Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

Bioloogia Erialaeksam > Geneetika > Flashcards

Geneetika Flashcards

1
Q

Kes avastasid DNA kolmemõõtmelise struktuuri ja millal?

A

Watson-Crick 1953

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Kui suure osa genoomist moodustavad valke kodeerivad alad?

A

1,5%

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Kromosoomide avastaja

A

Walter Flemming

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Kromodoomide koostis

A

Kromatiin (DNA ja valgud)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Kus asub pärilikkuseaine eeltuumsetel?

A

Tsütoplasmas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Kus asub pärilikkuseaine päristuumsetel?

A

Tuumas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Transkriptsioonil osalevad ensüümid

A

RNA-polümeraas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Kus DNA molekulil liitub RNA-polümeraas transkriptsiooniks?

A

Promootoralal

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Kuidas toimub DNA ahelatevaheliste vesiniksidemete lõhkumine transkriptsioonil?

A

Helikaasi ei ole vaja, RNA-polümeraas saab ise hakkama, möödudes sidemed taastuvad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Millist sorti RNAsid kodeeritakse geenidelt?

A

Enamasti mRNA, aga ka rRNA, tRNA, väiksed RNA molekulid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Transkriptsiooni eesmärk

A

Pärilik informatsioon DNAlt mRNAle

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Kui suur osa pärilikust materjalidest kopeeritakse replikatsioonil ja transkriptsioonil?

A

Replikatsioonil kogu DNA, transkriptsioonil 1 lõik ehk geen

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Mis eelneb translatsioonile?

A

Transkriptsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Kus toimub transkriptsioon?

A

Tuum

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Kus toimub translatsioon?

A

Ribosoomis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Kus leidub rakus ribosoome?

A

Tsütoplasmas
Tsütoplasma võrgustikul
Mitokondrites
Kloroplastides

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Millest koosneb ribosoom?

A

rRNA ja valgud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Millest on tingitud valjude paljuarvulisus ja mitmekesisus?

A

mRNA töötlemisest peale transkriptsiooni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Translatsiooni käik

A

Ribosoom liigub mööda mRNAd kuni alguskoodonini
tRNA toob ribosoomi aminohappe
Aminohapete vahele sünteesitakse peptiidside (kui side olemas, eelmise ah tRNA väljub)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Kus saab ah ahelast valmis valk?

A

Tsütoplasma võrgustikul, Golgi kompleksis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Kus asub koodon?

A

mRNAs

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Millised on algus ja lõppkoodonid

A

Alguskoodon AUG

Lõppkoodonid UAG UGA UAA

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Kus asub antikoodon?

A

tRNAs

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Kuidas saavad rakud üksteisest erineda, kui DNA on igas rakus identne?

A

Geenid avalduvad valikuliselt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

Mis kontrollib geeniregulatsiooni bakteritel?

A

Repressor geenil (istub geenil, kui aine vms keskkonnas siis tuleb ära)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

Mis mõjutab geenide avaldumist sisekeskkonnas?

A

Hormoonid, ainevahetus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

Mis mõjutab geenide avaldumist väliskeskkonnas?

A

Ravimid, kemikaalid, temperatuur, valgus, toitained, kiirgused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
28
Q

Mutatsioon

A

Päranduv geneetilise informatsiooni muutus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
29
Q

Prioonid

A

Valesti valkudest kokku pakitud haigustekitajad, mis võivad muuta teisi valke enda sarnaseks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
30
Q

Mis on hea ja pahaloomulise kasvaja vahe?

A

Pahaloomuline tungib ka ümbritsevatesse kudedesse

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
31
Q

Mis juhtub üldiselt valesti pakitud valkudega?

A

Lagundatakse, aminohapped uute valkude sünteesiks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
32
Q

Tähtsamad prioonhaigused

A

Kuru, Creutzwald-Jakobi tõbi, fataalne perekondlik unetus

Loomadel skreip, hullulehmatõbi

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
33
Q

Kuidas võib saada prioonhaiguse?

A

Nakkushaigus, üksikjuhtum, pärilik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
34
Q

Miks om viirused elus ja eluta maailma vahepeal?

A

Neil puudub rakuline ehitus, nad ei saa iseseisvalt paljuneda, puudub ainevahetus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
35
Q

Viiruspartikli koostis

A

Pärilikkuseaine, valgud, lipiidne ümbris

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
36
Q

Mis om viirusekapsiid?

A

Pärilikkuseainet ümbritsev ja kaitseb valgukiht

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
37
Q

Bakteriofaag

A

Viirus, mis nakatab baktereid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
38
Q

Kus kasutatakse bakteriofaage?

A 
Bakterhaiguste raviks (enamasti küll antibiotsid)
Geenitehnoloogias, viiakse vajalik geen bakterisse
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
39
Q

Viiruste avastaja

A

L. Pasteur

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
40
Q

Mis tüüpi geene ja mis ülesannetega sisaldab viiruste genoom?

A

Struktuurgeenid - kodeerivad partikli koosseisu valke
Ensüümide sünteesi tagavad ensüümid - vajalikud viiruse geneetilise materjali paljunemiseks
Regulaatorgeenid - mõjutavad peremeesraku ainevahetust

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
41
Q

Milline võib olla viiruse genoom?

A

Ühe v kaheahelaline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
42
Q

Kuidas jagunevad üheahelalise genoomiga viirused?

A

Üheahelaline plussahelaga RNA genoom
Ührahelaline miinusahelaga RNA genoom
Üheahelaline DNA genoom

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
43
Q

Kuidas saab kasutada plussahelaga üheahelalist RNA genoomi?

A

Saab kasutada otse

mRNA na

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
44
Q

Kuidas saab kasutada üheahelalist miinusahelaga RNA genoomi?

A

Esmalt tuleb sünteesida komplementaarne ahel, see järel mRNA ülesandeid täitma

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
45
Q

Kuidas saab kasutada üheahelalist DNA genoomi?

A

Esiteks sünteesitakse komplementaarne DNA ahel (tekib biheeliks) ja sellest mRNA süntees

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
46
Q

Milline võib olla partikli kuju?

A

Pulkjas, kerakujuline, ikosaeedrikujulise kapsiidiga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
47
Q

Milline on HI-viiruse genoom?

A

RNA genoom

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
48
Q

Kuidas paljuneb HIV?

A

Esialgu sünteesitakse RNAlt komplementaarne DNA ahel (pöördtranskriptsioon)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
49
Q

Bakterite nakatamise viisid viiruste poolt

A

Lüütiline taükkel ja lüsogeenne tsükkel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
50
Q

Mis toimub lüütilises tsüklis?

A

Bakter toodab palju uusi viirusosakesi, lõpuks sureb

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
51
Q

Mis toimub lüsogeenses tsüklis?

A

Viirus elab bakteri genoomis, pärandub ja paljuneb koos bakteriga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
52
Q

Mida süstitakse tänapäeval vaktsineerimisel ja miks?

A

Ainult retseptorid (varem kogu surmatud mikroob), sest siis on väiksemad kõrvalnähud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
53
Q

Mis juhtub, kui vaktsineerimisel süstitakse nõrgestatud mikroobe?

A

Rakud nakatuvad, aga ei põhjusta haigusnähte

54
Q

Epideemia

A

Hulgaline haigestumine nakkushaigusesse

55
Q

Pandeemia

A

Suurtel aldel leviv epideemia

56
Q

Virulentsus

A

Viiruse võime peremeesorganismi kahjustada

57
Q

Tähtsamad viirushaigused

A

Gripp, emakakaelavähk, C-hepatiit, herpes, rõuged, HIV JA AIDS

58
Q

Millistele märklaudrakkudele kinnitub HI-viirus?

A

Inimese immuunrakkudele, millel

Olemas retseptorvalk CD4

59
Q

Mis on HI-viirusega nakatumise tagajärg

A

Omandatud imuunpuudulikkuse sündroom ehk AIDS

60
Q

Miks ei ole AIDS ja Hi-viiruse jaoks välja mõeldud vaktsiini?

A

Viirus muteerub väga kiiresti

61
Q

Kuidas kasutatakse viiruseid biotehnoloogias?

A 
Mudelorganismidena
Ravimite tootmine (insuliin, interferoon) - bakteriofaagide kaudu, bakterid paljundavad
Geeniteraapias
62
Q

Penitsilliini avastaja

A

Alexander fleming

63
Q

Miks kirjutatakse bakterispetsiifilised ravimid välja ka viirushaiguste puhul!l?

A

Et viirushaiguse tõttu nõrgestatud orhanismi ei ründaks bakterid

64
Q

Mis on bakterite paljunemisviis?

A

Mittesuguline- pooldumine

65
Q

Bakterite paljunemisfaasid ja mis nendes toimub

A

Lähtefaas: kohanemine keskkonnaga, aeglane paljunemine
Eksponentsiaalne faas: kiire paljunemine
Statsionaarne faas: arvukus püsib stabiilne
Vahel ka surmafaas (toit saab otsa)

66
Q

Geneetilise info vahetamise viisid bakteritel

A

DNA omastamine keskkonnast (surnud organismist)
DNA transport ühest rakust teise bakteriofaagide abil
DNA vahetus otsesel kokkupuutel teise rakuga

67
Q

Mida põhjustab bakterite omavaheline geneetilise info vahetamine

A

Kiiret evolutsiooni

68
Q

Bakterite kasutus biotehnoloogias

A

Tööstusensüümide tootmine
Biokütuse tootmine (muudavad orgaanilise aine metaaniks)
Bioremediatsioon (mürgiste ainete lagundamine)

69
Q

Biotehnoloogia

A

Elusorganismide kasutamine inimeste hüvanguks

70
Q

Funktsionaalsed toiduained

A

Toiduained, mis aitavad inimestel haigusi vältida

71
Q

Bioinformaatika

A

Bioloogilise info analüüsimine arvutites

72
Q

Proteoomika

A

Uurib organismi valgukomplekti

73
Q

Farmakogenoomika

A

Uurib, kuidas geneetiliselt erinevad organismid reageerivad ravimitele

74
Q

Herbitsiid

A

Umbrohumürk

75
Q

Geenmuundatud toidu ohud

A

Võib tekitada allergiaid (valgud erinevad)

Vastupidavad taimemürkidele- mistõttu kasutatakse rohkem mürke ja tekib üha rohkem mürgijääke keskkonda

76
Q

GMO toidu plussid

A

Lahendus näljahädadele, keskkonnaprobleemidele

77
Q

Geeniteraapia

A

Haiguse ravi geeni siiirdamise või muutmise teel

78
Q

Miks ei ole geeniteraapia täiuslik?

A

Siirdatud geen ei ole suunatud (võib sattuda igalepoole DNAs), geeni ei siirdata alati õigesse koesse, siirdatud geenid ei ole stabiilsed (talitlus lõppeb vähehaaval)

79
Q

Alleelid

A

Ühe ja sama geeni erinevad variandid

80
Q

Homosügootsus

A

Vaadeldavas geenis identsed alleelid

81
Q

Heterosügootsus

A

Vaadeldavas geenis erinevad alleelid

82
Q

Genotüüp

A

Isendile omane geenide ja alleelide kogum

83
Q

Fenotüüp

A

Avalduvate tunnuste kogum

84
Q

Kuidas kujuneb isendi fenotüüp?

A

Genotüübi ja keskkonna koostoimel

85
Q

Klassikaline geneetika

A

Pärilikkuse uurimismeetod enne kui avastati, et pärilik info on salvestatud DNA järjestuses

86
Q

Kes avastas tunnuste pärandumuse seaduse?

A

Gregor Mendel

87
Q

Mendeli I seadus ehk ühetaolisusseadus

A

Kahe puhta sordi ristamisel tekivad kõik ühesugused isendid (ühetaolised)

88
Q

Mendeli II seadus ehk lahknemisseadus

A

Järglaste (F1 ristamisel) tekivad erinevat tüüpi isendid)

89
Q

Organismide märgistus ristamisskeemis

A

Vanemad P

Järglased F

90
Q

Mendeli III seadus ehk sõltumatusseadus

A

Eri geenide poolt määratud tunnused avalduvad üksteisest söltumatult

91
Q

Milliste tunnuste määramise puhul ei kehti Mendeli seadused?

A

Inimese pikkus, mitokondriaalnse DNA, y-kromosoom

92
Q

Polügeensus

A

Tunnust mõjutab rohkem kui 1 geen

93
Q

Intermediaarsus

A

Vahepealsete tunnustega järglane

94
Q

Mis tasemel avalduv intermediaarsus ja kellel seda esineb?

A

Avaldub ainult fenotüübilisel tasemel

Esineb vaid heterosügootidel

95
Q

Kodominantsus

A

Avalduvad mõlema alleeli tunnused

96
Q

Mis toimub organismis fenüülketonuuria puhul

A

Organismis kuhjub fenüülalaniin - ei tohi valke süüa

97
Q

Mis toimub organismis sirprakse aneemia puhul ja mis on selle haiguse kandjate eelis?

A

Hemoglobiinimolekulid kleepuvad kokku (aminohapped vahetuvad )
Kandjatel väiksem vastuvõtlikkus malaariale

98
Q

Veregruppide genotüübid

A

O ii
A iIa IaIa
B iIb IbIb
AB IaIb

99
Q

Kombinatiivne muutlikkus

A

Vanemate geneetilise materjali ümberkombineerumine sugurakkude valmimisel ja viljastumisel

100
Q

Mis on põhiline muutlikust suurendav faktor?

A

Kromosoomide ristsiire

101
Q

Aheldunud geenid

A

Asuvad kromosoomides üksteise naabruses, päranduvad sageli koos

102
Q

Kuidas jaguneb pärilik muutlikkus?

A

Kombinatiivne

Mutatsiooniline

103
Q

Mobiilsed elemendid

A

DNA lõogud, mis saavad kromosoomides ühest kohast teise liikuda

104
Q

Mutatsioonilise muutlikkuse tähtsus

A

Loovad esimese päriliku muutlikkuse, ilma selleta puuduks alleelid (kombinatiivsel pole kombineerida midagi), looduslik valik, evolutsioon

105
Q

Onkogeen

A

Mutantne geen, mis põhjustab kasvajate teket

106
Q

Millised mutatsioonid päranduvad?

A

Sugurakkude mutatsioonid

107
Q

Antionkogeen

A

Geen, mis ei lase kasvajal areneda

108
Q

Mutatsioonide tüübid

A 
Duplikatsioon
Insertsioon
Deletsioon
Translokatsioon
Inversioon
109
Q

Duplikatsioon

A

Dna lõigu kahekordistumine

110
Q

Duplikatsiooni plussid

A

Tervete geenide duplikatsioon soodustab evolutsiooni (esialgne geen täidab ülesannet, uus omandab uue ülesande)

111
Q

Insertsioon

A

Genoomi lisandub üksik nukleotiid v geen

112
Q

Deletsioon

A

Genoomist kaob üksik nukleotiid v geen

113
Q

Inversioon

A

Kromosoomilõigu suund muutub, keerab end kohapeal ringi

114
Q

Translokatsioon

A

Terved lõigud liiguvad ühest kromosoomist teise

115
Q

Milliseid muutuseid esineb üksikute nukleotiidide seas

A

Asendusmutatsioone (üks nukleotiididlaar asendub DNAs teisega)

116
Q

Mida põhjustavad üksikute nukleotiidide insertsioonid ja deletsioonid

A

Raaminihet

117
Q

Mutageene

A

Teratogeenid
Kantserogeenid
UV-kiirgus, radioaktiivne kiirgus

118
Q

Kes muteeruvad kiiremini, suurema v väiksema genoomiga organismid? Mida see põhjustab?

A

Väiksema

Kiire evolutsioon

119
Q

Mis võimalus on sugulisel paljunemisel kuid mis bakteritel puudub seoses mutatsioonide kandmisega?

A

Sugulisel paljunemisel võimalus olla kandja, bakteritel ei ole vöimalust

120
Q

Eugeenika

A

Põhineb ideel, et võimed ja sotsiaalne edukus on pärilik

121
Q

Epigeneetika

A

DNA järjestus jäàb samaks, muutuvad DNA v sellega seotud valgud

122
Q

Barri kehake

A

Naiste inaktiveeritud X kromosoom

123
Q

Geenide hulk X kromosoomis

124
Q

Geenide hulk Y kromosoomis

125
Q

Soo määramise oluliseim geen

126
Q

Millal lülitub sisse SRY geen ja milline on areng enne seda?

A
  1. nädalal, enne seda looted arengult identsed
127
Q

Monogeenne tunnus

A

Ühe geeni poolt määratud tunnus

128
Q

Autosoomid

A

Mittesugukromosoomid

129
Q

Metastaasid

A

Siirded, vähirakud levivad organismis vere ja lümfiga

130
Q

Kasvufaktorid

A

Ained, mis stimuleerivad rakkude jagunemist

131
Q

Stress

A

Organismi kaitsereaktsioon negatiivsete mõjude vastu pingeseisundina

Bioloogia Erialaeksam (7 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions