Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

Bioloogia Erialaeksam > Füsioloogia > Flashcards

Füsioloogia Flashcards

1
Q

Membraanipotentsiaal (laeng,

osakesed)

A

Sisepinnal negatiivne laeng
Välispinnal positiivne laeng

Sees K ioonid ja suured negatiivse laenguga molekuli (neg)

Väljas Na ioonid (pos)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Aktsioonipotentsiaal

laeng, osakesed, liikumine ja taastamine

A

Sees positiivne laeng
Väljas negatiivne laeng

K ioonid rakust välja (kanalite kaudu)
Na ioonid rakku (kanalite kaudu)

Taastamiseks Na/K pump (Na tagasi välja, vajab ATP)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Närvisüsteemi jagunemine

A

Kesknärvisüsteem: pea- ja seljaaju

Piirdenärvisüsteem: somaatiline (motoorne), autonoomne (parasümpaatiline ja sümpaatiline), sensoorne

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Närvirakkude paiknemine KNS ja PNSis

A

KNS: kehad hallaines, jätked valgeaines

PNS: kehad närviteedel (ganglionid ehk närvisõlmed), organite seintes (närvipõimikud)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Loote sidekude

A

Mesenhüüm

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Parasümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)

A

Puhka ja seedi

Puhkeolekus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Sümpaatiline närvisüsteem (mis olekus)

A

Põgene ja võitle

Stress, füüsiline koormus, palavik jne

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Autonoomne närvisüsteem (kes kontrollib, mida)

A

Kontrollib hüpotalamus

Siseelundite tööd, vererõhku, ainete sisaldust veres, kehatemperatauuri

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Somaatiline ehk motoorne närvisüsteem (mida kontrollib) ja motoorsed närvid

A

Kontrollib lihaste tööd

Ühendab KNS ja lihaseid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Sensoorne närvisüsteem ja sensoorsed närvid

A

Kontrollib meeleelundite tööd

Närvid ühendavad KNS ja meeleelundeid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Närvikiud, närvid (millest koosnevad)

A

Närvikiud on aksonid koos kattega

Närvid on närvikiudude kimbud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Endoteel

A

Veresoone sisepinna epiteel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

4 põhilist kude (jagunemine)

A

Epiteelkude (pinna ja näärme)
Sidekude (pärisside, kõhr ja luu, veri ja lümf, rasvkude)
Närvikude
Lihaskude (südame, sile, vööt)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Närvikoe koostis

A

Neurogliia ja neuronid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Homöstaas (mis on, mille kaudu reguleeritakse)

A

Organismi stabiilne sisekeskkond

Regulatsiooni närvisüsteemi ja hormoonide kaudu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Apoptoos

A

Programmeeritud rakusurm

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Parakriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)

A

Signaalmolekulid lähedal asetsevatele rakkudele

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Endokriinne signalisatsioon (hormoonide puhul)

A

Signaalmolekulid kaugemale vere ja lümfiga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Piirdenärvisüsteem (mis selle moodustavad)

A

Närvid, mis ühendavad pea ja seljaaju kõigi keha piirkondadega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Närviraku ehitus (osad, kust erutus sisse kust välja, müeliintupe ülesanded)

A

Raku keha
Raku jätked (dendriidid, akson ehk neuriit)
Dendriitidest erutus rakku
Aksonist välja
Akson kaetud müeliiniga, mis kaitseb närvirakku, kiirendab impulsi kulgemist

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Millel põhimeb impulsi liikumine signaali ülekandel?

A

Elektrilaengu muutumisel närviraku membraani sise ja välispinna vahel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Sünapside tüübid (mis ergastab)

A

Elektriline sünaps (ergastab elektriline laeng)

Keemiline sünaps (ergastab transmitter aine - neurotransmitter)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Närviimpulsid lihaskoes (selgroogsete ülekandeaine)

A

Atsetüülkoliin

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Relfeks

A

Vastus ärritusele

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

Tingimatud refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)

A

Tahtele allumatud
Kaasasündinud
Madalam närvitalitlus (seljaaju ja piklik aju)
Oksendamine, aevastamine, imemine, sugurefleks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

