Montaaž, teoreetiline

Question 1

Mis asi on telje e. 180 kraadi reegel? Defineeri ja kirjelda, milleks seda vaja on.

Answer 1

On kujutletav sirge, mis kulgeb kahe tegelase või tegelase ja mingi objekti vahel millega ta parasjagu “suhtleb”.
Kõik kaamera võtted peaksid jääma ühele poolele sellest sirgest, muidu tekib vaatajale segadusttekitav hüpe (geograafiline), tegelane seisaks järsku nagu teisel pool

Question 2

Mida tähendab jump cut?

Answer 2

Kui kaadris ei ole suurt erinevust eelmise kaadriga ja/või kaamera ei liigu ja ei muuda oma asukohta rohkem kui 30 kraadi mistahes suunas - tekib ajahüppe efekt.

Question 3

Loetle Walter Murchi kuus montaaži reeglit ja selgita, mida need tähendavad

Answer 3

1) Emotsioon – kas lõige annab edasi seda, mida vaataja peaks antud hetkel tundma? Kas see on emotsionaalselt tõene loo ja tegelase character arc’i suhtes?
2) Lugu – kas lõige viib narratiivi edasi?
3) Rütm – kas lõige toimub sellel hetkel, mis on loodud rütmi suhtes õige ning vaatajat paeluv?
4) Silma teekond – kuidas lõige suhestub vaataja pilgu kaadrisisese tähelepanupunkti
asukoha ja liikumisega? (silma sakaadiline liikumine)
5) 2-dimensiooniline ruum – kas lõige allub 180 kraadi
ehk telje reeglile ning 30 kraadi reeglile?
6) 3-dimensiooniline ruum – kas lõige vastab diegeesi füüsilistele/ruumilistele suhetele?

Question 4

Loetle Edward Dmytryk’i montaaži reeglid ja selgita, mida need tähendavad

Answer 4

1. Ära lõika, kui vajadust ei ole. (see, et kaader on pikk, ei ole põhjus lõikamiseks)
2. Võimalusel lõika liikumisse.
3. Iga uus lõige võiks tuua uut informatsiooni. (The fresh is preferable to the stale)
4. Kõik stseenid peavad algama ja lõppema tegevuses.
5. Sisu on tähtsam kui vorm. (Proper values over proper matches. Tehniline mismatch pole nii oluline.)
6. Substance first, then form. (Technical skill counts for nothing if it is used only to manufacture films which have little to do with humanity)

Question 5

Miks tuleb montaažis arvestada vaataja silma tähelepanu punkti ehk ankrupunktiga? Too näide.

Answer 5

Et vaataja pilk ei läheks ekslema ja teaks kuhu vaadata, et saada vajalik informatsioon kätte. Nt Mad Max fury road (kõik on tähtis on kompositsiooni keskel) (vastunäide Michael Bay filmid, kus ei tea kuhu peaks vaatama, sest kõik on kaootiline)

Question 6

Mis on Walter Murchi reeglites kõige olulisemal kohal ja miks?

Answer 6

Emotsioon
Kui lugu ei tekita vaatajas emotsiooni, siis see ei ole õnnestunud. Ilma emotsioonita pole lool mõtet, emotsiooni saamine on miks me filme vaatame. Kui film on vaadatud, võtab inimene kaasa eelkõige emotsiooni, enne narratiivi ja muud.

Question 7

Mida tähendab “cut for proper values rather than proper matches”? Kes selle reegli sõnastas?

Answer 7

Edward Dmytryk.
Olulisem on lugu ja emotsioon kui täiuslik continuity. Tehniline korrektsus ei anna midagi, kui inimlikkus, lugu kaob. Me ei vaata filme nende tehnilise efektsuse tõttu.

Kui lõige on draama poolest õige, siis inimene ei pane tehnilist mismatchi tähelegi, ta jälgib nt tegelase nägu või tema silmi, tema emotsiooni jne.

Question 8

Selgita, mida tähendab “the fresh is preferable to the stale”, kes selle sõnastas ning too selle kasutamise näited.

Answer 8

Iga uus lõige võiks tuua kohe uut informatsiooni. Edward Dmytryk. Lõika võimalikult hilja sisse ja võimalikult vara välja.

• 1. kaader - tegelane vaatab midagi, aga vaataja seda ei näe. 2. kaader - tegelane vaatab midagi ja vaataja näeb seda ka.
• Kui nt jätta mõni ilus kaader stseeni lõppu, siis hakkab inimene mõtlema selle kaadri enda peale, mitte et kuidas see looga seostub. Samas kui panna see kaader stseeni algusesse, siis inimene mõtleb, et mis nüüd juhtuma hakkab, kuidas see kaader seostub looga. Esimene on stale, teine on fresh, kuigi tegemist sama kaadriga.

Question 9

Kirjelda, mis on niinimetatud analüütiline montaaž/analytic editing (Bordwell).

Answer 9

Analüütiline montaaž on see, kui kasutatakse erinevaid plaanisuuruseid, et lugu jutustada.
See on continuity montaaž, mis on aja ja ruumi mõistes selge ja kasutab progressiivselt kitsamaid kadreeringuid või lihtsalt muudab kadreeringuid.
See imiteerib inimese enda tajumehhanisme, kus kõigepealt vaadatakse nt midagi üldist, siis minnakse täpsemaks. Ja kui tekib nähtu kohta küsimus, otsitakse uut nähtavat, mis küsimusele vastaks. Nt miks see inimene märg on? Aa, aknast välja vaadates on näha, et vihma sajab.