filmikeel Flashcards
Kirjelda inimese nägemise ja taju mehhanisme.
- Inimese silm näeb palju vähem kui me tegelikult arvame, et me näeme.
- Ainult silma keskmine osa (2 kraadi) näeb teraselt, silma äärealad reageerivad liikumisele.
- Helmholtz: inimese nägemine on nii kehv, et see üksi ei saa garanteerida meile pildi reaalsusest, seega moodustub tajukujund keeruliste mitteteadvustatud protsesside tulemusena, teadvustub ainult lõpptulemus
- Gibson: Inimene kasutab tajukujundi moodustamiseks meelte poolt registreeritud andmeid (aistinguid) ilma, et tal oleks vaja teostada mõtlemisele sarnanevaid protsesse.
Gibsoni kohaselt on tajus esindatud eelkõige keskkonna (nt. kabineti, põllu, mere, tikutoosi, noa) poolt pakutavad võimalused ehk see, mida mingi koht või ese võimaldab inimesel teha. - Eri vaatlustingimustes asjade omadused jäävad samaks ka eri vaatlustingimustes See väljendub esemete suuruse, vormi, värvi suhtelises püsivuses ka juhul kui tajutingimused on muutunud ehk me tajume enamasti asju samasugustena olenemata nende valgustusest, nurgast, kaugusest.
Värvikonstantsus: objektid näivad olevat sama värvi sõltumata muutunud valgustustingimustest (eluliselt tähtis) - Ruumiline vastastoime – Objekti tajumine ei sõltu ainult objektist endast, vaid ka sellest, missuguste objektide või sündmustega koos tajutav objekt esineb.
- Ajaline vastastoime – Tajumine sõltub sellest, mis oli enne ja pärast objekti tajumist. Näiteks tundub 500g kaaluviht pärast 100g kaaluviha tõstmist hoopiski raskem kui ühe kilose vihi tõstmise järel.
- Emotion-induced blindness – when people see a task-irrelevant emotional picture embedded within a rapid stream of scene pictures, their attention is so preoccupied by the emotional stimulus that they spontaneously experience a brief period of functional “blindness”, in that – for about 0.8 sec.– they fail to notice a target that they are actively searching for within that stream.
- Sakaadiline liikumineHumans and many animals do not look at a scene in fixed steadiness; instead, the eyes move around, locating interesting parts of the scene and building up a mental, three-dimensional ‘map’ corresponding to the scene (as opposed to the graphical map of avians, that often relies upon detection of angular movement on the retina).[citation needed]
When scanning immediate surroundings or reading, human eyes make saccadic movements and stop several times, moving very quickly between each stop. The speed of movement during each saccade cannot be controlled; the eyes move as fast as they are able.[4] One reason for the saccadic movement of the human eye is that the central part of the retina—known as the fovea—which provides the high-resolution portion of vision is very small in humans, only about 1–2 degrees of vision, but it plays a critical role in resolving objects.[5] By moving the eye so that small parts of a scene can be sensed with greater resolution, body resources can be used more efficiently.
Mida tähendab change blindness e. muutusepimedus?
Inimesed võivad jätta märkamata suuri muutusi objektides või olukordades, kui muutus toimub visuaalse segaduse sees.
Kui üritad midagi pingsalt jälgida, võivad jääda taustal toimuvad muutused tähelepanuta. (Simons & Levin, 1997).
Me näeme ainult, mida me otsime.
Nt. The Door Study. https://www.youtube.com/watch?v=FWSxSQsspiQ
Moonwalking bear keset korvpalliplatsi.
Mida tähendab suuruse konstantsus – selgita ja demonstreeri näitega.
Suuruskonstantsus tähendab, et kuigi me näeme objekte, mis on kaugemal, väiksematena, ei tundu nad väiksemaid, vaid nii suured, kui me teame, et need on.
Näiteks kui vaatame pilti, kus on inimesi nii lähedal kui kaugel, siis kaugemal on nad tehniliselt väiksemad, kuid me ei taju seda. Kui keegi hoiab õuna ja sirutab käe sinu poole välja, siis õun paistab tehniliselt suurem kui inimese pea, aga me ei taju seda, sest me teame, et õun on väiksem kui inimese pea.
Mis asi on pimetähn – selgita, kuidas on võimalik, et inimene näeb oma pimetähni?
Pimetähn on koht silmas, kust väljub silmanärv ja kuhu info ei jõua, sest seal ei ole fotoretseptoreid, mis püüaks valgust. Selle osaga silmast me ei näe.
On a piece of paper, make a small dot with a black marker.
About six to eight inches to the right of the dot, make a small plus sign (+).
With your right eye closed, hold the paper about 20 inches away from you.
Focus on the plus sign with your left eye, and slowly bring the paper closer while still looking at the plus sign.
Mis on kompositsioon? Millest tekib “hea” kompositsioon? Kirjelda elemente, mis mõjutavad kompositsiooni ja seda, kuidas vaataja kompositsiooni tajub.
Kompositsioon on objektide paigutus üksteise suhtes ja nende proportsioon, nii et tekiks tervik.
Hea kompositsioon on siis, kui objektid annavad kokku terviku ning igat objekti eraldi vaadeldes on pilt samuti terviklik. Kompositsiooni mõjutavad: värv, valgus, perspektiiv, kujundid, ühe elemendi tähtsustamine, kordused, järgnevused, kurvid, kiirgamine, kontrast, järjepidevus, harmoonia.
Kompositsioon töötab, kui ta on optimeeritud aju töötamisele.
Vaataja näeb esialgu kontrastseid objekte ja nägusid. Kompositsiooni keskpunkt peaks seega olema nt kontrastne või ergas või olema heas suhtes vanishing pointiga.
+ John Ruskini reeglid
Mida tähendab F.F.F. reegel ja kuidas sa seda filme tehes rakendaksid?
Form follows function ehk sisu enne vormi.
Tehnilised võtted ei tähenda midagi, kui sisu on nõrk. Pole vaja eelistada uhkeid efekte, suuri kaameraliikumisi jne kui need ei anna tegelikult lugu kuidagi edasi.
Kirjelda oma sõnadega, mida tähendavad järgmised terminid stsenaristikas, milliseid vahendeid kasutatakse nende loomiseks ning too näiteid filmidest: telegraphing, dangling cause, dramatic irony, dramatic tension.
Telegraphing
Kui viidatakse millegi tulemusele enne, kui selleni viivat teed. Annab infot selle kohta, kuhu lugu liigub. Nt Queen’s Gambiti algus. nt American Beautys Lester Burnham ütleb “In a year I’ll be dead”. Või kui keegi lepib kellegagi kokku, et nad kohtuvad kuskil mingil kellajal.
(Information used too often to telegraph information about characters can be overused and become clichés, such as a dumb police officer eating doughnuts, an absent-minded professor, or a beautiful librarian concealed by unattractive personal grooming.
Foreshadowing hints at something that may or may not be true. Telegraphing just tells us what will happen.)
● Dangling cause
Kui tekitatakse küsimus, kas midagi juhtub või ei. Ootused, aimdused, lubadused, kahtlused, plaanid, hoiatused, eelaimdused, tõekspidamised, pürgimused. Näiteks: tegelaskuju lubab, et ei tegele enam pangarööviga. Ta on teinud lubaduse oma tulevikukäitumise kohta ja me mõtleme, kas kõik läheb nii, nagu ta lubas.
Kui Good Will Huntingus Ben Afflecki tegelane ütleb talle, et ta unistab, et ükspäev ta läheb Willile järgi ja teda ei ole kodus, sest ta on ära kolinud ja enda andega midagi teinud.
“Come and See”: Noormees tahtis sõjaväkke minna aga ema ütles, et sul pole õrna aimugi kui hull ja karm see on. Terve pere kannatab ja tapetakse sellepärast ära. Sellejärgselt hakkab just see öeldu juhtuma, terve pere/küla tapetakse ära.
● Dramatic Irony
Vaataja teab midagi, mida tegelane või tegelased ei tea. Näiteks Psychos ei tea naine duši all, et kohe tuleb inimene ründama, aga vaataja teab. “No country for old men”– me teame, et mees tapab kõiki kellega kohtub. Võib tekitada nalja, võib tekitada hirmu.
● Dramatic Tension
Dramaatiline pinge, mis hoiab filmi põnevana. Tegelane tahab midagi, aga tal on raske seda saada. Tegelastel on tahtmised, takistused ja lõpuks on lool neile lahendus. Erinevalt dangling cause’ist peab vaatajal olema dramaatilise pinge tekkimiseks tegelasega emotsionaalne seotus.
Näiteks Kill Billis tahab Uma Thurmani tegelane leida ja maksta kätte Billile ja temaga seotud inimestele ja ta peab nad üles leidma ja nendega võitlema.
Täida lüngad: Frank Daniel: “The delineation of the basic dramatic circumstance is: ……………… …………………. …………….. badly and is having …………… getting it.”
“The delineation of the basic dramatic circumstance is: someone wanting something badly and is having difficulty getting it.”
Mis asi on kolmeaktiline struktuur? Kuidas see väljendub filmi või stseeni puhul? Mida kujutab endast 8 sequence struktuur?
