Brainscape's Knowledge GenomeTM

Browse over 1 million classes created by top students, professors, publishers, and experts.


See full index

N > P > Flashcards

P Flashcards

1
Q

Kas alltoodud tekstilõiku võib tervikuna lugeda tõeseks või mitte?

“Erinevate elundite ühendamisel tervikuks on oluline roll närvisüsteemil, südame-veresoonkonnal ja sisenõrenäärmetel. Erinevate elundkondade talitlust kooskõlastab ja organismi pidevalt muutuvate väliskeskkonna tingimustega kohandab närvisüsteem. Kudede ja elundite ainevahetusprodukte vahendatakse vere ja lümfi kaudu. Veri kannab laiali ka sisenõrenäärmete toodetavaid hormoone.”

A

„Tõene“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
2
Q

Ülajäseme osad on (järjesta proksimaalselt distaalsele)

käsi, küünarvars, õlavars, õlavööde

õlavööde, õlavars, küünarvars, käsi

käsi, õlavööde, õlavars, küünarvars

A

Õige vastus on:
õlavööde, õlavars, küünarvars, käsi

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
3
Q

Kõhuõõnes asuvad

neerud, sapipõis, põrn, pärasool

neerud, kusepõis, põrn, ussripik

neerud, kusepõis, põrn, peensool

neerud, sapipõis, põrn, peensool

A

Õige vastus on:
neerud, sapipõis, põrn, peensool

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
4
Q

Elund on organismi osa, millel on

kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

kindel kuju, erutuvus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

kindel kuju, eritus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

A

Õige vastus on:
kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab sellele omast funktsiooni

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
5
Q

Närvirakk

on pikkade jätketega

mikrohattudest äärisega

munakujuline

kaksiknõgus ketas

A

Õige vastus on:
on pikkade jätketega

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
6
Q

Alajäseme osad on (järjesta proksimaalselt distaalsele)

jalg, vaagnavööde, reis, säär

jalg, säär, reis, vaagnavööde

vaagnavööde, reis, säär, jalg

A

Õige vastus on:
vaagnavööde, reis, säär, jalg

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
7
Q

Mida tähendab järgmises lauses rasvaselt esitatud sõna?

“Õlavarreluu proksimaalses otsas on õlavarreluu-pea.”

Valige üks:

külgmises

lähimises, kere lähedal asetsevas

kaugmises, kerest kaugemal asetsevas

peapoolses

A

Õige vastus on: lähimises, kere lähedal asetsevas

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
8
Q

Elund asub diafragma all kõhuõõne ülaosas valdavalt paremal

Hepar

Colon sigmoideum

Ren dexter

Lien

A

Õige vastus on:
Hepar

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
9
Q

kraniaalsemal kaksteistsõrmikust asub

Jämesool

umbsool

Pärasool

Magu

A

Õige vastus on:
Magu

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
10
Q

Kudede rühmad on

epiteelkoed, lihaskoed, näärmekoed ja sidekoed

epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja sidekoed

epiteelkoed, lümfikoed, närvikoed ja sidekoed

epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja tugikoed

A

Õige vastus on:
epiteelkoed, lihaskoed, närvikoed ja sidekoed

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
11
Q

Lülisambakanali moodustavad

Lülisambalülide lülikehad

Lülisambalülide jätked

Lülisambalülide lülimulgud

Lülisambalülide kaared

A

Õige vastus on:
Lülisambalülide lülimulgud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
12
Q

Vaagnaõõnes asuvad

emakas, kusepõis, munasarjad, munajuhad

emakas, sapipõis, munasarjad, munandimanused

emakas, sapipõis, munasarjad, munandid

emakas, kusepõis, munasarjad, munandid

A

Õige vastus on:
emakas, kusepõis, munasarjad, munajuhad

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
13
Q

Millised alltoodud väidetest on tõesed?

Valige üks või mitu:

Iga elund koosneb vaid üht tüüpi koest.

Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone.

Sidekude katab keha välispinda, vooderdab sisepindu ja moodustab näärmeid.

Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus.

A

Õiged vastused on järgmised: Homöostaas on organismi sisekeskkonna püsivus., Sisenõrenäärmete funktsioon on eritada hormoone.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
14
Q

a) supinatsioon → väljapööramine,

b) pronatsioon → sissepööramine,

c) anteversioon → ettetoomine,

d) abduktsioon → eemaldamine,

e) aduktsioon → lähendamine,

f) ekstensioon → sirutamine,

g) fleksioon → painutamine

A

õige

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
15
Q

Ventraalsemal paremast neerust asub

Maopõhi

Põrn

Söögitoru

Maks

A

maks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
16
Q

Frontaaltasapind jagab keha

distaalseks ja lateraalseks osaks

apikaalseks ja mediaalseks osaks

fibulaarseks ja ulnaarseks osaks

ventraalseks ja dorsaalseks osaks

A

ventraalseks ja dorsaalseks osaks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
17
Q

Millised alltoodud väidetest on tõesed?

Valige üks või mitu:

Ulnaarne tähendab küünarluumist või väikesesõrmepoolset.

Sagitaaltasapind jaotab keha eesmiseks ja tagumiseks osaks.

Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel.

Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale.

A

Õiged vastused on järgmised: Frontaaltelg kulgeb vasakult paremale. , Diafragma paikneb rindkereõõne ja kõhuõõne vahel., Ulnaarne tähendab küünarluumist või väikesesõrmepoolset.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
18
Q

Nimmepiirkonnas asuvad

hingetoru

Magu

Neerud

Pärasool

A

neerud

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
19
Q

Alajäseme osad on (järjesta distaalselt proksimaalsele)

jalg, säär, reis, vaagnavööde

jalg, reis, säär, vaagnavööde

jalg, vaagnavööde, säär, reis

A

jalg, säär, reis, vaagnavööde

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
20
Q

Mida uurib füsioloogia?

Valige üks:

Organismi ja selle osade ehitust

Bioloogiliste protsesside füüsikalisi seaduspärasusi

Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga

A

Õige vastus on: Organismi talitlust, regulatsiooni ja seoseid keskkonnaga

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
21
Q

Õlavarrepõimiku moodustavad nelja alumise kaelanärvi ja osaliselt esimese rinnanärvi ventraalsed harud.”

Valige üks:

selgmised

kõhtmised

tipmised, tipulähedased

peapoolsed

A

kõhtmised

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
22
Q

Milline anatoomia haru uurib elundite kuju, ehitust ja paiknemist elundkondade kaupa?

Valige üks:

Plastiline anatoomia

Süstemaatiline anatoomia

Topograafiline anatoomia

A

Õige vastus on: Süstemaatiline anatoomia

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
23
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Mitoosi tulemuseks on kaks geneetiliselt identset tütarrakku. Nii tagab mitoos organismi kasvu ja surnud rakkude asendumise. Meioosi tagajärjel seevastu väheneb rakus kromosoomide arv kaks korda. Selle tulemusel moodustuvad gameedid, mis on haploidsed rakud. Sügoot ja kõik sellest tekkinud somaatilised rakud on aga diploidsed.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

„Tõene“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
24
Q

Õige vastus on: a) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, b) Osaleb lipiidide ja steroidide ainevahetuses ning raku detoksikatsiooniprotsessides → Siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, c) Sorteerib endotsütootiliste põiekeste poolt rakku toodud materjali ja juhib need edasi erinevatesse rakuosadesse → Endosoom, d) Raku “jõujaam” → Mitokonder, e) Väike organell, milles toimub valgu süntees → Ribosoom, f) Raku ainevahetussaadustest moodustunud kindla kuju ja suuruseta liikumatu komponent → Inklusioon, g) Moodustavad ripsmetes ja viburites kimpe → Mikrotuubul, h) Moodustavad rakkude jagunemisel kääviniidistiku, mis siirdavad jagunenud kromosoome → Tsentriool, i) Lamedatest põiekestest moodustunud organell, mis on oma nime saanud selle põhitsütoplasmapoolset pinda katvate ribosoomide järgi → Karedapinnaline endoplasmaatiline retiikulum, j) Tsisternidest koosnev organell, milles toimub proteiinide ja lipiidide ümberkujundamine, sortimine ja pakkimine rakusiseseks või rakuväliseks transpordiks → Golgi kompleks, k) Sisaldab hüdrolüütilisi ensüüme ning lagundab rakku jõudnud aineosakesi ja otstarbe kaotanud rakustruktuure → Lüsosoom, l) Siin paiknevad kromosoomid ning toimub DNA ja RNA süntees → Rakutuum

A

õige

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
25
Q

Õige vastus on: a) Rakusisene aine → Tsütoplasma, b) Raku vedelad osad → Põhitsütoplasma, c) Rakusisese aine osa peale põhitsütoplasma ja inklusioonide → Organellid, d) Rakutuuma sisse jääv plasma → Karüoplasma

A

õige

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
26
Q

Interfaasi S-faasis toimub

Valige üks:

kromosoomide muutumine kahekromatiidilisteks

kromosoomide arvu vähenemine kaks korda

kromatiidide eraldumine tsütokineesi järel

tsütokinees, mis järgneb karüokineesile

A

kromosoomide muutumine kahekromatiidilisteks

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
27
Q

Kääviniidid on

Valige üks:

mikrotuubulid, mis osalevad raku jagunemisel

venitusretseptorid lihastes

niitjad valgud silelihastes

aktiini- ja müosiinifilamendid lihastes

A

mikrotuubulid, mis osalevad raku jagunemisel

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
28
Q

Apoptoos on apokriinsete näärmete sekreet.

