Eesti keele ajalugu

Question 1

1. Mida uurib kirjakeele ajalugu?

Answer 1

Kirjutatud (nii trükitud kui ka käsikirjas) tekstide keelekasutust ja kirjakeele ühtlustamist ning normimist puudutavaid seisukohti.

Question 2

3. Millised olid esimesed eestikeelsed kirjapanekud?

Answer 2

HenrikuLiivimaa kroonika
Taani hindamisraamat (Liber Census Daniae)

Question 2

2. Milliseid perioode eristatakse eesti kirjakeele kujunemisloos?

Answer 2

1.Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane) -1680 aastani
2.Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (1 ühtlustatud kirjakeele variant) 1680-1843
3.Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane) 1843-tänapäev

Question 3

4. Millised eestikeelsed tekstid on säilinud 16. sajandist?

Answer 3

Tekstid, mis on seotud luterliku reformatsiooni levikuga.(usutekstid)
Kullamaa vakuraamat
Simon Wanradti ja Johann Koelli luterlik katekismus 1535.
Lühikesed juriidilised tekstid

Question 4

6. Millised olid 17. sajandi olulisemad eestikeelsed raamatud?

Answer 4

Forseliuse aabits 1685.a
Johann Hornungi “Grammatica Esthonica” 1693
lõunaeestikeelne uus testament “Western Testament” 1686.a põhitöö tegid Andreas ja Adrian Virginuis.

Question 4

5. Millised tegurid mõjutasid varaseimat eesti kirjakeelt?

Answer 4

Reformatsioon ehk ristiusu kombetalitusi tuli läbi viia emakeeles-rahvast tuli harida, et inimesed mõistaksid jumalasõna. Ustekstide tõlkimiseks tuli luua eesti keele grammatika.
Grammatikakoostajate vilets keeleoskus-rohked eksimused ja üldistused keelekirjelduses.
Polnud keelereegleid ja norminguid: suur varieeruvus nii kirjaviisis kui ka vormistikus. Abstraktse sõnavara puudumine ja saksa keele esskuju.

Question 5

7. Mis on tunnuslik vanale kirjaviisile ehk Forseliuse kirjaviisile?

Answer 5

1.Võõrtähtede kasutuse vähendamine
2. h ärajätmine täishääliku pikkuse märgina (kool-kohl)
3.rõhulise lahtise silbi pikk TH kirjutatakse ühe tähega (ramat-raamat)
4.Rõhulise lahtise silbi lühikest TH kut märgib järgneva KH kirjutamine kahe tähega (sigga-siga)
5.Rõhulise kinnise silbi pikk TH kirjutatakse kahe tähega nt saan, meel

Question 6

8. Mida olulist said teada eestikeelse piibli ja selle ilmumise kohta 1739?

Answer 6

Piibli tõlkimine algas 17.sajandil. 1720.-1730.aastatel tõlkis ja redigeeris pastorkond seda ühendatud jõududega.
Piibel “Piibli Ramat, se on keik se Jummala Sanna” ilmus 1739 ja seda trükiti 6015 eksemplari. Juurdus vana kirjaviis.
* Piibel ühtlustas kirjakeelt
* Piibel avardas rahva silmaringi
*Piibel kujundas arusaama raamatukeelest ja -stiilist
*Piibel taotles lihtsust ja rahvapärasust
*Piibel rikastas rahva sõnavara

Question 7

9. Millised olulised sõnaraamatud ja grammatikad ilmusid 18. sajandi esimesel poolel?

Answer 7

1730.-Salomo Heinrich Vestringi “Eesti-saksa sõnaraamat”
1732.-Anton Thor Helle põhjaeesti keele grammatika “lühike sissejuhatus eesti keelde”

Question 7

11. Missuguseid näiteid oskad tuua eestikeelse ilukirjanduse alguse kohta 18. sajandil?

Answer 7

Jutukirjanikud: Friedrich Gustav Arvelius, Friedrich Wilhelm von Willmann, Otto Reinhold von Holtz ja Johann Wilhelm Ludwig von Luce.
FR.W.von Willmann “Juttud ja teggud”
F.G.Arvelius “Üks kaunis jutto-ja Öppetusse-ramat”+”Ramma Josepi Hädda-ja abbi ramat”
Luce “Juhhataja Piibli ramato sisse” “Sarema Jutto ramat”

Question 8

10. Millist muud rahvavalgustuslikku kirjasõna ilmus 18. sajandil?

Answer 8

Ilmalik kirjandus. Pietistlik kirjasõna. kalendriseeria. perioodika algus.(hügieen tervisehoid)

Question 9

12. Kuidas iseloomustad 18. sajandi eesti kirjakeelt?

Answer 9

Valdavalt kasutusel vana kirjaviis. Tänu piiblile ühtlustub kirjakeel, piiblikeel eeskujuks
Kõrgstiilne ja lauseehituslik võõrmõjudega raamatukeel, hakati avaldama poolilmalikku jutukirjandust
Lõunaeesti kirjakeele vähehaaval taandumine, põhjaeesti kirjakeele muutus laiemalt kasutatavaks ka Lõuna-eesti murdealal.

Question 10

13. Mida olulist said teada uue kirjaviisi kohta 19. sajandil?

Answer 10

Uue kirjaviisi alusepanijaks oli Eduard Ahrens, kes lähtus esimest korda grammatikas soome keelest. Keelenähtusete analüüsil lähtus ta eesti rahvakeele süsteemist. Ahrens leidis, et just soomepärane kirjaviis võimaldab vahet teha häälikute pikkusel. Eesmärgiks oli kasutusele võtta lihtsam kirjaviis eeskätt kirikukirjanduse edendamiseks ja selle paremaks levimiseks rahva seas. Ise ta veel järjekindlalt uut kirjaviisi ei kasutanud.

Question 11

14. Mille poolest on oluline Otto Wilhelm Masing?

Answer 11

Otto Wilhelm Masing oli pastor ja literaat, kes püüdis oma tekstides lisamärkide abil keelt eestlastele arusaadavamaks teha, mis kasutusele ei tulnud. Kuid ta tõi eesti keelde õ tähemärgi ja hakkas välja andma Marahwa Näddala-Lehte, millega tõi eestikeelde uut sõnavara.

Question 12

15. Mida olulist said teada F. R. Kreutzwaldi kohta uue kirjaviisi juurutajana?

Answer 12

Kreutzwald oli uue kirjaviisi propageerija, põhjaeestilise ühiskeele pooldaja ja sõnavara rikastaja.
Kreutzwaldi põhimõtted:
*kirjakeel olgu rahvapärane
*vaba kitsast murdelisusest
*Esialgu suhtus Ahrensi kirjaviisi kriitiliselt, kuid hiljem veendus uuesnduste kõlblikuses
Kreutzwald arendas teadlikult eesti keele sõnavara

Question 13

16. Miks peetakse esimeseks eesti keele professionaalseks uurijaks F. J. Wiedemanni?

Answer 13

Alates 1861 aastast pühendus ta eesti keele murdeliste erijoonte kirjeldamisele. 1869.aastal andis ta välja “Eesti-Saksa sõnaraamatu”, mille koostamiseks oli Wiedemann ise kogunud keelematerjali. Sõnaraamat on ülimalt põhjalik ja sisaldab umbes 50 000 sõna koos tähendus seletustega. Wiedemanni sõnaraamat on aluseks eesti murdematerjali kogumisel. Ta on 19.saj suurim fennougrist.

Question 14

17. Milles väljendus M. Veske panus eesti keele uurimisse ja arendamisse?

Answer 14

Ta oli esimene teaduskraadiga eestlasest keeleteadlane ja eesti keele süvauurija. Tema 1879.aastal välja antud teos “Eesti keele healte õpetus” tõstab teaduslikult kirjaviisi III välte kirjas edasiandmise probleemi.

Question 15

18. Kuidas rikastas K. A. Hermann eesti keelt?

Answer 15

1884 keeleõpetus “Eesti keele Grammatika “ ja 1896 ilmus järjena “Eesti keele Lause-õpetus”. Tegemist oli esimese eestikeelse grammatika käsitlusega. Paljud Hermanni keeleterminitest on tänapäevani säilinud ning tänapäeva eesti keeles palju Hermanni loodud sõnu.

Question 16

19. Mida olulist said teada 20. sajandi alguse keelekonverentside kohta?

Answer 16

Esimene Eesti kirjakeele konverents toimus Tapal 30.mail 1908. Seal arutati kirjaviisi häälduspärasust ning arvati et häälduselt täpne kirjaviis muudab kirjakeele liiga keeruliseks. 1909.aastal arutati Tartus h hääliku sõna alguses küsimust. 1910.a Tallinnas otsustati, et kirjakeelde sobib sid-lõpuline mitmuse osastav ja lühike ilma käände lõputa sisseütlev. 1911. a Tartus arutati võõrsõnade ja võõrnimede õigekirjutust ja sõnastati sihitise kasutamise reeglid. Konverentside tulemused võttis kokku J.V.Veski brosüür “Eesti kirjakeele reeglid” (1912)

Question 17

20. Milles seisneb J. Aaviku olulisus keeleuuendajana?

Answer 17

Johannes Aavik uuendas nii sõnavara kui ka grammatikat.Tema keelekorraldsute põhimõtteks oli sõna otstarbekohasus, ilu ja omapärasus. Keeleuuendus grammatikas:
1) i-mitmuse vormid de-mitmuse asemel
2) lühike sisseütlev -sse asemel
3)Kõige ülivõrde asemel lühike ülivõrre
4)elustas viisiütleva vormi (nt suuri silmi, avasui)
5) ühesõnalised tingiv ja kaudne kõneviis
6) maks-vormi kasutusele võtt

Question 18

21. Kas oskad nimetada 10 Aaviku uudissõna, mis on tänapäevani eesti keeles kasutuses?

Answer 18

loeng, hurmama, kiinduma, tõhus, üksmeelne, raev, hetk, seik, esimees, osakond

Question 19

22. Milles seisneb J. V. Veski olulisus keelekorraldajana?

Answer 19

Pidas oluliseks kirjakeele rahvapärasust, süsteemsust ja terminoloogia täpsust.. Ta ei pooldanud keele järsku arendamist, vaid uskus, et keeles on kõik juba olemas.
Veski pidas oluliseks tarbe-ja teaduskeele arendamist. Tänu Veski süsteemsele ja reeglipärasele lähenemisele, hakati ülikoolides välja töötama oma ala oskussõnavara ning tekkisid zooloogia, geograafia, matemaatika jne erialakeeled. Väga paljud Veski terminid on jõudnud üldkirjakeelde (umbes 200 sõna). Tõi tagsi vanu liiteid. Paronüümide teke.

Question 20

24. Kuidas iseloomustada kirjakeele arengut nõukogude perioodil?

Answer 20

Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses ideoloogilise surve ja otsekontakti tulemusena. Sõnavara kiire muutumine, mis kajastas ideoloogilist pööret(uute mõistetega tulid kasutusele vene-eeskujulised sõnad)
Ettevõtete ja organisatsioonide nimed nõukogustati(sisaldasi venemaale vihjavaid sõnu, nt punane helge või). Eesti keel, kui riigikeel kaotas kasutusvaldkondi, ametlikud suhtlused kandusid üha enam üle vene keelde.(e eesti keele seisundi halvenemine).
Riikliku Kirjastuskeskuse keeletoimkond hakkas tegelma keele hooldega: kindlaste normide loomine, ühtlustamine, traditsioonid

Question 20

23. Milles seisneb Elmar Muugi panus kirjakeele ühtlustumisse?

Answer 20

“Väike õigekeelsus-sõnaraamat” Ühendas Veski ja Aaviku erinevaid suundumusi. Raamat osutus populaarseks ning haridusministeerium kinnitas selle ametlikuks keeleliseks juhiseks koolidele ja ametiasutustele(kõik hakkasid samast allikast õppima ehk keel ühtlustus).

Question 21

25. Kuidas iseloomustada kirjakeele arengut taasiseseisvunud Eestis?

Answer 21

Kasutusala on laienenud, juurde on tekkinud palju uusi murdeid ja allkeeli, internetisuhtluse keel. Eesti kirjakeele staatus on kinnistunud. Inglise keele osatähtsus on suurenenud, uued laensõnad, millel on nüüdseks keeles oluline roll. Keelekasutajaid mõjutab rohkem ajakirjandusväljaannete keelekasutus (varasemalt raamatud)
Meediakeel on eeskujuks, seda jäljendatakse. Läheneb argisele kõnekeelele, ehk rohkem kujundlikkust ja vahetust, varasem ametlikkuse asemel

Question 22

26. Milline keelekorralduslik roll on Emakeele Seltsi keeletoimkonnal?

Answer 22

Nad arutavad kirjakeele normi ja otsustavad normingumuutusi. Lähtutakse kirjakeelede sobivate variantide leidmisest ja keeleüldsusele soovituste andmisest.. Suurem vabadus.Arendatakse omakeelset sõnavara, tegeldakse keelenõustamise ja keelehoiakute kujundamisega. (keeletehnoloogia arendamine)