Füsioloogia Flashcards
Membraanipotentsiaal (laeng,
osakesed)
Sisepinnal negatiivne laeng
Välispinnal positiivne laeng
Sees K ioonid ja suured negatiivse laenguga molekuli (neg)
Väljas Na ioonid (pos)
Aktsioonipotentsiaal
laeng, osakesed, liikumine ja taastamine
Sees positiivne laeng
Väljas negatiivne laeng
K ioonid rakust välja (kanalite kaudu)
Na ioonid rakku (kanalite kaudu)
Taastamiseks Na/K pump (Na tagasi välja, vajab ATP)
Närvisüsteemi jagunemine
Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju
Piirdenärvisüsteem: somaatiline (motoorne), autonoomne (parasümpaatiline ja sümpaatiline), sensoorne
Närvirakkude paiknemine KNS ja PNSis
KNS: kehad hallaines, jätked valgeaines
PNS: kehad närviteedel (ganglionid ehk närvisõlmed), organite seintes (närvipõimikud)
Loote sidekude
Mesenhüüm
Parasümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)
Puhka ja seedi
Puhkeolekus
Sümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)
Põgene ja võitle
Stress, füüsiline koormus, palavik jne
Autonoomne närvisüsteem (kes kontrollib, mida)
Kontrollib hüpotalamus
Siseelundite tööd, vererõhku, ainete sisaldust veres, kehatemperatauuri
Somaatiline ehk motoorne närvisüsteem (mida kontrollib) ja motoorsed närvid
Kontrollib lihaste tööd
Ühendab KNS ja lihaseid
Sensoorne närvisüsteem ja sensoorsed närvid
Kontrollib meeleelundite tööd
Närvid ühendavad KNS ja meeleelundeid
Närvikiud, närvid (millest koosnevad)
Närvikiud on aksonid koos kattega
Närvid on närvikiudude kimbud
Endoteel
Veresoone sisepinna epiteel
4 põhilist kude (jagunemine)
Epiteelkude (pinna ja näärme)
Sidekude (pärisside, kõhr ja luu, veri ja lümf, rasvkude)
Närvikude
Lihaskude (südame, sile, vööt)
Närvikoe koostis
Neurogliia ja neuronid
Homöstaas (mis on, mille kaudu reguleeritakse)
Organismi stabiilne sisekeskkond
Regulatsiooni närvisüsteemi ja hormoonide kaudu
Apoptoos
Programmeeritud rakusurm
Parakriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)
Signaalmolekulid lähedal asetsevatele rakkudele
Endokriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)
Signaalmolekulid kaugemale vere ja lümfiga
Piirdenärvisüsteem (mis selle moodustavad)
Närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi keha piirkondadega
Närviraku ehitus (osad, kust erutus sisse kust välja, müeliintupe ülesanded)
Raku keha
Raku jätked (dendriidid, akson ehk neuriit)
Dendriitidest erutus rakku
Aksonist välja
Akson kaetud müeliiniga, mis kaitseb närvirakku, kiirendab impulsi kulgemist
Millel põhimeb impulsi liikumine signaali ülekandel?
