Kirjanduse küsimused Flashcards

1
Q

Mida annab ilukirjandus maailmatunnetusele juurde?

A

Ilukirjandus pakub maailmatunnetusele juurde uusi perspektiive ja emotsioonide kogemust ning muudab lugeja suhtumist maailma, teistesse inimestesse ja iseendasse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Mis on fiktsioonileping?

A

Valmidus tunnustada teose maailma ning mitte nõuda selle vastavust tava reaalsusega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Mis on iseloomulik ajalookirjutusele?

A

Ajalookirjutusele on iseloomulik, et lugu konstrueeritakse sündmustest, mida hiljem tõlgendatakse.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Mis on siirdkõne?

A

Tegelase sõnade ja mõtete edastamine otsekõne märke kasutamata.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Milles seisneb kirjanduse väärtus?

A

Kirjandus pakub meile emotsionaalset kaasaelamist, uusi vaatenurki ning võimalust mõista ja kogeda erinevaid elukogemusi, aitab meil avardada oma maailmapilti ja süvendada oma empaatiavõimet.

Kirjandus kui ühiskondliku väärtuse kandja- ühendab kogukonda
Kirjandus on ajaloolise väärtuse kandja- kannab ajastu vaimu(olemust, mõtteid, suhteid)
Kirjandus on moraalse väärtuse kandja- süvendab empaatiavõimet ning hea ja kurja tundmise oskust ning eetilist taju.
Kirjandus on rahvuskultuurilise väärtuse kandja- vahendavad rahvuse põhiomadusi
Kirjandus on maailmakulturilise väärtuse kandja- klassikad
Kirjandus on keelelise väärtuse kandja- keelega mängimine
Kirjandus kui tundelise väärtuse kandja- uued perspektiivid ja kogemused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Mis on retseptsiooniesteetika? Teada kaht olulisemat selle suuna esindajat.

A

Uurimisvaldkond, mis uurib lugejat ning seda, kuidas ta teose vastu võtab. Tuntumad esindajad on Wolfgang Iser ja Hans Robert Jauss.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Mis on ootuste horisont?

A

Lugeja teatav komplekt eel hoiakuid kirjanduse suhtes.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Mis on lugemismudel?

A

Tähenduskiht, mille konkreetne lugeja või lugejate põlvkond teose tõlgendamiseks valib.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Mis on tekstikeskse vaatenurga aluspõhimõte?

A

Teksti tähendust otsitakse tekstist endast, mitte ei tuletata autori eluloost või kirjandusloost.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Millest koosneb lugu?

A

Lugu koosneb tegelastest ja sündmustest ning nende jutustamisest.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Mis on narratoloogia?

A

Kirjanduse haru, mis uurib loo jutustamist ja selle seoseid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Kuidas saab liigitada vaatepunkte?

A
  1. Hinnanguline ehk ideoloogiline vaatepunkt
  2. Fraseoloogiline vaatepunkt
  3. Ajalis-ruumilis vaatepunkt
  4. Psühholoogiline vaatepunkt
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Kuidas saad aru mõistetest “implitsiitne autor” ja implitsiitne lugeja”?

A

Implitsiitne autor on teksti põhjal konstrueeritud kujutlus autorist ja implitsiitne lugeja on kujutlus lugejast kellele võiks see teks meeldida.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Kuidas saad aru hinnangulisest e ideoloogilisest, fraseoloogilisest, ajalis-ruumilisest ja psühholoogilisest vaatepunktist?

A

Hinnanguline e ideoloogiline vaatepunkt võib kuuluda autorile, jutustajale või tegelasele. Ilmuvad tema põhimõtted ja maailmavaade.

Fraseoloogiline vaatepunkt avaldub keelekasutuses. Võidakse kasutada siirdkõne mis viita mõne tegelase kõnepruugile.

Ajalis-ruumilis vaatepunktis võivad samadest sündmustest kõneleda eri aegades ja kohtades paiknevad jutustajad või tegelased.

Psühholoogiline vaatepunkt ilmneb, kui jutustaja lähtub tegelase või jutustaja meelelistest tajudest ja mõtetest.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Kuidas saad aru jutustamise aja ja loo aja suhtest?

A

Loo aeg on sündmuse toimumisele kuluv aeg, teksti aeg on teksti pikkus, mis kulub sündmustest jutustamiseks. Kui teksti aeg ja loo aeg kokku langevad nimetatakse seda stseeniks.Stseen on nt dialoog.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Mida tähendab kronotoop?

A

Kronotoop on tekstis aja ja ruumi omavaheline suhe

17
Q

Mis on intertekstuaalsus?

A

Mõiste, mis viitab tekstide omavahelisele suhtele ja vastastikusele mõjutamisele.

18
Q

Mis on allusioon?

A

Allusioon - varjatud viide mingile teksti välisele objektile või teisele tekstile. See toimib ainult siis kui lugeja vihjet mõistab ja ära tunneb.

19
Q

Mis on paroodia?

A

Paroodia - rajaneb teise teksti jäljendamisel eesmärgiga pilgata, naeruvääristada või kommenteerida.

20
Q

Mis on travestia?

A

Travestia - säilitatakse tõsine või ülev sisu ning valatakse see koomiliste vormi.

21
Q

Mis on iseloomulik kirjanduse põhiliikidele, s.h lüürikale?

A

Proosa - Tegelased ja jutustaja, lugu, tavapärane keelekasutus, nt romaan, novell ja eepos,kujutab reaalsust või siis veenvalt mingit teist reaalsust.
Lüürika - rütm, riim, metafoorid ja kujundlik keel. Luuletus võib olla lühike või pikk ning selle eesmärk on sageli emotsioonide või ideede intensiivne väljendamine, nt haiku, sonett.
Draama - Jaguneb stseenideks, dialoogid, mõeldud lavastamiseks, nt komöödia ja tragöödia.

22
Q

Mis on siire e anžambmaan?

A

Lausekujund, kus tervik mõte jaotatakse erinevate värsside vahele.

23
Q

Epiteet

A

iseloomustav või kaunistav sõna

24
Q

Võrdlus

A

kahe nähtuse ühiste tunnuste kõrvutamine

25
Q

Hüperbool

A

kunstiline liialdus

26
Q

Litootes

A

kunstiline vähendus

27
Q

Oksüümoron

A

kõnekujund, mis ühendab vastandlikud mõisted

28
Q

Metafoor

A

kahe tähenduslikult kauge nähtuse kõrvutamine võrdlust kasutamata

29
Q

Personifikatsioon

A

isikustamine

30
Q

Metonüümia

A

kõnekujund, mille puhul objekti nimetatakse teisiti, kasutades asendajana tähenduslikult lähedase või osalt kattuva objekti nimetusega.

31
Q

Mis on iseloomulik romantismile kirjanduses?

A

Eemaldumine reaalsusest, mineviku idealiseerimine

#individualism
#müstika (igatsus absoluudi lõpmatu või igaviku järele)
#absoluudi tasumiseni üritati jõuda armastuse, müstilise looduse kultuse, kunsti ja religiooni kaudu
väärtustati tundeid ja vabaduseiha
#autorit mõisteti meediumina e vahendajana absoluudi ja inimeste vahel

32
Q

Mis on iseloomulik positivismile kirjandusteaduses?

A

püüti seletada autori elulooliste faktidega.

#filosoofiline narratiivsus
#analüüs piirdus autori elulooliste faktide ja elukäigu sarnasustega teose tegevustikus
#ei käsitle kirjandust kunstina
#teaduslik mõtteviis
#eksisteerib 1 objektiivne sotsiaalne reaalsus
#Sotsiaalseid nähtusi on võimalik vaadelda ja mõõta loodus teaduslike meetoditega.

33
Q

Kuidas seostuvad uued teosed ajastu, traditsiooni ja rahvuskirjandusega?

A

Uued teosed peegeldavad oma ajastu kultuurilisi, sotsiaalseid ja poliitilisi mõjusid. Traditsiooni suhtes võivad need jätkata varasemate kirjandusvoolude mõjutusi või neist eristuda.
Rahvuskirjanduse kontekstis kajastavad uued teosed rahvuskultuuri, keele ja identiteedi küsimusi.

34
Q

Miks on rahvuskirjanduses vaja uusi kirjanikke?

A

Uute kirjanike lisandumine rahvuskirjandusse toob kaasa värsked perspektiivid, mitmekesisema lugudevaliku ja peegeldab kaasaegse ühiskonna arengut. Lisaks jäädvustab selle ajastu olemuse ja mõtted.

35
Q

Mida tähendab hermeneutika kirjandusteaduses?

A

Tekstide mõistmise reeglid (Friedrich Schleiermacher-rajaja)

#Loomulik oli ka teksti mittemõistmine
#Teksti mõistetakse kui tervikut
#Grammatiline mõistmine-keelest arusaamine
#Psühholoogiline mõistmine-püüd elada sisse autori vaimuilma mõistmaks tema mõtteviisi.
#Hermeneutiline ring: terviku mõistmine osa kaudu ja osa mõistmine terviku kaudu
#Teos ei sõltu autorist
#Teksti tõlkimisel tuleb iga kord uus tähendus

36
Q

olulisemate seisukohtade muutumisele hermeneutikas

A

1.Schleiermacher käsitles teost nii, et tuleb tabada autoripoolset tähendust.
2.Dilthey käsitles kommunikatsiooniprotsessina.
Heidegger häsitles, et iga teos loob omaette maailma, ei sõltu autorist.
3.Gadamer käsitles, et teosel ei ole ühte tähendust, iga lugeja tajub teost erinevalt.