Tingitud refleksid, Pavlovi refleksid (tahtele alluvad/allumatud, kaasasündinud/omandatud, mis närvitalitlus, näited)

A

Tahtele alluvad
Omandatud
Kõrgem närvitalitus (suuraju koor)
Kogemused, õppimine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

Refleksikaare kulg (5etappi)

A

Ärritus väliskeskkonnast
Erutus mööda sensoorset närvi KNS
Erutus läbib sünapsi refleksikeskuses (erinevad KNS osad)
Erutus mööda motoorset närvi vastavasse organisse
Sihtorgani reaktsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
28
Q

Peaaju osad

A 
Suuraju
Mõhnkeha
Ajutüvi (piklik aju, keskaju)
Väikeaju
Vaheaju
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
29
Q

Peaaju hallaine koostis (moodustab peaajukoore)(kus asub)

A

Närvirakkude kehad ja dendriidid

Asub välimisel poolel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
30
Q

Peaaju valgeaine koostis (kus asub)

A

Aksonikimbud (närvid)

Asub keskel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
31
Q

Hall ja valgeaine paiknemine seljaajus

A

Hallaine paikneb sisemiselt, valgeaine välimiselt

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
32
Q

Suuraju koostis, ülesanne, basaalganglionid

A

Koostis: suuraju koor, kaks poolkera
Ülesanne: kõrgem närvitalitlus (aistingud, tahtlikud liigutused, mõtted)
Basaalganglionid: hallainest moodustised valgeaines mis töötlevad ajukoorest tulnud tahtelisi liigutusi

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
33
Q

Ajukoore sagarad (ülesanded)

A

Otsmikusagar: kõne, mõtted, tunded, isiksus
Kiirusagar: puute, soojus, surve, valuärritused
Oimusagar: helid, mälu
Kuklasagar: nägemine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
34
Q

Assotsiatsioonipiirkonnad ja esmased tajupiirkonnad

A

A: informatsiooni ühendamine, oluline püsimälu kujunemisel

Esmased T: lihtsad reaktsioonid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
35
Q

Mõhnkeha (ülesanded)

A

Ühendab kahte ajupoolkera

Ülesanne: kahe poolkera vaheline infotöötlus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
36
Q

Ajutüve osad ja nende ülesanded

A

Keskaju ülesanne: automaatsete liigutuste juhtimine

Pikliku aju ülesanne: südametegevuse, hingamise ja seedimise reguleerimine, uni ja ärkvelolek, aevastamine, oksendamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
37
Q

Vaheaju koostis ja ülesanne

A

Koostis: hüpotalamus ja ajuripats

Ülesanne: autonoomse närvisüstei ja sisenõresüsteemi keskus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
38
Q

Väikeaju ülesanne ja paiknemine

A

Paiknemine: poolkerade all

Ülesanne: koordinatsioon, tasakaal, liigutuste täpsus

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
39
Q

Seljaaju ülesanne

A

Informatsiooni vahendamine peaaju ja teiste elundite vahel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
40
Q

Ajuverebarjäär (mis on, tähtsus)

A

Aju veresooned lasevad läbi valikuliselt aineid (ajju ei tohi verd sattuda)
Neurotoksilised ained tungivad läbi - pöördumatud kahjustused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
41
Q

Kesknärvisüsteemi haiguste tekkepōhjused

A

Trauma, nakkushaigus, kaasasündinud väärareng, kasvaja, põletik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
42
Q

Kesknärvisüsteemihaigused ja tekitajad

A

Entsefaliit (ajupõletik)
Lastehalvatus ehk poliomüeliit - viiruses
Dementsus (Alzheimer, Parkinson) - degenereerumine neuronitel
Epilepsia (langetõbi)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
43
Q

Piirdenärvisüsteemi haiguste põhjused

A

Kaasasündinud

Omandatud (traima, kasvajad, mürgid, alkoholism, vitamiinipuudus, ainevahetushäired)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
44
Q

Kilpnäärme hormoonid

A

Türoksiin, trijodotüroniin

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
45
Q

Kõrvalkilpnäärme hormoonid

A

Parathormoon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
46
Q

Sugunäärmed

A

Testosteroon, östrogeen, progesteroon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
47
Q

Pankrease hormoonid

A

Insuliin, glükagoon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
48
Q

Neerupealiste hormoonid

A

Adrenaliin, kortisool, aldosteroon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
49
Q

Käbikeha hormoonid

A

Melatoniin

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
50
Q

Ajuripatsi ehk hüpofüüsi jagunemine ja hormoonide eritus

A

Jagunemine: eessagar (näärmeosa) ja tagasagar (närvisüsteemi osa)
Hormoonide eritus: hormoonid mis mõjutavad teisi sisenõrenäärmeid ja hormoonid, mis mõjutavad märklaudrakke (kasvuhormoon)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
51
Q

Koehormoonid

A

Seedekulglast erituvad hormoonid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
52
Q

Hormoonide eritumise kontroll (mis kontrollib)

A

Hüpotalamus ajuripatsi kaudu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
53
Q

Hormoonide ülesanne

A

Sugulise arengu, vererõhu, seedimise, vee ja soola tasakaalu, ainevahetuse regulatsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
54
Q

Rasvlahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)

A

Ringlevad veres valkudega seotult

Suguhormoonid, kilpnäärmehormoon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
55
Q

Vesilahustuvad hormoonid (kuidas ringlevad, näited)

A

Ringlevad veres või koevedelikus lahustuna

Enamik hormoonidest

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
56
Q

Negatiivne tagasiside

A

Välditakse liigset hormoonide tootmist (kui mingi piir on saavutatud lõppeb tootmine)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
57
Q

Positiivne tagasiside

A

Stiimuli võimendamine

Nt sünnitusel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
58
Q

1 kaitseliin (millest koosneb, omadused)

A

Koostis: nahk ja limaskestad
Omadused: nahk tihke ja mitmekihiline (raske läbipääs), limaskesti katab lima (mikroobid jäävad kinni), mikrofloora tekitab konkurentsi (piiravad mikroobide arvukust), nõredes ensüümid, mis hävitavad (maomahl, sülg, pisaravedelik)

59
Q

2 kaitseliin (kes osalevad ja mis on nende ülesanne, mis tulemus)

A

Osaevad valgeverelibled (õgi- ja tapjarakud)
Õgirakud haaravad mikroobi enda sisse
Tapjarakud eritavad mùrgiseid aineid
Tulemus põletik

60
Q

3 kaitseliin (millal käiku, kes osalevad ja mida ära tunnevad, mida toodetakse)

A

Käiku kui õgirakud ei saa enam hakkama (liiga palju viiruseid või need juba rakus)
Osalevad lümfotsüüdid, kes tunnevad ära antigeenid
Antigeenide vastu toodetakse antikehad

61
Q

Antikehade funktsioon

A

Seostudes antigeeniga takistab antigeeni elutegevust ja tõmbab leukotsüütide tähelepanuo

62
Q

Kus asub suur osa õgirakkudest ja lümfotsüütidest

A

Lümfisõlmedes

63
Q

Vaktsineerimine, mis toimub ja mis tekib

A

Surnud või nõrgestatud haigustekitajate viimine organismi (toodetakse antikehad, tekivad mälurakud)

64
Q

Kaasasündinud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)

A

Kiire, suur, kõikide haigustekitajate puhul sama

65
Q

Omandatud immuunsus (kujunemise aeg, organismi kahjustus, reaktsioon)

A

Kujuneb elu jooksul, minimaalne, tunneb ära tuttavad haigustekitajad

66
Q

Neutrofiilid (mis on, ülesanne)

A

Õgirakud, esimesed rakud mis jōuavad ründajani

67
Q

Eosinofiilide ülesanne

A

Allergilistes reaktsioonides osalemine, kaitsev hulkraksete parasiitide eest

68
Q

Basofiilide ülesanne

A

Kiirendavad verevoolu põletikukohta, aeglustavad hüübimist

69
Q

Monotsüütide ülesanne

A

Muutuvad vajadusel makrofaagideks (suured õgirakud)

70
Q

T- lümfotsüütide ülesanne

A

Reguleerivad teiste immuunrakkude tööd, hävitavad nakatunud rakke, abistaja ja tapjarakud

71
Q

B- lümfotsüütide ülesanne

A

Toodavad antikehi (plasmarakud), kannavad immuunmälu (mälurakud)

