Osa 1 Flashcards
- PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus?
On tõstatatud küsimus, kas preambulil on juriidiline tähendus? Kahtlustele annavad alust preambuli sätete üldine formuleering, nende laialivalguvus, mis paistab tema teksti otsese rakendamise konkreetsel juhul võimatuks tegevat. Eitades aga sel põhjusel preambuli õigusjõudu, tuleks kahelda ka konstitutsiooni ülejäänud tekstis leiduvate üldiselt formuleeritud sätete ning ka üldise sõnastusega nn. raamseaduste õiguslikus kehtivuses. Kui üldiselt formuleeritud normitekstist ei saaks tuleneda norme, siis ei saaks ka öelda, et neid eesmärke järgivad seadused konkretiseerivad preambuli üldisi sätteid ning omistavad neile õigusjõu, sest põhiseadusest madalamalseisev akt ei saa omistada konstitutsiooni tekstis sisalduvale sättele konstitutsioonilist õigusjõudu. Lisaks on preambulil kui põhiseaduse eessõnal veel üks oluline aspekt. Teda tuleb käsitleda Eesti ühiskonna baaskokkuleppena, mis tähendab seda, et need väärtused, mis preambulis on kirja pandud, ei ole vaidlustatavad ühe või teise poliitilise jõu poolt. Seda aspekti võib nimetada preambuli integratiivseks väärtuseks. Kokkuvõttes on seega “ka põhiseaduse preambulal … juriidiline kaal. Ta fikseerib need põhiprintsiibid, millele rajaneb antud riigikorraldus” (L.Hänni, teoses: Põhiseadus ja Põhiseaduse Assamblee, Tallinn 1997, lk. 943 viitega ekspertide selgitustele).
- Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus
Eestil on olnud 3 põhiseadust: 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). Lühiiseloomustused: Asutav Kogu võttis Eesti riigi esimese põhiseaduse vastu 15. juunil 1920 ja see oli pealkirjastatud „Eesti vabariigi põhiseadus”. Selle ametlik tekst avaldati 9. juuli 1920. a Riigi Teatajas (RT 1920, 113/114). Põhiseadus jõustus 21. detsembril 1920. Esimest põhiseadust võib iseloomustada kui demokraatliku rahvusliku õiguskorra tippakti. Selles põhiseaduses on esile tõstetud õigusriigi idee.
1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister. Riigivanema õigusi suurendati märgatavalt sai õiguse riiklikel kaalutlustel parlament laiali saata, piiratud kujul vetoõiguse, valitsuse moodustamise õiguse, seadluste vastuvõtmise õiguse ning kohtunike ametisse nimetamise õiguse. Riigivanem kutsus 1936. a detsembris valitud Rahvuskogu kokku 1937. a veebruaris ja kokkutulnud Rahvuskogule esitas riigivanem uue põhiseaduse eelnõu. Rahvuskogu võttiski vastu uue põhiseaduse, esitades töö tulemused riigivanemale. Riigivanem kuulutas põhiseaduse ja selle elluviimise seadused 17. augustil 1937 Kadrioru lossis pidulikult välja ja uus põhiseadus jõustus 1. jaanuaril 1938. 1937. a põhiseadus oli tublisti mahukam seni kehtinust. Nimelt sisaldas 1920. a põhiseadus 89 paragrahvi, aga 1937. a põhiseadus 150 paragrahvi. Põhiseaduses oli ulatuslik peatükk „Eesti kodanikkude õigused ja kohustused” 27 paragrahviga, samas kärbiti oluliselt rahva osalemist riigivõimu teostamisel.
- Millal ja kuidas võeti vastu kehtiv PS?
Kehtiv PS võeti vastu 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 28. juuni 1992. a rahvahääletusel.
- mitu korda ja mis asjus on 1992. a PS muudetud?
3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga põhimõtteliselt sisuliselt oli. Sellega anti Riigikogule võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust Õphiseaduse aluspõhimtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. Otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt. 2007.a preabula muudatus. See oli mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu. Selle muutatusega öeldi, et riik peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Tegelikult oli juba varem Riigikohus otsustanud, et eesti keel on eesti kultuuri lahutamatu osa. Võeti vastu kahe järjestikuse Riigikogu koosseisu poolt. 2011.a põhiseaduse muutus. Kaitseväe juhtimiskorraldust käsitlevate sätete muutmine. Selles muudatuses nähakse ette kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljajätmine Põhiseaduse tekstist, allutamaks kaitseväe juhtimise selgemalt Vabariigi Valitsusele. Muudeti kahe järjestikkuse Riigikogu koosseisu poolt.
- PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida)
1) - põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine rahvahääletusel;
2) - põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;
3) - põhiseaduse muutmise seaduse vastuvõtmine Riigikogu poolt kiireloomulisena (§ 163).
- PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu
1) R. Merusk (Eesti kohtunik Euroopa Inimõiguste „Põhiseadus ja selle järelvalve” Tallinn 1997 „Konstitutsionalism ja põhiõiguste ja vabaduste kaitse” Tallinn 2004
* Demokraatia
* Vabariiklus/ parlamentaarne vabariiklus
* Riigi ühtsus e unitaarriiklus
* *Seaduslikkus e legaalsus (demokratlik õigusriik)
* Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreerituse ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkuse põhimõte
* Võimude lahusus ja tasakaalustatus
* Sotsiaalriiklus ( ja demokraatlik õigusriik)
* Inimväärikus
2) H.Schneider (põhiseaduse järelvalve kolleegiumi nõunik) „Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õguslik loomus” Juridica nr 9, 1996
* Õiguslik järjepidevus
* Seadusandlikkus
* Vastutus
* Vastastikune usaldus
* Vabadus
* Võrdsus
* Vendlus
3) K. Merusk ( TÜ õigusteaduskonna dekaan) „Eesti konstitutsiooniõigusest” Tallinn 1998 lk 11 jj
* Õigusriigi põhimõte
* Võimude lahusus
* Rahva suveräänsus
* Vabariiklus
* Unitaarriiklus
4) U. Lõhmus „Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatu põhimõte Eesti õigussüsteemi osana” 1999, 9
* Õiguspärase ootuse põhimõte
* Õiguskindluse põhimõte
* Proportsionaalsuse põhimõte
* Võrdse kohtlemise põhimõte
* Legaalsuse põhimõte
5) T.Annus „Riigiõigus” 2001 lk 51 jj
* Demokraatia
* Parlamentaarne riigikord
* Õigusriiklus
* Sotsiaalriiklus
* Muud vabariik, unitaarriik, rahvusriik, põhiõiguste kaitse
6) R.Alexy „Põhiõigused Eesti põhiseaduses” lk 89 põhiseaduse § 10
* Inimväärikus
* Võrdsus
* Demokraatia
* Õigusriik
* Sotsiaalriik
* Eesti identiteet e rahvusriik
7. Aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seostud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon
8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus
1) Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib vaadelda kahes mõõtmes. Riigisisestes suhetes tähendab suveräänsus avaliku võimu teostamise monopoli. Avaliku võimu teostamine väljendub täitmiseks kohustuslike reeglite kehtestamises riigi poolt ja nende alusel isikutele kohustuste panemises.
2) Demokraatia alusidee on rahvasuveräänsus – kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas
- de facto; de iure
faktiliselt; juriidiliselt
- Õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid
Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus
- Kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus?
Küsimus põhiseaduse sissejuhatava osa, s.o preambuli vajalikkusest, tähtsusest ja õiguslikust loomusest on kindla vastuseta veel tänapäevalgi. Seda ühelt poolt seetõttu, et on riike, mille
põhiseadustes preambul puudub. See kehtib eeskätt Euroopa vanemate põhiseaduste kohta. Siia kuuluvad Norra 1914., Belgia 1831. ja Luksemburgi 1868. a põhiseadus. Seevastu Euroopa hilisemad, nn teise ja kolmanda laine põhiseadused, mis võeti vastu pärast II maailmasõda, on reeglina preambuliga varustatud. Erandiks on vaid Kreeka 1975. ning Rumeenia 1991. aasta põhiseadused. Teiselt poolt raskendab ühtse seisukoha kujundamist asjaolu, et olemasolevad põhiseaduse preambulid on sisu, ülesehituse ja vormi poolest omanäolised ning erineva regulatiivse toimega. Ajaloolises plaanis võib aga täheldada preambuliga põhiseaduste arvu pidevat kasvu.
- PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS)
- Rootsi põhiseadus koosneb neljast osast ehk aktist:
- Valitsemiskorra Akt (ingl k the Instrument of Government),
- Troonipärimise Akt (the Act of Succession),
- Ajakirjandusvabaduse Akt (the Freedom of the Press Act) ja
- Väljendusvabaduse Akt (the Fundamental Law on Freedom of Expression).
Lisaks põhiseadusele on Rootsis Riigipäeva Akt (Riksdag Act), mis on põhiseaduse ja tavaliste seaduste vahelüli. Muuhulgas sätestab see õigusakt Rootsi Riigipäeva töökorra.
Nagu ka Eesti põhiseaduse puhul on Rootsi konstitutsioon ülimuslik õigusakt – ükski teine seadus ei või olla vastuolus põhiseadusega.
- Saksamaa Suures pildis on PS jaotatud kahte suuremasse ossa, ning hõlmab endas 181 seadusartiklit. Esimene osa ( Art. 1 – 108 ) keskendub riigile, selle institutsioonidele ning üldiselt nende struktuuri, organisatoorse ning funktsionaalse toimimise korrale. Teine osa ( Art. 109 – 181 ) on pühendatud kodanikele ning nende omavahelistele suhetele. Siin kajastuvad ka tuntuimad ning tähtsaimad inim- ja põhiõigused.
- USAs on kodeeritud põhiseadus
- UKs on kodeerimata põhiseadus
- Šveitsis osaleb rahvas õigusloomes keskmiselt 4 korda aastas. Põhiseaduse muudatuste tegemisel valib rahvas, kas võtta muudatus vastu või mitte.
- Prantsusmaa/Iirimaa: Erinevalt Prantsuse põhiseadusest, ei sätesta Iirimaa konstitutsioon parlamendi õigusi Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes. Samuti ei käsitle Iiri
konstitutsioon Euroopa vahistamiskäsku nagu artikkel 88-2 Prantsusmaa põhiseaduses. Samas ei kinnita Prantsusmaa põhiseadus oma kohasust Lissaboni leppega nagu artikkel 29.4.6 Iirimaa konstitutsioonis.
- Kas USA president valitakse otse?
USA president valitakse valijameeste poolt.
- Kas K. Päts valiti otse?
Konstantin Päts kasutas oma võimupositsiooni ära peaministrina riigivanema ülesannetes. Enne kui jõudsid toimuda uue põhiseaduse kohased valimised, võttis Päts 12. märtsil 1934 vastu dekreedi kaitseseisukorra kohta ning haaras võimu. Kuni uue põhiseaduse rakendumiseni valitses Päts dekreetide abil.
- jaanuaril 1938 jõustus uus põhiseadus, mille alusel toimusid Riigikogu valimised, samuti valis Riigivolikogu, Riiginõukogu ja kohalike omavalitsuste esinduskogu ühiskoosolek presidendi, kelleks sai Päts.
- Subsidiaarsuse põhimõte EL õiguses.
Subsidiaarsuse põhimõte (ka lähimuspõhimõte) on ELi üks keskseid printsiipe, mille kohaselt ELi poliitilised otsused tuleb alati teha madalaimal võimalikul haldus- ja poliitilisel tasandil ning võimalikult lähedal kodanikele. Kui välja arvata ELi ainupädevuse valdkonnad, tähendab see, et EL saab tegutseda üksnes juhul, kui kõnesolevat õigusakti on parem rakendada ELi kui riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil.
- PSTS olemus (muutmise kord, asend normihierarhias, seos preambuli ja aluspõhimõtetega)
Põhiseaduse täiendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse küll jätkuvalt põhiseadust, kuid seda arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.
Põhiseaduse täiendamise seaduse vastuvõtmisel ei delegeeriud Eesti rahvas riigivõimuvolitusi EL-le piiramatu ulatuses.
§ 3 sätestab, et seadust saab muuta vaid rahvahääletusega.
- Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv?
Eesti põhiseaduse paragrahv 105 alusel on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv.
- Rahvaalgatuse sisu ja tüübid, näiteid
Rahvaalgatus võib seisneda nii teatava arvu kodanike nõudes arutada mingit küsimust, eelkõige seaduseelnõu, parlamendis, kui ka nõudes viia mingis küsimuses läbi rahvahääletus. Rahvaalgatuse instituuti PS ette ei näe, kuid pärast PS jõustumist on Riigikogu korduvalt arutanud eelnõu, millega on algatajad soovinud rahvaalgatuse sätestamist põhiseaduses. Üldiselt eristatakse kahte tüüpi rahvaalgatusi. Esimene neist võib tagasilükkamise korral tuua kaasa seadusandliku kogu tagasiastumise ja erakorralised valimised. Teine ehk initsieeriv rahvaalgatus selliseid fataalseid arenguid ei põhjusta. Initsieerida võib nii uue seaduse kui mõne seaduse muutmise kui ka mõne seaduse kehtetuks tunnistamise eelnõu.