Kolmeaktiline struktuur
Esimene akt juhatab sisse, kes on tegelased ja milles seisneb loo olukord. Teine akt näitab seda, kuidas tegelased liiguvad selleni, mida nad tahavad ja raskusi sellel teel, mis viib konflikti haripunktini. Kolmas akt näitab, kuidas konfliktid ja probleemid lahendatakse.
8 sequence struktuur
Kolme akti sisse saab paigutada nt kaheksa sekventsi.
AKT 1.
Sequence 1.
Määratletakse status quo, mida segab mingi probleem, midagi, mille tulemusena status quo muutub.
Sequence 2.
Protagonist teab, et ta peab midagi probleemi lahendamiseks ette võtma ja otsustab hakata tegutsema. Määratletud on filmi põhipinge. Tegelane lukustatakse probleemi külge.
AKT 2.
Sequence 3.
Lihtsaimate võimaluste elimineerimine. Protagonist proovib probleemi lahendada lihtsaimate vahenditega.
Näiteks: tegelaskujul on vaja peoleminekuks raha. Lihtsaim variant on küsida raha isa käest. Või lõhkuda rahapõrsas. Mõrvamüsteeriumides küsitleb detektiiv tavaliselt esimesena inimest, kes mõrvatut viimasena elusana nägi.
Sequence’i lõpus ei ole protagonist saavutanud seda, mida ta tahtis. On selge, et oma tahtmise täideviimiseks tuleb teha suuremaid jõupingutusi. P.S. Tutvustatakse uusi karaktereid.
Sequence 4
Protagonist proovib jõulisemalt probleemi lahendada. Ta on esimesest läbikukkumisest pettunud. Ta tuleb välja tõsisemate taktikatega. Ta püüab kõvasti, kuid ei saavuta oma eesmärki.
Üldiselt muutuvad takistused üha raskemateks, nende ületamine nõuab protagonistilt üha enam tööd. Näib, et uued jõupingutused peaksid olema piisavad.
Selle tulemuseks on esimene kulminatsioon (midpoint). Protagonist on näiliselt kõige lähemal oma tahtmisele (oma eesmärgile). Sequence’i lõpus pole aga protagonist oma sihti saavutanud.
1. kulminatsioon tõstab panused veel kõrgemale. Lugu saab uue, võimaluse korral komplitseerituma suuna. See juhtub tavaliselt filmi keskpunktis (60 minutit).
Sequence 5
Subplot / alafaabula. Võib olla romantiline. Väike puhkus vaataja jaoks. Tegelane saab uut inspiratsiooni probleemiga tegelemiseks.
Sequence 6
Tagasi põhifaabula juurde. 2. akti viimane, järk-järgult tõusev sekvents.
Protagonist tuleb välja plaaniga, mille peale ta tuli eelmises sequence’is. Ta teeb seni kõige ambitsioonikama jõupingutuse. See peab toimima! Ja siis juhtub sequence’i lõpus midagi, mis kõik nässu keerab.
Seda kutsutakse teine kulminatsiooniks (põhikulminatsioon).
Tahtmine asendub vajadusega, luues 3. akti pinge.
Õnneliku lahendusega filmides on see punkt tavaliselt kõige alumisem punkt. Kuigi tegelaskuju on teinud absoluutselt kõik mõeldava, on kõik läbi. Tragöödiates on selle sequence’i lõpp triumfiaalne, kõrgeim punkt. Kõik on kõige paremas korras.
AKT 3.
Sequence 7
„Vale lahenduse“ sequence’.
2. akti lõpu-situatsioonil baseeruv variant sellest, kuidas film lõpeb (vaataja arvab, kuidas film lõpeb).
Õnneliku lõpuga filmides on protagonisti asjaolud selles punktis väga halvad (kaks armastajat ei saa kunagi kokku).
Sequence’ lõpeb pöördega („twist“) või ootamatu juhtumiga, mis juhib loo „õigesse lahendusse“.
Sequence 8
„Õige lahenduse“ sequence’ ehk kuidas film tegelikult lõpeb.
Eelmise sequence’i pööre viib loo õige lõpuni – olgu see siis õnnelik, kurb või nukker.
Filmi lugusid ehitatakse üles ühe ……………………………………….. ümber, kelle vastasjõuks on …………………………. , mis ei lase ……………………………… oma tahtmist saada. Need kaks vastasjõudu vormivad loo …………………………..
Filmi lugusid ehitatakse üles ühe keskse tegelase ümber, kelle vastasjõuks on antagonist, mis ei lase peategelasel oma tahtmist saada. Need kaks vastasjõudu vormivad loo konflikti.
Selgita oma sõnadega, mida tähendavad järgmised terminid filmidramaturgias: Spine/through-line/premise; tegelane (character), olukord (circumstance), dünaamilised suhted (dynamic relationships), want ja need; teod (e. actions) ning selgita kuidas nad omavahel seotud on ning üksteist mõjutavad.
- Spine/through-line/premise;
Loo selgroog on filmi logline ehk juhtmotiiv, millest kogu lugu lähtub.
The driving force or concept that pervades every element of the story, thereby holding the story together.
Nt Rear Window: Ratastoolis fotograaf luurab aknast naabrite järel ja veendub, et üks neist on sooritanud mõrva. - tegelane (character), väljamõeldud karakter, kes on loo juures oluliseks lüliks loo edasi jutustamiseks. Tegelased jagunevad peategelasteks ja kõrvaltegelasteks, kangelasteks ja antikangelasteks.
Although film takes place in the present, character is created in the past. - olukord (circumstance), olukord, kuhu tegelased satuvad.
- dünaamilised suhted (dynamic relationships). Tegelastevahelised suhted ja see, kuidas tegelased üksteist näevad, on muutuses. Nt Marriage storys esialgu mees ja naine on õnnelikult abikaasad, siis on vaenlased, siis lepivad üksteisega.
It is always established by looking through the eyes of the characters. It may be objective or it may be entirely subjective. The important point is always how one character “sees” another character at the present moment. - want ja need; want on see, mida tegelane arvab, et tal on vaja. Need on see, mida tegelasel tegelikult vaja on
- teod (e. actions) Lugu jutustatakse läbi tegelaste tegude. Tegelased tegutsevad, et saada, mida nad tahavad. Mõistes olukorda ja tahtmisi, saame me aru, miks tegutsetakse mingil kindlal moel.
Selgita, mida tähendavad sügavustaju tunnuste (depth cues) järgmised liigitused: okulomotoorsed; binokulaarsed; monokulaarsed
Okulomotoorsed tunnused: sügavust tajutakse põhinedes silmade asukohale ja lihaste pinguldumisele.
Monokulaarsed tunnused: sügavustunnused, mida saab tajuda ühe silmaga.
Binokulaarsed tunnused: sügavustunnused, mida saab tajuda kahe silmaga. stereonägemine tekib binokulaarse disparaatsuse tõttu [erineval kaugusel asuvad objektid (v nende osad) projitseeruvad kummaski silmas erinevatele võrkkestapunktidele]
Mida tähendavad konvergents ja akommodatsioon ning kuidas need on omavahel seotud?
Konvergents ja akommodatsioon on okulomotoorse taju alaliigid.
Konvergents – kui silmad vaatavad sissepoole ja lihased pingulduvad, on aru saada, et objekt on lähedal. Töötab kuni kümne meetri kaugusel.
Akommodatsioon – kui sügavust tajutakse läbi silma fookuse muutumise, vastavalt objekti kaugusele. Töötab kuni kahe meetri kaugusel.
Selgita, kuidas tekib stereonägemine
Stereonägemine tekib binokulaarse disparaatsuse tõttu [erineval kaugusel asuvad objektid projitseeruvad kummaski silmas erinevatele võrkkestapunktidele]. Mõlemad silmad näevad erinevalt, aga aju paneb kokku ühe kohesiivse 3D pildi –seda kutsutakse stereopsiseks.
Illusiooni stereonägemisest tekitatakse filmis ja mujal monokulaarsete tunnustega, sest film on 2D.
Loetle seitse monokulaarse sügavustaju tunnust ning selgita näidete abil, kuidas need toimivad.
I Interpositsioon ja kattuvus – kui üks objekt katab teist, siis see, mis katab teist, on lähemal.
II Lineaarne perspektiiv – jooned koonduvad ühte punkti.
III Suhteline suurus ja kõrgus – suuremad objektid on lähemal. kõrgemal olevad objektid on kaugemal.
IV Õhuperspektiiv – kaugemal asuvad objektid pole nii selgelt näha kui lähedal asuvad (esimesena kasutas seda Leonardo da Vinci)
V Värvide intensiivsus – lähedal asuvad objektid paistavad erksavärvilised, kaugemal asetsevad aga hallikad, sinakad;
VI Tekstuurigradiendid – mida kaugemal on objektid, seda tihedamalt koos nad on.
VII Varjud ja valguse nurk – kuna meie aju teab, et valgusallikale kõige lähem osa on kõige heledam, saab ta teha sellest järeldusi sügavuse kohta kui ta näeb kontrastset kujutist.
Mis asi on vanishing point ning kuidas kasutatakse seda kompositsioonis?
Vanishing point on koht, kuhu kaugenevad jooned koonduvad.
Objekte saab paigutada vanishing pointile, selle ette või selle vastu.
