Brainscape's Knowledge GenomeTM


Top Flashcards (Certified)
All Flashcards

Bioloogia Erialaeksam > Evolutsioon > Flashcards

Evolutsioon Flashcards

1
Q

Evolutsiooniteooria loojad

A

Wallace, darwin

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Evolutsiooniteooria põhiseisukohad

A

Liigid sigivad kiiresti, kuid arvukus püsib stabiilsena
Resursid on looduses piiratud
Olelusvõitlus (konkurents ressurside pÄrast)
Looduslik valik (mõned kohanevad, kes ei kohame surevad välja)
Muutlikkus
Suurem osa pärilikest muutustest keskkonna suhtes juhuslikud
Looduslik valik võib viia uue liigi tekkeni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Paleontoloogia

A

Teadusharu, mis uurib fossiile

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Evolutsiooni tõendid

A 
Fossiilid
Homoloogilised elundid (võrdlev anatoomia)
Lootelise arengu võrdlus
Mandunud elundid ehk vestiigiumid
Molekulaarbioloogia
Biogeograafia
Aretus
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Fossiilid

A

Ammustel aegadel elanud organismide kivistunud jäänused

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Homoloogilised elundid

A

Sarnane ehitus ja päritolu, erinev funktsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Analooglised elundid

A

Erinev ehitus ja päritolu, sama funtksioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Mandunud elundid ehk vestiigiumid

A

Esialgse funktsiooni kaotanud elundid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

Inimese vestiigiumid

A

Õndraluu, osaline karvkate, kõrvaliigutaja ja karvapüstitajalihased, tarkusehambad, ussripik

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Fülogeneesipuu

A

Hargnev diagramm, mis näitab seoseid erinevate liikide vahel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Populatsioonigeneetika

A

Geneetika haru, mis on keskendunud evolutsioonile

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Pseudoteadus

A

Tegevusvaldkonnad, mida esitatakse teaduslikena, kuid mis teaduse alla tegelikult ei kuulu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Elu tekke etapid Maal

A
  1. Anorgaanilistest ühenditest tekkisid lämmastiku sisaldavad orgaanilised ühendid
  2. Orgaanilised ühendid moodustasid nukleiinhappeid ja valke
  3. Nukleiinhapped ja valgud koondusid lipiidse membraani sisse
How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

Geoloogilise ajaskaala jagunemine

A

Eelkambrium: ürgeoon ehk arhaikum ja agueoon ehk proterosoikum
Kambrium: fanerosoikum
Fanerosoikum: vanaaegkond ehk paleosoikum (kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon, perm), keskaegkond ehk mesosoikum (triias, juura, kriit), uusaegkond ehk kainosoikum (paleogeen, neogeen, kvaternaar)

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Stromatoliidid

A

Vanimad elumärgid, mis on tekkinud tsüanobakterite ja teiste bakterite elutegevuse tagajärjel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Millised olid esimesed elusorganismid maal?

A

Ainurakse prokarüoodid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Kemosüntees

A

Energia saamine anorgaaniliste ühendite oksüdeerimisel ja selle abil vesinikist ja süsinikdioksiidist süsisvesikute valmistamine

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Endosümbioos

A

Vastastiku kasulik kooseluvorm, kus üks organism elab teise sees

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Kes olid esimesed hulkraksed maal?

A

Käsnad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Milline oli esialgu loomade kehavorm?

A

Radiaalsümmeetriline

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Milliseks arenes loomade kehavorm hiljem?

A

Bilatetaalsümmeetriliseks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Mis tekkis kambriumi ajastul?

A

Keelikloomad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Mis tekkisid ordoviitsiumi ajastul?

A

Esimesed selgroogsed - lõuatud kalad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Mis tekkisid silui ajastul?

A

Korallrifid
Kõhrkalad
Soontaimed

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

Mis tekkisid devoni ajastul?

A

Maismaa kahepaiksed
Luukalad
Osjad, kollad, sõnajalad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

Mis tekkisid karboni ajastul?

A

Roomajad

Kivisöe ajastu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

Mis tekkisid permi ajastul?

A

Paljasseemne taimed

Seemned

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
28
Q

Mis toimus juura ajastul?

A

Esimesed linnud

Roomajate hiigelaeg

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
29
Q

Mis toimus kriidi ajastul?

A

Õistaimed

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
30
Q

Mis toimus paleogeenis?

