuses. Eestis lõppevad arupärimised vaikimisi lihtvormeliga.
Umbusaldust võib algatada 1/5 (21) Riigikogu liiget, kuid umbusalduse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust (51 häält). Valitsus võib Eestis siduda mõne eelnõu usaldusküsimusega.
Kui riigipeal on ka õigusaktide andmise õigus, siis kontrollib parlament seda läbi ministrite, kelle kaasallkiri (kontrasignatuur) on õigusaktil nõutav. Eesti presidendil on õigus anda seadlusi olukorras, kus Riigikogu ei saa kokku tulla ja seal on nõutav peaministri või teda asendava ministri kaasallkiri.

Question 15

Presidendi valimise korra seos tema volitustega

Answer 15

2. PS § 65 p. 3. - Riigikogu valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse paragrahvile 79. PS § 79 - Vabariigi presidendi kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul RK koosseisust. Kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Valimine toimub salajasel hääletusel igal RK liikmel on 1 hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab RK kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa 2/3 enamust, korraldatakse järgmisel päeval uus voor - toimub uus kandidaatide ülesseadmine. Kui teises voorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, SIIS korralldatakse kahe TEISES VOORUS enim hääli saanud kandidaadi vahel SAMAL PÄEVAL kolmas hääletusvoor. Kui VP ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub RK esimees ühe kuu jooksul VP valimiseks kokku valimiskogu. Valimiskogu koosneb RK liikmetest ja KOV volikogude esindajatest. Iga KOV volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja. RK esitab valimiskogule VP kandidaadiks 2 RK enim hääli saanud kandidaati ( ka valimiskogu saab üles seada kandidaadi vähemalt 21 valimskogu liikme ettepanekul ). Valimiskogu valib VP valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui tulemust ei saavutata esimesel korral, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel uus hääletusvoor.

Question 16

Riigikogu funktsioonid

Answer 16

§ 65. Riigikogu:

1) võtab vastu seadusi ja otsuseid;
2) otsustab rahvahääletuse korraldamise;
3) valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79;
4) ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121;
5) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks;
6) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande;
7) nimetab Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri; [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011]
8) nimetab Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed;
9) nimetab Eesti Panga nõukogu liikmed;
10) otsustab Vabariigi Valitsuse ettepanekul riigilaenude tegemise ja riigile muude varaliste kohustuste võtmise;
11) esineb avalduste ja deklaratsioonidega ning pöördumistega Eesti rahva, teiste riikide ning rahvusvaheliste organisatsioonide poole;
12) kehtestab riiklikud autasud, sõjaväelised ja diplomaatilised auastmed;
13) otsustab umbusalduse avaldamise Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile;
14) kuulutab riigis välja erakorralise seisukorra vastavalt põhiseaduse §-le 129;
15) kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni;
16) lahendab muid riigielu küsimusi, mis ei ole põhiseadusega antud Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse, teiste riigiorganite või kohalike omavalitsuste otsustada.

Question 17

. valitsuse kontrolli vormid

Answer 17

Eestis peab presidendi esitatud peaministri kandidaat saama Riigikogu lihthäälteenamusega (poolt rohkem kui vastu) volituse valitsuse moodustamiseks ja seejärel võib ta presidendile esitada valitsuse koosseisu ametisse nimetamiseks. Ametisse astub valitsus ja selle üksikliige pärast vande andmist Riigikogu ees.
Parlament teostab oma kontrolli ka läbi arupärimiste, millele valitsus või üksikminister on kohustatud vastama. Arupärimisele vastamine võib lõppeda üleminekuvormeli vastuvõtmisega, mis võib olla lihtne (kuulati ära ja võeti teadmiseks) või motiveeritud, mis sisaldab umbusalduse avaldamist. Kui üleminekuvormel on ebaselge, siis on valitsusel või selle liikmel õigus nõuda usaldushääletust, milles parlament peab võtma selge seisukoha. Usaldusküsimust võib valitsus või selle liige tõstatada alati, kui kahtleb parlamendi enamiku toetuses. Eestis lõppevad arupärimised vaikimisi lihtvormeliga. Umbusaldust võib algatada 1/5 (21) Riigikogu liiget, kuid umbusalduse vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust (51 häält). Valitsus võib Eestis siduda mõne eelnõu usaldusküsimusega.