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Väär“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
29
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Endotsütoosil moodustuvad vesiikulid plasmamembraanist. Eristatakse pinotsütoosi, fagotsütoosi ja klatriinist sõltuvat endotsütoosi. Pinotsütoosi teel omandab rakk vedelikke ja väikeseid lahustunud aineid. Fagotsütoosi teel haarab rakk endasse suuri aineosi. Kaetud vesiikul tekib klatriinist sõltuval endotsütoosil. Eksotsütoosi puhul liigub vesiikul plasmamembraanini, tühjendab oma sisu rakuvälisesse keskkonda ning selle membraan liitub plasmamembraaniga.”

A

Õige vastus on „Tõene“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
30
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Ainete passiivseks transpordiks läbi plasmamembraani rakk energiat ei vaja ning transportvalk vaid kergendab difusiooni. Aktiivse transpordi puhul toimib transportvalk pumbana, mis töötab vastupidiselt difusioonijõududele. Osa transportvalke on väga selekteerivad, lastes läbi vaid teatud tüüpi molekule. Neid nimetatakse kanalvalkudeks.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Väär“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
31
Q

Millised tsütoskeleti kiud koosnevad erinevatest filamentidest, on stabiilse struktuuriga ning tagavad raku tugevuse ja vastupanuvõime?

Valige üks:

Mikrotuubulid

Intermediaarsed filamendid

Mikrofilamendid

A

Õige vastus on: Intermediaarsed filamendid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
32
Q

Millist tüüpi inklusioonid on melaniin, lipofustsiin ja hemosideriin?

Valige üks:

Pigmentinklusioonid

Troofilised inklusioonid

Lipiidinklusioonid

A

Õige vastus on: Pigmentinklusioonid

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
33
Q

Millised alltoodud laused käivad apoptoosi kohta?

Valige üks või mitu:

Raku surm trauma, alajahtumise, hapnikuvaeguse, kiirituse, madala pH või viiruste tõttu

Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid.

Rakk paisub ja lõhustub järsult ning tekitab kahju ka teistele koe osadele.

Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes

A

Õiged vastused on järgmised: Raku programmeeritud surm füsioloogilistes tingimustes, Raku lagunedes tekivad membraaniga ümbritsetud ja rakujäätmeid sisaldavad põiekesed, mis fagotsüteeritakse, ilma et teised koeosad kahjustada saaksid.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
34
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Difusioon on molekulide liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalama suunas kuni kontsentratsioonide võrdsustumiseni. Osmoos on vee liikumine aine madalamalt kontsentratsioonilt kõrgemale.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Tõene“.

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
35
Q

Õige vastus on: a) Mikrofilamente moodustav valk → Aktiin, b) Transportvalk, millest koosneb mitokondri välismembraan → Poriin, c) Polüsahhariidide molekulide kiht plasmamembraani välispinnal → Glükokaalüks, d) Plasmamembraanil fosfolipiidide vahel paiknev ja lipiidikihti tervikuna läbiv valk → Integraalne membraanivalk

A

õige

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
36
Q

Lõpeta järgmine lause.

Kromosoomide ristsiire, mille käigus liibuvad kromosoomid teineteise vastu paarikaupa ja vahetavad võrdsetes kogustes pärilikkusainet, toimub…

Valige üks:

mitoosi profaasis

meioosi esimese jagunemise profaasis

meioosi teise jagunemise anafaasis

A

Õige vastus on: meioosi esimese jagunemise profaasis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
37
Q

Lõpeta järgmine lause.

Rakk osaleb ainevahetuses, kasvab, moodustab juurde organelle ja valmistub jagunemiseks…

Valige üks:

M-faasis

interfaasis

mitoosi profaasis

A

Õige vastus on: interfaasis

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
38
Q

Rakuorganellid on

Valige üks:

tsentrosoom

endomeetrium

tsentromeer

desmosoom

A

Õige vastus on: tsentrosoom

How well did you know this?
1
Not at all
2
3
4
5
Perfectly
39
Q

Kui punalible pannakse lahusesse, milles lahustunud aine kontsentratsioon on madalam kui verelibles endas, siis toimub hemolüüs. Kuidas nimetatakse sellist lahust punaverelible suhtes?

Valige üks:

Hüpertooniline lahus

Isotooniline lahus

Hüpotooniline lahus

A

Õige vastus on: Hüpotooniline lahus

40
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Plasmamembraani fosfolipiidid paiknevad kahe kihina. Nende pea on suunatud väljapoole ja saba sissepoole. Lipiidikiht on kõikidele ainetele ja veele läbimatu. Fosfolipiidide vahel paiknevad valgud. Need transpordivad kanali või pumbana molekule rakku ja rakust välja. Vesi liigub rakku eranditult läbi spetsiaalsete valkude ehk akvaporiinide. Kui valgud läbivad lipiidikihte tervikuna, siis nimetatakse neid integraalseteks membraanivalkudeks. Plasmamembraani välispinnal võivad valkudele olla kinnitunud polüsahhariidid.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Väär“.

41
Q

Mis organell otsustab raku sees apoptoosi algatamise üle?

Valige üks:

Rakutuum

Tsentrosoom

Mitokonder

A

Õige vastus on: Mitokonder

42
Q

Ühekihiline silinderepiteel esineb

Valige üks:

kusepõies ja seemnejuhades

kusepõies ja kusejuhades

maos ja munajuhades

maos ja kusejuhades

A

Õige vastus on: maos ja munajuhades

43
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Erütrotsüüdid on kaksiknõgusa ketta kujulise tuumaga rakud, mis sisaldavad hapniku transpordiks kohastunud hemoglobiini. Leukotsüüdid on võimelised amöboidselt kuju muutma ja veresoontest haiguskoldesse liikuma, et organismi kaitsta. Trombotsüüdid tagavad vere hüübimise. Vereloomeelundid on punane luuüdi, lümfisõlmed ja põrn. Erütrotsüüdid tekivad punases luuüdis, mis paikneb täiskasvanutel toruluude otstes ja lamedates luudes. Leukotsüüdid tekivad lümfisõlmedes ja põrnas. Trombotsüüdid tekivad luuüdi megakarüotsüütide jagunemisel.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Väär“

44
Q

Kuidas nimetatakse keemilist ühendit, mis katab vere hüübise koagulatsioonifaasis haava tiheda võrgustikuga?

Valige üks:

Trombiin

Fibriin

Fibrinogeen

A

Õige vastus on: Fibriin

45
Q

Millist tüüpi liidus ühendab vöötaoliselt epiteelirakke ning takistab rasvade ja membraanivalkude liikumist epiteeliraku tipmise ja külgmise piirkonna vahel?

Valige üks:

Ankurliidus

Aukliidus

Tiheliidus

A

Õige vastus on: Tiheliidus

46
Q

Milline alltoodud kirjeldustest käib kollageensete, milline elastsete ja milline retikulaarsete kiudude kohta?

a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel.

Vastus 1
Retikulaarsed kiud

b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse.

Vastus 2
Kollageensed kiud

c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes.

Vastus 3
Elastsed kiud

A

Õige vastus on: a) Need kiud moodustavad kude toetava võrgustiku. Neid leidub epiteel- ja sidekoe piirialal ning hemopoeetilises ja lümfikoes. Need mängivad olulist rolli haavade paranemisel. → Retikulaarsed kiud, b) Neid kiudusid on sidekoes kõige rohkem. Need tagavad koe ehitusliku tugevuse. → Kollageensed kiud, c) Need kiud on tugevasti venitatavad ning võimaldavad koel oma kuju muuta ja taastada. Neid leidub näiteks lülisamba ja kõri sidemetes. → Elastsed kiud

47
Q

Õige vastus on: a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid

A

Õige vastus on: a) Need rakud sünteesivad nii kollageenseid, elastseid kui ka retikulaarkiude. → Fibroblastid, b) Need rakud sisaldavad suuri graanuleid, mis põhjustavad allergilisi reaktsioone, võitlevad patogeenide vastu ja aitavad parandada haavu. → Nuumrakud, c) Need fagotsütoosivõimelised rakud on voldilise pinna ja neerukujulise tuumaga. → Makrofaagid

48
Q

Kuidas nimetatakse väikestest tihedalt koondunud pooridest koosnevat liidust, mis tagab epiteelirakkude vahelise suhtluse, võimaldades näiteks ainete difusiooni nende vahel?

Valige üks:

Tiheliidus

Aukliidus

Ankurliidus

A

Õige vastus on: Aukliidus

49
Q

Milline alltoodud väidetest on väär?

Valige üks:

Suuremate verekoguste ülekandmisel võib üle kanda vaid sama grupi verd.

Aglutinatsioon toimub siis, kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga.

Reesusnegatiivse isiku vereplasmas pole antikehi D-antigeeni suhtes, kui pole toimunud sensibiliseerimist – talle ei tohi reesuspositiivset verd üle kanda.

Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen.

0-veregrupiga isikul pole erütrotsüütide pinnal A- ja B-antigeene, ent tema vereplasmas on nii anti-A kui ka anti-B antikehi – ta on väikeste verehulkade ülekandmisel universaalseks doonoriks.

A

Õige vastus on: Enamikul inimestest puudub erütrotsüütide pinnal D-antigeen.

50
Q

Millised alljärgnevatest väidetest on tõesed?

Valige üks või mitu:

Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab.

Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat.

Põimikuline luukude on loote peamine luukoetüüp, mida täiskasvanutel ei esine.

Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid.

Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest.

A

Õiged vastused on järgmised: Luudele annavad vetruvuse ja painduvuse orgaanilised ained nagu osseiin ning kõvaduse mineraalained nagu kaltsiumfosfaat., Luuümbris ja luusisekest on mõlemad sidekoest., Luukude asuvad tootma osteoblastid, luukoe säilitamise eest vastutavad rakuvaheainega täielikult ümbritsetud osteoblastid ehk osteotsüüdid ning luu- ja kõhrkude lagundavad osteoklastid., Kollane luuüdi, mis esineb täiskasvanute toruluude õõntes, on oma nime saanud rasvarakkude järgi, mida see vererakkude asemel sisaldab.

51
Q

Millist tüüpi verelibled sekreteerivad immunoglobuliine, tagades nii humoraalse immuunsuse?

Valige üks:

T-lümfotsüüdid

Trombotsüüdid

B-lümfotsüüdid

Neutrofiilsed granülotsüüdid

A

Õige vastus on: B-lümfotsüüdid

52
Q

Milliste kudede funktsioone on all kirjeldatud?

a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo
Vastus 1
Luukude

b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine Vastus 2
Veri

c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine Vastus 3
Lümf

A

Õige vastus on: a) Tugi- ja kaitsefunktsioon ning mineraalainete depoo → Luukude, b) Kudede varustamine hapniku ja toitainetega ning hormoonide laialikandmine → Veri, c) Rakkudevahelise vedeliku kogumine ja suunamine ning organismi immunoloogilise kaitse tagamine → Lümf

53
Q

Missuguste struktuuride arvelt toimub luude kasv pikkusesse?

Valige üks:

liigeseekõhr

epifüüsikõhr

luuümbris

punane luuüdi

A

Õige vastus on: epifüüsikõhr

54
Q

Millised järgmistest luudest arenevad läbi kõhrelise staadiumi?

Valige üks või mitu:

Koljupõhimiku luud

Näokolju luud

Kere luud

Jäsemete luud, v.a rangluu

Koljulae luud

A

Õiged vastused on järgmised: Kere luud, Jäsemete luud, v.a rangluu, Koljupõhimiku luud

55
Q

Osteoklastid

Valige üks:

produtseerivad kõhrkudet

paiknevad luuüdis

lammutavad luukudet

on küpsed luurakud

A

Õige vastus on: lammutavad luukudet

56
Q

a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone

Vastus 1
Valge rasvkude

b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude

Vastus 2
Pruun rasvkude

c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud

Vastus 3
Valge rasvkude

d) Leptiini tootmiskoht

Vastus 4
Valge rasvkude

e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab peamiselt soojusregulatsiooni funktsiooni

Vastus 5
Pruun rasvkude

A

Õige vastus on: a) Aitab rahuldada keha energiavajadust juhul, kui toitaineid pole saada, kaitseb padjana siseelundeid ning eritab hormoone → Valge rasvkude, b) Vastsündinute kehas levinud rasvkude → Pruun rasvkude, c) Koosneb suurtest keraja või ovaalse kujuga rakkudest, millest rasv moodustab suurema osa ja rakutuum on plasmamembraani äärde laiaks surutud → Valge rasvkude, d) Leptiini tootmiskoht → Valge rasvkude, e) Koosneb paljude mitokondritega rakkudest ja täidab peamiselt soojusregulatsiooni funktsiooni → Pruun rasvkude

57
Q

uidas nimetatakse lokaalseid ankurliiduseid, mis seovad valguplaatide abil naaberepiteelirakkude intermediaarseid filamente?

Valige üks:

Adherentsliidus

Desmosoom

Hemidesmosoom

A

Õige vastus on: Desmosoom

58
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Veres on vereplasmat rohkem kui vereliblesid. Vereplasmast moodustab suurema osa vesi. Väikese osa vereplasmast moodustavad valgud: albumiinid ja globuliinid. Lümfis on valke vähem kui vereplasmas. Kõige suurema osa verelibledest moodustavad erütrotsüüdid, kõige vähem on leukotsüüte. Leukotsüütidest on granulotsüüte veres rohkem kui agranulotsüüte. Granulotsüütidest moodustavad enamuse fagotsütoosivõimelised neutrofiilid. Agranulotsüüdid jagunevad lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Lümfotsüütidest moodustavad suurema osa T-lümfotsüüdid. Lümfotsüüdid ringlevad nii vere- kui ka lümfisoontes.”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Tõene“.

59
Q

Millised alltoodud väidetest iseloomustavad endokriinseid näärmeid?
Valige üks või mitu:

Nende näärmete näideteks on rasu-, higi- ja hingamisteede näärmed ning maks.

Nende näärmete erituskanal ulatub epiteeli pinnale.

Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised.

Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse.

A

Õiged vastused on järgmised: Nende näärmete näideteks on ajuripats ja neerupealised., Need näärmed eritavad hormoone, mis jõuavad viimajuhade puudumise tõttu otse vereringesse.

60
Q

a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel

A

a) Marrasknaha sarvestunud epiteel → Mitmekihiline lameepiteel, b) Hingamisteede limaskesta kiiresti liikuva õhujoa kuivatava toime eest kaitsev epiteel → Mitmerealine epiteel, c) Eksokriinsete näärmete suurtes juhades ja higinäärmetes leiduv kaitsefunktsiooniga epiteel → Mitmekihiline kuupepiteel, d) Veresoonte sisepinda vooderdav endoteel ning kõhu- ja rindkereõõne mesoteel → Ühekihiline lameepiteel, e) Maolimaskesta, emaka limaskesta pindmise kihi ja munajuha epiteelid → Ühekihiline silinderepiteel

61
Q

Milline alltoodud väidetest käib holokriinse, milline merokriinse ja milline apokriinse näärme kohta?

a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga.

b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga.

c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks.

A

Õige vastus on: a) Näärmerakk väljutab nõre põiekesega, nõnda et põiekese membraan ühineb rakumembraaniga. → Merokriinne nääre, b) Näärmerakk väljutab nõre rakust koos membraaniga. → Apokriinne nääre, c) Kogu rakk sureb ja muutub sekreediks. → Holokriinne nääre

62
Q

Millise kõhrkoe tüübi kohta käivad järgmised kirjeldused?

a) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes

b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses

c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes

d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett

A

) Peab vastu kompressioonile, aitab vältida hõõrdumist, on toeseks hingamisteedes → Hüaliinne kõhrkude, b) On vastupidav deformatsioonile, leidub meniskites, lülidevaheketastes, sümfüüsis, sternoklavikulaar- ja alalõualiigeses ning randmeliigeses → Fibroosne kõhrkude, c) Moodustab painduva toese, leidub kõrvalestas, kuulmetõrves, kõripealises ning sarvik- ja talbkõhredes → Elastne kõhrkude, d) Kõhrkude, millest moodustub loote skelett → Hüaliinne kõhrkude

63
Q

Millised alltoodud väidetest kudede rakuvaheaine kohta vastavad tõele?

Valige üks või mitu:

Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus.

Epiteelkoes on vähe rakke ja palju rakuvaheainet.

Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet.

Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud.

A

Õiged vastused on järgmised: Sidekudedele on iseloomulik suur rakuvaheaine sisaldus., Luukoes on rakuvaheaine mineraliseerunud., Kondrotsüüdid toodavad ja säilitavad kõhrkoes rakuvaheainet.

64
Q

Millist tüüpi leukotsüüdid diferentseeruvad põletiku kohal makrofaagideks, mis fagotsüteerivad baktereid, teisi rakke ja koejääke?

Valige üks:

T-lümfotsüüdid

Neutrofiilid

Monotsüüdid

Basofiilid

Eosinofiilid

B-lümfotsüüdid

A

Õige vastus on: Monotsüüdid

65
Q

Kuidas nimetatakse 3-4 mm läbimõõduga silindrilisi üksusi luu plinkolluses, mis kulgevad paralleelselt luu pikiteljega?

Valige üks:

Haversi kanalid

Periostid

Osteoonid

Trabeekulid

A

Õige vastus on: Osteoonid

66
Q

Pärissidekoe rakud on:

Valige üks:

fibroblastid (tendinotsüüdid)

kondrotsüüdid, osteoblastid

ependüümirakud, astrotsüüdid

erütrotsüüdid, makrofaagid

A

Õige vastus on: fibroblastid (tendinotsüüdid)

67
Q

Millised kõhrkoe tüübid luustuvad vananedes?
Valige üks või mitu:

Hüaliinne kõhrkude

Elastne kõhrkude

Fibroosne kõhrkude

A

Õiged vastused on järgmised: Hüaliinne kõhrkude, Fibroosne kõhrkude

68
Q

Millised alltoodud sidekudesid puudutavatest väidetest on tõesed?

Valige üks või mitu:

Sidekoe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse määrab rakuvaheaine, teise nimetusega amorfne põhiaine.

Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet.

Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon.

Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena.

Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon.

A

Õiged vastused on järgmised: Pärissidekoed moodustavad elunditele toese ja neil on kaitsefunktsioon., Embrüonaalne sidekude esineb embrüos mesenhüümi ja nabaväädis mukoosse sidekoena., Koheval sidekoel on toite- ja kaitsefunktsioon ning see seostab elundeid omavahel, tihedal sidekoel on aga peamiselt tugifunktsioon., Kõõlustes, sidemetes ja aponeuroosides leidub vormunud sidekudet, pärisnahas ja seedeelundkonnas limaskesta all aga vormitut sidekudet.

69
Q

Kuidas nimetatakse raku tipmise osa pikki liikumisvõimetuid struktuure, mille vahele võivad raku pinnast kõrgemal olla moodustunud tsütoplasmaühendused?

Valige üks:

Stereotsiil

Ripse

Mikrohatt

A

Õige vastus on: Stereotsiil

70
Q

Millist tüüpi vöötlihaskiud tõmbuvad kiiresti kokku, genereerivad järsu lihaspinge tõusu ning väsivad ruttu?

Valige üks:

Aeglased oksüdatiivsed vöötlihaskiud

kiired oksüdatiivsed glükolüütilised vöötlihaskiud

kiired glükolüütilised vöötlihaskiud

A

Õige vastus on: kiired glükolüütilised vöötlihaskiud

71
Q

Milline lihaskude ei ole taastumisvõimeline?

Valige üks:

Südamelihaskude

Silelihaskude

Vöötlihaskude

A

Õige vastus on: Südamelihaskude

72
Q

Millist mõju avaldavad müeliintuped närviraku pikkade jätkete ümber erutuse levikule närvikius?

Valige üks:

Müeliintuped takistavad erutuse levikut närvikius.

Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud.

Müeliinkatte olemasolu ja närvikiu erutuse juhtivuse vahel pole seost.

A

ige vastus on: Müeliinkattega närvikiud juhivad erutust paremini kui müeliinkatteta närvikiud.

73
Q

Missugused struktuurid moodustavad motoorse üksuse?

Valige üks:

Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate sidekoe kiududega

Seljaaju tagasarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Seljaaju külgsarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

A

Teie vastus on õige.
Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Õige vastus on: Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

74
Q

Lihastes leidub erinevaid lihaskiude, mida eristatakse

Valige üks:

asukoha leidmise viisi järgi

paksuse järgi

energia saamise viisi järgi

pikkuse järgi

A

Õige vastus on: energia saamise viisi järgi

75
Q

Missuguses rakus paiknevad atsetüülkoliini sisaldavad mediaatoriga täidetud põiekesed?

Valige üks:

presünaptilist membraani omavas lihasrakus

presünaptilist membraani omavas närvirakus

postsünaptilist membraani omavas lihasrakus

postsünaptilist membraani omavas närvirakus

A

Õige vastus on: presünaptilist membraani omavas närvirakus

76
Q

Mille moodustab motoorne närvirakk koos selle poolt varustatavate lihaskiududega?

Valige üks:

Motoorse üksuse

Lihasekäävi

Sünapsi

Golgi kõõluseorgani

A

Õige vastus on: Motoorse üksuse

77
Q

Millised alljärgnevatest on vöötlihaskiu kokkutõmbevalgud?

Valige üks või mitu:

Aktiin

Atsetüülkoliin

Müeliin

Adenosiintrifosfaat

Müosiin

A

Õiged vastused on järgmised: Aktiin, Müosiin

78
Q

Milliseid lihaseid, elundeid või elundite seina kihte moodustab milline lihaskude?

a) Skeletilihased

Vastus 1
Vöötlihaskude

b) Süda

Vastus 2
Südamelihaskude

c) Vere- ja lümfisoonte seinad

Vastus 3
Silelihaskude

d) Õõneselundite seinad

Vastus 4
Silelihaskude

e) Keele, pehme suulae, neelu ja söögitoru ülaosa lihased
vöötlihaskude

A

õige

79
Q

Närvikiud…

Valige üks:

koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

koosneb dendriidist, aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

koosneb aksonitest, juhib impulsse peaajju

koosneb dendriitidest, juhib impulsse seljaajju

A

Õige vastus on: koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

80
Q

Lihase pikkuse muutumine tema kontraktsioonil toimub

Valige üks:

tropomüosiinimolekuli nihkumisel müosiinipea kinnituskohtadelt

aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes

troponiinimolekuli ühinemisel Ca-iooniga

aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel sarkomeeri pikenemisel

A

Õige vastus on: aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes

81
Q

Millise lihaskoe talitlus allub tahtele?

Valige üks:

Vöötlihaskude

Südamelihaskude

Silelihaskude

A

Õige vastus on: Vöötlihaskude

82
Q

Kuidas nimetatakse gliiarakke, mis toimivad vere-aju barjäärina ning kontrollivad ainevahetussaaduste liikumist neuronitesse ja neist välja?

Valige üks:

Astrotsüüdid

Hortega rakud

Ependüümirakud

Oligodendrotsüüdid

A

Õige vastus on: Astrotsüüdid

83
Q

Missugused struktuurid moodustavad motoorse üksuse?

Valige üks:

Sensoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Sensoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate silelihaskiududega

Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate silelihaskiududega

A

Õige vastus on: Motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

84
Q

Missugused lihaskiud moodustavad põhimassi seljalihastes?

Valige üks:

kiired oksüdatiivsed glükolüütilised skeletilihaskiud

aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud

spontaalaktiivsuseta silelihaskiud

kiired glükolüütilised vöötlihaskiud

A

Õige vastus on: aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud

85
Q

Sünapsis impulsi levik on ühesuunaline, sest

Valige üks:

mediaatori põiekesed asuvad postsünaptiliselt

ülekandeaine vabaneb presünaptilisest membraanist ja retseptorid on postsünaptilisel membraanil

noradrenaliin vabaneb koliinergilises sünapsis

ülekandeaine vabaneb postsünaptilisest membraanist ja retseptorid asuvad presünaptilisel membraanil

A

Õige vastus on: ülekandeaine vabaneb presünaptilisest membraanist ja retseptorid on postsünaptilisel membraanil

86
Q

Missuguste struktuuride arvelt toimub luude kasv pikkusesse?

Valige üks:

luuümbris

liigeseekõhr

punane luuüdi

epifüüsikõhr

A

Õige vastus on: epifüüsikõhr

87
Q

Luukoe rakuvaheaines sisaldub

Valige üks:

periost, endost ja küpsed osteotsüüdid

elastsed kiud ja kaltsiidikristallid

kollageensed kiud, hüdroksüapatiidi kristallid

kompaktne luu, spongioosne luu

A

Õige vastus on: kollageensed kiud, hüdroksüapatiidi kristallid

88
Q

Millised alltoodud väidetest on tõesed?

Valige üks või mitu:

Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud.

Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini.

Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei ole paljunemisvõimelised.

Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid.

Lihast ümbritsevat ja sellele kuju andvat sidekoelist kesta nimetatakse endomüüsiumiks.

A

Õiged vastused on järgmised: Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei ole paljunemisvõimelised., Erinevalt sidekudedest, kus kiud on sidekoerakkude rakuvälised produktid, on vöötlihaskoes kiud ise vöötlihasrakud., Südamelihase kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad impulsid., Skeletilihaste kontraktsiooni vallandab motoorse närvi kaudu leviva aktsioonipotentsiaali jõudmine neuromuskulaarse sünapsini.

89
Q

Tsütoplasmat lihasrakus nimetatakse

Valige üks:

sarkoplasma

Karüoplasma

mükoplasma

vereplasma

A

Õige vastus on: sarkoplasma

90
Q

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär?

“Sensoorsete närvirakkude perikaarüonist algavad ühise tüvena kaks jätket. Nende kaudu saabub erutus retseptoritest kesknärvisüsteemi. Motoorsetel närvirakkudel on üks akson ja palju dendriite. Need annavad impulsse ajust lõppelundisse. Ärritus liigub neisse dendriitide kaudu ja kandub edasi teistele närvirakkudele või lõppelundile aksoni kaudu. Sellise ehitusega neuroneid nimetatakse multipolaarseteks neuroniteks. Inimesel on selliseid närvirakke kõige rohkem.”

Valige üks:

A

Õige vastus on „Tõene“.

91
Q

Kas alltoodud lause on tõene või väär?

“Silelihase kontraktsiooni kutsuvad esile kas autonoomsest närvisüsteemist pärit närvikiudude kaudu saabuvad impulsid (silma vikerkesta ja ripskeha silelihased ning karvapüstitajalihas) või siis tekivad lihaskontraktsiooni põhjustavad aktsioonipotentsiaalid lihases eneses olevates rütmurrakkudes (siseelundid, mao- ja soolesein, sapiteede, kusepõie ja emaka seinad).”

Valige üks:
Tõene
Väär

A

Õige vastus on „Tõene“.

92
Q

a) Hingamiselundkonna epiteel → Endoderm, b) Lihased peale kolju lihaste → Mesoderm, c) Sidekude → Mesoderm, d) Marrasknahk, karvad, küüned ja nahanäärmed → Ektoderm, e) Närvikude → Ektoderm

A

õige

93
Q

Millised alltoodud väidetest erutuse leviku kohta närvikoes on tõesed?

Valige üks või mitu:

Sünaps on erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele närvirakule või efektoorsele rakule.

Postsünapsimembraani potentsiaal muutub pärast seda, kui aktsioonipotentsiaali toimel presünapsi põiekestest sünapsipilusse vabanenud transmitterid on ühinenud postsünapsimembraani retseptoritega ja avanud selle ioonkanalid.

Puhkepotentsiaali korral on närviraku plasmamembraani sisepinnal positiivne ja välispinnal negatiivne elektrilaeng.

Aktsioonipotentsiaali korral muutuvad rakumembraani sise- ja välispinna laengud puhkepotentsiaali omadega võrreldes vastupidiste märkidega laenguteks.

Neuromuskulaarne sünaps on motoorne närvilõpe vöötlihases.

A

iged vastused on järgmised: Aktsioonipotentsiaali korral muutuvad rakumembraani sise- ja välispinna laengud puhkepotentsiaali omadega võrreldes vastupidiste märkidega laenguteks., Sünaps on erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele närvirakule või efektoorsele rakule., Postsünapsimembraani potentsiaal muutub pärast seda, kui aktsioonipotentsiaali toimel presünapsi põiekestest sünapsipilusse vabanenud transmitterid on ühinenud postsünapsimembraani retseptoritega ja avanud selle ioonkanalid., Neuromuskulaarne sünaps on motoorne närvilõpe vöötlihases.

94
Q

Kuidas nimetatakse tundenärvilõpmeid, mis asuvad nahas, limaskestades ja meeleelundites?

Valige üks:

Eksteroretseptorid

Proprioretseptorid

Interoretseptorid

A

Õige vastus on: Eksteroretseptorid

95
Q

Närvikius impulsi levik lihaseni toimub

Valige üks:

kiirusega 100-120 m/s mööda müeliinkesta

kiirusega 10-20 m/s mööda aferentset närvikiudu

kiirusega 10-20 m/s saltatoorselt närviraku keha suunas saltatoorselt

kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt

A

Õige vastus on: kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt

N (2 decks)

Brainscape helps you reach your goals faster, through stronger study habits.
© 2025 Bold Learning Solutions. Terms and Conditions