A

Kiire imetajate evolutsioon

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
31
Q

Mis toimus neogeenis?

A

Esimesed inimese eellased

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
32
Q

Mis toimus kvaternaaris?

33
Q

Millises ajastus tekkisid esimesed inimese eellased?

34
Q

Olelusvõitluse jagunemine

A

Liigisisene
Liikidevaheline
Otsene
Kaudne

35
Q

Loodusliku valiku vormid ja kirjeldus

A

Stabiliseeriv valik - soosib keskmisye tunnustega isendeid
Suunav valik - soosib keskmiseest erinevate tunnustega isendeid
Lõhestav valik - soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid

36
Q

Suunava valiku peamine näide

A

Tööstusmelanism

37
Q

Loodusliku valiku erijuht

A

Suguline valik - mõjutab isas ja emasisendeid erinevalt

38
Q

Loodusliku ja sugulise valiku erinevus

A

Looduslik valik muudab organisme keskkonnaga sobivamaks, suguline valik suurendab sigimisedukust

39
Q

Kohastumine

A

Organismi ehituses ja elutegevuses toimub pöördumatud ja pärilikud muutused, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamises

40
Q

Mimikri

A

Sarnasus mõne teise liigiga (tavaliselt ohtlikum)

41
Q

Kohanemine

A

Organismi ehituse ja talitluse pöörduv ja mittepärilik muutumine

42
Q

Mis on kohastumuste ebatäiuslikkuse põhjused?

A 
Arengualased piirangud (kõigil eelnevatel nelijalga ja sel ka kuigi kasulikum oleks 10)
Vastandliku toimega ökoloogilised tegurid (kaelkirjakud)
Ajaline kaugus (kasulik minevikus, enam mitte)
43
Q

Genotüüpide arvutamise valem populatsioonis

A

K(k+1)/2

K-alleelide arv

44
Q

Geneetiline struktuur, mis sellest sõltub

A

Alleelide ja genotüüpide suhe

Sõltub selle geeni määratud tunnuse varieeruvus populatsioonis

45
Q

Mikroevolutsioon

A

Geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused

46
Q

Muutlikkuse vormid

A

Modifikatsiooniline
Kombinatiivne
Mutatsiooniline

47
Q

Mis on modifikatsioiniline muutlikkus, kas sellised tunnused päranduvad?

A

Keskkonnast tingitud tunnuste varieerumine

Ei pärandu

48
Q

Kombinatiivne muutlikkus

A

Olemasolevaid geene ja alleele kombineeritakse ümber, uusi geene ja alleele juurde ei teki

49
Q

Mutatsioonilise muutlikkuse jagunemine ja nende kirjeldus

A

Geenmutatsioonid: muutused geeni struktuuris, tekivad uued geenid ja alleelid
Kromosoommutatsioonid: kromosoomide struktuuri muutused (pikkus ja kuju)
Genoommutatsioonid: kromosoomide arvu muutused

50
Q

Milline muutlikkuse viis esineb mittesuguliselt sigivatel organismidel?

A

Ainult mutatsiooniline muutlikkus

51
Q

Geenivool ehk geenisiire

A

Ühe populatsiooni genofond satub teise populatsiooni

52
Q

Geenivoolu ehk geenisiirde tekkepõhjused

A

Loomade ränna uute elupaika, seemnete levimine tavalisest kaugemale

53
Q

Geenitriiv

A

Katastroof hävitab suure osa populatsioonist, alllesjäänitrl teistsugune geneetiline struktuur

54
Q

Kas geenitriiv mõjutab rohkem suuremaid v väiksemaid populatsioone?

A

Väikseimaid

55
Q

Geenitriivi erijuhud ja nende kirjeldus

A

Pudelikaelaefekt: populatsiooni isendite hulk kahneb katastroofi, inimese tegevuse pärast mõne isendini
Asutaja ehk rajajaefekt: uue populatsiooni asutab väike osa isendeid suuremasy t populatsioonist

56
Q

Mis on liigi tekkimise eelduseks? Selle levinuim vorm

A

Paljunemisbarjäär populatsioonide vahel

Tavaliselt geograafiline isolatsioon - allopatriline liigiteke

57
Q

Liigitekke mehanismid ja nende kirjeldus

A

Allopatriline: geograafilise isoleerituse tõttu tekib uus liik
Peripatriline: liik tekib väiksest osast suuremast populatsioonist (rajajaefekt)
Parapatriline liigiteke: uued liigid populatsioonidest, mis asuvad kõrvuti j ei ole täielikult isoleeritud
Sümpatriline: geograafilise isolatsiooni puudumisel, osa populatsioonist eristub, hakkB kasutama uut ressurssi