72
Q

Autoimmuunhaigused (mis on)

A

Immuunsüsteem hävitab organismi enda kudesid

73
Q

Autoimmuunhaiguste põhjused

A

Organismi retseptorid liiga sarnased antigeenidega

Viirused ja ravimid võicad muuta valke rakumembraanis

74
Q

Allergia (mis on, mis juhtub)

A

Äge immuunreaktsioon allergeenidele

Antikehad eritavad histamiini, mis käivitab põletikureaktsiooni

75
Q

Äratõukereaktsioonid (mis aitab vältida)

A

Sarnane doonor

Immuunsust allasuruvate ravimite kasutamine

76
Q

Mis eristavad erinevate veregruppide verd?

A

Igal grupil on erineva struktuuriga erütrotsüüdid

77
Q

Mis juhtub võõra veregrupi erütrotsüütidega?

A

Nad on kui antigeenid, tekivad antikehad, mis kleebivad need kokku (tekib ummistus)

78
Q

Vereülekanne (millised vered sobivad)

A 
Parim oma veregrupi veri
0 sobib kõigile, talle ei sobi ükski teine
A sobib A, AB, talle sobib 0 ja A
B sobib B, AB, talle sobib 0 ja B
AB sobib ainult ABle, talle sobivad kõik
79
Q

Reesuskonflikt

A

Rh- ema rase Rh+ lootega, sünnitusel puutuvad vered kokku, ema toodab Rh+ vastu antikehad, järgmisel lootel kui Rh+ veri siis antikehad hävitavad erütrotsüüte (aneemia)

80
Q

Vere homoöstaas (millised organid tagavad ja mida reguleerivad)

A

Neerud (vere happisis, kusiaine ja vee sisaldus)
Kopsud (hapniku ju co2 hulk veres)
Maks ja pankreas (glükoositase veres)
Maks ja nahk (temperatuur)

81
Q

Vere pH (normaalne, piirid ja miks oluline)

A

Norm 7,366

Piirid 6,8-7,8 : muidu rakkude talitlus lakkab

82
Q

Hingamise regulatsioon (mille põhjal, mis aju osa juhib, mis muutub verega)

A

Co2 sisalduse põhjal
Juhib piklik aju
Veri muutub aluselisemaks kui co2 tõuseb (co2 tõuseb ja pH tõuseb)

83
Q

Glükoosi regulatsioon (mis reguleerivad ja kuidas)

A

Veresuhkru tase liiga kõrge-pankreas toodab insuliini ja ülejäänud Glc muudetakse glükogeeniks (salvestatakse maksas, rasvarakkudes)

Veresuhkur liiga madal-pankreas toodab glükagooni ja glükogeen lagundatakse glükoosiks (maksas)

84
Q

Veebilanss ja jääkainete eraldamine (mis organid vastutavad)

A

Neerud, kopsud, nahk

85
Q

Termoregulatsioon (keskus, külmavärinad suurtel ja lastel)

A

Keskus hüpotalamus
suurtel tekivad Glc lagundamiseks
Vastsündinutel ei teki, soojus pruunist rasvkoest

86
Q

Miks on vaja energiat?

A

Uute rakkude kokkupanekuks, närviimpulsi tekkeks, termoregulatsiooniks, immuunsüsteemi töòks, ainete transpordiks, lihasrakkude kokku tõmbeks

87
Q

Energiakulu (protsendid)

A

Ainevahetuse põhikäive 70%
Kehaline aktiivsus 20%
Toidu seedimine ja omastamine 10% (kõige rohkem valkudele, vähem rasvade)

88
Q

Ülekaalulisus ja alakaalulisus (KMI)

A

Üle 25

Alla 18,5

89
Q

Taime maapealne osa

A

Võsu

90
Q

Taime kasvuorganid ja nende ülesanded

A

Lehed (gaasivahetus, fotosüntees)
Varred (vee ja toitainete juhtimine, ühendamine, kasvatamine valguse poole)
Juures (mitmeaastastel varuained, maasse kinnitamine, vesi ja mineraalained)
Õied (viljade moodustamine)
Viljad (seemnete kaitse ja laialikandmise kindluatamine)
Seemned (paljunemine)

91
Q

Varreosad (nimetus, kus asub, mis liigub )

A

Laskuv vool, niineosas (väljaspool), orgaanilised ained teistesse taime osadesse (tekkinud fotosünteesil)
Tõusev vool, puiduosas( seespool), vesi ja lahustunud ained juurtest teistesse osadesse)

92
Q

Mis on taime sugulise paljunemise organ?

