esystem

Question 1

Millist tüüpi liiges on õlaliiges, inimkeha kõige vabam ja liikuvam liiges?

Valige üks:

Sadulliiges

Keraliiges

Munaliiges

Answer 1

Õige vastus on: Keraliiges

Question 2

Luukoe rakuvaheaines sisaldub

Valige üks:

elastsed kiud ja kaltsiidikristallid

kollageensed kiud, hüdroksüapatiidi kristallid

kompaktne luu, spongioosne luu

periost, endost ja küpsed osteotsüüdid

Answer 2

Õige vastus on: kollageensed kiud, hüdroksüapatiidi kristallid

Question 3

Tibia´t ümbritseb sidekoeline

Valige üks:

periodontium

peritoneum

periosteum

perineum

Answer 3

Õige vastus on: periosteum

Question 4

Kuidas nimetatakse toruluu silindrilist plinkainest keskosa?

Valige üks:

Diafüüs

Epifüüs

Metafüüs

Answer 4

Õige vastus on: Diafüüs

Question 5

atlas on ülemine, axis sellest allpool ja siis väljuv lüli

Answer 5

Kandelüli (atlas) → 1, b) Telglüli (axis) → 2, c) Väljuv lüli (vertebra prominens) → 3

Question 6

varbal suur luu lodiluu, kuup suure varba juures tabluu ja väikese varba juures kuupluu

Answer 6

õige

Question 7

Kuidas on vaagen ladina keeles?

Valige üks:

fibula

pelvis

ilium

patella

Answer 7

Õige vastus on: pelvis

Question 8

Väikevaagnat moodustavad luud on

os ischii, os ilium, os pubis, os sacrum, os coccygeus

os ischii, os ilium, os pubis, os sacrum, os coxae

os ischii, os ilium, os parietale, os sacrum, os coccygeus

os ischii, ileum, os pubis, os sacrum, os coccygeus

Answer 8

os ischii, os ilium, os pubis, os sacrum, os coccygeus

Question 9

Kuidas nimetatakse toruluu otsmist, naaberluudega liigestuvat osa?

Valige üks:

Epifüüs

Diafüüs

Metafüüs

Answer 9

Õige vastus on: Epifüüs

Question 10

Millist tüüpi on alltoodud luud?

a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu

Vastus 1
Lameluud

b) Jäsemete luud

Vastus 2
Toruluud

c) Lülisambalülid

Vastus 3
Segaluud

d) Randme ja kanna luud

Answer 10

a) Koljulae luud, rinnak, abaluu ja puusaluu → Lameluud, b) Jäsemete luud → Toruluud, c) Lülisambalülid → Segaluud, d) Randme ja kanna luud → Käsnluud

Question 11

Plokkliiges on luudevaheline ühendus

kus liikumine toimub vertikaaltelje ümber

milles on võimalik nii rotatsioon kui ka eemaldamine

milles on võimalik ainult painutus ja sirutus

kus liikumine toimub kolme telje ümber

Answer 11

Õige vastus on:
milles on võimalik ainult painutus ja sirutus

Question 12

Epifüüsikõhr

koosneb ainult osteoklastidest

katab liigesepinda

on toruluu pikkusesse kasvamise koht

ümbritseb punast luuüdi

Answer 12

on toruluu pikkusesse kasvamise koht

Question 13

Nimeta luu, mille pidet ja keha ühendav kõhr luustub 30.-40.eluaastaks ja mille ülemisel serval paikneb kägisälk

scapula

sternum

os sacrum

stapes

Answer 13

Õige vastus on:
sternum

Question 14

Osteoklastid

Valige üks:

lammutavad luukudet

produtseerivad kõhrkudet

paiknevad luuüdis

on küpsed luurakud

Answer 14

Õige vastus on: lammutavad luukudet

Question 15

Liigesepeandit katab

Valige üks:

elastsest kõhrest liigesekõhr

elastsest kõhrest liigesekihn

hüaliinsest kõhrest liigesekõhr

hüaliinsest kõhrest liigesekihn

Answer 15

Õige vastus on: hüaliinsest kõhrest liigesekõhr

Question 16

Millist tüüpi luudevahelised ühendused on lülisamba lülidevahekettad?

Valige üks:

Luulised ühendused

Kõhrliidused

Fibroossed ühendused

Answer 16

Õige vastus on: Kõhrliidused

Question 17

os sphenoidale- nahkhiir silmadega, mask, mytsiga

Answer 17

ok

Question 18

Millistest alljärgnevatest luudest koosneb puusaluu?

Valige üks või mitu:

os femoris

os pubis

os coxae

os metatarsale

os ischii

os ilium

os cuboideum

Answer 18

Õiged vastused on järgmised: os ilium, os ischii, os pubis

Question 19

Põlveliigeses toimub liikumine

ümber frontaaltelje, s.o sirutus ja painutus ja ümber vertikaaltelje s.o sise- ja välisrotatsioon võib toimuda liigese alumises osas.

ümber frontaaltelje, s.o sirutus ja painutus ja ümber sagitaaltelje s.o sise- ja välisrotatsioon võib toimuda liigese

ülemises osas.

ümber frontaaltelje, s.o sirutus ja painutus ja ümber sagitaaltelje s.o sise- ja välisrotatsioon võib toimuda liigese alumises osas.

ümber sagitaaltelje, s.o sirutus ja painutus ja ümber vertikaaltelje s.o sise- ja välisrotatsioon võib toimuda liigese alumises osas

Answer 19

Õige vastus on:
ümber frontaaltelje, s.o sirutus ja painutus ja ümber vertikaaltelje s.o sise- ja välisrotatsioon võib toimuda liigese alumises osas.

Question 20

suur luu otsmikul otsmik, nina all ülalõua luu ja oimuluu on kõrba ümbrys

Answer 20

jah

Question 21

uidas nimetatakse üheteljelist liigest, mis võimaldab painutust ja sirutust?

Valige üks:

Sadulliiges

Ratasliiges

Plokkliiges

Answer 21

Õige vastus on: Plokkliiges

Question 22

luukude-puu, kõhrkude väikesed pallikesed valge tuumaga ja sudamelihaskude pikad sinised sooned, sinised täpid ja punane taust

Answer 22

jah

Question 23

Tsitraaditsüklis ja hingamisahelas

Valige üks:

toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja veeks

toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja sidrunhappeks

toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine õunhappeks ja veeks

toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja piimhappeks

Answer 23

Õige vastus on: toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja veeks

Question 24

Küünarliigses on sünergistideks ehk koostoimelisteks lihasteks

õlavarre-kolmpealihas ja õlavarre-kakspealihas

M.biceps brachii ja m.brachialis

Answer 24

Õige vastus on:
M.biceps brachii ja m.brachialis

Question 25

Musculus rectus abdominis Sirutab säärt Sirutab lülisammast Painutab lülisammast Painutab puusaliigest

Answer 25

Õige vastus on: Painutab lülisammast

Question 26

Õlavarre- kakspealihas Asub küünarvarre tagumises osas ja teostab sirutust küünarliigeses Asub küünarvarre eesmises osas ja teostab sirutust küünarliigeses Asub õlavarre eesmises osas ja teostab painutust küünarliigeses Asub õlavarre tagumises osas ja teostab painutust küünarliigeses

Answer 26

Õige vastus on: Asub õlavarre eesmises osas ja teostab painutust küünarliigeses

Question 27

ATP sünteesiks vajalik energia saadakse Valige üks: süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil ainult hingamisahelas süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil mitokondris süsivesikute, ensüümide või lipiidide oksüdatsioonil mitokondris süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil ainult tsitraaditsüklis

Answer 27

Õige vastus on: süsivesikute, valkude või lipiidide oksüdatsioonil mitokondris

Question 28

) Niudelihas → musculus iliacus, b) Suur tuharalihas → musculus gluteus maximus, c) Lühike lähendaja → musculus adductor brevis, d) Õrnlihas → musculus gracilis, e) Lühike varvastepainutaja → musculus flexor digitorum brevis

Answer 28

) Niudelihas → musculus iliacus, b) Suur tuharalihas → musculus gluteus maximus, c) Lühike lähendaja → musculus adductor brevis, d) Õrnlihas → musculus gracilis, e) Lühike varvastepainutaja → musculus flexor digitorum brevis

Question 29

Missugused lihased on antagonistid? Valige üks: Lihased, mis lülitavad välja antagonistide toime Lihased, mis teostavad liigeses vastupidist liigutust Lihased, mis fikseerivad liigese Lihased, mis suurendavad lihase toimejõu õlga ja pöördemomenti

Answer 29

Õige vastus on: Lihased, mis teostavad liigeses vastupidist liigutust

Question 30

Lihas teostab õlaliigeses siserotatsiooni ja liikumist taha musculus pectoralis minor musculus rectus femoris musculus latissimus dorsi musculus rectus abdominis

Answer 30

Õige vastus on: musculus latissimus dorsi

Question 31

Lihased avaldavad survet kõhuõõneelunditele Diafragma, lahkliha ja kõhulihased Diafragma, lahkliha ja rinnalihased Diaphragma, periost ja kõhulihased Diaphragma, peritoneum ja kõhulihased

Answer 31

Õige vastus on: Diafragma, lahkliha ja kõhulihased

Question 32

Abduktsioon on Lähendamine sissepööramine Eemaldamine väljapööramine

Answer 32

Õige vastus on: Eemaldamine

Question 33

Missugused lihaskiud moodustavad põhimassi seljalihastes? Valige üks: kiired glükolüütilised vöötlihaskiud kiired oksüdatiivsed glükolüütilised skeletilihaskiud aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud spontaalaktiivsuseta silelihaskiud

Answer 33

Õige vastus on: aeglased oksüdatiivsed skeletilihaskiud

Question 34

Lihase pikkuse muutumine tema kontraktsioonil toimub Valige üks: aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes troponiinimolekuli ühinemisel Ca-iooniga aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel sarkomeeri pikenemisel tropomüosiinimolekuli nihkumisel müosiinipea kinnituskohtadelt

Answer 34

Õige vastus on: aktiini- ja müosiinifilamentide libisemisel teineteise suhtes

Question 35

Antagonistid on samatoimelised lihased on vastandtoimelised lihased koostoimelised lihased on liigest fikseerivad lihased

Answer 35

Õige vastus on: on vastandtoimelised lihased

Question 36

Missuguse telje ületavad sirutajad ja painutajad? Valige üks: Sagitaaltelje Vertikaaltelje Frontaaltelje Horisontaaltelje

Answer 36

Õige vastus on: Frontaaltelje

Question 37

a) Küünarnukilihas → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus flexor carpi radialis, c) Õlavarre-kodarluu lihas → musculus brachioradialis, d) Lühike pöidlasirutaja → musculus extensor pollicis brevis

Answer 37

a) Küünarnukilihas → musculus anconeus, b) Kodarmine randmepainutaja → musculus flexor carpi radialis, c) Õlavarre-kodarluu lihas → musculus brachioradialis, d) Lühike pöidlasirutaja → musculus extensor pollicis brevis

Question 38

Diafragmat läbivad Valige üks: aort, alumine õõnesveen, söögitoru, ülemine kinnistiveen aorta, vena cava inferior, esophagus kopsutüvi, kõhuõõnetüvi, ülemine õõnesveen truncus pulmonalis, truncus coeliacus, vena cava superior

Answer 38

Õige vastus on: aorta, vena cava inferior, esophagus

Question 39

odarluu-randme liigeses teostab käe eemaldamist Valige üks: suur rinnalihas, seljalailihas ja kodarmine randmepainutaja üheaegsel kokkutõmbumisel deltalihas, õlavarrelihas ja pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja pikk ja lühike pöidlaeemaldaja ja pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja ja kodarmine randmepainutaja üheaegsel kokkutõmbumisel

Answer 39

Õige vastus on: pikk ja lühike kodarmine randmesirutaja ja kodarmine randmepainutaja üheaegsel kokkutõmbumisel

Question 40

Sissehingamisel diafragma liikumisel Valige üks: suureneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht suureneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht väheneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht väheneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht

Answer 40

Õige vastus on: väheneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht

Question 41

Kõõluse sünoviaaltupp Valige üks: ümbritseb kilekõõlust ümbritseb aponeuroosi ümbritseb kõõlusviirgu ümbritseb pika varvastesirutaja kõõlust

Answer 41

Õige vastus on: ümbritseb pika varvastesirutaja kõõlust

Question 42

Missugused struktuurid moodustavad motoorse üksuse? Valige üks: Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju külgsarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju tagasarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate sidekoe kiududega

Answer 42

Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Õige vastus on: Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Question 43

a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus → Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas

Answer 43

a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus → Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas

Question 44

Närvikius impulsi levik lihaseni toimub Valige üks: kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt kiirusega 100-120 m/s mööda müeliinkesta kiirusega 10-20 m/s saltatoorselt närviraku keha suunas saltatoorselt kiirusega 10-20 m/s mööda aferentset närvikiudu

Answer 44

Õige vastus on: kiirusega 100-120 m/s mööda eferentset närvikiudu saltatoorselt

Question 45

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Lihased algavad ja lõpevad kõõlusega. Lihaseid, mis kontraheeruvad üheaegselt antud liigutust sooritavate lihastega ja pidurdavad neid liigutusi, mis ei ole soovitud liigutustegevuse korral vajalikud, nimetatakse agonistideks. Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel. Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber.

