Kaamera, teooria + praktika

Question 1

Ilma kaamerat vaatamata loetle täisava astmed f2-st kuni f22ni.

Answer 1

F2; f2.8; f4; f5.6; f8; f11; f16; f22
Mida väiksem on ava (F22), seda rohkem on fookuses ja tumedam on pilt.
Mida suurem ava (F2) seda kitsam fookus ja rohkem valgust (blurry background effect)

Question 2

Kuidas on seotud sensori suurus teravussügavusega? Selgita.

Answer 2

Mida suurem on sensor, seda väiksem on teravussügavus (seda vähem asju on fookuses).
Suurema sensoriga tuleb kasutada suuremat fookuskaugust, et täita kaader objektiga samamoodi, nagu väiksema sensoriga, ja suurem fookuskaugus vähendab teravussügavust. Suurem sensor laseb ka rohkem valgust sisse.

Teravussügavus sõltub järgmistest asjaoludest:

1. ava läbimõõdust (mida väiksem ava seda suurem sügavusteravus ja vastupidi)
2. objektiivi fookuskaugusest (mida suurem fookuskaugus, seda väiksem sügavusteravus)
3. teravustamise tasandi või punkti kaugusest sensorist (mida lähemale teravustada, seda väiksem sügavusteravus näit.makrovõtted)

Et vähendada teravusulatust tuleks seega:
ava võimalikult lahti keerata
kasutada pikema fookuskaugusega objektiive
pildistada lähemalt

Question 3

Mille osas tuleb olla ettevaatlik kui kasutada fantoommikrofoni?

Answer 3

Et fantoomtoide oleks alguses väljas ja kui mikrofon on juba ühendatud alles siis lülitada toide sisse!

Question 4

Kuidas on välja kujunenud 24 fps ja 25 fps standardid?

Answer 4

24 fps on USAs
25 fps on Euroopas
See on silmale kõige mugavam vaadata.
Esimesi filmi tehti ligikaudu 15fps, aga sellisel juhul toimub liikumine pildis ebanormaaleslt kiirelt. Ja 50fps jätab pildile liiga palju detaile.
24 ja 25fps jääb liikumine loomuliku kiirusega ja silm ei haara ebavajalikku infot detailide näol.
24 fps oli esialgu kõige sujuvam liikumine mis võimalik kasutades võimalikult vähe filmilinti.
24 on lihtsasti jagatav ja seega teadis monteerija täpselt, et nt kui tahta võtta maha pool sekundit, siis see on 12 frame’i.
Madalaim võimalik kergesti jagatav fps, mille puhul heli ka kõlab normaalselt.

There are two types of electric frequency in the world, respectively 50Hz and 60Hz. The refresh rate is meant to tell how long the television will lift or refresh its screen image. If we use 50Hz electrical frequency, our television refresh rate is 50. Accordingly, we use 25 FPS.

Why is the b-roll footage of the factory flickering?” If is important to note that European countries are PAL. You may say “why does that matter for an HD, 2K, or 4K shoot? It’s all about the Hertz baby. European countries main frequency is 50 Hz so the native frame rates that correspond are 50 or 25 fps. America line frequency is 60 Hz so our corresponding frame rates are 23.98, 24, 29.97, 30, 59.94, and 60fps. Most high definition and digital cinema cameras are capable of shooting all the frame rates above. It is important to have a conversation with the local crew to discuss locations and if the frame rate needs to be changed accordingly

Question 5

Mis on ava (f stop) ja mis on tundlikkus (ISO või ASA) ja kuidas need suhestuvad omavahel? Demonstreeri.

Answer 5

Ava on objektiivi sees olev lapatsitest ketas, mis laseb vastavalt astmetega valgust sisse.

ISO või ASA ehk tundlikkus iseloomustab sensori või filmi tundlikkust, ehk mida väiksem on number, seda vähem tundlikum on kaamera valgusele.

Mõlemal on astmed – avaastmed on f2; f2.8; f4; f5.6; f8; f11 ja nende vahe on sama, mis on ISO 100; 200; 400; 800; 1600; 3200

Question 6

Selgita digikaamera sensori põhimõtet ja filmikaamera töötamispõhimõtet.

Answer 6

Digikaamera: katik avaneb ja sensor püüab kinni footonid, mis muundatakse elektriliseks signaaliks, mida kaamera loeb ja millest ta tõlgendab värve.

Filmikaamera puhul on sensoriks filmilint, iga kaadri järel tuleb uus sensor.
Filmi ühel poolel on emulsioon, mis sisaldab hõbehaliidi kristalle, mis määravad pildi kontrasti ja resolutsiooni.
Need kristallid on valgustundlikud. Mida rohkem valgust neile paistab, seda eredam ja vähem detailsem on pilt.
Kui valgus paistab neile peale, siis see loob filmile jälje ehk pildi, mis on varjatud, kuni see ilmutatakse.

Question 7

Mis on crop factor ja kuidas see mõjutab sügavusteravust?

Answer 7

Crop factor on see, kui suur on sensori suurus: mida suurem on crop factor (seda väiksem on sensor), seda suurem on sügavusteravus (seda rohkem asju on fookuses).

CROP FACTOR on kordaja, mis saadakse täisformaatkaamera sensori diagonaali pikkuse jagamisel vähendatud sensoriga kaamera sensori diagonaaliga.

Levinumad sensorite suurused:
-Täiskaadersensor on samade mõõtmetega nagu
standardne 35 mm fotofilm (36×24 mm)
-APS-C formaadis sensorid –Sensori suuruseks
umbkaudu 25,1 × 16,7 mm
-4/3 (Four Thirds süsteemi sensorid)

Question 8

Näita ja selgita: millistest osadest koosneb statiiv?

Answer 8

Statiivi pea, kaamera kand e. kinnitusplaat, statiivi jalad, jalgade kolmeotsaline kinnitus e. alus.

Question 9

Näita ja selgita: mis on statiivi kõige nõrgem lüli?

Answer 9

Pea on nõrgim, seal on kõige rohkem liikuvaid ja nõrki osi. Pannides nt jääb väike nõks sisse ja ongi pekkis.

Question 10

Millised kaamera kinnitusstandardid statiivile on olemas?

Answer 10

Mitchell - see keeratav asi, millega loodi saab sättida.
Flat base - vist see plaat, millega kinnitada kaamera.
?
Kui mõeldakse statiivi peade tüüpe, siis fluid head (kooli omadel), ballhead, pan & tilt head, gimbal head, pistol grip.
Flat base ei vaju raskuse all, sest statiivi pea on kinnitatud poltidega, mida ei saa lahti keerata. Mitchell base’il on lahtikeeratav pea, mida saab kasutada, et statiivi pea kaameraga loodis oleks.

Question 11

Demonstreeri – kuidas käitud enne statiivile püsti pandud kaamera juurest lahkumist

Answer 11

Tilt tuleb keerata kinni, pan tuleb jätta lahti.

Question 12

Demonstreeri – mis peab olema lukustatud enne statiivil oleva kaamera kasutama hakkamist.

Answer 12

statiivi pea ja kaamera kand peavad olema fikseeritud. jalad peavad olema lukustatud. tilt kinni kui kasutada ei taha seda.

Question 13

Demonstreeri – valgebalansi tegemine kaameral. Selgita, mis on valgebalanss.

Answer 13

Leia paberileht või muu valge pind, zoomi sisse ja säti fookusesse. Vajuta AWB nupule ühe korra.

Valgebalanss tähendab pildi värvitemperatuuri ja seda, milline on pildil valge värv. Eesmärk on see, et see, mida silm näeb valgena on ka pildil valge.

Question 14

Demonstreeri – säriaja ja ava muutmine kaameral. Selgita, mis vahe on säriajal ja aval?

Answer 14

Vali [dial select] nupu abil shutter dial. Seejärel saab selle kõrval oleva rattaga säriaega muuta. Ava saab muuta kaamera taga olles lähima ratta abil.

Ava on see kui palju laseb objektiivi diafragma valgust sensorini,

Säriaeg ehk katiku kiirus (valgusvoo kestus) ehk kui kaua on katik lahti. Seda mõõdetakse sekundite murdosades (1/s).
Säriaegadest on koostatud analoogiline astmikskaala nagu avaarvudest, kus iga järgnev astme muutus muudab valgustatust 2 korda …;1/30 ;1/60 ;1/125 ;1/250 ;1/500 … jne
Säriaeg:
a) reguleerib valguse hulka, mis sensorile langeb
b) külmutab või hägustab objekti liikumise

Question 15

Selgita, mis on field of view ja focal length ja milline on nende omavaheline seos? Demonstreeri fookuskauguse muutmist kaameral.

Answer 15

Field of view on see kui palju sa näed kaadris asju.

Fookuskaugus või focal length on kaugus läätsesüsteemi optilisest keskmest sensorini, tingimusel, et objektiiv on teravustatud lõpmatusse.
Fookuskaugust mõõdetakse millimeetrites, nt 16mm; 28mm; 35mm; 50mm; 85mm; 120mm.
See näitab, milline on objektiivi nägemisnurk ja seda, palju objektiiv kujutist suurendab. Mida suurem fookuskaugus, seda rohkem see suurendab.
Fookuskaugust suurendades field of view väheneb.

Question 16

Demonstreeri ND filtri vahetust. Selgita – mis asi on ND filter? Mis vahe on kaamerasse sisse ehitatud ja kaamerast eraldi ND filtritel? Mida tähendavad ND filtri astmed 0,3; 0,6; 0,9; 1,2 ja 1,5 ja mitut avaastet igaüks neist tähistab?”

Answer 16

Hallfilter, on FILTER, mis ei muuda värve, vaid muudab valgushulka, mis jõuab sensorini.
The purpose of a standard photographic neutral-density filter is to reduce the amount of light entering the lens. Doing so allows the photographer to select combinations of aperture, exposure time and sensor sensitivity that would otherwise produce overexposed pictures. This is done to achieve effects such as a shallower depth of field or motion blur of a subject in a wider range of situations and atmospheric conditions
ND3 on üks stop (aste) tumedam, ND5 on poolteist, ja ND9 on 3 stopi.
Üks stop ava aste on sama mis on ND3.
Kaamerasse sisse ehitatud ND filtrid on alati puhtamad, nad ei kogu tolmu, annavad puhtavamad värvid ja mugavam.
Kaamerast eraldi olevad ND filtrid võivad katki minna, võivad tekitada lens flare’i.