Elektrilaengu muutumisel närviraku membraani sise ja välispinna vahel
Sünapside tüübid (mis ergastab)
Elektriline sünaps (ergastab elektriline laeng)
Keemiline sünaps (ergastab transmitter aine - neurotransmitter)
Närviimpulsid lihaskoes (selgroogsete ülekandeaine)
Atsetüülkoliin
Relfeks
Vastus ärritusele
Tingimatud refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)
Tahtele allumatud
Kaasasündinud
Madalam närvitalitlus (seljaaju ja piklik aju)
Oksendamine, aevastamine, imemine, sugurefleks
Tingitud refleksid, Pavlovi refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)
Tahtele alluvad
Omandatud
Kõrgem närvitalitus (suuraju koor)
Kogemused, õppimine
Refleksikaare kulg (5etappi)
Ärritus väliskeskkonnast
Erutus mööda sensoorset närvi KNS
Erutus läbib sünapsi refleksikeskuses (erinevad KNS osad)
Erutus mööda motoorset närvi vastavasse organisse
Sihtorgani reaktsioon
Peaaju osad
Suuraju Mõhnkeha Ajutüvi (piklik aju, keskaju) Väikeaju Vaheaju
Peaaju hallaine koostis (moodustab peaajukoore)(kus asub)
Närvirakkude kehad ja dendriidid
Asub välimisel poolel
Peaaju valgeaine koostis (kus asub)
Aksonikimbud (närvid)
Asub keskel
Hall ja valgeaine paiknemine seljaajus
Hallaine paikneb sisemiselt, valgeaine välimiselt
Suuraju koostis, ülesanne, basaalganglionid
Koostis: suuraju koor, kaks poolkera
Ülesanne: kõrgem närvitalitlus (aistingud, tahtlikud liigutused, mõtted)
Basaalganglionid: hallainest moodustised valgeaines mis töötlevad ajukoorest tulnud tahtelisi liigutusi
Ajukoore sagarad (ülesanded)
Otsmikusagar: kõne, mõtted, tunded, isiksus
Kiirusagar: puute, soojus, surve, valuärritused
Oimusagar: helid, mälu
Kuklasagar: nägemine
Assotsiatsioonipiirkonnad ja esmased tajupiirkonnad
A: informatsiooni ühendamine, oluline püsimälu kujunemisel
Esmased T: lihtsad reaktsioonid
Mõhnkeha (ülesanded)
Ühendab kahte ajupoolkera
Ülesanne: kahe poolkera vaheline infotöötlus
Ajutüve osad ja nende ülesanded
Keskaju ülesanne: automaatsete liigutuste juhtimine
Pikliku aju ülesanne: südametegevuse, hingamise ja seedimise reguleerimine, uni ja ärkvelolek, aevastamine, oksendamine
Vaheaju koostis ja ülesanne
Koostis: hüpotalamus ja ajuripats
Ülesanne: autonoomse närvisüstei ja sisenõresüsteemi keskus
Väikeaju ülesanne ja paiknemine
Paiknemine: poolkerade all
Ülesanne: koordinatsioon, tasakaal, liigutuste täpsus
Seljaaju ülesanne
Informatsiooni vahendamine peaaju ja teiste elundite vahel
Ajuverebarjäär (mis on, tähtsus)
Aju veresooned lasevad läbi valikuliselt aineid (ajju ei tohi verd sattuda)
Neurotoksilised ained tungivad läbi - pöördumatud kahjustused
Kesknärvisüsteemi haiguste tekkepōhjused
Trauma, nakkushaigus, kaasasündinud väärareng, kasvaja, põletik
Kesknärvisüsteemihaigused ja tekitajad
Entsefaliit (ajupõletik)
Lastehalvatus ehk poliomüeliit - viiruses
Dementsus (Alzheimer, Parkinson) - degenereerumine neuronitel
Epilepsia (langetõbi)
Piirdenärvisüsteemi haiguste põhjused
Kaasasündinud
Omandatud (traima, kasvajad, mürgid, alkoholism, vitamiinipuudus, ainevahetushäired)
Kilpnäärme hormoonid
Türoksiin, trijodotüroniin
Kõrvalkilpnäärme hormoonid
Parathormoon
Sugunäärmed
Testosteroon, östrogeen, progesteroon
Pankrease hormoonid
Insuliin, glükagoon
Neerupealiste hormoonid
Adrenaliin, kortisool, aldosteroon
Käbikeha hormoonid
Melatoniin
Ajuripatsi ehk hüpofüüsi jagunemine ja hormoonide eritus
Jagunemine: eessagar (näärmeosa) ja tagasagar (närvisüsteemi osa)
Hormoonide eritus: hormoonid mis mõjutavad teisi sisenõrenäärmeid ja hormoonid, mis mõjutavad märklaudrakke (kasvuhormoon)
Koehormoonid
Seedekulglast erituvad hormoonid
Hormoonide eritumise kontroll (mis kontrollib)
Hüpotalamus ajuripatsi kaudu
Hormoonide ülesanne
Sugulise arengu, vererõhu, seedimise, vee ja soola tasakaalu, ainevahetuse regulatsioon
Rasvlahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)
Ringlevad veres valkudega seotult
Suguhormoonid, kilpnäärmehormoon
Vesilahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)
Ringlevad veres või koevedelikus lahustuna
Enamik hormoonidest
Negatiivne tagasiside
Välditakse liigset hormoonide tootmist (kui mingi piir on saavutatud lõppeb tootmine)
Positiivne tagasiside
Stiimuli võimendamine
Nt sünnitusel
1 kaitseliin (millest koosneb, omadused)
Koostis: nahk ja limaskestad
Omadused: nahk tihke ja mitmekihiline (raske läbipääs), limaskesti katab lima (mikroobid jäävad kinni), mikrofloora tekitab konkurentsi (piiravad mikroobide arvukust), nõredes ensüümid, mis hävitavad (maomahl, sülg, pisaravedelik)
2 kaitseliin (kes osalevad ja mis on nende ülesanne, mis tulemus)
Osaevad valgeverelibled (õgi- ja tapjarakud)
Õgirakud haaravad mikroobi enda sisse
Tapjarakud eritavad mùrgiseid aineid
Tulemus põletik
3 kaitseliin (millal käiku, kes osalevad ja mida ära tunnevad, mida toodetakse)
Käiku kui õgirakud ei saa enam hakkama (liiga palju viiruseid või need juba rakus)
Osalevad lümfotsüüdid, kes tunnevad ära antigeenid
Antigeenide vastu toodetakse antikehad
Antikehade funktsioon
Seostudes antigeeniga takistab antigeeni elutegevust ja tõmbab leukotsüütide tähelepanuo
Kus asub suur osa õgirakkudest ja lümfotsüütidest
Lümfisõlmedes
Vaktsineerimine, mis toimub ja mis tekib
Surnud või nõrgestatud haigustekitajate viimine organismi (toodetakse antikehad, tekivad mälurakud)
Kaasasündinud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)
Kiire, suur, kõikide haigustekitajate puhul sama
Omandatud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)
Kujuneb elu jooksul, minimaalne, tunneb ära tuttavad haigustekitajad
Neutrofiilid (mis on, ülesanne)
Õgirakud, esimesed rakud mis jōuavad ründajani
Eosinofiilide ülesanne
Allergilistes reaktsioonides osalemine, kaitsev hulkraksete parasiitide eest
Basofiilide ülesanne
Kiirendavad verevoolu põletikukohta, aeglustavad hüübimist
Monotsüütide ülesanne
Muutuvad vajadusel makrofaagideks (suured õgirakud)
T- lümfotsüütide ülesanne
Reguleerivad teiste immuunrakkude tööd, hävitavad nakatunud rakke, abistaja ja tapjarakud
B- lümfotsüütide ülesanne
Toodavad antikehi (plasmarakud), kannavad immuunmälu (mälurakud)
Autoimmuunhaigused (mis on)
Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid
Autoimmuunhaiguste põhjused
Organismi retseptorid liiga sarnased antigeenidega
Viirused ja ravimid võicad muuta valke rakumembraanis
Allergia (mis on, mis juhtub)
Äge immuunreaktsioon allergeenidele
Antikehad eritavad histamiini, mis käivitab põletikureaktsiooni
Äratõukereaktsioonid (mis aitab vältida)
Sarnane doonor
Immuunsust allasuruvate ravimite kasutamine
Mis eristavad erinevate veregruppide verd?
Igal grupil on erineva struktuuriga erütrotsüüdid
Mis juhtub võõra veregrupi erütrotsüütidega?
Nad on kui antigeenid, tekivad antikehad, mis kleebivad need kokku (tekib ummistus)
Vereülekanne (millised vered sobivad)
Parim oma veregrupi veri 0 sobib kõigile, talle ei sobi ükski teine A sobib A, AB, talle sobib 0 ja A B sobib B, AB, talle sobib 0 ja B AB sobib ainult ABle, talle sobivad kõik
Reesuskonflikt
Rh- ema rase Rh+ lootega, sünnitusel puutuvad vered kokku, ema toodab Rh+ vastu antikehad, järgmisel lootel kui Rh+ veri siis antikehad hävitavad erütrotsüüte (aneemia)
Vere homoöstaas (millised organid tagavad ja mida reguleerivad)
Neerud (vere happisis, kusiaine ja vee sisaldus)
Kopsud (hapniku ju co2 hulk veres)
Maks ja pankreas (glükoositase veres)
Maks ja nahk (temperatuur)
Vere pH (normaalne, piirid ja miks oluline)
Norm 7,366
Piirid 6,8-7,8 : muidu rakkude talitlus lakkab
Hingamise regulatsioon (mille põhjal, mis aju osa juhib, mis muutub verega)
Co2 sisalduse põhjal
Juhib piklik aju
Veri muutub aluselisemaks kui co2 tõuseb (co2 tõuseb ja pH tõuseb)
Glükoosi regulatsioon (mis reguleerivad ja kuidas)
Veresuhkru tase liiga kõrge-pankreas toodab insuliini ja ülejäänud Glc muudetakse glükogeeniks (salvestatakse maksas, rasvarakkudes)
Veresuhkur liiga madal-pankreas toodab glükagooni ja glükogeen lagundatakse glükoosiks (maksas)
Veebilanss ja jääkainete eraldamine (mis organid vastutavad)
Neerud, kopsud, nahk
Termoregulatsioon (keskus, külmavärinad suurtel ja lastel)
Keskus hüpotalamus
suurtel tekivad Glc lagundamiseks
Vastsündinutel ei teki, soojus pruunist rasvkoest
Miks on vaja energiat?
Uute rakkude kokkupanekuks, närviimpulsi tekkeks, termoregulatsiooniks, immuunsüsteemi töòks, ainete transpordiks, lihasrakkude kokku tõmbeks
Energiakulu (protsendid)
Ainevahetuse põhikäive 70%
Kehaline aktiivsus 20%
Toidu seedimine ja omastamine 10% (kõige rohkem valkudele, vähem rasvade)
Ülekaalulisus ja alakaalulisus (KMI)
Üle 25
Alla 18,5
Taime maapealne osa
Võsu
Taime kasvuorganid ja nende ülesanded
Lehed (gaasivahetus, fotosüntees)
Varred (vee ja toitainete juhtimine, ühendamine, kasvatamine valguse poole)
Juures (mitmeaastastel varuained, maasse kinnitamine, vesi ja mineraalained)
Õied (viljade moodustamine)
Viljad (seemnete kaitse ja laialikandmise kindluatamine)
Seemned (paljunemine)
Varreosad (nimetus, kus asub, mis liigub )
Laskuv vool, niineosas (väljaspool), orgaanilised ained teistesse taime osadesse (tekkinud fotosünteesil)
Tõusev vool, puiduosas( seespool), vesi ja lahustunud ained juurtest teistesse osadesse)
Mis on taime sugulise paljunemise organ?
Õis
Kus valmivad taimedel muna ja seemnerakud?
Munarakud emakates
Seemnerakud tolmukates
Taimede viljastamise järjekord
Tolmlemine, viljastamine, viljad, seemned
Tolmlemine ja selle eri viisid
Õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele
Isetolmlemine (sama taim)
Võõrtolmlemkne (teine taim sama liik)
Putuktolmlemine ja tuultolmlemine
Putuk: ōied varvilised, suured tolmuterad, ōietolmu vähem
Tuul: ōied tagasihoidlikud, tolmuterad väiksed, palju ōietolmu
Taimede hōimkonnad
Paljasseemne katteseemne sōnajalg ja sammaltaimed
Suguliselt paljunevad taimed
Paljasseemne ja ōistaimed
Mittesuguline paljunemine taimedel (jagunemine ja seletus)
Vegetatiivne - uus taim emataime kasvuorganist
Eoseline - uus taim eosest
Miks paljundatakse vegetatiivselt taimi
Kiiremini saaki andma
Alglooma ebasoodsate tingimuste üleelamise tehnika
Tsüstina
Algloomade tähtsus
Toiduahelates
Kojad moodustavad lubjakivi ja kriidilademed, mida inimene kasutab
Parasiitsed tekitavad haigusi
Olulised evolutsiooni uurimisel
Selgrootute ja selgroogsete vōrdlus
Toes keha pinnal, skelett keha sees
Süda seljapoolel, süda kõhupoolel
Ns keskne osa kõhupoolel, ns keskne osa seljapoolel
Vereringe avatud, vereringe suletud
Mis tagavad luudes tugevuse
Mineraalained
Mis tagavad luudes elastsuse?
Orgaanilised ained
Luu ehitus
Luud katab luuümbris, selle all plinkollus, selle all käsnollus
Kus asub punane luuüdi ja mis on selle ülesanne?
Käsnolluses, vereloome
Kus asub kollane luuüdi ja mis on selle ülesanne?
Toruluude ōōnsustes, rasvade tagavara
Südame ehitus (mis ümbritseb, kambrid, klapid, verevarustus)
Südant ümbritseb südamepaun (perikard)
Neljakambriline
Kodade ja vastakeste vahel hõlmased klapid
Vatsakeste ja arterite vahel poolkuuklapid
Südant varustavad verega pärgarterid
Südame rütmisagedus
60-70 lõöki minutis
Tsükli etapid (3)
Kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, kogu südame lõtvumine
Vereringe ülesanded
Termoregulatsioon, pidev ainevahetus, jääkainete eemaldamine
Mis tagavad vere ühesuunalise liikumise?
Klapid veenides, vererõhu erinevus, lihaste kokkutõmbed
Arterid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Suured, veri südamest kudedesse, sein paksu lihaskihiga ja elastne, kõrgeim vererõhk, vere liikumiskiirus ka kõrgeim
Veenid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Suured
Toovad vere kudedest südamesse
Õhuke lihaskiht, pehme sein
Vererõhk madalaim, liikumiskiirus keskmine
Kapillaarid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)
Väiksed
Kannavad verd elundite ja kudede vahel
Õhuke sein, lihaskiht puudub
Liikumiskiirus aeglaseim
Suur vereringe (kehavereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kus lõppeb mille kaudu)
Vasak vatsake - aort (arteriaalne veri) - õõnesveenid (venoosne veri) - parem koda
Väike vereringe (kopsuvereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kuhu suubub mille kaudu)
Parem vatsake - kopsuarter (venoosne veri) - kopsuveenid (arteriaalne veri) - vasak koda
Kasvuhormoon (kust tuleb, mida teeb)
Ajuripats
Mõjutab kasvu (ainevahetust)
Ajuripats mõjutab ka suguhormoonide sünteesi
Trijodotüroniin ja türoksiin (kust tuleb, mida teeb)
Kilpnääre
Mõjutab ainevahetuse kiirust, kasvu ja vaimset arengut
Parathormoon (kust tuleb, mida teeb)
Kõrvalkilpnääre
Suurendab kaltsiumi sisaldust veres
Adrenaliin (kust tuleb, mida teeb)
Neerupealised
Organismi ettevalmistus pingutuseks
Glükagoon, insuliin (kust tuleb, mida teeb)
Pankreas
Reguleerivad veresuhkru sisaldust
Testosteroon, östrogeen, progesteroon (kust tuleb, mida teeb)
Sugunäärmed
Mõjutabad sugulist küpsemist, sugurakkude valmimist
Mis toimub suuõõnes seedimisel (mis ensüüm, mis toitaine)
Amülaas - süsivesikud
Mis toimub seedimisel maos (mis ensüüm, mis toitaine)
Pepsiin - valgud
Mida sisaldab maonõre, miks on seda vaja
Sisaldab soolhapet ja pepsiini
Soolhape vajalik pepsiini toimimiseks
Mis toimub seedimisel 12 sõrmiksooles (mis ensüüm, mis toitaine)
Trüpsiin - valgud
Lipaas - rasvad
Mis ülesanne on sapil?
Muudab toidurasvad väikseteks tilgakesteks et ensüümidel oleks kergem seda lôhustada
Neerukehakeste funktsioon
Esmase uriini teke (välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine)
Neerutorukeste funktsioon
Lôpliku uriini teke (vajalikud ained imenduvad tagasi)
Silma nägemisreptorid (millal töötavad)
Kolvikesed (valguses, eristavad värvuseid)
Kepikesed (pimeduses, ei erista bvärvuseid)
Mis on kollatähn?
Koht võrkkestal kus on ainult kolvikesed, kõige rohkem nägemisrakke
Mis on pimetähn?
Koht, kus nägemisnärv seostub võrkkestaga, nägemisrakud puuduvad
Lühinägelikkus (kuhu tekib kujutis, mis klaasidega prillid)
Kujutis võrkkesta ette
Kaksiknõgusad prillid
Kaugnägelikkus (kuhu tekib kujutis, milliste klaasidega prillid)
Kujutis võrkkesta taha
Klaasid kaksikkumeradp
Kuulmeluukesed ja nende ülesanne
Jalus, vasar, alasi
Annavad võnkumised edasi sisekõrva
Kuulmetõri ehk Eustachio tõri ülesanne
Ühenduses välisõhuga, et tagada kahel pool trummikilet võrdne rõhk
Tasakaaluelundid kõrvas
Poolringkanalid, mõik ja kotike
Mis muundnud organis säilitatakse mugulsibulal varuaineid?
Lehed
Mis protsess toimub neerudes ja dialüüsi aparaadis?
Difusioon
Täismoonde etapid
Muna-vastne-nukk-valmik
Vaegmoonde etapid
Muna-vastne-valmik