Question 18

Arupärimise ja kirjaliku küsimuse vahe

Answer 18

Arupärimisega küsitakse teavet üldisemate ja laiemat avalikku huvi pakkuvate riigieluküsimuste kohta.
Kui parlamendiliige pöördub Vabariigi Valitsuse poole arupärimisega, peab peaminister või minister tulema parlamendi ette 20 istungipäeva jooksul ning andma vastused esitatud küsimustele. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised. Rahulolematus valitsuse või selle liikme tegevusega arupärimises tõstatatud probleemi lahendamisel võib põhjustada isegi tema vastu umbusalduse algatamise.
Riigikogu liikme kirjalik küsimus on arupärimisega sarnane parlamentaarse kontrolli vahend. Erinevus arupärimisest seisneb selles, et kirjalik küsimus esitatakse üksikküsimuse kohta teabe saamiseks ning see peab võimaldama lühikest vastust. Küsijale vastatakse 10 tööpäeva jooksul. Kirjaliku küsimuse sisulist arutelu Riigikogu istungil ei toimu. Vastus tehakse kõigile Riigikogu liikmetele teatavaks.

Question 19

. Umbusaldus

Answer 19

VI Vabariigi Valitsus (põhiseadus)
§ 97. Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus.
Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust kirjaliku nõude esitamisega Riigikogu istungil.
Umbusalduse avaldamine võib tulla otsustamisele kõige varem ülejärgmisel päeval pärast selle algatamist, kui valitsus ei nõua kiiremat otsustamist.
Valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral võib Vabariigi President kolme päeva jooksul valitsuse ettepanekul välja kuulutada Riigikogu erakorralised valimised.
Ministrile umbusalduse avaldamise korral teatab Riigikogu esimees sellest Vabariigi Presidendile, kes vabastab ministri ametist.
Umbusalduse avaldamist võib samal alusel uuesti algatada kõige varem kolme kuu möödumisel eelmisest umbusaldushääletamisest.

Question 20

Valitsuse suunamine ja kontroll EL asjades

Answer 20

x

Question 21

Kuupjuure reegel parlamendi suuruse määramisel

Answer 21

Parlamendi optimaalset suurust on uurinud hr. Rein Taagepera ja ta on selle kohta ka hulgaliselt artikleid avaldanud. Tema on leidnud, et optimaalne parlamendi suurus on kuupjuur elanike arvust riigis. Nii et Riigikogu liikmete arv võib vabalt kõikuda alates 80–90 kuni 150-ni. Aga mitte ka palju rohkem, nagu Rein Taagepera on lihtsa loogilise mudeliga tõestanud. Mis puutub nüüd meie raskustesse moodustada küllaldaselt komisjone, siis ma arvan, et varem või hiljem me peaksime tagasi minema selle reegli juurde, et inimesed võivad kuuluda korraga rohkem kui ühte komisjoni. Küllap me suudame oma tööd ka nii hästi korraldada, nii et komisjonide koosolekud ei segaks üldist tööd ega tekiks raskusi puudujate tõttu. Austrias näiteks leitakse, et liikmete kattumine on väga vajalik. See tekitab komisjonide vahel lisasideme. Ja austerlased soovitavad meilgi meie praegusest reeglist loobuda niipea, kui see on võimalik.

Question 22

Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) reguleerimisala erinevus

Answer 22

RKLS reguleerimisala.§ 2. Seaduse reguleerimisala
(1) Käesoleva seadusega sätestatakse: 1) Riigikogu liikme volituste alguse, peatumise ja lõppemise alused, aeg ja kord; 2) asendusliikme Riigikogu liikmeks asumise ja tema volituste lõppemise alused ja kord; 3) Riigikogu liikme ametivanne ja selle andmise kord; 4) Riigikogu liikme õigused ja kohustused; 5) Riigikogu liikme ametiga ühitamatud ametid; 6) Riigikogu liikme tegevuse tagatised.
(2) (2) Riigikogu liikmele ei laiene avaliku teenistuse seadus, välja arvatud nimetatud seaduse § 12 lõikes 2 sätestatud juhud, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja seadus ning töölepingu seadus.
Erinevus on selles, et RKLS sätestab ära RK liikme õigused, kohustused ja muud ametiga seonduvad sätted. RKKTS aga määrab kindlaks kogu riigikogu töö ja päevakorra ning sealhulgas ka riigikogu esimehe ja teiste ametnike õigused, kohustused, ametissemääramise jne.

Question 23

Vaba mandaat, immuniteet, indemniteet, inkompatibiliteet

Answer 23

Vaba mandaadi põhimõte - Vaba mandaat § 62 - ei ole seotud valimiseelsete lubadustega. Vabamandaadi riigikorralduse valdkonda kuuluv õigus:

a) Indemniteet – riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamistulemuste eest ega poliitiliste vabaduste eest § 62
b) Immuniteet – ajalooliselt tekkinud parlamentääri - ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76.
c) Inkompatibiliteet on erinevate võimufunktsioonide ühe isiku poolt samaaegselt täitmise lubamatus. Nii nagu Riigikogu liige ei tohi selle põhimõtte järgi kuuluda tulundusettevõtte haldusnõukogusse, ei tohiks ta kuuluda ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. Nimetatud põhimõte tuleneb võimude lahususe põhimõttest, mis peab toimima nii organisatsioonilises, funktsionaalses kui personaalses aspektis. Eelnevalt on mainitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu ei ole käsiteldav seadusandliku võimu kandjana, mistõttu samaaegne Riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks olek oleks inkompatibiliteedi põhimõttega (mis on võimude lahususe tagamise üks tingimus) vastuolus.

Question 24

Ametite ühitamatuse põhimõtte eesmärk

Answer 24

Traditsiooniliselt kindlustatakse ühitamatuse reeglite abil võimude lahusus. Nii on enamikus demokraatlikes riikides lubamatu seadusandliku kogu liikme ja valitsusliikme või kohtuniku ameti ühitamine. Ühitamatuse põhimõtet kasutatakse omavahel kokkusobimatute ametite reguleerimiseks. Ühitamatuse põhimõte lubab ühitamatutel ametikohtadel olevatel isikutel kandideerida, kuid valituks osutumisel tuleb otsustada ühe või teise ametikoha kasuks. Peamine eesmärk on tagada võimude lahusus ja tagada ka see, et näiteks kõrvaline ametikoht ei häiriks parlamenditööle pühendumist.

Question 25

RK liikmete riigi äriühingute nõukogudes osalemise plussid ja miinused

Answer 25

• Pluss: Riik on hoidnud teatud ettevõtteid enda omanduses strateegilistes huvides ja seetõttu on mõistlik, et ka nende äriühingute otsuste tegemises räägivad kaasa poliitikud, kes paremini teavad riigi strateegilisi eesmärke.
• Miinus: Riigikogu liikme kuulumine äriühingusse ja tema nimetamine sinna täitevvõimu esindava ministri poolt on vastuolus võimude lahususe põhimõttega.

Question 26

Kas üheaegselt tohib olla Riigikogu ja KOV volikogu liige?

Answer 26

Ei tohi. § 63.Riigikogu liige ei tohi olla üheski muus riigiametis.

Question 27

Riigikogu kui põhitöökoht: plussid ja miinused

Answer 27

Plussid:
•	Vabamandaat §62
•	Indemniteet §62,76
•	Immuniteet §76,139
•	Õigusaru pärimine §74
•	Kõrge palk

Miinused:
• Ei tohi olla üheski muus riigiametis §63
• Suur meedia tähelepanu

Question 28

RK liikme volituste peatamise alused

Answer 28

§64
Riigikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega:
1) tema asumisega mõnda teise riigiametisse;
2) teda süüdi mõistva kohtuotsuse jõustumisel;
3) tema tagasiastumisega seaduses sätestatud korras;
4) kui Riigikohus on otsustanud, et ta on kestvalt võimetu oma ülesandeid täitma;
5) tema surma korral.Riigikogu liikme volituste peatumisel või ennetähtaegsel lõppemisel astub seaduses sätestatud korras tema asemele asendusliige. Asendusliikmel on kõik Riigikogu liikme õigused ja kohustused

Question 29

. RK liikme palga muutmine

Answer 29

§ 75. Riigikogu liikme tasu ning piirangud muu töötulu saamisel sätestab seadus, mida tohib muuta Riigikogu järgmise koosseisu kohta.

