Vesi

Question 1

Kui palju ligikaudu on Maal vett?

Answer 1

Maal on ligikaudu 1 338 000 000 kuupliitrit vett, mis moodustab 0,0024% maa massist.

Question 2

Kuidas vesi Maal jaotub?

Answer 2

Ookeanid moodustavad 97,5% kogu vee massist maal. 2,5%, mis jäävad on mage vesi (fresh water) ja see koosneb: liustikud, põhjavesi, igikeltsist ning pinna- ja atmosfäärsi veest, mis võtab mage veest 0,4%. See omakorda koosneb: mageveejärved, taimed ja loomad, atmosfäär, jõed.

Question 3

Kui palju vett Maal (ligikaudu) on külmunud olekus?

Answer 3

Saame öelda, et maal on kokku 1 338 000 000 kuupliitrit vett, millest 2,5% on magevesi. Magevesi koosneb aga ligikaudu 69,5% ulatuses liustikkudest ning igakeltsist. See tähendab, et maailmas on külmunud umbes 1 338 000 000 * 0,025. Ja saadud arv * 0,695.

Question 4

Kui palju tõuseb maailmamere tase, kui kogu tahkes olekus vesi ära sulaks?

Answer 4

Kui kogu tahkes olekus vesi ära sulaks, siis maailmamere tase tõuseb umbes 60m või rohkem võrra NASA andmete põhjal. National Geographic kaardi järgi võib see tõus olla umbes 66m. Erinevad allikad sätestavad erinevad arvud, aga ligikaudu 70m maailmamere taseme tõus.

Question 5

Kuidas on sademed Maal jaotunud?

Answer 5

Märkimisväärselt rohkem sademeid on ekvaatori lähedal asuvates troopilistes vihmametsades (nt. Suurem osa Lõuna-Ameerikast) ning piirkondades, kus mäestikud põhjustavad orograafilisi sademeid. Kõrbealad, nagu Lääne-Austraalia ja Sahara, saavad väga vähe sademeid. Saharas neid praktiliselt pole ning Lääne-Austraalias vähem, kui 245 mm aastas.

Question 6

Milline on Eesti aastane sademete hulk?

Answer 6

Eestis on sademete hulk umbes 600m aastas

Question 7

Milline on maailma vee tarbimise dünaamika viimase 120 a jooksul?

Answer 7

Maailmas on vee tarbimine üldiselt viimase 120 a jooksul märkimisväärselt kasvanud (umbes 10 korda). Kõige rohkem on vee tarbimine suurenenud Aasias ja praktiliselt olnud samal tasemel Austraalias ja Okeaanias.

Question 8

Milline on vee tarbimise jaotus sektorite vahel (tööstus, põllumajandus, kodutarbimine)?

Answer 8

70% vee tarbimisest moodustab põllumajandus (21% on inimeste tarbimine, 49% kariloomade tarbimine), 20% on vee tarbimine tööstuses ning 10% on kodutarbimine. Erinevatel riikidel domineerivad erinevad sektorid. Näiteks Eestis domineerib kodutarbimine, Ameerikas on tööstus ja põllumajandus on umbes samal tasemel vee kasutamise järgi, Venemaal domineerib vee kasutamine tööstuses.

Question 9

Kui suur on ligikaudu Eesti elanike keskmine veekasutus päevas? Milliste teiste riikidega on see s0rnane?

Answer 9

Eesti elanike keskmine veekasutus päevas on umbes 200 liitrit (70 liitrit sooja vet ja 130 liitrit külma vett). See on näiteks sarnane Saksamaa, Brasiilia, Taani, Peruga.

Question 10

. Kui palju Teie päevas ligikaudu vett tarbite? Kas tarbimist saaks vähendada? Põhjendage.

Answer 10

Meie kodumajapidamises tarbimine on umbes 180 liitrit päevad. Seda saab muidugi vähendada erinevate lihtsate meetoditega. Näiteks saab kraani sulgeda hammaste pesu ajal, dusi all vähem aega veeta (isegi 1-2 min vähem aega aitab säilitada väga palju), kasutada pesumasinaid ainult siis kui need on täis (aitab optimeerida vee kasutamist ühe pesutsükli kohta).

Question 11

. Milliste põllumajandussaaduste tootmiseks kulub kõige rohkem vette?

Answer 11

Kõige rohkem vett kulub veiseliha tootmiseks (umbes 15 500 liitrit 1 kg kohta). Teised suure veevajadusega tooted on lambaliha, hirss, juust ja sealiha (umbes 5000 l 1 kg kohta).

Question 12

Kui suur on aastas merre sattuva plasti kogus?

Answer 12

Aastas merre sattub umbes 8 miljonit tonni plasti.

Question 13

Miks on plast saasteainena ohtlik? Põhjendage

Answer 13

Plast on ohtlik saasteaine, kuna see laguneb väga aeglaselt, saastab veekogusid ja mõjutab mereelustikku. Plast võib akumuleeruda toiduahelas ja põhjustada terviseriske nii loomadele kui inimestele.

Question 14

Kas Eestis peaks täielikult keelama plastpakendid? Põhjendage.

Answer 14

Mina arvan, et oleks väga hea mote täielikult keelama plastpakendid. On küll võimalik märkimisväärselt vähendada plastpakendite ringluses olemasolu. Näiteks, palju ettevõtteid võiksid teha pakendeid hästi ümvertöödaldavatest materjalidest nagu paber või karting. Suurt rolli mängivad ka tarbijad. Tuleb õpetada tarbijaid osta neid pakendeid, mida valmistatakse nendest materjalidest, mis reostavad keskkonda märkimisväärselt väiksem ja on palju kergem ümbertöödelda (nt. Paber või karting).

Question 15

. Milline on maailma hüdroenergia toodangu ligikaudne maht ja kuidas see regiooniti jaguneb?

Answer 15

Maailmas (2012 seisuga) hüdroenergia toodangu math oli umbes 500 mtoe (miljon tonni nafta ekvivalenti). Suurim hüdroenergia toodangu ligikaudne math on Aasias (umbes 375 GW), teine koht on Euroopa (umbes 239 GW). Viimased kohad on Aafrika (umbes 14 GW) ja Lähis-Ida (umbes 19 GW).

Question 16

. Millised on maailma suurimad hüdroelektrijaamad? Mis on nende ligikaudne võimsus?

Answer 16

1 koht. Three Gorges Dam Hiinas (22,500 MW) 2 koht. Itaipu Dam Brasiilias ja Paraguays (14,000 MW) 3 koht. Xiloudu Dam Hiinas (13,860 MW) on suurimad hüdroelektrijaamad maailmas

Question 17

Millised on hüdroenergia kasutamise välismõjud? Tooge ka konkreetseid näiteid.

Answer 17

1. Esteetiline reostus. Näiteks Hooveri tamm USA-s on küll tekitanud veepindu, AGA samal ajal kaotatud looduslikke jõeorusid ja kanjoneid. 2. Suured hüdroprojektid nagu Brasiilias asuv Belo Monte tamm on põhjustanud ulatuslikke üleujutusi, hävitades vihmametsa, mille tõttu palju looma liiki on kaotanud oma elupaika.

Question 18

Millised on hüdroenergia kasutamise keskkonnamõjud? Tooge ka konkreetseid näiteid.

Answer 18

1. Veekogude ökoloogilised muutused. Näiteks, Hooveri tamm USA-s on muutunud veekogude temperatuuri, mis oluliselt mõjutas veeelanikke. 2. Loomulikkude protsesside häirimine. Tammid võivad peatada kalade rändamist, mille tõttu võivad tekkida mõned ökoloogilised probleemid või isegi katastroofid tulevikus. 3. Elupaikade kadumine. Tammid tihti põhjustavad üleujumisi, mille tõttu palju loomaliike kaotavad oma elupaikasid.

Question 19

Kas hüdroenergia on roheline energia? Põhjendage.

Answer 19

Hüdroenergia loetakse sageli roheliseks energiaks, kuna see tekitab vähem otsest heitgaasi võrreldes fossiilsete kütustega. Siiski kaasnevad sellega keskkonnamõjud, nagu ökosüsteemide häirimine ja elupaikade kadumine

Question 20

Millises mahus ja millistest allikatest Eesti veemajandust finantseeritakse?

Answer 20

Eesti veemajandust finantseeritakse Euroopa Liidust. 2014-2020 suunati arendusse 144 miljoni eurot. Seni on EL toetanud Eesti veemajanduse arengut üle 470 miljoni euroga.

Question 21

Milline on Eesti Veemajanduskavade elluviimise ligikaudne maksumus? Mida peamiselt finantseeritakse?

Answer 21

Veemajanduskavade elluviimine maksab ligikaudu 363 miljonit eurot. Finantseeritakse reoveekäitlust, jääkreostusega tegelemist, põllumajandust ja vooluveekogudega seotud tegevusi.

Question 22

Millised on vee hajureostuse vähendamise meetmed Eestis?

Answer 22

Sõnnikuhoidlate kontrolli, keskkonnanõuete täitmise järelevalve põllumajandusettevõtetes, täiendav kontroll keskkonnanõuete täitmise eest.

Question 23

. Kuidas on maaparandus seotud vooluveekogude vee kvaliteediga? Selgitage.

Answer 23

Maaparandustööd võivad mõjutada vooluveekogude vee kvaliteeti, suurendades toitainete voolu veekogudesse, mis võib halvendada vee kvaliteeti ja mõjutada vee-elustikku