Demokraatliku Eesti välispoliitika ja majanduselu Flashcards
Mis oli Eesti välispoliitika peamine eesmärk?
-kindlustada oma riiklus
-kaitsta riiki välise hädaohu eest
Keda kartis Eesti kõige enam ja mida selle nimel tehti?
Kommunistlikku Venemaad, prooviti luua heanaaberlikke suhteid, kuid see jäi napiks
Kuidas loodeti abi lääneriikidelt ja kas nende abile võis loota?
jaanuaris 1921 tunnustati omariiklust, kuid otsese sõjalise ohu korral ei maksa lääneriikidele loota
Mis lepingut prooviti sõlmida Balti liidu kaudu, kuid millest ei saanud asja?
kallaletungiohvritele abi pakkuv liit, mis hõlmab Eestit, Lätit, Leedut, Poolat ja Soomet
- a võeti Eesti Rahvasteliitu ja näis, et …
julgeoleku tagamiseks piisab koostööst Rahvasteliiduga
Mis oli trööstinud Eesti majanduselu? Toibuti üllatavalt kiiresti
üle viie aasta kestnud sõjad
1917. a Vene revolutsioon
1918. a Saksa okupatsioon
Kõige olulisem ümberkorraldus majanduses?
10.10.1919 Asutavas Kogus vastu võetud maaseause alusel käivitatud maareform, mis asendas suurmaapidamised (mõisad) väikemajapidamiste (taludega)
Mis põhjustas 1920 algul majanduse tormilist kasvu?
maailmamajanduse soodne olukord ja tihedad majandussuhted enamliku Venemaaga
Mis põhjustas ja süvendas 1923. a alanud majanduskriisi
-Moskva tõmbas pidurit majanduslikule lävimisele
-liiga liberaalne majanduspoliitika
-innustumine tööstuse arengust
-kergekäeline laenude võtmine ja andmine
Maareform
- sajandi algul oli 2/3 Eesti maarahvast (mõisatöölised, talusulased, teenijad, käsitöölised jne) ilma maata, ent unistus omaenda maatükikesest polnud kadunud. Seda saanuks rahuldada mõisamaade tükeldamise ja uute talude rajamisega, kuid taoline lahendus ei sobinud mõisaomanikele baltisaksa aadlikele.
Seetõttu sai 1919. aasta kevadel valitud Eesti Asutava Kogu üheks tähtsamaks ülesandeks maareformi põhimõtete väljatöötamine. Ehkki kõik erakonnad (v.a baltisakslaste partei) olid veendunud ümberkorralduste vajalikkuses, puhkesid siiski ägedad vaidlused. Asutav Kogu kiitis maaseaduse heaks 10. oktoobril 1919.
Maaseaduse alusel riigistati kogu mõisate vara: maa, hooned, kariloomad, põllutöötehnika jms. Riigistatud maa tükeldati ja jagati soovijatele nn asundustaludena. Maasaajate ehk asunike seas olid eelistatud vabadussõjas silmapaistnud sõjamehed, sõjainvaliidid ja langenute perekonnad, kuid maad said ka endised mõisatöölised, talusulased jt. Kokku loodi maaseaduse alusel 35 000 asundustalu. Senine suurmaapidamine asendus väikemaapidamisega, kadusid teravad vastuolud maaomanike ja maatööliste vahel ning talurahvast kujunes kindel tugi Eesti omariiklusele.
Eestlaste seisukohast oli maareform hädavajalik, baltisakslased nägid selles aga jõhkrat vägivalda, seda enam, et neilt sunniviisiliselt äravõetud varade eest maksti üsna tagasihoidlikult. Baltisakslaste mõjul käsitati ka lääneriikides Eesti maareformi enamasti kui äärmuslikku ja seniste maavaldajate suhtes ülekohtust protsessi.
Balti liit
- aastal kerkis Eesti välispoliitikas üles Balti liidu teema. Esialgu peeti Balti liidu all silmas viie riigi - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola - tihedat sõjalist ja poliitilist koostööd, et ära hoida ja tõrjuda kommunistliku Venemaa rünnakuid. Ideaalis pidanuks lepinguosalised osutama üksteisele nii sõjalist kui ka igakülgset majanduslikku ja poliitilist abi. Paraku ebaõnnestusid Balti liidu loomise katsed täielikult. Peamiseks põhjuseks olid Balti riikide oma- vahelised vastuolud, eriti Poola-Leedu konflikt Vilniuse piirkonna pärast.
Seejärel püüti koostada nelja riigi (ilma Leeduta) lepingut, kuid needki püüdlused jooksid liiva, sest Moskva reageeris kõikidele Balti liidu loomise katsetele väga vaenulikult. Pealegi soovis Soome kaugeneda ohustatud Baltimaadest ja läheneda erapooletutele Skandinaavia riikidele. 1925. aasta sügisel toimunud Balti riikide välisministrite konverents jäi viimaseks omataoliseks ning sellest alates muutus Balti liit ebareaalseks unistuseks.
Küll aga olid Eesti ja Läti 1923. aastal sõlminud kaitseliidulepingu. Selles kohustusid mõlemad pooled andma teineteisele vajaduse korral sõjalist abi. Kuid Eesti ja Läti olid liialt väikesed selleks, et nende liidul võinuks olla suuremat tähtsust julgeoleku tagamisel.