Question 30

RK organid

Answer 30

Riigikogu on ainus vahetult rahva poolt valitud riigiorgan. Vahetu demokraatlik legitimatsioon muudab Riigikogu positsiooni tugevamaks kui teiste riigiorganite oma. See kajastub ka põhiseaduses: seadusi peavad järgima nii täitevvõim kui ka kohus.
Riigikogu koht riigiorganite süsteemis
Riigikogu ei ole juriidiline isik, vaid on Eesti Vabariigi kui avalik-õigusliku juriidilise isiku organ. Et Riigikogu ei ole ainus Eesti Vabariigi organ, tuleb määratleda tema koht riigiorganite süsteemis.

Kõrgeimad riigiorganid on rahvas põhiseaduse §-s 56 reguleeritud kompetentsi piires, Riigikogu (§ 59 jj.), Vabariigi President (§ 77 jj.) ja Vabariigi Valitsus (§ 86 jj.).

Question 31

Alatise komisjoni, uurimiskomisjoni, erikomisjoni ja probleemkomisjoni vahetegu

Answer 31

Riigikogu komisjon on Riigikogu organ. Riigikogu komisjonid jagunevad alatisteks ja erikomisjonideks.
Riigikogu alatine komisjon valmistab ette eelnõusid Riigikogu täiskogus arutamiseks, teostab oma valdkonna piires kontrolli täidesaatva riigivõimu teostamise üle ning täidab muid seadusega või Riigikogu otsusega talle pandud ülesandeid.

Erikomisjonid:
Uurimiskomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega avalikku huvi pakkuva sündmuse asjaolude uurimiseks. Otsusega määratakse koosseis, samuti asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Uurimiskomisjon esitab Riigikogule vähemalt kord aastas vahearuande oma tegevusest ning tegevuse lõpetamisel lõpparuande.

Probleemkomisjoni võib moodustada olulise tähtsusega probleemi läbitöötamiseks. Probleemkomisjon moodustatakse Riigikogu otsusega, milles määratakse tema koosseis, sealhulgas ka asendusliige igale komisjoni liikmele, ülesanded ja volituste kestus. Tegevuse lõpetamisel esitatakse Riigikogule aruanne tegevuse kohta.

Question 32

Alatise komisjoni ja täiskogu istungi erisused sh kinnisus/avalikkus

Answer 32

Täiskogu istungil osalevad kõik riigikogu liikmed, on avalik, alatise komisjoni istungil konkreetse komisjoni liikmed, on kinnine.
Riigikogu liige kuulub ühte Riigikogu alatisse komisjoni, komisjoni liikmete arvu määrab Riigikogu juhatus. Oma liikmed määrab alatistesse komisjonidesse fraktsioon, fraktsioonile kuuluvate kohtade arvu igas alatises komisjonis määrab Riigikogu juhatus.
Riigikogu komisjoni esimehe ja aseesimehe valivad komisjoniliikmed enda hulgast komisjoni esimesel istungil, komisjoni esimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Täiskogu istungid on avalikud, erikogu kinnised

Question 33

Fraktsioonide moodustamise kord

Answer 33

Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni.

Fraktsiooni registreerib Riigikogu juhatus. Fraktsioon valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Kui fraktsioonis on üle 12 liikme, on tal õigus valida ka teine aseesimees.

Fraktsioonid on rühmad, mille kaudu kujundatakse suur osa parlamendi tööst. Fraktsioonides lepitakse kokku poliitilistes otsustes, mille järel on võimalik komisjonis ja Riigikogu täiskogu istungil ja avalikkuse ees oma arvamust esitada. Fraktsioon on koht, kus sõlmitakse poliitilisi kokkuleppeid. See ei tähenda, et fraktsioonisiseselt ei tohi kunagi lahkarvamusi olla.

Fraktsioonidel nagu ka Riigikogu liikmetel ja komisjonidel on seaduse algatamise õigus. Sellega on kindlustatud, et ka opositsioonis olevatel fraktsioonidel on võimalik oma eelnõusid välja töötada ja kaitsta Riigikogus.

Question 34

Fraktsiooni vahetamise piirangu põhiseaduspärasus

Answer 34

Paragrahv 71 (lõige 7.3) 
Parlamendiliige saab lahkuda fraktsioonist, kuhu ta valimisnimekirja järgi peaks kuuluma. Vaieldav on küsimus, et kas RKKS võib keelata Riigikogu liikmel pärast fraktsioonist lahkumist ühineda mõne teise fraktsiooniga.

Question 35

. EL asjade menetlemise põhiskeem

Answer 35

x

Question 36

. Kus on reguleeritud RK osalemine EL asjade menetlemisel? (RKKTS & ELTL = Euroopa Liidu toimimise leping)

Answer 36

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) 18. peatükis (paragrahv 152 lõige 1-5)

Question 37

mida tähendab PS-s: RK koosseisu häälteenamus ;RK koosseisu 2/3 häälteenamus; RK 4/5 häälteenamus

Answer 37

a. RK koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust
b. RK koosseisu 2/3 häälteenamus - poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust
c. RK 4/5 häälteenamus - poolt hääletab vähemalt neli viiendikku Riigikogu koosseisust
kust saab neile küsimustele vastused? - Riigiteataja

Question 38

81. RK töövormid: (täiskogu istung, komisjoni istung, fraktsiooni koosolek, …)

Answer 38

Riigikogu ei ole koos ega pea istungeid aastaringselt, vaid teatavatel perioodidel, mida nimetatakse istungjärkudeks. Eristatakse korralisi ja erakorralisi istungjärke (PS §-d 67 ja 68).
Istungjärkude ajal toimuvad Riigikogu ja selle komisjonide istungid (vt RKTS §-d 45–52).
Riigikogu erakorralised istungjärgud kutsub kokku Riigikogu esimees Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse või vähemalt viiendiku Riigikogu koosseisu ettepanekul.
Riigikogu korralised istungjärgud toimuvad jaanuarikuu teisest esmaspäevast kuni juunikuu kolmanda neljapäevani ja septembrikuu teisest esmaspäevast kuni detsembrikuu kolmanda neljapäevani.
Riigikogu täiskogu istung toimub parlamendihoone suures saalis, kus saavad osavõtta kõik parlamendi liikmed. Istung on avalik, kui Riigikogu ei otsusta kahekolmandikulise häälteenamusega teisiti. Korralisi RK täiskogu istungeid on nädalas neli, nendest esmaspäevane istung lõppeb pärast riigikogu liikmete vaba mikrofoni kõnesoovide ammendumiseni. Teisipäevane täiskogu istung kestab 10.00-13.00. Kolmapäevane täiskogu istung algab kell 14.00 ning kestab kuni päevakorra ammendumiseni Vabariigi Valitsuse poolt esitatud eelnõude osas, kuid mitte kauem kui neljapäevase istungi alguseni, mis kestab 10.00-13.00.

Question 39

Seaduste liigitamine vastuvõtmiseks nõutava häälteenamuse alusel (poolthäälte enamus, kvalifitseeritud häälteenamus, PS § 122 lg 2)

Answer 39

Põhiseaduses tähendab:
• poolthäälte enamus - poolt hääletab enam kui vastu;
• kahekolmandikuline häälteenamus - poolt hääletab vähemalt kaks korda enam kui vastu;
• neljaviiendikuline häälteenamus - poolt hääletab vähemalt neli korda enam kui vastu;
• Riigikogu koosseisu häälteenamus - poolt hääletab üle poole Riigikogu koosseisust;
• Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kaks kolmandikku Riigikogu koosseisust;
• Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus – poolt hääletab vähemalt kolm viiendikku Riigikogu koosseisust.

Question 40

Seaduseelnõu (SE) menetlemise üldskeem

Answer 40

Seaduste väljatöötamine on peamine Riigikogu töö. Esimene seadusloome etapp hõlmab kogu eeltööd, mis on vajalik, et seaduseelnõu jõuaks arutamisele Riigikokku. Selles etapis töötatakse välja seaduseelnõu kontseptsioon, struktuur, seaduse reguleerimisala, valmistatakse ette esialgne tekst, määratletakse mõisted. Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on. Seadusloome teist etappi alustab seaduseelnõu algatamine Riigikogus. Seaduseelnõu saab
Riigikogus algatada ainult Riigikogu liige, fraktsioon, komisjon või Vabariigi Valitsus. Seaduseelnõu menetlemiseks määrab Riigikogu juhatus juhtivkomisjoni. Peale seisukohavõttu esitab juhtivkomisjon seaduseelnõu arutamisele Riigikogu täiskogule. Seaduseelnõu arutelusid Riigikogu istungil nimetatakse lugemisteks. Kokku peab seaduseelnõu läbima kolm lugemist. Eelnõu esimesel lugemisel toimub seaduse tutvustamine ja üldpõhimõtete arutelu. Pärast esimese lugemise lõpetamist saavad Riigikogu liikmed, fraktsioonid ja komisjonid esitada eelnõule muudatusettepanekuid. Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi. Seejärel avatakse läbirääkimised, kus iga Riigikogu liige võib avaldada eelnõu suhtes oma arvamust. Pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist. Alates teisest lugemisest on eelnõu võimalik katkestada. Katkestamise eesmärk on võita aega eelnõu täiustamiseks. Ettenähtud tähtajani saab taas esitada muudatusettepanekuid. Kui teise lugemise katkestamist ei toimu, loetakse see lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält. Riigikogu poolt vastuvõetud seadused saadetakse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile. President võib kasutada oma vetoõigust ning seaduse Riigikogusse tagasi saata. Kui Riigikogu seadust ei muuda, on Vabariigi Presidendil õigus pöörduda Riigikohtusse, kes tühistab põhiseadusega vastuolus olevad seadused. Pärast seaduse väljakuulutamist avaldatakse see Riigi Teatajas.
Välislepingut puudutava seaduseelnõu menetlemise erisused: Välislepingut puudutavat seaduseelnõu arutatakse kahel lugemisel, kui juhtivkomisjon ei tee ettepanekut kolmanda lugemise läbiviimiseks. Eelnõu lõpphääletus viiakse läbi teisel lugemisel pärast muudatusettepanekute hääletamist.

Question 41

õigus juhtivkomisjoni määramise tähtsus, seaduseelnõu lugemist arv, III lugemise eesmärk, muudatusettepanekute esitamise õigus, seletuskirja ja stenogrammi

Answer 41

Eelnõu teisel lugemisel toimub eelnõu sätete arutelu ning juhtivkomisjoni esindaja selgitab I ja II lugemise vahel tehtud muudatusi.
Kolmandale lugemisele esitatakse seaduseelnõu lõpptekst. Avatakse läbirääkimised, millest saavad osa võtta vaid fraktsioonide esindajad. Peale läbirääkimiste lõpetamist pannakse seaduseelnõu lõpphääletusele. Lihtseaduse vastuvõtmiseks on nõutav istungist osavõtvate
Riigikogu liikmete poolthäälteenamus. Põhiseaduse paragrahvis 104 on loetletud seadused, mille muutmiseks on tarvis Riigikogu koosseisu häälteenamust st vähemalt 51 häält.
Teisel lugemisel, pärast läbirääkimisi vaadatakse läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud. Muudatusettepaneku esitanud Riigikogu liige, komisjon või fraktsioon võib nõuda enda esitatud ettepaneku hääletamist.
Stenogrammi järgi kantakse nimetatud isikute öeldu protokolli. Stenogrammi tegemine märgitakse protokolli ja stenogramm lisatakse toimikule.
Iga seaduseelnõuga kaasnevas seletuskirjas peavad eelnõu autorid selgitama, miks vastavat seadust vaja on.
Seletuskiri - Iga seaduseelnõuga kaasnev eelnõu vajadust seletav kiri.