Suur kriis ja vaikiva oleku aastad

Question 1

Millal tabas Eestit ränk kriis?

Answer 1

1930 algul

Question 2

Mis põhjustas kriisi ja mida majanduslangus põhjustas?

Answer 2

Majanduslangus põhjustas ettevõtete pankrotti minemist, tööpuuduse kasvu, elatustaseme langust

Question 3

Mis arusaam kriisist levis rahva seas?

Answer 3

Rahvas süüdistas erakondi, Riigikogu ja valitsust. Taheti piirata Riigikogu õigusi ja luua presidendi ametikoht, et laialdast võimu eviv president suudaks päästa Eesti riigi

Question 4

Kes nõudsid kõige jõulisemalt põhiseaduse muutmist ja uuendamist (presidendi ametikoha loomist)?

Answer 4

Tolle aja suurim poliitiline liikumine Eesti Vabadussõjalaste Keskliit ehk vapsid

Question 5

Millal kiideti vapside nõudmine referendumi teel heaks?

Answer 5

1933. a oktoobris nägi põhiseadus ette valitava presidendi ametikohta

Question 6

Miks lootsid vapsid 1934. a valimistel edu? Milles süüdistasid neid kaotavad erakonnad?

Answer 6

Nad olid rahva seas populaarsed
demokraatiavastasuses ja diktatuuripüüetes

Question 7

Mille korraldasid Konstatin Päts ja Johan Laidoner 12.03.1934, et ära hoida vapside võitu ja koondada võim enda kätte?

Answer 7

sõjaväelise riigipöörde:
-kuulutati välja kaitseseisukord
-lükati edasi valimised
-keelati meeleavaldused
-keelti vapside ühingud

Question 8

Missuguseid piiranguid süvendati ja laiendati?

Answer 8

-Riigikogu seati “vaikivasse olekusse” e ei lubatud kokku astuda
-erakondade tegevus lõpetati
-kehtestati tsensuur
-valitsusele allutati omavalitsused, noorteorganisatsioonid ja ametiühingud
-ainupartei Isamaliit ja kutsekojad

Question 9

Millal kutsuti kokku Rahvuskogu ja mida see tegi?

Answer 9

1937, töötas välja uue põhiseaduse, millega kehtestati autoritaarne riigikord

Question 10

Millal alustas tööd parlament ja milliseks see tehti? Kes sai esimeseks presidendiks ja kes sai peaministriks?

Answer 10

1938
kahekojaliseks: Riigivolikoga ja Riiginõukogu
Konstantin Päts
Kaarel Eenpalu

Question 12

Vapsid ehk vabadussõjalased

Answer 12

Vahetult pärast vabadussõja lõppu tekkinud sõjaveteranide ühingud koondusid 1930. aastate algul Eesti Vabadussõjalaste Keskliiduks (EVKL). Esialgu tegeles liit veteranide ühendamise, nende eesõiguste kaitsmise ja isamaalise kasvatustööga. Kuid ülemaailmsest majanduskriisist võrsunud üldine rahulolematus jõudis ka veteranideni. EVKL hakkas nõudma põhiseaduse parandamist, presidendi ametikoha loomist ning riigikogu ja erakondade võimu kärpimist. Seeläbi muutus keskliit poliitiliseks liikumiseks, mis vastandas end kõikidele erakondadele ja kritiseeris teravalt Eesti senist poliitilist korraldust.

Vabadussõjalastes nähti õigustatult mehi, kes võitlesid Eestile kätte vabaduse ja kelle enesesalgavuseta polnuks Eesti riiki olemas. Vabadussõjalaste juhtide seas leidus hulk Vabadusristi kavalere ja sõjaaegseid väejuhte (Andres Larka, Aleksander Seiman, Oskar Luiga) Kuid 1932. aastast hakati peale veteranide võtma liitu kõiki neid, kes pooldasid vabadussõjalaste poliitilisi sihte. Seeläbi sattus vabadussõjalaste sekka hulk alaliselt rahulolematuid, valimatult kõike ja kõiki eitavaid ja mustavaid kriitikuid. 1933. aasta lõpus tegutses Eestis 456 vabadussõjalaste ühingut, kuhu kuulus umbes 30 000 liiget.

12. märtsil 1934 vabadussõjalaste liikumine keelustati, nende organisatsioonid ja ajalehed suleti. 1935. aasta lõpus kavandas osa vabadussõjalastest riigipööret, et kõrvaldada Eesti riigi isehakanud võimumehed ja naasta demokraatia juurde. Riigipöörde kava tuli aga välja ning üle saja juhtiva vabadussõjalase mõisteti pikaks ajaks vangi. Ühtlasi kaotas liikumine senise populaarsuse.