A

Õis

93
Q

Kus valmivad taimedel muna ja seemnerakud?

A

Munarakud emakates

Seemnerakud tolmukates

94
Q

Taimede viljastamise järjekord

A

Tolmlemine, viljastamine, viljad, seemned

95
Q

Tolmlemine ja selle eri viisid

A

Õietolmu kandumine tolmukatelt emakasuudmele
Isetolmlemine (sama taim)
Võõrtolmlemkne (teine taim sama liik)

96
Q

Putuktolmlemine ja tuultolmlemine

A

Putuk: ōied varvilised, suured tolmuterad, ōietolmu vähem
Tuul: ōied tagasihoidlikud, tolmuterad väiksed, palju ōietolmu

97
Q

Taimede hōimkonnad

A

Paljasseemne katteseemne sōnajalg ja sammaltaimed

98
Q

Suguliselt paljunevad taimed

A

Paljasseemne ja ōistaimed

99
Q

Mittesuguline paljunemine taimedel (jagunemine ja seletus)

A

Vegetatiivne - uus taim emataime kasvuorganist

Eoseline - uus taim eosest

100
Q

Miks paljundatakse vegetatiivselt taimi

A

Kiiremini saaki andma

101
Q

Alglooma ebasoodsate tingimuste üleelamise tehnika

A

Tsüstina

102
Q

Algloomade tähtsus

A

Toiduahelates
Kojad moodustavad lubjakivi ja kriidilademed, mida inimene kasutab
Parasiitsed tekitavad haigusi
Olulised evolutsiooni uurimisel

103
Q

Selgrootute ja selgroogsete vōrdlus

A

Toes keha pinnal, skelett keha sees
Süda seljapoolel, süda kõhupoolel
Ns keskne osa kõhupoolel, ns keskne osa seljapoolel
Vereringe avatud, vereringe suletud

104
Q

Mis tagavad luudes tugevuse

A

Mineraalained

105
Q

Mis tagavad luudes elastsuse?

A

Orgaanilised ained

106
Q

Luu ehitus

A

Luud katab luuümbris, selle all plinkollus, selle all käsnollus

107
Q

Kus asub punane luuüdi ja mis on selle ülesanne?

A

Käsnolluses, vereloome

108
Q

Kus asub kollane luuüdi ja mis on selle ülesanne?

A

Toruluude ōōnsustes, rasvade tagavara

109
Q

Südame ehitus (mis ümbritseb, kambrid, klapid, verevarustus)

A

Südant ümbritseb südamepaun (perikard)
Neljakambriline
Kodade ja vastakeste vahel hõlmased klapid
Vatsakeste ja arterite vahel poolkuuklapid
Südant varustavad verega pärgarterid

110
Q

Südame rütmisagedus

A

60-70 lõöki minutis

111
Q

Tsükli etapid (3)

A

Kodade kokkutõmme, vatsakeste kokkutõmme, kogu südame lõtvumine

112
Q

Vereringe ülesanded

A

Termoregulatsioon, pidev ainevahetus, jääkainete eemaldamine

113
Q

Mis tagavad vere ühesuunalise liikumise?

A

Klapid veenides, vererõhu erinevus, lihaste kokkutõmbed

114
Q

Arterid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)

A

Suured, veri südamest kudedesse, sein paksu lihaskihiga ja elastne, kõrgeim vererõhk, vere liikumiskiirus ka kõrgeim

115
Q

Veenid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)

A

Suured
Toovad vere kudedest südamesse
Õhuke lihaskiht, pehme sein
Vererõhk madalaim, liikumiskiirus keskmine

116
Q

Kapillaarid (suurus, vere liigutamine, ehitus, vererõhk; vere liikumiskiirus)

A

Väiksed
Kannavad verd elundite ja kudede vahel
Õhuke sein, lihaskiht puudub
Liikumiskiirus aeglaseim

117
Q

Suur vereringe (kehavereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kus lõppeb mille kaudu)

A

Vasak vatsake - aort (arteriaalne veri) - õõnesveenid (venoosne veri) - parem koda

118
Q

Väike vereringe (kopsuvereringe - algus, kust kaudu, milline veri, kuhu suubub mille kaudu)

A

Parem vatsake - kopsuarter (venoosne veri) - kopsuveenid (arteriaalne veri) - vasak koda

119
Q

Kasvuhormoon (kust tuleb, mida teeb)

A

Ajuripats
Mõjutab kasvu (ainevahetust)
Ajuripats mõjutab ka suguhormoonide sünteesi

120
Q

Trijodotüroniin ja türoksiin (kust tuleb, mida teeb)

A

Kilpnääre

Mõjutab ainevahetuse kiirust, kasvu ja vaimset arengut

121
Q

Parathormoon (kust tuleb, mida teeb)

A

Kõrvalkilpnääre

Suurendab kaltsiumi sisaldust veres

122
Q

Adrenaliin (kust tuleb, mida teeb)

A

Neerupealised

Organismi ettevalmistus pingutuseks

123
Q

Glükagoon, insuliin (kust tuleb, mida teeb)

A

Pankreas

Reguleerivad veresuhkru sisaldust

124
Q

Testosteroon, östrogeen, progesteroon (kust tuleb, mida teeb)

A

Sugunäärmed

Mõjutabad sugulist küpsemist, sugurakkude valmimist

125
Q

Mis toimub suuõõnes seedimisel (mis ensüüm, mis toitaine)

A

Amülaas - süsivesikud

126
Q

Mis toimub seedimisel maos (mis ensüüm, mis toitaine)

A

Pepsiin - valgud

127
Q

Mida sisaldab maonõre, miks on seda vaja

A

Sisaldab soolhapet ja pepsiini

Soolhape vajalik pepsiini toimimiseks

128
Q

Mis toimub seedimisel 12 sõrmiksooles (mis ensüüm, mis toitaine)

A

Trüpsiin - valgud

Lipaas - rasvad

129
Q

Mis ülesanne on sapil?

A

Muudab toidurasvad väikseteks tilgakesteks et ensüümidel oleks kergem seda lôhustada

130
Q

Neerukehakeste funktsioon

A

Esmase uriini teke (välja suhkrud, soolad, vesi, kusiaine)

131
Q

Neerutorukeste funktsioon

A

Lôpliku uriini teke (vajalikud ained imenduvad tagasi)

132
Q

Silma nägemisreptorid (millal töötavad)

A

Kolvikesed (valguses, eristavad värvuseid)

Kepikesed (pimeduses, ei erista bvärvuseid)

133
Q

Mis on kollatähn?

A

Koht võrkkestal kus on ainult kolvikesed, kõige rohkem nägemisrakke

134
Q

Mis on pimetähn?

A

Koht, kus nägemisnärv seostub võrkkestaga, nägemisrakud puuduvad

135
Q

Lühinägelikkus (kuhu tekib kujutis, mis klaasidega prillid)

A

Kujutis võrkkesta ette

Kaksiknõgusad prillid

136
Q

Kaugnägelikkus (kuhu tekib kujutis, milliste klaasidega prillid)

A

Kujutis võrkkesta taha

Klaasid kaksikkumeradp

137
Q

Kuulmeluukesed ja nende ülesanne

A

Jalus, vasar, alasi

Annavad võnkumised edasi sisekõrva

138
Q

Kuulmetõri ehk Eustachio tõri ülesanne

A

Ühenduses välisõhuga, et tagada kahel pool trummikilet võrdne rõhk

139
Q

Tasakaaluelundid kõrvas

A

Poolringkanalid, mõik ja kotike

140
Q

Mis muundnud organis säilitatakse mugulsibulal varuaineid?

A

Lehed

141
Q

Mis protsess toimub neerudes ja dialüüsi aparaadis?

A

Difusioon

142
Q

Täismoonde etapid

A

Muna-vastne-nukk-valmik

143
Q

Vaegmoonde etapid

A

Muna-vastne-valmik

Bioloogia Erialaeksam (7 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2024 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions