FLA kordamisküsimused Flashcards

1
Q

Mis on loodus?

A

Loodus on kõik füüsilised objektid ning nende omadused ja nendevahelised suhted, mis ei ole inimese poolt teadlikult tehtud. Looduse hulka kuulub nii orgaaniline ehk elusloodus kui ka anorgaaniline ehk eluta loodus.
Loodus on inimest ümbritsev ja temast sõltumatult eksisteeriv keskkond.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Millest loodus koosneb?

A

Loodus koosneb ainetest ja väljadest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?

A

Maailm on kõik see, mis ümbritseb konkreetset inimest samamoodi nagu kõiki teisi. Maa on meie planeet, kus me elame ja ilm on atmosfääri.
Sõna “maailm” pärineb vanast germaani keelest, kus “maa” tähendas maa-alust ja “ilm” tähendas maapealset. Need kaks sõna ühendati et kirjeldada kogu meie planeeti ja selle ümbrust.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib?

A

Loodus toimib vastavalt loodusteadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid loodusteaduslikke uurimismeetodeid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Mis on loodusteaduslik uurimismeetod?

A

Loodusteaduslik uurimismeetod on viis kuidas teadlased koguvad ja analüüsivad andmeid, et mõista loodusnähtusi.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Mis on loodusseadus?

A

Loodusseadus on reegel või muster mida looduses järgitakse näiteks nagu gravitatsioon.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Mis on füüsikaseadus?

A

Füüsikaseadus on loodusseadus, mis kirjeldab füüsikalisi nähtusi näiteks nagu liikumine, energia ja aine.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb?

A

Vaatleja on inimene, kes vaatleb ja jälgib ümbritsevat maailma. Ta võib vaadelda loomi, loodus nähtusi, astronoomilisi sündmusi jne. Vaatleja vaatleb, et saada teadmisi ja mõista paremini maailma toimimist.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Mille poolest erineb inimene ülejäänust elus- ja eluta maailmast?

A

Inimene on ainus, kes saab olla vaatleja rollis, kuna tal on ainsana olemas kõik vaatleja tunnused. (vaba tahte olemasolu, aistingute saamise võime, võime salvestada infot ja võime konstrueerida mõtteseoseid)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Mis on vaatlus?

A

Vaatlus on tähelepanekute tegemine looduse kohta meeleelundite abil. Protsessi kohta kogutakse infot, sellese sekkumata. Vaatlusel on kindel eesmärk, metoodika, kasutatakse mõõteriistu ja tulemused fikseeritakse.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Mille poolest võivad vaatlused erineda?

A

Vaatlused võivad erineda vaadeldava objekti / meetodi / eesmärgi / kestuse ja tulemuse poolest.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Mis on katse, mis on eksperiment? Miks neid tehakse?

A

Katse ja eksperiment on samad asjad!!!! Teaduslik meetod, mille käigus manipuleeritakse teatud muutujatega ja mõõdetakse nende mõju.
Tehakse, et koguda uut teavet ja kontrollida hüpoteese. Eesmärgiks on välja selgitada põhjuslikud seosed, mõista nähtusi ja luua alus uute teooriate ja teadmiste arendamiseks.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Mida teha vaatlusest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha?

A

Saadud andemid tuleb kirja panna ning analüüsida ja võrrelda neid andmeid hüpoteesiga.
Mõistlik oleks panna andmed kuhugi kirja ja võimalusel koostada nende põhjal graafik või mõni muu üldine tabel. Seda on kõige kergem teha excelis. Kui, aga tulemusi on kergem sõnaliselt üles kirjutada, siis on parem kasutada wordi. Nüüd kui andmed kirjas tuleb teha järeldus, et saada vastus hüpoteesile.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Mis on loodusteadus?

A

Loodusteadus on teadus, mis annab loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning suudab pädevalt ennustada uute nähtuste olemasolu.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad?

A

On olemas: geograafia (uurimisobjektiks Maa pind ja sellel toimuvad protsessid), bioloogia (uurimisobjektiks on elavas looduses toimuvad protsessid), keemia (uurimisobjektiks ainete vahelised protsessid) ja füüsika.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Mis on nähtavushorisont? Millest see sõltub? Kuidas seda arendada?

A

Nähtavushorisont on piir, kuni milleni vaatlejal on teadmised füüsikaliste objektide kohta. See sõltub vaatlusvahendite olemasolust. Seda saab arendada uurides uusi ja tundmatuid asju.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Mis vahet on mikro-, makro- ja megamaailma uurimisobjektidel?

A

MIKRO - inimesest mõõtmete poolest palju väiksemad objektid, jääb alla 1 mikromeetri. (nt molekul)
MAKRO - inimesest mõõtmete poolest mitte väga erinevad objektid, võib uurida nägemis meelega vahetult ilma abivahenditeta või katsete abil. (nt inimene)
MEGA - inimesest mõõtmete poolest palju suuremad objektid, üle 1 megameetri. (nt Maa läbimõõt)

18
Q

Miks mõõtmine on oluline?

A

Mõõtmine on vajalik ja oluline, et anda põhjendatud hinnang füüsikalise suuruse väärtusele või et anda konkreetne väärtus mingi objekti kohta.

19
Q

Millised võivad olla raskused mõõtmisel?

A

Raskused mõõtmisel: ebatäpne mõõtevahend või mõõteriist; mõõdetav keha on muutunud, mõõtjas on viga

20
Q

Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?

A

Mõõtmiseks on vaja mõõteriista, mille peal on täpne mõõteskaala, kus on täpsed mõõtmed (mõõtühikud).

21
Q

Mis on mõõtmine?

A

Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse võrdlemine mõõtühikuga.

22
Q

Mis on mõõteriist?

A

Mõõteriist on vahend, millega saab mõõta füüsikalist suurust kokkulepitud mõõtühikutes.

23
Q

Mis on mõõtühik?

A

Mõõtühik on füüsikalise suuruse konkreetne väärtus, mida kokkuleppeliselt kasutatakse sama suuruse teiste väärtuste arvuliseks iseloomustamiseks.

24
Q

Mis on SI ja milles on selle olulisus?

A

SI on Rahvusvaheliste Mõõtühikute Süsteem, seal on seitse kokkulepitud põhiühikut, mida kasutatakse ülemaailmselt ning nendest ühikutest saab tuletada kõik teised ühikud.

25
Q

Millised on SI ühikud?

A

SI põhiühikud on meeter (1m), sekund (1s), kilogramm (1kg), amper (1A), kelvin (1K), kandela (1col) ja mool (1mol).

26
Q

Mis on mudel?

A

Mudel on loodusobjekti lihtsustus, kus jäetakse arvestamata kõik antud kontekstis mitteoluline ja rõhutatakse neid omadusi, mis on olulised.

27
Q

Miks mudeleid kasutatakse?

A

Mudelite abil on võimalik originaal objekti lihtsam mõõta ja uurida.

28
Q

Mis on füüsikalised objektid?

A

Füüsikalised objektid on uuritavad kehad, väljad ja nähtused.

29
Q

Millised võivad olla objektide omadused?

A

1)NIMELISED OMADUSED- omadused, mida saab väljendada sõnaliselt, järjestamine pole võimalik. (nt sugu, värvus)
2) JÄRJESTATAVAD OMADUSED- saab omistada järjenumbri järgi, kuid need on vaid kokkuleppelised ning nendega pole võimalik sooritada matemaatilisi tehteid. (nt skaalade astmed)
3) KVANTILISED DISKREETSED OMADUSED- saab iseloomustada (täpse) arvuga, kuid arvudel peab olema kindel väärtus. (nt prootonite arv tuumas)
4) KVANTITATIIVSED PIDEVAD OMADUSED- saab kirjeldada (täpse) reaalarvulise väärtusega ning võimalike väärtuste arv on lõpmatu. (nt mass)

30
Q

Milline on matemaatika ja füüsika seos? Mis on nende erinevus?

A

Füüsikas ja matemaatikas on olemas definitsioonid, valemid, tõestused ja arvutusülesanded. Füüsika toetub matemaatikale. Matemaatika on igasuguste arvuliste kirjelduste universaalne keel, füüsika aga on loodusteadus, loodust kirjeldavate kujutluste süsteem.

31
Q

Mida loetakse füüsikas üldmudeliks? Mis on neis ühist?

A

See on kõige üldisem loodusteaduslik mudel. See rõhutab loodusobjekti ainult neid omadusi, mis on antud kontekstis olulised.Neid mudeleid kasutavad laialdaselt ka teised loodusteadused.

32
Q

Mis on aine ja välja erinevus?

A

Aine ja välja erinevus seisneb selles, et aine on mateeria, mis võtab ruumi ja omab massi, samas kui välja võib kirjeldada kui ruumis levivat jõudu või energia vormi. Näiteid väljadest: magnetväli, elektriväli.

33
Q

Mis on printsiibid?

A

Printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus.

34
Q

Mis on aksioomid?

A

Aksioom on matemaatiliste teooriate aluseks olevad ilmselged ja tõestust mitte vajavad väited.

35
Q

Millised printsiibid on füüsikas kõige üldisemad?

A

Füüsikas on kõige üldisemad printsiibid miks-küsimuste ahelate lõpud, sest need vastavad absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele.

36
Q

Mida tähendab energia jäävus?

A

Energia jäävuse seadus väidab, et energiat ei saa toota või hävitada. See on kogu aeg olemas. Energiat saab muundada teiseks liigiks või kuhugi salvestada, nt Päikeselt tulev soojusenergia muundub päikesepaneele tabades elektrienergiaks ning seda elektrit saab salvestada nt patareidesse.

37
Q

Kus kehtivad loodusseadused?

A

Loodusseadused kehtivad kogu universumis. Need seadused kirjeldavad looduse toimimist ja reegleid, nt gravitatsioon.

38
Q

Mis on põhjuslikkus?

A

Põhjuslikkus on olukord kus üks sündmus toob endaga kaasa teise ehk tagajärje.

39
Q

Kuidas põhjuslikkust liigitatakse?

A

Põhjuslikkust liigitatakse kahte moodi ruumiline ja ajaline (e kronoloogiline). Ruumilist põhjuslikkust saab vaadata nii et vaadeldav ese koosneb veel väiksematest osadest, nt paljud liivaterad koos on põhjuseks liivahunniku tekkimiseks või aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Seda saame vaadata samal ajal kuna liivahunnik koosneb liivast.
Ajaline põhjuslikkus tähendab, et sündmuste toimumise vahel on aeg ja neid sündmuste järjekordi ei saa muuta, nt muna veereb laualt, kukub maha ja puruneb. Seda sündmust ei saa vaadata samal ajal kuna nende vahel on aeg, millal nad juhtuvad.

40
Q

Kuidas põhjuslikkust liigitatakse võimalike tagajärgede arvu järgi?

A

Põhjuslikkus tagajärgede järgi:
*Fatalistlik, üks kindel tagajärg, nt v=s/t, tuleb kindel vastus füüsika tunnis, aga mitte looduses (vt õp lk 111 täpsustuseks).
*Juhuslik, võimalikke tagajärgi on lõplik ja kindel arv, aga me ei saa täpselt ennustada mis juhtub, nt täringuvise.
*Kaootiline, tagajärg pole eelnevalt täpselt määratav ega pärast täpselt korratav, nt õnnevalamine.
*Näiv, pole tegelikku seost esmase sündmuse ja põhjuse vahel, vaid mängib rolli mingi teine märkamata jäänud põhjus, nt astroloogia või mustkunstniku trikid.
*Tahteline, oma tahtele alluv, nt otsus püsti tõusta või kätt liigutada.