58
Q

Bioloogilised isolatsioonimehhanismid (ja kirjeldused)

A

Ajaline isolatsioon: erinevatel aegadel suguliselt aktiivsed
Käitumuslik: partnerid ei tunne 11 ära
Mehhaaniline: genitaalid ei sob kokku
Sugurakkude biokeemiline sobimatus: ei ühine
Sügoodi eluvõimetus: ei arene normaalselt
Ristandite ehk hübriidide viljatus

59
Q

Endeemid (eesti näide)

A

Liigid, kes elavad eraldatud piirkondades ja keda mujal ei esine
Saaremaa robirohi

60
Q

Makroevolutsioon

A

Liigist kõrgemate taksonite tekkimine ja areng

61
Q

Makroevolutsioonilised põhiprotsessid

A

Mitmekesistumine
Evolutsiooniline täiustumine
Väljasuremine

62
Q

Adaptiivne radiatsioon

A

Ühest eellasliigist alguse saanud kiire uut liikide teke ja levik

63
Q

Evolutsioonilise täiustumise vastandprotsess

A

Lihtsustumine

64
Q

Massiline väljasuremine

A

Hävivad terve ökosüsteemid

65
Q

Kes pani aluse looduse hierarhilisele süsteemile ja klassifitseerimisele?

A

Carl von Linne

66
Q

Taksonite järjestus

A

Liik-perekond-sugukond-selts-klass-hõimkond-riik

67
Q

Elulooduse jaotus

A

Eeltuumsed ehk prokarüoodid: arhed ja bakterid

Päristuumsed ehk eukarüoodid: loomad, seened, taimed, protistid

68
Q

Vanem klassifitseerimise meetod

A

Ehituslikud sarnasused ja erinevused: analoogilised ja homoloogilised elundid, arengu uurimine

69
Q

Tänapäevane klassifitseerimise meetod

A

Molekulaarbioloogilised meetodid: mida sarnasem DNA ja seetõttu aminohappeline järjestus, seda lähen sugulus

70
Q

Millega uuritakse inimese eellaste fossiile?

A

Radioaktiivsete ainetega

71
Q

Kus asub inimkonna häll?

A

Ida-Aafrika riftivöönd

72
Q

Miks hakkasid savanni primaadid käima kahel jalal?

A 
Vähenes ülekuumenemine (langes 60% vähem päikesevalgust kehalr, karvkate hõrenes)
Liikumisviis muutus (käed vabaks)
73
Q

Esimeses kahel jalal liikuvad inimese eellased

A

Lõunaahvid ehk australopiteekused

74
Q

Kus arenesid nüüdisinimesed, kus neandertaallased?

A

Aafrikasse jäänud inimesed nüüdisinimesteks

Euroopasse jõudnud neandertallased

75
Q

Inimese klassifitseerimine

A 
Riik - loomad
Hõimkond - keelikloomad
Klass - imetajad
Selts - primaadid
Sugukond - inimlased
Perekond - inimene
Liik - nüüdisinimebe
76
Q

Primaatidele iseloomulikud tunnused

A

Viis sõrme ja varvast
Hea nägemine
Suur aju
Jäsemed kohastunud haaramiseks

77
Q

Inimliigiline iseloomulikud tunnused

A 
Pikk eluiga
Suur ajumahhammastik
Termoregulatsioon (higinäärmed ja hõredad karvad)
Püstine asend
Kõnevõime 
Tehnika kasutamise oskus
78
Q

Inimese ja šimpansi võrdlus (6 tegurit)

A

Inimesel pea püsti skeletiga, š tugevad kaelalihased
Inimesel lülisammas kahe kõverusega, š kõverused puuduvad
I vaagen laiem ja madalam, š kõrgem ja kitsam
I jalad pikemad kui käed, š enam vähem võrdse pikkusega
I jalg sirgestub põlvest, š jäik
I kõnevõime, ei saa korraga neelata ja hingata, š kõnevõime ei, saab h ja n korraga

Bioloogia Erialaeksam (7 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions