Dünaamika kordamine Flashcards

1
Q

Mida uurib dünaamika?

A

Dünaamika on mehhaanika haru, mis uurib kuidas liikumine tekib ja erinevate mõjude tagajärjel muutub. Näiteks saab arvutada, millise kiiruse saavutab vihmapiisk, mida kiirendab Maa külgetõmbejõud ja pidurdab õhutakistus.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Mis on vastastikmõju olemasolu tunnuseks?

A

Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloom, nt kui auto sõidab vastu suurt puud, siis muutub auto kuju.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Mida väidab Newtoni I seadus?

A

Kui kehale mõjuvate jõudude resultant on null on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nt Jalgpall ei lenda ise väravasse kui keegi seda jalaga väravapoole ei löö.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Mida väidab Newtoni II seadus?

A

kehale mõjuv jõud võrdub keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega: F = m · a. Nt mida raskem on kelk, seda rohkem peab jõudu rakendama, et kelku kiirendada.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Mida väidab Newtoni III seadus?

A

kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. Nt kui toetame redeli vastu seina, siis mõjutab sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal ega kuku seinast läbi.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Mis on inerts?

A

Nähtus kus kõik kehad püüavad oma liikumisseisundit säilitada.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Mis on mass?

A

Mass on keha inertsuse mõõt.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Mis on jõud ja millega mõõdetakse jõudu?

A

Jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt. Jõudu mõõdetakse selle poolt tekitatud deformatsiooni ja kiirenduse kaudu. Nt dünomomeeter näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kuidas liigub keha, kui talle mõjub mingi jõud?

A

Keha liigub vastavalt teda mõjutavale jõule

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Mis on impulss? Kuidas seletada impulsi jäävuse seadust?

A

Impulss ehk liikumishulk ehk purustusjõud on keha massi ja kiiruse korrutis. Väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulss sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Nt kinnitamata paadist välja kaldapoole hüpates, et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, liigub paat samalajal vastassuunda ehk eemaldub kaldast.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Kuidas liigub keha, kui talle ei mõju summaarselt ükski jõud?

A

Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Mida väidab gravitatsiooniseadus?

A

Kaks punktmassi tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Nt gravitatsioonijõud Kuu ja Päikesega põhjustab maaailmamere tõuse ja mõõnu.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Mis on raskusjõud?

A

Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes muu taevakeha tõmbab endapoole selle lähedal asuvaid kehi. Tänu sellele kukuvad kõik kehad alla Maa keskpunkti poole.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Mis on kaal?

A

Kaal on jõud, millega keha mõjutab alust või riputusvahendit.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Mis vahe on raskusjõul ja kaalul?

A

Raskusjõud mõjutab keha, aga keha kaal mõjutab keha alust või, nt tooli millel õpilane istub.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Mis vahe on kaalul ja massil?

A

Kaalu mõõdetakse njuutonites ja massi kilogrammides. Erinevalt massist sõltub Kaal massist ja gravitatsioonikiirendusest.

15
Q

Kuidas muutub keha kaal kui keha liigub kiirendusega üles poole / alla poole (ülekoormus, alakoormus)?

A

Kui tegemist on ülekoormusega on kaal raskusjõust suurem, alakoormusega on vastupidi. Nt tunneme liftis üles tõustes ülekoormust ja lõpus alakoormust.