Answer 45

Õiged vastused on järgmised: Lihased algavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber.

Question 46

Kõõlusetupp Ümbritseb tendo`t ulatuslikult On sidekoeline kest lihaste ja lihasrühmade vahel On hüaliinkõhrega kaetud vagu luul

Answer 46

Õige vastus on: Ümbritseb tendo`t ulatuslikult

Question 47

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas. Diafragma on organismi peamine hingamislihas. Romblihas on rinna lihas. Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas.

Answer 47

Õiged vastused on järgmised: Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas., Diafragma on organismi peamine hingamislihas., Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas.

Question 48

Müoglobiin on Valige üks: Lihaskontraktsiooniks vajalik valk Hapnikku siduv immuunglobuliin Hapnikku siduv valk lihasrakus Hemoglobiini ja müosiini kompleks

Answer 48

Õige vastus on: Hapnikku siduv valk lihasrakus

Question 49

õrgeim vererõhk inimkehas on (nimeta veresoon) Valige üks: arteriola glomerularis afferens arteriola glomerularis efferens bulbus aortae arteria pulmonalis

Answer 49

Õige vastus on: bulbus aortae

Question 50

Suurim südamest arteriaalse verega väljuv veresoon inimkehas on Valige üks: aorta, mis algab laiendiga (arcus aortae) aorta, mis algab laiendiga (bulbus aortae) vena cava superior vena cava inferior

Answer 50

Õige vastus on: aorta, mis algab laiendiga (bulbus aortae)

Question 51

Loote alakehasse jõuab veri, läbides Valige üks: venoosjuha, alumise õõnesveeni, ovaalmulgu, arterioosjuha ja alaneva aordi arterioosjuha, ülemise õõnesveeni ja ovaalaugu venoosjuha, ülemise õõnesveeni, ovaalmulgu, venoosjuha ja aordikaare venoosjuha, ülemise õõnesveeni ja ovaalmulgu

Answer 51

Õige vastus on: venoosjuha, alumise õõnesveeni, ovaalmulgu, arterioosjuha ja alaneva aordi

Question 52

südame vasak ülemine veresoon õlavarre peatüvi, paremal kõver vasak rangluualune arter ja vasak püsti vasak ühisunearter

Answer 52

jh

Question 53

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni. Vena jugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas. Vena cephalica ja vena basilica on ülajäseme süvad veenid. Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi.

Answer 53

Õiged vastused on järgmised: Vena jugularis externa ja vena jugularis anterior asuvad kaela piirkonnas., Alumine õõnesveen on inimese keha suurim veenitüvi., Kõhuõõne paaritute elundite venoosne veri läbib värativeeni vahendusel maksa, enne kui satub alumisse õõnesveeni.

Question 54

Pulsi kvaliteetideks on Valige üks: sagedus, rütm, regulaarsus sagedus, ebaregulaarsus, pingsus sagedus, rütm, pingsus kiirus, rütm, pingsus

Answer 54

Õige vastus on: sagedus, rütm, pingsus

Question 55

Lümfisooned on klappide olemasolu tõttu ehituselt sarnased... Valige üks: kapillaaridele veenidele arteritele sinusoididele

Answer 55

Õige vastus on: veenidele

Question 56

Plasmiin osaleb Valige üks: koagulatsioonifaasis ja tekib trombiinist fibrinolüüsifaasis ja tekib plasminogeenist aktivatsioonifaasis ja tekib plasmiinist fibrinolüüsifaasis ja tekib proteaasist

Answer 56

Õige vastus on: fibrinolüüsifaasis ja tekib plasminogeenist

Question 57

ere hüübimise aktivatsioonifaas käivitub Valige üks: seesmisel teel, kus kõik protsessis osalevad faktorid esinevad veres välisel teel, kus kõik protsessis osalevad faktorid esinevad veres seesmisel teel, kus kõik protsessis osalevad faktorid esinevad luuüdis välisel teel, kus kõik protsessis osalevad faktorid esinevad maksas

Answer 57

Õige vastus on: seesmisel teel, kus kõik protsessis osalevad faktorid esinevad veres

Question 58

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Vere ühesuunalise liikumise südames ja veresoontes tagavad kodade ja vatsakeste vahel asuvad atrioventrikulaarklapid ning südamest väljuvate suurte veresoonte ja vatsakeste vahel olevad poolkuuklapid. Vere suunavad südamest elunditesse ja kudedesse arterid. Veri liigub südamesse tagasi veenide kaudu. Arteriaalset süsteemi ühendavad venoosse süsteemiga verekapillaarid. Ainevahetus vere ja koerakkude vahel toimub läbi kapillaari seina difusiooni teel."

Answer 58

Õige vastus on „Tõene“.

Question 59

Nimeta lümfisõlmes antigeene esitlevaid rakke Valige üks: Langerhansi rakk, melanotsüüt Kupferi rakk, Langerhansi rakk dendriitrakk, makrofaag oligodendrotsüüt, müotsüüt

Answer 59

Õige vastus on: dendriitrakk, makrofaag

Question 60

uidas nimetatakse vere teekonda südame vasakust vatsakesest läbi elundite ja kudede südame paremasse kotta? Valige üks: Pärgvereringe Väike vereringe Suur vereringe

Answer 60

Õige vastus on: Suur vereringe

Question 61

Sinuatriaalsõlmest liigub impulss (järjesta) Valige üks: atrioventrikulaarsõlme ja sealt kodade vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse läbi atrioventrikulaarsõlme Purkyne kiududesse läbi Purkyne kiudude atrioventrikulaarsõlme atrioventrikulaarsõlme ja sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse

Answer 61

Õige vastus on: atrioventrikulaarsõlme ja sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse

Question 62

üdame löögisagedus tõuseb ja kontraktsioonijõud suureneb Valige üks: sümpaatilise närvisüsteemi mõjul histamiini toimel atsetüülkoliini toimel parasümpaatilise närvisüsteemi toimel

Answer 62

Õige vastus on: sümpaatilise närvisüsteemi mõjul

Question 63

südame suur kraan aort, paremal suur ümar pall parem koda ja vahepeal kollane vöö pärgurge

Answer 63

jah

Question 64

Oksühemoglobiin Valige üks: on hemoglobiini hapnikuküllastus on hapnikuga seotud hemoglobiin on hemoglobiini hapnikusiduvuskõver

Answer 64

Õige vastus on: on hapnikuga seotud hemoglobiin

Question 65

Koagulatsioonifaasis tekib Valige üks: protrombiinist fibrinogeeni toimel trombiin fibrinogeenist trombiini toimel fibriin trombiinist fibrinogeeni toimel protrombiin fibriinist trombiini toimel fibrinogeen

Answer 65

Õige vastus on: fibrinogeenist trombiini toimel fibriin

Question 66

Milline on ajaliselt pikim vatsakeste süstoli faas? Valige üks: Sünkroonse kontraktsiooni faas Isomeetrilise kontraktsiooni faas Vere väljutusfaas

Answer 66

Õige vastus on: Vere väljutusfaas

Question 67

Aordisibulast väljub Valige üks: pärgurge vasaku pärgarteri vatsakestevaheharu parema pärgarteri vatsakestevaheharu vasak ja parem pärgarter

Answer 67

Õige vastus on: vasak ja parem pärgarter

Question 68

Hapnikuga seotud hemoglobiin on oksühemoglobiin karboanhüdraas perfusioon hemoglobiini hapnikusiduvuskõver

Answer 68

Õige vastus on: oksühemoglobiin

Question 69

A-veregrupiga Rh-positiivse verega inimesel on vereplasmas (nimeta antigeenid või antikehad) Valige üks: antikehad puuduvad anti-B antikehad, anti-D antikehad anti -A antikeha, anti-B antikeha anti-B antikehad

Answer 69

Õige vastus on: anti-B antikehad

Question 70

Kus tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus? Valige üks: Hisi kimbus Atrioventrikulaarsõlmes Purkynê kiududes Sinuatriaalsõlmes

Answer 70

Õige vastus on: Sinuatriaalsõlme

Question 71

Neutrofiilsed granulotsüüdid... (sõnasta nende ülesandeid) Valige üks: sekreteerivad hepariini ja hirudiini sekreteerivad hirudiini, osalevad vere hüübimise kaskaadis talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes talitlevad antikehi tootvate rakkudena

Answer 71

Õige vastus on: talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes

Question 72

Punase trombi tekke põhireaktsiooniks on Valige üks: fibriinist trombiini toimel fibrinogeeni teke ja lahustumatu fibriini võrgustiku teke ja vererakud selles plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini võrgustiku teke ja vererakud selles veresoonde jääva ja verevoolu takistava fibriini lõhustamine plasmiini toimel ja vererakud selles protrombiini muutumine trombiiniks ja lahustumatu fibriini võrgustiku teke ja vererakud selles

Answer 72

Õige vastus on: plasmavalgust fibrinogeenist trombiini toimel lahustumatu fibriini võrgustiku teke ja vererakud selles

Question 73

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Harkelund (thymus) muudab lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe ja võõrkudedega seotud antigeene. Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest, rinnajuha aga vasakult poolelt ja vasakust ülajäsemest. Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega. Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka. Lümfisooned algavad rakuvahelistes ruumides lümfijuhadest. Põrn (lien) valmistab agranulotsüüte, sh lümfotsüüte, ning viib läbi vanade punavereliblede hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi.

Answer 73

Õiged vastused on järgmised: Parem lümfijuha kogub lümfi rindkere, kaela ja pea paremalt poolelt ja paremast ülajäsemest, rinnajuha aga vasakult poolelt ja vasakust ülajäsemest., Harkelund (thymus) muudab lümfotsüüdid T-lümfotsüütideks, mis on võimelised hävitama organismi sattunud mikroobe ja võõrkudedega seotud antigeene., Põrn (lien) valmistab agranulotsüüte, sh lümfotsüüte, ning viib läbi vanade punavereliblede hemolüüsi ja kehavõõraste ainete fagotsütoosi., Lümfisõlmed hävitavad teistest elunditest lümfiga siia sattunud võõrkehi ning rikastavad lümfi siin toodetud lümfotsüütidega., Kuna harkelund toodab hormoone, siis võib seda liigitada ka sisenõrenäärmete sekka.

Question 74

Fibrinogeen osaleb Valige üks: immuunvastuses hüübimises veregrupi determinandina vereloomes

Answer 74

Õige vastus on: hüübimises

Question 75

Rakkude vahendatud immuunsust tagavad rakud on Valige üks: tsütokiinid plasmarakud B-lümfotsüüdid T-lümfotsüüdid

Answer 75

Õige vastus on: T-lümfotsüüdid

Question 76

Vere hüübimise faasid järjestatult on Valige üks: koagulatsiooni-, aktivatsiooni-, fibrinolüüsifaas aktivatsiooni-, depolarisatsiooni-, fibrinolüüsifaas aktivatsiooni-, koagulatsiooni-, fibrinolüüsifaas fibrinolüüsi-, aktivatsiooni-, koagulatsioonifaas

Answer 76

Õige vastus on: aktivatsiooni-, koagulatsiooni-, fibrinolüüsifaas

Question 77

Kuidas nimetatakse alltoodud südame-veresoonkonna osasid ladina keeles? a) Südamepõhimik Vastus 1 basis cordis b) Aordisibul Vastus 2 bulbus aortae c) Vasak vatsake Vastus 3 ventriculus sinister d) Aordiklapp Vastus 4 valva aortae

Answer 77

Õige vastus on: a) Südamepõhimik → basis cordis, b) Aordisibul → bulbus aortae, c) Vasak vatsake → ventriculus sinister, d) Aordiklapp → valva aortae

Question 78

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Korotkovi meetod on vererõhu otsese mõõtmise meetod. Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides. Arteri- ja veenipulsi graafilist registreerimist nimetatakse sfügmograafiaks. Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule. Verevool on süstolis ja diastolis sama kiirusega. Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas.

Answer 78

Õiged vastused on järgmised: Veri voolab kõrgema rõhuga veresoonkonna osa poolt madalama rõhuga koha suunas., Kõrgeim on vererõhk aordis ja madalaim suurtes õõnesveenides., Vere voolamise mahtkiirus mingis veresooneosas oleneb veresoonelõigu otste vahel valitsevatest rõhkude vahedest ja selle lõigu takistusest verevoolule.

Question 79

Põrna punane pulp sisaldab (nimeta rakke) Valige üks: leukotsüüdid, T-ja B-lümfotsüüdid, makrofaagid erütrotsüüdid, plasmarakud, T- ja B-lümfotsüüdid, makrofaagid fibrotsüüdid, T- ja B-lümfotsüüdid, makrofaagid erütrotsüüdid, T-ja E-lümfotsüüdid, makrofaagid

Answer 79

Õige vastus on: erütrotsüüdid, plasmarakud, T- ja B-lümfotsüüdid, makrofaagid

Question 80

Kuidas nimetatakse südametegevusega kaasuvate elektrinähtuste registreerimist keha pinnalt? Valige üks: Fonokardiograafia Elektrokardiograafia Auskultatsioon

Answer 80

Õige vastus on: Elektrokardiograafia

Question 81

Fibrinolüüsifaasis osalevad fibriini polümeer ja trombiin fibriini monomeer ja trombiin fibriin ja plasmiinist tekkinud plasminogeen fibriin ja plasminogeenist tekkinud plasmiin

Answer 81

fibriin ja plasminogeenist tekkinud plasmiin

Question 82

Milline südametoon tekib süstoli algul atrioventrikulaarklappide sulgumisel? Valige üks: I südametoon II südametoon III südametoon IV südametoon

Answer 82

Õige vastus on: I südametoon

Question 83

a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens → Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter

Answer 83

a) arteria cerebri posterior → Tagumine suurajuarter, b) arteria pharyngea ascendens → Ülenev neeluarter, c) arteria thoracica interna → Sisemine rindkerearter, d) arteriae intercostales posteriores → Tagumised roietevahelised arterid, e) arteria mesenterica superior → Ülemine kinnistiarter, f) arteria hepatica communis → Ühismaksaarter

Question 84

Vee tagasiimendumine, bakterite osavõtul käärimisel piimhappe, äädikhappe, süsinikdioksiidi teke toimub Duodenumis ileumis Peensooles Jämesooles

Answer 84

Õige vastus on: Jämesooles

Question 85

Tsitraaditsüklis osalevad Valige üks: osalevad sidrunhape, õunhape ja äädikhape osalevad sidrunhape, õunhape ja oksaaläädikhape osalevad dehüdrogenaaside koensüümid osalevad dehüdrogenaasid ja tsütokroomid

Answer 85

Õige vastus on: osalevad sidrunhape, õunhape ja oksaaläädikhape

Question 86

Milline alltoodud mineraalainetest on kõige olulisem luukoe ehitusmaterjal? Valige üks: Raud Jood Kaltsium

Answer 86

Õige vastus on: Kaltsium

Question 87

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Sülje sekretsioon algab inimesel vaid siis, kui toiduga kokkupuudel ärritatakse suuõõne limaskesta ja keele maitseretseptoreid. Seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. Luuline kõvasuulagi (palatum molle) moodustab suurema osa suulaest kui lihaseline pehmesuulagi (palatum durum). Täiskasvanul on kokku neli lõikehammast. Küümus tekib suuõõnes toidu segamisel süljega. Maos toimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine.

Answer 87

Õiged vastused on järgmised: Seedekanali ja hingamisteede ühisosa, kus ristuvad õhu ja toidu teed, nimetatakse neeluks. , Maos toimub lipiidide lõhustumine, algab valkude ning jätkub süsivesikute lõhustumine.

Question 88

Maksas talletatakse (nimeta mineraalaineid, vitamiine, proteiine jt)…………… Valige üks: raud, A-vitamiin, protrombiin, glükogeen K-vitamiin, trombiin, fibriin, glükogeen B6-vitamiin, trombiin, fibriin, glükogeen K-vitamiin, ketokehad, trombiin, fibriin, glükogeen

Answer 88

Õige vastus on: raud, A-vitamiin, protrombiin, glükogeen

Question 89

Maks on elund, milles Valige üks: produtseeritakse maltaasi, sahharaasi, laktaasi talletatakse A-,K-vitamiinid, glükogeen, muudetakse kehaomasteks aminohapped talletatakse trüpsinogeen, produtseeritakse lipaasi produtseeritakse proteaase, sappi

Answer 89

Õige vastus on: talletatakse A-,K-vitamiinid, glükogeen, muudetakse kehaomasteks aminohapped

Question 90

Mitsell moodustub (kus?) ……………ja on vajalik ............ Valige üks: Toidupalast suuõõnes, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks Küümuses peensooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks küümuse lõhustamiseks, lipiidide lõhustumisproduktide fagotsüüti sisenemiseks Toitkördist jämesooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks

Answer 90

Õige vastus on: Küümuses peensooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks

Question 91

Amülaasi produtseerivad: Valige üks: kõhunääre, kilpnääre süljenäärmed, harknääre maopõhjanäärmed, karikrakud süljenäärmed, kõhunääre

Answer 91

Õige vastus on: süljenäärmed, kõhunääre

Question 92

Koletsüstokiniin Valige üks: vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse vabaneb aminohapete või peptiidide jõudmisel umbsoolde vabaneb aminohapete jõudmisel makku ja koolonisse vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel sigmakäärsoolde

Answer 92

Õige vastus on: vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse

Question 93

Millised alltoodud tekstilõikudest on tõesed? Valige üks või mitu: Peensoolest ja jämesoolest imendub ööpäevas keskmiselt sama kogus vedelikku. Maomahla, kõhunäärmenõre ja soolenõre keskmine kogus on suurem kui toodetava sapi kogus. Seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb ja seedenõresid tekib rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Seedeelundkond koosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis. Seedekanali sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Lihaskest on enamasti kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa on serooskesta asemel kaetud paksu sidekoelise kesta ehk adventiitsiaga.

Answer 93

Õiged vastused on järgmised: Seedeelundkond koosneb seedekanalist, mille moodustavad suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool ja jämesool, ning sellega viimajuhade abil ühenduses olevatest seedenäärmetest nagu süljenäärmed, maks ja kõhunääre. Maksa all paikneb sapi reservuaarina talitlev sapipõis., Seedekanali sein koosneb sisemisest limaskestast, keskmisest lihaskestast ja välimisest serooskestast. Lihaskest on enamasti kahekihiline. Neelu, söögitoru ja pärasoole kaugmine osa on serooskesta asemel kaetud paksu sidekoelise kesta ehk adventiitsiaga., Seedetrakti motoorika intensiivistub, peristaltika elavneb, toonus tõuseb ja seedenõresid tekib rohkem parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul. Soole toonus langeb, seedenõrede hulk väheneb ja ensüümide suhteline sisaldus tõuseb sümpaatilise närvisüsteemi mõjul.

Question 94

Kuidas nimetatakse inimese organismi kõige kõvemat kudet, mis katab hambakrooni? Valige üks: Email Pulp Dentiin

Answer 94

email

Question 95

Jämesooles toimub Valige üks: ensüümide aktiveerimine enterokinaasi ja kolesteriini toimel vee tagasiimendumine, bakterite osavõtul käärimisel tekivad piimhape, äädikhape, süsinikdioksiid, vesi soolehattude liigutuste toimel soolesisaldise kontakteerumine sooleepiteeliga toitainete imendumine aminohapetena, monosahhariididena, rasvhapete ja glütseriididena

Answer 95

Õige vastus on: vee tagasiimendumine, bakterite osavõtul käärimisel tekivad piimhape, äädikhape, süsinikdioksiid, vesi

Question 96

a) ileum → Niudesool, b) jejunum → Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodenum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool

Answer 96

a) ileum → Niudesool, b) jejunum → Tühisool, c) rectum → Pärasool, d) colon → Käärsool, e) duodenum → Kaksteistsõrmik, f) caecum → Umbsool

Question 97

Kuidas on söögitoru nimetus ladina keeles? Valige üks: pharynx ventriculus isthmus faucium esophagus

Answer 97

Õige vastus on: esophagus

Question 98

Glükagoon Valige üks: pidurdab mao motoorikat, toodetakse maksas pidurdab mao motoorikat, toodetakse kõhunäärmes produtseeritakse beetarakkudes, aeglustab glükogenolüüsi produtseeritakse veresuhkru taseme tõusul

Answer 98

Õige vastus on: pidurdab mao motoorikat, toodetakse kõhunäärme

Question 99

Nimeta seedenõre, mis emulgeerib lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. Pankreasenõre Sapp, mida toodab sapipõis Soolenõre Sapp, mida toodab maks

Answer 99

Õige vastus on: Sapp, mida toodab maks

Question 100

Milliseid seedenõresid on all kirjeldatud? a) Seda ensüümiderikast seedenõret toodavad peensoole limaskesta näärmerakud. Vastus 1 Soolenõre b) See seedenõre emulgeerib lipiide, aktiveerib lipaase, osaleb lipiidide lõhustumisproduktide imendumisel ning stimuleerib soole motoorikat. Vastus 2 Sapp c) See seedenõre sisaldab HCO3– ning ensüüme valkude, lipiidide ja süsivesikute lõhustamiseks. Vastus 3 Kõhunäärmenõre

Answer 100

j

Question 101

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Valgud imenduvad läbi seedetrakti limaskesta epiteeli aminohapetena, süsivesikud disahhariididena ning lipiidid rasvhapete ja glütseriididena. Kiudained nagu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid. Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel. Toitainete imendumine läbi peensoole limaskesta epiteelirakkude ehk enterotsüütide toimub difusiooni ja aktiivse transpordi teel.

Answer 101

Õiged vastused on järgmised: Toitainete imendumine läbi peensoole limaskesta epiteelirakkude ehk enterotsüütide toimub difusiooni ja aktiivse transpordi teel., Valkude lõhustamine algab maos pepsiinide ning jätkub peensooles proteaaside ja peptidaaside toimel., Kiudained nagu tselluloos läbivad seedetrakti keemiliselt muutumatutena kuni jämesooleni, kus neid lõhustavad osaliselt jämesoole bakterite ensüümid.

Question 102

Periodontaalruumis asuvad Valige üks: hambasäsi, veresooned, närvid igemed, alveoolid, närvid kollageenkiududest sidemed - hamba hoideaparaat igemed, email, hamba hoideaparaat

Answer 102

Õige vastus on: kollageenkiududest sidemed - hamba hoideaparaat

Question 103

Tsitraaditsüklis ja hingamisahelas Valige üks: toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja sidrunhappeks toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine õunhappeks ja veeks toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja veeks toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja piimhappeks

Answer 103

Õige vastus on: toimub atsetüülkoensüüm A lõplik lagunemine süsinikdioksiidiks ja veeks

Question 104

Külomikron moodustub Valige üks: enterotsüüdis fosfolipiididest, kolesteriinist ja valgust enterotsüüdi mitokondris ja on vajalik süsivesikute imendumiseks enterotsüüdis toitkördist, sapphapetest ja valgust enterotsüüdi mitokondris ja on vajalik lipiidide imendumiseks

Answer 104

Õige vastus on: enterotsüüdis fosfolipiididest, kolesteriinist ja valgust

Question 105

Elund asub diafragma all kõhuõõne ülaosas valdavalt paremal Hepar Lien Colon sigmoideum Ren dexter

Answer 105

Õige vastus on: Hepar

Question 106

Milline alltoodud väidetest on väär? Valige üks: Suurem osa soojusest tekib eksotermsetes reaktsioonides toitainete, eeskätt süsivesikute bioloogilisel oksüdatsioonil. Soojus võib organismis tekkida ka skeletilihaste kontraktsioonil ning kõrgema väliskeskkonna temperatuuri korral soojuse ülekande teel. Hüpotermia tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist. Soojust antakse ära kõige rohkem soojuskiirgusena, vähem soojusjuhtivuse ja konventsiooni teel ning keha pinnalt higi aurumisele kuluva soojusena. Püsisoojastel organismidel on soojuse teke ja äraandmine tasakaalus.

Answer 106

Teie vastus on õige. Õige vastus on: Hüpotermia tähendab ülekuumenemust, hüpertermia aga alajahtumist.

Question 107

Millises sooles toimub soolesisaldise bakteriaalne lagundamine ning vee- ja mineraalsoolade imendumine? Valige üks: Tühisool Niudesool Jämesool

Answer 107

Õige vastus on: Jämesool

Question 108

Kus muudetakse glükoos ja teised monosahhariidid süsivesikute varuaineks glükogeeniks? Valige üks: Kõhunäärmes Maos Maksas Peensooles

Answer 108

Õige vastus on: Maksas

Question 109

a) Sapi tekke koht → Maks, b) Ehitab ümber ja säilitab toitainete lõhustumisprodukte ning sünteesib erinevaid aineid → Maks, c) Toodab nii seedeensüüme sisaldavat nõret kui ka hormoone → Kõhunääre, d) Sapireservuaar → Sapipõis

Answer 109

j

Question 110

Gastriin Valige üks: toodetakse maos ja mõjutab sekretiini vabanemist toodetakse kaksteistsõrmikus ja mõjutab mao talitlust toodetakse maos ja pärsib mao motoorikat toodetakse maos ja aktiveerib mao motoorikat

Answer 110

Õige vastus on: toodetakse maos ja aktiveerib mao motoorikat

Question 111

Enterokinaas osaleb monosahhariidide imendumisel maost osaleb disahhariidide imendumisel kaksteissõrmikust aktiveerib trüpsinogeeni kaksteistsõrmikus aktiveerib trüpsiini kaksteistsõrmikus

Answer 111

Õige vastus on: aktiveerib trüpsinogeeni kaksteistsõrmikus

Question 112

Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind (nimeta elund) Valige üks: vesica fellea vesica urinaria intestinum crassum intestinum tenue

Answer 112

Õige vastus on: intestinum tenue

Question 113

Hammaste ülesandeks on Valige üks: küümuse edasitoimetamine toidupala peenestamine toitkördi segamine toidupala neelamine

Answer 113

Õige vastus on: toidupala peenestamine

Question 114

Sekretiin Valige üks: soodustab maomahla teket, stimuleerib pankrease taliltust soodustab maomahla teket, pidurdab pankrease taliltust aktiveerib mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni pidurdab mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni

Answer 114

Õige vastus on: pidurdab mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni

Question 115

Peyeri naastud ehk koondlümfifolliikulid tühisoole seinas ... Valige üks: asuvad mao suurel kõverikul ja koosnevad rütmurist asuvad käärsooles ja moodustuvad limaskestaalusest närvipõimikust asuvad pankreases ja koosnevad Langerhansi rakkudest asuvad peensooles ja moodustuvad T- ja B-lümfotsüütidest

Answer 115

Õige vastus on: asuvad peensooles ja moodustuvad T- ja B-lümfotsüütidest

Question 116

Mitsell koosneb Valige üks: rasvhapetest, monoglütseriididest ja hapetest kolesteroolist, monoglütseriididest ja fosfolipiididest kolesteroolist, monoglütseriididest ja sapphapetest rasvhapetest, monoglütseriididest ja sapphapetest

Answer 116

Õige vastus on: rasvhapetest, monoglütseriididest ja sapphapetest

Question 117

Milliseid toitaineid on all kirjeldatud? a) Loomorganismide olulisim energeetiline materjal Vastus 1 Süsivesikud b) Kuuluvad rakkude struktuuri, moodustavad ensüüme, hormoone ja antikehi ning osalevad ainevahetuses ja hapniku ja süsinikdioksiidi transpordis Vastus 2 Valgud c) Kasutatakse kudede ülesehitamiseks, organismi energiavajaduse rahuldamiseks ja osade vitamiinide viimiseks organismi Vastus 3 Lipiidid

Answer 117

g

Question 118

Millisest seedeelundkonna osast imenduvad toitained kõige rohkem? Valige üks: Suuõõne limaskestalt Jämesoolest Peensoolest Läbi mao limaskesta

Answer 118

Õige vastus on: Peensoolest

Question 119

Toidukämbu peenestamine toimub Valige üks: suuõõnes, söögitorus suuõõnes, maos suuõõnes, niudesooles suuõõnes, kaksteistsõrmikus

Answer 119

Õige vastus on: suuõõnes, maos

Question 120

maksa vasak pool tipp maksa parem sagar, joon vahpeal pnis maksasirpside, pallike all sapipõis ja juhe all ühissapijuhe

Answer 120

s

Question 121

Inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite aktiivsust mõjustab Valige üks: alveolaarmembraani paksus surfaktandi olemasolu alveoolide seinas perifeeriast mehhano-, kemo-, termo-, notsisensoritest lähtuv informatsioon perifeersetest kemosensoritest lähtuv informatsioon ajuvedeliku P CO2 ja pH muutuste kohta piklikajus

Answer 121

Õige vastus on: perifeeriast mehhano-, kemo-, termo-, notsisensoritest lähtuv informatsioon

Question 122

Hemoglobiini hapnikusiduvus nõrgeneb, kui temperatuur tõuseb, vere süsihappegaasi osarõhk tõuseb ja ................ Valige üks: difosfoglütseraadi sisaldus langeb ja pH langeb. difosfoglütseraadi sisaldus langeb ja pH langeb. difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH langeb. difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH tõuseb.

Answer 122

Õige vastus on: difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH langeb.

Question 123

Pleuraõõs on pilujas ruum .....................................kinnitunud pleuralestmete vahel. Valige üks: diafragmale ning kopsukoele rindkere seinale ja diafragmale ning kopsukoele rindkere seinale ja diafragmale rindkere seinale ja kopsukoele

Answer 123

Õige vastus on: rindkere seinale ja diafragmale ning kopsukoele

Question 124

Millega hüvitatakse hapnikuvõlg intensiivse lihastöö järgselt? Valige üks: Hingeldusega Hingamispeetusega Hingamiskeskuse pidurdusega Hingamiskeskuse erutusega

Answer 124

Õige vastus on: Hingeldusega

Question 125

Hemoglobiini hapnikuküllastus näitab Valige üks: Oksühemoglobiini hulka hemoglobiini koguhulga suhtes Methemoglobiini suhet kogu hemoglobiini kontsentratsiooni Oksühemoglobiini sisaldust grammides 1 liitris veres Hemoglobiini sisaldust milligrammides 1 liitris veres

Answer 125

Õige vastus on: Oksühemoglobiini hulka hemoglobiini koguhulga suhtes

Question 126

Kopsude eluline mahtuvus ehk .............................................................................………………………………moodustub ………………………………………… Valige üks: vitaalkapatsiteet = IRV+HM+ERV totaalkapatsiteet = IRV+HM+ERV hingamismahu ja hingamissageduse korrutis füsioloogiline surnud ruum koos anatoomilise surnud ruumiga

Answer 126

Õige vastus on: vitaalkapatsiteet = IRV+HM+ERV

Question 127

Ficki difusiooniseaduse põhjal on gaaside difusioon läbi alveolaarmembraani Valige üks: võrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja pöördvõrdeline alveolaarmembraani paksusega pöördvõrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja võrdeline alveolaarmembraani paksusega võrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega pöördvõrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja alveolaarmembraani paksusega

Answer 127

Õige vastus on: võrdeline kontsentratsioonide diferentsiga ja pöördvõrdeline alveolaarmembraani paksusega

Question 128

Alveolaarmembraan eraldab Valige üks: pneumotsüüte ja surfaktanti gaasisegu ja verd hapnikku ja süsihappegaasi pneumotsüüte ja makrofaage

Answer 128

Õige vastus on: gaasisegu ja verd

Question 129

Oksühemoglobiin Valige üks: on hapnikuga seotud hemoglobiin on hemoglobiini hapnikuküllastus on hemoglobiini hapnikusiduvuskõver

Answer 129

Õige vastus on: on hapnikuga seotud hemoglobiin

Question 130

Millised alltoodud väidetest hingamiselundite anatoomia kohta on tõesed? Valige üks või mitu: Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga. Sõrmuskõhr asub kõris kilpkõhre peal. Kopsualveoolides toimub gaasivahetus. Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes. Kõri on ladina keeles pharynx. Alumised hingamisteed algavad peabronhidest. Nii parem kui ka vasak kops jagunevad üla-, kesk- ja alasagaraks

Answer 130

iged vastused on järgmised: Koaanid ühendavad ninaõõnt neelu ninamise osaga., Kopsualveoolides toimub gaasivahetus., Kopsualveoolid paiknevad bronhioolide seintes.

Question 131

Hingamiselundkonna osades toimub gaasivahetus ainult perfusiooniga alveoolides ainult funktsionaalses surnud ruumis ainult bronhioolides ainult perfusioonita alveoolides ainult anatoomilises surnud ruumis

Answer 131

Õige vastus on: ainult perfusiooniga alveoolides

Question 132

Funktsionaalseks surnud ruumiks nimetatakse Valige üks: hingamisteid, kus ei toimu gaasivahetust alveoolide mahtu, kus ei toimu gaasivahetust, sest neid ei ümbritse verega täidetud kapillaarid anatoomilist surnud ruumi koos alveolaarruumiga, mida ventileeritakse, kuid millel puudub verevoolutus hingamisteede osi, milles gaasivahetust ei toimu

Answer 132

Õige vastus on: anatoomilist surnud ruumi koos alveolaarruumiga, mida ventileeritakse, kuid millel puudub verevoolutus

Question 133

Kopsude eluline mahtuvus, mille moodustavad ERV, hingamismaht ja IRV Valige üks: on sissehingatava õhu maht on maht, mis jääb kopsu peale tavalist väljahingamist on vitaalkapatsiteet on väljahingatava õhu maht

Answer 133

ige vastus on: on vitaalkapatsiteet

Question 134

Millised alltoodud väidetest gaasivahetuse kohta on tõesed? Valige üks või mitu: Spirograaf võimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi. Seda hingamisteede osa, milles gaasivahetust ei toimu, nimetatakse alveolaarseks surnud ruumiks. Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks. Pärast maksimaalse sügavusega väljahingamist maksimaalse sügavuseni sisse hingatud õhu hulka nimetatakse funktsionaalseks residuaalkapatsiteediks. Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega. Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas.

Answer 134

Õiged vastused on järgmised: Sissehingamisel rinnaõõne maht suureneb, rõhk langeb hingamisteedes atmosfäärirõhust madalamale ja õhk voolab kopsudesse., Spirograaf võimaldab registreerida sisse- ja väljahingatava õhu mahtusid ja mahtuvusi., Gaasivahetuses osalevat osa kopsude ventilatsioonist nimetatakse alveolaarventilatsiooniks., Alveolaargaasist verre ja verest alveolaargaasi difundeeruvad gaasid kõrgema osarõhu poolt madalama suunas., Ficki seaduse järgi on gaasi difusioon läbi mingi koeala võrdeline selle pindalaga, gaaside kontsentratsiooni diferentsiga kummalgi pool difusioonipinda ja difusioonikonstandiga ning pöördvõrdeline koe paksusega.

Question 135

Mitmerealise epiteeli ülesandeks on Valige üks: sekretsioon, barjäärifunktsioon sekretsioon, kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimine sekretsioon, vähendada hõõrdumist sekretsioon, ripsmete abil tolmuosakeste juhtimine ninaõõnest kõrisse

Answer 135

Õige vastus on: sekretsioon, kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimine

Question 136

2,3-difosfoglütseraat on Liigesevõide komponent (hüaluroonhape) Aktiivne D-vitamiin Fosfori depoo kopsudes Erütrotsüütides esinev glükoosi ainevahetusprodukt

Answer 136

Õige vastus on: Erütrotsüütides esinev glükoosi ainevahetusprodukt

Question 137

Hemoglobiini hapnikuküllastus on Valige üks: oksühemoglobiini hulga suhe hemoglobiini koguhulka oksühemoglobiiniga seotud hapniku hulk veres lahustunud hapniku hulk hemoglobiini kontsentratsioon veres

Answer 137

Õige vastus on: oksühemoglobiini hulga suhe hemoglobiini koguhulka

Question 138

Hapnikuga seotud hemoglobiin on oksühemoglobiin perfusioon karboanhüdraas hemoglobiini hapnikusiduvuskõver

Answer 138

Õige vastus on: oksühemoglobiin

Question 139

Mis kujul on veres kõige suurem osa süsinikdioksiidi? Valige üks: Dissotsieerumata süsihappena Vesinikkarbonaadina Vereplasmas ja erütrotsüütides lahustununa Seotuna valkudega

Answer 139

Õige vastus on: Vesinikkarbonaadina

Question 140

Sissehingamisel diafragma liikumisel Valige üks: väheneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht väheneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht suureneb rinnaõõne maht, suureneb kõhuõõne maht suureneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht

Answer 140

Õige vastus on: väheneb kõhuõõne maht, suureneb rinnaõõne maht

Question 141

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Hingamisgaaside vahetus kapillaarvere ja kudede vahel toimub difusiooni teel. Arteriaalse vere erütrotsüütidest ja vereplasmast, kus hapniku osarõhk on kõrgem, difundeerub hapnik madalama hapniku osarõhuga kudedesse. Ainevahetuses tekkinud süsinikdioksiid difundeerub verre." Valige üks: Tõene Väär

Answer 141

Õige vastus on „Tõene“.

Question 142

Mitmerealine epiteel Valige üks: vooderdab hingamisteid (ninaõõs, -neel, kõri, hingetoru ja bronhid) sisaldab ripsrakke, ogarakke, karikrakke vooderdab hingamisteid (ninaõõs, neel, kõri, hingetoru ja bronhid) ripsrakke, surfaktanti tootvaid sekretoorseid rakke

Answer 142

Õige vastus on: vooderdab hingamisteid (ninaõõs, -neel, kõri, hingetoru ja bronhid)

Question 143

Millised alltoodud väidetest hingamise kohta on tõesed? Valige üks või mitu: Kessoontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda. Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel. Kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia. Sissehingatavas õhus olev lämmastik kutsub esile muutusi organismi elutegevuses nii veealuste tööde juures, kus õhurõhk on atmosfäärirõhust kõrgem, kui ka merepinnal valitseva rõhu juures.

Answer 143

Õiged vastused on järgmised: Füüsilise töö ajal suureneb kopsude ventilatsioon hingamissageduse ja -mahu arvel., Kui hapniku osarõhk ei ole piisav hemoglobiini küllastamiseks hapnikuga, siis tekib hüpoksia., Kessoontõbi on haiguslik seisund, mis tekib kiirel siirdumisel kõrgema õhurõhuga keskkonnast madalama õhurõhuga keskkonda.

Question 144

Milline väide selle kohta, kuidas veri kannab hapnikku, on tõene? Valige üks: Veres on hapnikku füüsikaliselt lahustunud kujul rohkem kui hemoglobiiniga seotuna. Veri ei kanna hapnikku füüsikaliselt lahustunult kujul. Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult.

Answer 144

Teie vastus on õige. Õige vastus on: Suurema osa organismile vajalikust hapnikust kannab veri hemoglobiiniga seotult.

Question 145

Bronhiooli seina moodustavad: Valige üks: valendiku pool ripsepiteel, seinas vöötlihaskiud valendiku pool kuupepiteel, seinas silelihaskiud valendiku pool transitoorne epiteel, seinas arvukad hüaliinse kõhre plaadid valendiku pool sidekoekiud, seinas kuupepiteel

Answer 145

Õige vastus on: valendiku pool kuupepiteel, seinas silelihaskiud

Question 146

Alveolaarepiteel Valige üks: sisaldab karikrakke ja surfaktanti vooderdab kopsualveooli sisepinda vooderdab konjunktiivivõlvi vooderdab hambaalveooli sisepinda

Answer 146

Õige vastus on: vooderdab kopsualveooli sisepinda

Question 147

Kopsukelme ja rinnakelme vahel olev rõhk on Valige üks: kõrgem atmosfäärirõhust vajalik sissehingamislihaste lõõgastumiseks atmosfäärirõhust madalam atmosfäärirõhust kõrgem

Answer 147

ige vastus on: atmosfäärirõhust madalam

Question 148

Kopsude perfusioon on Valige üks: kopsude verevoolutus hapniku liikumine suuremalt osarõhult väiksemale süsihappegaasi liikumine väiksemalt osarõhult suuremale pleura ehk kopsukelme

Answer 148

Õige vastus on: kopsude verevoolutus

Question 149

Rõhk pleuralestmete vahel on ............... kui atmosfääri rõhk, hoides nad seetõttu teineteise vastas. Valige üks: madalam muutuv kõrgem võrdne

Answer 149

Õige vastus on: madalam

Question 150

Hapniku osarõhk alveoolis on ................... ja alveooli ümbritseva kapillaari südamest saabuvas osas ................. Valige üks: 5,3 kPa; 13,2 kPa 13,2 kPa ; 5,3 kPa

Answer 150

Õige vastus on: 13,2 kPa ; 5,3 kPa

Question 151

Diureesi vähendav hormoon on Valige üks: antidiureetiline hormoon, mida toodavad neerupealised atriaalne natriureetiline peptiid, mida toodetakse kodade lihaskestas kortisool, mida toodavad neerupealised aldosteroon, mida toodavad neerupealised

Answer 151

Õige vastus on: aldosteroon, mida toodavad neerupealised

Question 152

Eesnääre ladina keeles on Valige üks: a. prostata b. phalanx c. pylorus d. pharynx

Answer 152

ige vastus on: prostata

Question 153

Milline alljärgnevatest kirjeldustest käib kusejuha, milline kusiti kohta? a) Ladina keeles ureter Vastus 1 Kusejuha b) Ladina keeles urethra Vastus 2 Kusiti c) Kulgeb neeruvaagnast kusepõieni Vastus 3 Kusejuha d) Tagab kusepõie tühjendamise Vastus 4 Kusiti

Answer 153

d

Question 154

Filtratsioonirõhku vähendavad Valige üks: vererõhk päsmakese kapillaarides vereplasma onkootne rõhk ja uriini rõhk kusepõies vereplasma onkootne rõhk ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel esmasuriini rõhk päsmakese kihnu lestmete vahel

Answer 154

Õige vastus on: vereplasma onkootne rõhk ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel

Question 155

Milline alljärgnevatest hormoonidest suurendab Henle lingu ülenevas sääres naatriumi ja vee tagasiimendumist ning vähendab seega uriini teket? Valige üks: Aldosteroon Parathormoon ANP

Answer 155

Õige vastus on: Aldosteroon

Question 156

Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk Valige üks: peritubulaarsetes kapillaarides kusejuhas, korgaskehas päsmakese kapillaarides neerutorukestes, lümfikapillaarides

Answer 156

Õige vastus on: päsmakese kapillaarides

Question 157

Esmasuriini tekib, kui päsmakese kapillaarides olev vererõhk on Valige üks: suurem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa suurem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu diferents väiksem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa väiksem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu diferents

Answer 157

Õige vastus on: suurem, kui vereplasma valkude osmootse rõhu ja kihnu õõne vedeliku hüdrostaatilise rõhu summa

Question 158

Kuidas nimetatakse vereplasma hulka, mida neerud on suutelised minuti jooksul täielikult vabastama mingist ainest? Valige üks: Glükosuuria Ureemia Kliirens

Answer 158

ige vastus on: Kliirens

Question 159

Maksas ja neerudes aktiveeritakse A-vitamiin, mille aldehüüd on rodopsiini koostises K-vitamiin, mis on vajalik, hüübimisfaktorite sünteesiks D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist E-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Answer 159

Õige vastus on: D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Question 160

Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk…………………(nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) Valige üks: neerus, kapillaarid glomerulus´es neerupealises, zona fasciculata neerus, peritubulaarsed kapillaarid neerupealises, zona glomerulosa

Answer 160

Õige vastus on: neerus, kapillaarid glomerulus´es

Question 161

Antidiureetiline hormoon Valige üks: jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on emakas tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes tekib hüpotalamuses, retseptorid on neerusammastes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on piimanäärmtes

Answer 161

Õige vastus on: tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes

Question 162

Erütropoetiini Valige üks: toodetakse neerupealistes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni hulk veres kasvab kui hapniku hulk neerudes tõuseb toodetakse neerudes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni hulk veres kasvab kui süsihappegaasi hulk neerudes langeb

Answer 162

Õige vastus on: toodetakse neerudes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni

Question 163

Päsmakese kapillaaridest Toimub resorptsioon Toimub vererakkude liikumine kihnuõõnde Toimub vereplasma filtreerimine kõhuõõnde Toimub vereplasma filtreerimine kihnuõõnde

Answer 163

Toimub vereplasma filtreerimine kihnuõõnde

Question 164

Erütropoetiin Valige üks: tema hulk veres kasvab kui hapniku hulk neerudes tõuseb tema hulk luuüdis kasvab, kui hapniku hulk neerudes tõuseb reguleerib trombotsüütide regeneratsiooni tema hulk veres kasvab, kui hapniku hulk neerudes langeb

Answer 164

Õige vastus on: tema hulk veres kasvab, kui hapniku hulk neerudes langeb

Question 165

Kus arenevad naisel sugurakud ja valmivad suguhormoonid? Valige üks: Emakas Munajuhas Munasarjas

Answer 165

Õige vastus on: Munasarjas

Question 166

Aktiivne D-vitamiin-hormoon Valige üks: on vajalik kaaliumi imendumiseks seedekanalist inhibeeritakse neerudes aktiveeritakse maksas ja neerudes tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel

Answer 166

Õige vastus on: aktiveeritakse maksas ja neerudes

Question 167

Kuidas nimetatakse neeru anatoomilis-funktsionaalset ühikut? Valige üks: Nefron Neeruvaagen Neerukarikas

Answer 167

Õige vastus on: Nefron

Question 168

Millises mehe suguelundis toodetakse meessugurakke ja meessuguhormoone? Valige üks: Sugutis Eesnäärmes Munandites

Answer 168

Õige vastus on: Munandites

Question 169

Missuguste protsesside abil toimub esmasuriini muutumine lõplikuks uriiniks? Järjesta Valige üks: Sekretsioon ja ultrafiltratsioon Ultrafiltratsioon ja resorptsioon Resorptsioon ja sekretsioon

Answer 169

Õige vastus on: Resorptsioon ja sekretsioon

Question 170

Erektsioonil või suguti rippuva osa tõstmisel vastu kõhu eesmist seina kaob mehe kusiti .....................................................kõverik Valige üks: Häbemeluude-eesne kõverik häbemeluude-alune kõverik

Answer 170

Õige vastus on: Häbemeluude-eesne kõverik

Question 171

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Suguküpse naise munasarjas on Graafi folliikulid. Protsessi, kus valminud Graafi folliikul lõhkeb ning munarakk väljub munasarjast ja liigub munajuhasse, olles valmis viljastumiseks, nimetatakse ovulatsiooniks. See leiab aset menstruaaltsükli ovariaaltsüklis luteaalfaasi järel. Ovulatsioon toimub samaaegselt mõlemas munasarjas. Kui toimub munaraku viljastumine, siis pesastub moodustunud idulane kohevasse emaka limaskesta ja algab rasedus. Kui munarakk ei viljastu, siis emaka limaskesta pindmine kiht eemaldatakse organismist verejooksuga, st toimub menstruatsioon." Valige üks:

Answer 171

Õige vastus on „Väär“.

Question 172

Emaka seina moodustavad (järjesta valendiku poolt alates) Valige üks: perimetrium, endometrium, myometrium myometrium, perimetrium, endometrium endometrium, myometrium, perimetrium

Answer 172

ige vastus on: endometrium, myometrium, perimetrium

Question 173

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt. Neere ja nahka võib nimetada nii kuse- kui ka erituselunditeks. Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad. Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude. Lahkliha nimetus ladina keeles on pelvis.

Answer 173

Õiged vastused on järgmised: Rinnanääre koosneb sagaratest, millest lähtuvad piimajuhad., Rinnanäärmele annab poolkera meenutava väliskuju sagarate vahel ja rinnanäärme ümber olev rasvkude., Lahkliha moodustavad lihased ja fastsiad, mis sulgevad väikevaagna altpoolt.

Question 174

Atriaalne natriureetiline peptiid Valige üks: vähendab glomerulaarfiltratsiooni sünteesitakse vasaku koja venituse korral sünteesitakse paremas vatsakeses sünteesitakse parema koja venituse korral

Answer 174

Õige vastus on: sünteesitakse parema koja venituse korral

Question 175

Esmasuriini teket soodustab Valige üks: onkootne rõhk peritubulaarsetes kapillaarides onkootne rõhk päsmakeste kapillaarides vererõhk päsmakeste kapillaarides vererõhk peritubulaarsetes kapillaarides

Answer 175

Õige vastus on: vererõhk päsmakeste kapillaarides

Question 176

aktiivne D-vitamiin-hormoon Valige üks: moodustub nahas ultraviolettkiirguse toimel tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel aktiveeritakse ainult maksas on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Answer 176

Õige vastus on: on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Question 177

Myometrium on Valige üks: a. vöötlihasrakk b. südameseina kõige paksem kiht c. emakaseina kõige paksem kiht d. emakaseina irduv kiht

Answer 177

Õige vastus on: emakaseina kõige paksem kiht

Question 178

Alaneva juhtetee Valige üks: osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju eessarves ja närv osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju tagasarves ja närv osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju ganglionis ja närv osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju külgsarves ja närv

Answer 178

Õige vastus on: osadeks on püramidaalrakud, peaajunärvituum ajutüves või motoneuroni keha seljaaju eessarves ja närv

Question 179

Nervus medianus tagab nahatundlikkuse Valige üks: pöidla, nimetissõrme ja III sõrme otstes Suurvarba, II ja III varba otstes pöidlas, nimetissõrmes ja III sõrmes ning alumistes igemetes pöidla, nimetissõrme ja III sõrme nahas, ülemistes igemetes

Answer 179

Õige vastus on: pöidla, nimetissõrme ja III sõrme otstes

Question 180

Kiirusagara ajukoores on Valige üks: kuulmiskeskus ja nägemiskeskus nägemiskorteks ja kuulmiskorteks sensoorne kõnekeskus maitsmiskorteks ja haistmiskorteks

Answer 180

Õige vastus on: sensoorne kõnekeskus

Question 181

Preganglionaarne närvikiud Ühendab seljaaju ja peaaju On pikem sümpaatilises närvisüsteemis Ühendab peaaju ja seljaaju On pikem parasümpaatilises närvisüsteemis

Answer 181

Õige vastus on: On pikem parasümpaatilises närvisüsteemis

Question 182

Sensoorsed närvilõpmed Valige üks: asuvad epidermise alumistes kihtides ja pärisnahas asuvad ainult kesknärvisüsteemis asuvad aunult sümpaatilises piirväädis asuvad epidermise ülemistes kihtides ja alusnahas

Answer 182

Õige vastus on: asuvad epidermise alumistes kihtides ja pärisnahas

Question 183

Närvisüsteemis leiduvad rakud Valige üks: on kas makro- või mikrogliiarakud ja toestus- ning kaitsevõimelised ependüümirakud on närvirakud ja mikrogliiarakud on kõik impulsside edastamise võimega on nii impulsside edastamise võimega kui toestus-, kaitse-, kui ka isolaatori ja sekretsioonivõimelised

Answer 183

Õige vastus on: on nii impulsside edastamise võimega kui toestus-, kaitse-, kui ka isolaatori ja sekretsioonivõimelised

Question 184

Kodarluunärv, mis lähtub õlavarrepõimikust ja asub õlavarre tagumisel küljel Innerveerib õlavarre-kakspealihast Innerveerib m. biceps femoris`t Innerveerib õlavarre-kolmpealihast Innerveerib m.biceps brachii`t

Answer 184

Õige vastus on: Innerveerib õlavarre-kolmpealihast

Question 185

Missuguses rakus paiknevad atsetüülkoliini sisaldavad mediaatoriga täidetud põiekesed? Valige üks: presünaptilist membraani omavas närvirakus presünaptilist membraani omavas lihasrakus postsünaptilist membraani omavas närvirakus postsünaptilist membraani omavas lihasrakus

Answer 185

Õige vastus on: presünaptilist membraani omavas närvirakus

Question 186

a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik

Answer 186

f

Question 187

Neuroneid ja astrotsüüte leidub Valige üks: perifeerses närvis perifeerses närvisüsteemis pea- ja seljaajus perifeersetes närvides

Answer 187

ige vastus on: pea- ja seljaajus

Question 188

Nervus accessorius Valige üks: on motoorne närv, mis innerveerib kõiki keele lihaseid on sensoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t on sensoorne närv, mis innerveerib kõiki keele lihaseid on motoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t

Answer 188

Õige vastus on: on motoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t

Question 189

Millistes seljaaju sarvedes asuvad motoorsed neuronid? Valige üks: Tagasarvedes Eessarvedes Külgsarvedes

Answer 189

Õige vastus on: Eessarvedes

Question 190

Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata Vastus 1 Piklikaju b) cerebellum Vastus 2 Väikeaju c) pedunculi cerebri Vastus 3 Suurajuvarred d) nucleus ruber Vastus 4 Punatuum e) tectum mesencephalicum Vastus 5 Keskajukatus

Answer 190

s

Question 191

Sümpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad Valige üks: sümpaatilises piirväädis, mis asub mõlemal pool lülisammast sümpaatilises piirväädis, mis asub vasakul pool lülisammast seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes seljaaju rinna- ja nimmeosa külgsarvedes

Answer 191

Õige vastus on: sümpaatilises piirväädis, mis asub mõlemal pool lülisammast

Question 192

Kas alltoodud tekstilõik seljaaju kohta on tervikuna tõene või väär? "Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." Valige üks: Tõene Väär

Answer 192

Õige vastus on „Väär“.

Question 193

Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu? Valige üks või mitu: Suuraju poolkerad Suurajuvarred Väikeaju Piklikaju Sild Keskajukatus Vaheaju

Answer 193

Õiged vastused on järgmised: Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus

Question 194

Millised alltoodud väidetest on väärad? Valige üks või mitu: Tahtelisi liigutusi reguleerivad närviimpulsid kulgevad mööda püramidaalkulglaid. Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad. Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. Õrnkimp ja talbkimp on ülenevad juhteteed. Spinotserebellaarsete juhteteede kaudu viiakse väikeajju erutusi, mille põhjal toimuvad keha tasakaalu hoidmisega seotud automaatsed liigutused.

Answer 194

Õiged vastused on järgmised: Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele.

Question 195

Uitnärv Valige üks: on peamiselt somaatiline närv, mille retseptorid asuvad aordikaares ja osalevad vererõhu reguleerimises on peamiselt parasümpaatiline närv, mille retseptorid asuvad aordikaares ja osalevad vererõhu reguleerimises on pikim seljaajunärv, mille harud ulatuvad nii kolju-, rindkere-, kõhu- kui ka vaagnaõõnde on pikim peaajunärv, mille harud ulatuvad nii kolju-, rindkere-, kõhu- kui ka vaagnaõõne vöötlihastele

Answer 195

Õige vastus on: on peamiselt parasümpaatiline närv, mille retseptorid asuvad aordikaares ja osalevad vererõhu reguleerimises

Question 196

Parasümpaatiliste postganglionaarsete neuronite kehad paiknevad Valige üks: kõhuõõneganglionis elundite lähedal seljaaju sakraalosas ajutüves ja seljaaju sakraalosas

Answer 196

Õige vastus on: elundite lähedal

Question 197

Parasümpaatilise närvisüsteemi toimel seedetraktile Valige üks: silelihaskihtide motoorika aeglustub, sulgurid kontraheeruvad silelihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lõõgastuvad vöötlihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lõõgastuvad vöötlihaskihtide motoorika aeglustub, sulgurid kontraheeruvad

Answer 197

Õige vastus on: silelihaskihtide motoorika aktiveerub, sulgurid lõõgastuvad

Question 198

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. Püramiid ja oliivid on väikeaju osad. Talamus, metatalamus ja hüpotalamus moodustavad tagaaju. Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine. Hammas-, kork-, kera- ja telgiharjatuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. V-XII peaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus.

Answer 198

Õiged vastused on järgmised: V-XII peaajunärvi tuumad paiknevad rombaugus., Väikeaju ülesanne on liigutuste koordineerimine ja keha tasakaalu säilitamine., Hüpotalamuse ülesanne on organismi homöostaasi, südametegevuse, ainevahetuse, soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele., Hammas-, kork-, kera- ja telgiharjatuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad., Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi.

Question 199

Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? Valige üks või mitu: Sümpaatikuse reguleeriv roll on valdav organismi puhkeseisundis, parasümpaatikuse roll aga organismi aktiivses seisundis. Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust. Sümpaatiline tüvi paikneb asümmeetriliselt vasakul pool lülisammast ja koosneb omavahel ühendatud ganglionidest. Kõik peaajunärvid sisaldavad parasümpaatilisi kiude. Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad.

Answer 199

Õiged vastused on järgmised: Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad., Autonoomne närvisüsteem innerveerib siseelundeid ning reguleerib skeletilihaste ja meelelundite ainevahetust ja retseptorite erutuvust.

Question 200

Närvi moodustavad Valige üks: dendriidid, astrotsüüdid ja sidekude aksonid, rakukehad ja sidekude aksonid, dendriidid koos tuppedega ja sidekude dendriidid, ganglionid ja sidekude

Answer 200

Õige vastus on: aksonid, dendriidid koos tuppedega ja sidekude

Question 201

Õige vastus on: a) Mingi talitluse reguleerimisest ja juhtimisest osavõtvate närvirakkude kogum → Närvikeskus, b) Närvirakkude rakukehade kogumeid ühendavate närvikiudude kimbud → Juhtetee, c) Neuronite rakukehade asukoht kesknärvisüsteemis → Hallaine, d) Väljaspool kesknärvisüsteemi paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion

Answer 201

d

Question 202

N.femoralis Valige üks: moodustub peamiselt seljaaju nimmeosa selgmistest närvijuurtest moodustub peamiselt seljaaju nimmeosa kõhtmistest närvijuurtest osaleb ainult alaneva juhtetee osana painutuse teostamisel nii põlve- kui puusaliigeses osaleb ainult üleneva juhtetee osana sääre lateraalse külje naha innerveerimises

Answer 202

Õige vastus on: moodustub peamiselt seljaaju nimmeosa kõhtmistest närvijuurtest

Question 203

Keskajus asuvate tuumade talitlus võimaldab Valige üks: alalau tõstmist, silmamuna liikumist üles väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele ülalau tõstmist, silmamuna liikumist alla väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele ainult pupilli ahenemist ja silmaläätse kumeruse suurenemist silmade sulgemist, pupilli laienemist ja silmaläätse kumeruse suurenemist

Answer 203

Õige vastus on: ülalau tõstmist, silmamuna liikumist alla väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele

Question 204

Milliseid närvisüsteemi osi on all kirjeldatud? a) Pea- ja seljaaju Vastus 1 Kesknärvisüsteem b) Pea- ja seljaajust väljuvad närvid Vastus 2 Piirdenärvisüsteem c) Närvisüsteemi osa, mis reguleerib siseelundite, südame, veresoonte ja sisenõrenäärmete talitlust ning mille talitlus ei allu tahtele Vastus 3 Autonoomne närvisüsteem d) Närvisüsteemi osa, mis varustab närvidega vöötlihaseid ja meeleelundeid ning mille talitlus allub tahtele Vastus 4 Somaatiline närvisüsteem

Answer 204

s

Question 205

Milline on suurim peaajunärv? Valige üks: Esiku-teonärv Uitnärv Kolmiknärv

Answer 205

Õige vastus on: Kolmiknärv

Question 206

N.facialis Valige üks: on sensoorne närv, mis innerveerib keeletipu maitsenäsasid ja Ebneri nääret on närv, mis innerveerib mälumislihaseid on sensoorne närv, mis innerveerib keelepära maitsenäsasid on kraniaalnärv, mis innerveerib nii miimilisi lihaseid kui ka pisara- ja kahte süljenääret

Answer 206

Õige vastus on: on kraniaalnärv, mis innerveerib nii miimilisi lihaseid kui ka pisara- ja kahte süljenääret

Question 207

Nelikküngastik osaleb Valige üks: ainult neelamis- ja mälumisliigutuste reguleerimises oksudotsiini ja dopamiini sünteesis orienteerumisrefleksides (nt pea pööramine heli suunas) lihastoonuse ja kehaasendi korrigeerimisel

Answer 207

Õige vastus on: orienteerumisrefleksides (nt pea pööramine heli suunas)

Question 208

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Sensoorsete närvikiudude kimbud moodustavad seljaajunärvi selgmised juured, mis sisenevad seljaaju tagumis-külgmistesse vagudesse. Seljaaju eesmis-külgmistest vagudest väljuvad kõhtmised juured – motoorsete neuronite aksonite kimbud, mille kaudu kantakse närviimpulsid edasi perifeeriasse." Valige üks: Tõene Väär

Answer 208

Õige vastus on „Tõene“.

Question 209

Motoorset, sensoorset ala ja kõnekeskusi suurajukoores varustab verega Valige üks: arteria brachialis, mis varustab verega ülemist oimukääru arteria cerebri media, mis varustab verega otsmiku- ja kiirusagarat arteria maxillaris, mis varustab verega aju kõvakesta ja kuklasagarat arteria facialis, mis varustab verega pehmet suulage ja frontaalsagarat

Answer 209

Õige vastus on: arteria cerebri media, mis varustab verega otsmiku- ja kiirusagarat

Question 210

Üleneva juhtetee osadeks on (järjesta) Valige üks: sensoorne närv, ganglion, seljaaju tagasarv või peaaajunärvi sensoorne tuum, vaheajus talamuse tuumad ja suuraju koore vastav sensoorne projektsiooniväli neli neuronit nende kehade ja sensoorsete närvikiududega perifeerne jätke, ganglion, seljaaju eessarv või peaaajunärvi sensoorne tuum, vaheajus talamuse tuumad ja suuraju koore vastav motoorne projektsiooniväli kaks neuronit nende kehade ja motoorsete närvikiududega

Answer 210

Õige vastus on: sensoorne närv, ganglion, seljaaju tagasarv või peaaajunärvi sensoorne tuum, vaheajus talamuse tuumad ja suuraju koore vastav sensoorne projektsiooniväli

Question 211

Hallaine Valige üks: koosneb põhiliselt närvirakkude kehadest on suuraju koores, seljaaju tagasarvedes ja hobusabas on suuraju koores, seljaaju eessarvedes ja hobusabas koosneb põhiliselt oligodendrotsüütide kehadest

Answer 211

Õige vastus on: koosneb põhiliselt närvirakkude kehadest

Question 212

Närvikiud... Valige üks: koosneb dendriitidest, juhib impulsse seljaajju koosneb aksonitest, juhib impulsse peaajju koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest koosneb dendriidist, aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

Answer 212

Õige vastus on: koosneb aksonist, müeliin- ja Schwanni tupest

Question 213

Seganärv koosneb nii dendriitidest kui ka aksonitest, mis algavad meeleelunditest on n.trigeminus, mis innerveerib nii nahka, limaskesti kui ka mälumislihaseid koosneb nii aksonitest kui ka dendriitidest, mis lõpevad meeleelundites on n.radialis, mis innerveerib m.quadriceps femorist

Answer 213

Õige vastus on: on n.trigeminus, mis innerveerib nii nahka, limaskesti kui ka mälumislihaseid

Question 214

Nervus trigeminus Valige üks: on seganärv ja tema kolmas haru innerveerib nii nahka peas kui ka keelt, alumisi hambaid ja mälumislihaseid on motoorne peaaajunärv on sensoorne kraniaalnärv on seganärv ja tema teine haru innerveerib nii nahka peas kui ka keelt, alumisi hambaid ja mälumislihaseid

Answer 214

Õige vastus on: on seganärv ja tema kolmas haru innerveerib nii nahka peas kui ka keelt, alumisi hambaid ja mälumislihaseid

Question 215

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist. Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse motoorsed impulsid keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi. Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset funktsiooni. Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis. Ajuvatsakesed on peaaju pilujad õhuga täidetud õõned, mis pole omavahel ühenduses. Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore sügavamates kihtides paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked. Suuraju poolkerasid ühendab mõhnkeha.

Answer 215

iged vastused on järgmised: Ajupõhimiku tuumad on suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud, mis osalevad koos väikeajuga mittepüramiidsüsteemi koosseisus keha asendi säilitamises ning liigutuste automaatsuse ja koordinatsiooni regulatsioonis. , Suuraju poolkerasid ühendab mõhnkeha., Püramiidsüsteemi juhteteed ristuvad piklikajus, mille tulemusena antakse motoorsed impulsid keha vasaku poole lihastesse paremast suuraju poolkerast ja vastupidi., Assotsiatsiooniväljad on ajukoore alad, millel pole domineerivalt sensoorset või motoorset funktsiooni., Limbiline süsteem avaldab reguleerivat toimet siseelundite talitlusele, aitab tagada organismi homöostaasi ning kontrollib inimese emotsionaalset käitumist., Kortikospinaalkulgla on alanev juhtetee, mille moodustavad suurajukoore sügavamates kihtides paiknevate suurte püramiidjate rakkude pikad jätked.

Question 216

Kortikobulbaarne tee koordineerib Valige üks: ainult silmamuna liigutusi kraniaalnärvide motoorseid funktsioone ajutüves paikneva hingamiskeskuse tööd kõhuõõnes paikneva aordisibula kuju

Answer 216

Õige vastus on: kraniaalnärvide motoorseid funktsioone

Question 217

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul südamelihasele Valige üks: suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud suureneb antidiureetilise hormooni produktsioon suureneb atriaalse natriureetilise peptiidi produktsioon suureneb löögisagedus, väheneb kontraktsioonijõud

Answer 217

ige vastus on: suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud

Question 218

Nimeta elund, mis kaalub 70-80 g, millel on nii ekso- kui ka endokriinne funktsioon ja mis asub kõhuõõnes mao taga pancreas glandula suprarenalis thymus corpus pineale

Answer 218

pancreas

Question 219

Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin Vastus 1 Neerupealise säsi b) Aldosteroon Vastus 2 Neerupealise koor c) Kortisool Vastus 3 Neerupealise koor d) Noradrenaliin Vastus 4 Neerupealise säsi

Answer 219

Milliseid alltoodud hormoone toodab neerupealise koor, milliseid säsi? a) Adrenaliin Vastus 1 Neerupealise säsi b) Aldosteroon Vastus 2 Neerupealise koor c) Kortisool Vastus 3 Neerupealise koor d) Noradrenaliin Vastus 4 Neerupealise säsi

Question 220

Parathormoon Valige üks: suurendab osteoblastide hulka suurendab osteoklastide hulka vähendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestest vähendab vere kaltsiumisisaldust

Answer 220

ige vastus on: suurendab osteoklastide hulka

Question 221

Pankreas Viib oma sekreedi makku Toodab aktiivseid proteaase On ainult sisesekretoorne nääre Ei ole reservuaar, vaid nääre

Answer 221

Õige vastus on: Ei ole reservuaar, vaid nääre

Question 222

Kasvuhormoon Valige üks: aeglustab valgusünteesi ja epifüüsiplaatide luustumist soodustab peale luude epifüüsiplaatide luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse eritub hüpofüüsi tagasagarast ja pärsib epifüüside kasvu paksusesse eritub käbikeha eessagarast ja pärsib luude kasvu pikkusesse

Answer 222

ige vastus on: soodustab peale luude epifüüsiplaatide luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse

Question 223

Munasarjakoor Valige üks: koosneb kohevast sidekoest, veresoontest ja närvidest ja paikneb tsentraalselt koosneb kohevast sidekoest, veresoontest ja närvidest ja paikneb perifeerselt moodustub munasarjafolliikulitest ja paikneb sidekoelisest säsist seespool moodustub munasarjafolliikulitest ehk –nääpsudest ja neid ümbritsevast sidekoest

Answer 223

Õige vastus on: moodustub munasarjafolliikulitest ehk –nääpsudest ja neid ümbritsevast sidekoest

Question 224

Erütropoetiini Valige üks: toodetakse neerupealistes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni toodetakse neerudes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni hulk veres kasvab kui süsihappegaasi hulk neerudes langeb hulk veres kasvab kui hapniku hulk neerudes tõuseb

Answer 224

ige vastus on: toodetakse neerudes, ta reguleerib punaliblede regeneratsiooni

Question 225

Antidiureetiline hormoon Valige üks: jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on piimanäärmtes tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on emakas tekib hüpotalamuses, retseptorid on neerusammastes

Answer 225

Õige vastus on: tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes

Question 226

Maksas ja neerudes aktiveeritakse K-vitamiin, mis on vajalik, hüübimisfaktorite sünteesiks D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist E-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist A-vitamiin, mille aldehüüd on rodopsiini koostises

Answer 226

Õige vastus on: D-vitamiin, mis on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Question 227

Diureesi vähendav hormoon on Valige üks: atriaalne natriureetiline peptiid, mida toodetakse kodade lihaskestas aldosteroon, mida toodavad neerupealised antidiureetiline hormoon, mida toodavad neerupealised kortisool, mida toodavad neerupealised

Answer 227

Õige vastus on: aldosteroon, mida toodavad neerupealised

Question 228

Tropomüosiin on Valige üks: müoglobiini eelaste regulaatorvalk lihaskoes lühiajaline hapnikudepoo lihastes trombiini eelaste

Answer 228

Õige vastus on: regulaatorvalk lihaskoes

Question 229

Trijoodtüroniin on Valige üks: glükoneogeneesi intensiivistav hormoon organismi metabolismi pärssiv hormoon bioloogiliselt toimiv kõrvalkilpnäärmehormoon postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon

Answer 229

Õige vastus on: postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon

Question 230

Millised alltoodud sisenõrenäärmete kohta toodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid. Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd. Sisenõrenäärmed ehk eksokriinsed näärmed saadavad oma hormoonid verekapillaaridesse, kust veri kannab need üle kogu keha laiali. Sisenõrenäärmete seas etendab juhtivat osa ajuripats ehk hüpotalamus. Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis.

Answer 230

Õiged vastused on järgmised: Tsükliline adenosiinmonofosfaat (cAMP) on rakusisene ülekandeaine, st sekundaarne virgatsaine. , Ajuripatsi eessagara glandotroopsed hormoonid stimuleerivad teiste sisenõrenäärmete tööd., Kasvuhormoon ja prolaktiin on mitteglandotroopsed hormoonid., Antidiureetiline hormoon on ajuripatsi tagasagara hormoon, mis osaleb neerude talitluse ning vee ja soolade vahetuse regulatsioonis.

Question 231

Milline ajuripatsi sagar toodab gonadotroopseid hormoone nagu folliikuleid stimuleerivat hormooni ja luteiniseerivat hormooni? Valige üks: Eessagar Kesksagar Tagasagar

Answer 231

Õige vastus on: Eessagar

Question 232

Milliste hulka alltoodutest kuuluvad naatriumi ja kaaliumi ainevahetust reguleerivad kortikosteroidid? Valige üks: Mineraalkortikoidid Glükokortikoidid Androgeensed kortikoidid

Answer 232

Õige vastus on: Mineraalkortikoidid

Question 233

Koletsüstokiniin Valige üks: vabaneb aminohapete jõudmisel makku ja koolonisse vabaneb aminohapete või peptiidide jõudmisel umbsoolde vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel sigmakäärsoolde

Answer 233

Õige vastus on: vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse

Question 234

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Insuliini toodavad kõhunäärme sisesekretoorsete saarte A-rakud, glükagooni aga B-rakud. Kaltsitoniin ja parathormoon võtavad osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist. Türoksiin ja trijoodtüroniin intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse, stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule. Kilpnäärme nimetus ladina keeles on glandula thyreoidea.

Answer 234

Õiged vastused on järgmised: Kaltsitoniin ja parathormoon võtavad osa kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonist., Kilpnäärme nimetus ladina keeles on glandula thyreoidea., Türoksiin ja trijoodtüroniin intensiivistavad oksüdatsiooniprotsesse, stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis ja avaldavad mõju kasvule.

Question 235

Atriaalne natriureetiline peptiid Valige üks: on süsivesikute ühend, mis sekreteeritakse neerudes ja suurendab diureesi on lipiid, mis sekreteeritakse südames ja vähendab diureesi on lipiididest ühend, mis sekreteeritakse neerudes ja vähendab diureesi on aminohapete ahel, mis sekreteeritakse südames ja suurendab diureesi

Answer 235

Õige vastus on: on aminohapete ahel, mis sekreteeritakse südames ja suurendab diureesi

Question 236

Somatotroopne hormoon on hüpofüüsi eessagara hormoon, mis aeglustab peale luude epifüüsiplaatide luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse on hüpofüüsi eessagara hormoon, mis soodustab peale luude epifüüsiplaatide luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse on glandula pineale hormoon on hüpofüüsi tagasagara hormoon

Answer 236

Õige vastus on: on hüpofüüsi eessagara hormoon, mis soodustab peale luude epifüüsiplaatide luustumist luude kasvu luuümbrise abil paksusesse

Question 237

Glükokortikoidid Valige üks: on neeru koore hormoonid on seotud hemoglobiiniga on neerupealise säsi hormoonid vähendavad eosinofiilide hulka veres

Answer 237

Õige vastus on: vähendavad eosinofiilide hulka veres

Question 238

Endokriinsed näärmed Valige üks: on hypophysis ja glandula thyreoidea on pancreas ja maonäärmed ei sekreteeri hormoone omavad viimajuhasid

Answer 238

Õige vastus on: on hypophysis ja glandula thyreoidea

Question 239

LH, FSH on Valige üks: gestageenid meessuguhormoonid gonadotroopsed hormoonid naissuguhormoonid

Answer 239

Õige vastus on: gonadotroopsed hormoonid

Question 240

Hormoon, mis intensiivistab glükoneogeneesi, pidurdab ADH eraldumist, suurendab diureesi on: Valige üks: antidiureetiline hormoon kortisool glükogeen kaltsitoniin

Answer 240

Õige vastus on: kortisool

Question 241

Mis on inimese suurim sisenõrenääre? Valige üks: Käbikeha Kilpnääre Ajuripats

Answer 241

Õige vastus on: Kilpnääre

Question 242

Meessuguhormoone naisel Valige üks: a. produtseeritakse munajuhades ja neerupealistes b. ei produtseerita neerupealistes c. ei produtseerita munasarjades d. produtseeritakse munasarjades ja neerupealistes

Answer 242

Õige vastus on: produtseeritakse munasarjades ja neerupealistes

Question 243

kilpnäärmehormoon trijoodtüroniin langetab kaltsiumi ja fosfaatide sisaldust veres, vähendab osteolüüsi aeglustab valkude sünteesi ja aktiveerib ensüümsüsteeme stimuleerib valkude sünteesi ja aktiveerib ensüümsüsteeme langetab kaltsiumi ja fosfaatide sisaldust veres, suurendab osteolüüsi

Answer 243

Õige vastus on: stimuleerib valkude sünteesi ja aktiveerib ensüümsüsteeme

Question 244

Kas alltoodud väide on tõene või väär? "Adrenaliini produktsioon suureneb psüühilise erutusseisundi korral ning tugevate välis- ja sisekeskkonna ärritajate toimel pingeseisundites, noradrenaliini toodab neerupealise säsi rohkem aga organismi rahuolekus." Valige üks: Tõene Väär

Answer 244

Õige vastus on „Väär“.

Question 245

Glükagoon Valige üks: produtseeritakse veresuhkru taseme tõusul pidurdab mao motoorikat, toodetakse maksas pidurdab mao motoorikat, toodetakse kõhunäärmes produtseeritakse beetarakkudes, aeglustab glükogenolüüsi

Answer 245

Õige vastus on: pidurdab mao motoorikat, toodetakse kõhunäärmes

Question 246

Millised sisenõrenäärmed toodavad alltoodud hormoone? a) Melatoniin ja serotoniin Vastus 1 Käbikeha b) Türoksiin, trijoodtüroniin ja kaltsitoniin Vastus 2 Kilpnääre c) Parathormoon Vastus 3 Kõrvalkilpnäärmed d) Glükagoon, insuliin ja somatostatiin Vastus 4 Kõhunäärme sisesekretoorsed saared

Answer 246

f

Question 247

Kortisool Valige üks: on glükokortikoid, soodustab naatriumi väljutamist organismist on mineraalkortikoid, soodustab kaaliumi väljutamist organismist intensiivistab glükogeneesi intensiivistab glükoneogeneesi

Answer 247

ige vastus on: intensiivistab glükoneogeneesi

Question 248

Milline alltoodud väidetest on tõene? Valige üks: Silmamuna niisutavat, puhastavat ja nakkuste eest kaitsvat pisaravedelikku toodavad silmakoopa alumises külgmises nurgas asuvad pisaranäärmed. Silmamuna ümber frontaaltelje pööravad ning üles ja alla vaadata võimaldavad keskmine ja külgmine sirglihas. Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale.

Answer 248

Õige vastus on: Silmalääts murrab pupilli kaudu silma tunginud valguskiiri nii, et vaadeldava eseme pööratud kujutis projekteerub täpselt võrkkestale.

Question 249

Temperatuurimeele Valige üks: termosensorid annavad impulsse edasi ainult läbi peaajunärvide sensoorsete tuumade talitlus ei ole vajalik kehatuuma temperatuuri säilitamiseks talitlus on vajalik ainult kehatuuma temperatuuri tõstmiseks termosensorid annavad info edasi sensoorsete kraniaalnärvide ja seljaaju tagasarvede kaudu

Answer 249

Õige vastus on: termosensorid annavad info edasi sensoorsete kraniaalnärvide ja seljaaju tagasarvede kaudu

Question 250

Sekreet, mis niisutab, puhastab silma eesmist pinda, parandab sarvkesta optilisi omadusi

Answer 250

Õige vastus on: Pisaravedelik

Question 251

Nimeta struktuur, mis on vajalik silma sattuva valguse hulga vähendamiseks või suurendamiseks

Answer 251

Õige vastus on: vikerkest

Question 252

Milliseid kõrva osi tähistavad järgmised ladinakeelsed nimetused? a) cavum tympani Vastus 1 Trummiõõs b) tuba auditiva Vastus 2 Kuulmetõri c) meatus acusticus externus Vastus 3 Välimine kuulmekäik d) membrana tympani Vastus 4 Trummikile

Answer 252

x

Question 253

Pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele reageerivad meelerakud asuvad ... (nimeta nimetavas käändes struktuur, milles)

Answer 253

Õige vastus on: poolringkanalid

Question 254

Kas alltoodud tekstilõik haistmismeele kohta on tervikuna tõene või väär? "Haistmisrakud paiknevad haistmisepiteelis koos tugirakkude ja haistmisnäärmetega. Haistmisraku perifeerne jätke, mis ulatub tugirakkude vahelt välja epiteeli pinnale, on varustatud aktiivselt liikuvate karvakeste ehk tsiilidega. Lõhnaained satuvad haistmisregiooni limaskestast haistmisraku karvakestesse difusiooni teel. Haistmisnäärmete nõre on vajalik haistmispinna niisutamiseks, kuna vaid lahustunud ained suudavad esile kutsuda haistmisrakkude erutuse. Haistmisraku tsentraalne jätke põimub teiste samalaadsetega haistmisnärviks."

Answer 254

Õige vastus on „Tõene“.

Question 255

Sõmerkihi rakud epidermises sisaldavad Valige üks: keratohüaliinisõmeraid keratiinfilamente kondrotsüüte melanotsüüte

Answer 255

Õige vastus on: keratohüaliinisõmeraid

Question 256

Silmasisese rõhu tagab... (nimeta)

Answer 256

Õige vastus on: Vesivedelik

Question 257

Üleneva juhtetee abil tagatakse seljaajust väljuvate motoorsete närvide talitlus lihaste talitlus meeleelundite talitlus seljaajust väljuvate kraniaalnärvide talitlus

Answer 257

Õige vastus on: meeleelundite talitlus

Question 258

Tähnielund Valige üks: on vajalik nägemiseks ja asub pimetähnis on vajalik nägemiseks ja asub kollatähnis on vajalik kuulmiseks ja asub antrumis on tasakaalumeele sensorite asukoht mõigus ja ümarkotikeses

Answer 258

Õige vastus on: on tasakaalumeele sensorite asukoht mõigus ja ümarkotikeses

Question 259

Ripslihase kontraktsioonil Valige üks: lääts kumerdub pupill aheneb lääts lameneb pupill laieneb

Answer 259

Õige vastus on: lääts kumerdub

Question 260

Pisaranääre Valige üks: asub ninapisara juha lõpus asub orbita lateraalses ülemises osas asub orbita lateraalses osas alalaus asub lateraalses silmanurgas

Answer 260

Õige vastus on: asub orbita lateraalses ülemises osas

Question 261

Talamuses koonduvad Valige üks: ülenevad juhteteed seljaaju eessarvedest aferentsed impulsid meeleelunditelt alanevad juhteteed meeleelunditelt eferentsed impulsid meeleelunditelt

Answer 261

Õige vastus on: aferentsed impulsid meeleelunditelt

Question 262

Ripslihase kontraktsioonil ripsvöötmeke lõtvub..........(nimeta struktuur, mille kuju muutub) kumerdub ja inimene näeb lähedal asuvaid objekte selgelt) Vastus:

Answer 262

Õige vastus on: silmalääts

Question 263

Puutemeele Valige üks: sensoriteks on vabad närvilõpmed, mis puuduvad silma sarvkestal sensoriteks on vabad närvilõpmed, mis asuvad ka silma sarvkestal talitlus on vajalik ainult kehataju loomiseks talitlus ei ole vajalik kehataju loomiseks

Answer 263

Õige vastus on: sensoriteks on vabad närvilõpmed, mis asuvad ka silma sarvkestal

Question 264

Silmamunale kinnituvad lihased Valige üks: on kõik vöötlihased ja vajalikud läätse ja silmaava kuju muutmiseks on kõik vöötlihased ja vajalikud silmamuna liigutamiseks on kõik silelihased ja vajalikud läätse ja silmaava kuju muutmiseks on kõik vöötlihased ja innerveeritud ainult silmaliigutaja närvi poolt

Answer 264

Õige vastus on: on kõik vöötlihased ja vajalikud silmamuna liigutamiseks

Question 265

Milliseid sensoreid on all kirjeldatud? a) Kuulmis-, tasakaalu- ja kompimismeele ning siseelundite rõhutundlikud sensorid Vastus 1 Mehhanosensorid b) Siseelundites ja hüpotalamuses koevedelike osmootse rõhu muutustele reageerivad sensorid Vastus 2 Osmosensorid c) Nahas, limaskestades ja siseelundites temperatuurimuutustele reageerivad sensorid Vastus 3 Termosensorid d) Nägemismeele valgustundlikud sensorid Vastus 4 Fotosensorid e) Haistmis- ja maitsmismeele ning siseelundite keemiliste ainete kontsentratsiooni suhtes tundlikud sensorid Vastus 5 Kemosensorid

Answer 265

d

Question 266

Apokriinsete näärmete sekreedil ei ole kehatemperatuuri langetamisel tähtsust. Valige üks: Tõene Väär

Answer 266

Õige vastus on „Tõene“.

Question 267

Kui pupilli läbimõõt alla 2-3 mm, siis on see

Answer 267

Mioos

Question 268

Kuidas nimetatakse keele eesosal paiknevad näsasid, mille maitsepungad reageerivad magusale, soolasele ja hapule? Valige üks: Seennäsad Lehtnäsad Vallnäsad

Answer 268

Õige vastus on: Seennäsad

Question 269

as alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Meelesüsteemi sensorid võtavad vastu ärritusi ja muudavad ärritaja energia sensoripotentsiaaliks. Sensoripotentsiaal põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke. Aktsioonipotentsiaalid juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse kesknärvisüsteemi osadesse." Valige üks: Tõene Väär

Answer 269

Õige vastus on „Tõene“.

Question 270

Kas alltoodud tekstilõik on tervikuna tõene või väär? "Kolvikesed on kohastunud valgusärrituse ja värvuste vastuvõtmiseks. Kepikesed talitlevad hämara valguse korral. Kepikestes ja kolvikestes valguse toimel tekkinud sensoripotentsiaalid kutsuvad nägemisnärvis esile aktsioonipotentsiaalid, mis juhitakse nägemismeele tsentraalseid teid pidi ajukoore kuklasagarasse, kus teadvuse tasemel tekib nägemisaisting ja -taju." Valige üks: Tõene Väär

Answer 270

Õige vastus on „Tõene“.

Question 271

Sarvkest, eeskamber, lääts ja klaaskeha on silmamunas Valige üks: kepikeste asukoht vajalikud pupilli ahendamiseks kolvikeste asukoht valgustmurdvad struktuurid

Answer 271

Õige vastus on: valgustmurdvad struktuurid

Question 272

Tsentraalsed kemosensorid, mis asuvad piklikajus Valige üks: vallandavad köha ja aevastuse reageerivad vere PaO2 ja pH muutustele on lihasekäävid ja Golgi kõõluseorganid reageerivad ajuvedeliku P CO2 ja pH muutustele

Answer 272

Õige vastus on: reageerivad ajuvedeliku P CO2 ja pH muutustele

Question 273

Nimeta närv, mille talitluse toimel toimub silmamuna liikumine üles, alla, keskele ja ülalau tõstmine, pupilli ahenemine

Answer 273

Õige vastus on: silmaliigutajanärv

Question 274

Nimeta õõs, mille ülemise osa limaskestas asuvad haistmismeele sensorid

Answer 274

Õige vastus on: ninaõõs

Question 275

langerhansi rakud toodavad keratinotsüütide tuumade kaitseks melanosoome. Valige üks: Tõene Väär

Answer 275

Õige vastus on „Väär

Question 276

Kuidas nimetatakse allkirjeldatud silma osi? ) Paks, tihedast kiulisest sidekoest koosnev valge moodustis silmas ehk nn silmavalge → Kõvakest, b) Lame võru, mille keskel on silmaava ehk pupill → Vikerkest, c) Kepikeste ja kolvikeste, bipolaarsete ja ganglionirakkude asukoht → Võrkkest

Answer 276

f

Question 277

Pupilli laienemine on ....

Answer 277

müdriaas

Question 278

Pacini kehake on mehhanosensor pärisnahas. Valige üks: Tõene Väär

Answer 278

Õige vastus on „Tõene“.

Question 279

Millised alltoodud retseptoritest on samaaegselt nii puute- kui ka termoretseptorid? Valige üks või mitu: Merkeli rakud Krause kolvikesed Meissneri kehakesed Pacini kehakesed Ruffini lõpmed Karvanääpsusensorid

Answer 279

Õiged vastused on järgmised: Krause kolvikesed, Ruffini lõpmed

Question 280

Milline alltoodud väidetest on väär? Valige üks: Maitsmispooris ärritavad lahustunud ained siia ulatuvate maitsmisretseptorite peeni mikrohattudega kaetud jätkeid ja kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse. Maitsepung ulatub keele pinnale. Mõrutundlikkus on suurim keelejuurel. Maitsepungad paiknevad keele näsades ehk papillides.

Answer 280

Õige vastus on: Maitsepung ulatub keele pinnale.

Question 281

) Kaugenägevus → Hüperoopia, b) Normaalne silma optiline süsteem → Emmetroopia, c) Silmaläätse optilise tugevuse reguleerimine → Akommodatsioon, d) Pupilli ahenemine → Mioos, e) Silma optilise süsteemi valgustmurdva võime mõõtühik → Dioptria, f) Valguse transleerimine närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks → Fototransduktsioon

Answer 281

d

Question 282

Pupilli laienemist võimaldab (kirjuta närvisüsteemi osa, lihas ja selle asukoht) Valige üks: sümpaatiline närvisüsteem, silmaavalaiendaja lihas, võrkkest sümpaatiline närvisüsteem, silmaavalaiendaja lihas, vikerkest parasümpaatiline närvisüsteem, silmaahendaja lihas, vikerkest sümpaatiline närvisüsteem, silmaavaahendaja lihas, võrkkest

Answer 282

Õige vastus on: sümpaatiline närvisüsteem, silmaavalaiendaja lihas, vikerkest

Question 283

Kas alltoodud tekstilõik kuulmismeele kohta on tervikuna tõene või väär? "Kuulmiselundi moodustavad väliskõrv, keskkõrv ja sisekõrva tigu, tasakaaluelundi aga sisekõrva esik ja poolringkanalid. Välis- ja keskkõrva eraldab trummikile. Õhurõhk kahel pool trummikilet tasakaalustub kuulmetõrve abil, mille kaudu pääseb õhk neelust trummiõõnde. Trummikile võnkumisi antakse edasi sisekõrva sisekõrvas asuvate kuulmeluukeste – vasara (malleus), alasi (incus) ja jaluse (stapes) – kaudu. Kui võnked on jõudnud sisekõrva teojuha basilaarlestmeni ja kandunud üle sellel asuvale spiraalelundile ehk Corti elundile, siis hõõrduvad viimase retseptoorsete rakkude karvakesed nende kohal oleva kattemembraani vastu. Tekkinud närviimpulss suundub teonärvilt kuulmismeele tsentraalseid teidi pidi kuulmiskorteksisse ülemises oimukäärus." Valige üks: Tõene Väär

Answer 283

Õige vastus on „Väär“.

Question 284

Kui kaua kestab irdunud sõrmeküüne taastumine? Valige üks: 3 nädalat 3-6 kuud 6 nädalat 9 kuud

Answer 284

Õige vastus on: 3-6 kuud

Question 285

Millised alltoodud väidetest on tõesed? Valige üks või mitu: Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini. Epidermis jääb pärisnaha peale. Melaniini tootvad melanotsüüdid paiknevad epidermise sarvkihis. Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga elusatest rakkudest. Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal. Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole.

Answer 285

Õiged vastused on järgmised: Epidermis jääb pärisnaha peale., Epidermise sarvkiht (stratum corneum) asub kasvukihi (stratum germinativum) peal., Epidermise sarvkiht koosneb sarvestunud surnud rakkude kihtidest, kasvukiht aga elusatest rakkudest., Pärisnaha näsakiht (stratum papillare), mis on varustatud veresoontega, tagab ainevahetuse epidermises, kus veresooni pole., Küüned koosnevad tihedalt üksteise peal asetsevatest sarvestunud rakkudest, mis sisaldavad rohkesti keratiini.

Question 286

Ripslihas kontraheerub, ripsvöötmeke lõtvub, seetõttu kumerdub … (nimeta silmatuumik) ja vaadeldava eseme kujutis tekib täpselt võrkkestale Vesivedelik Silmamuna Silmalääts klaaskeha

Answer 286

Õige vastus on: Silmalääts

Question 287

Filtratsioonirõhu esmasuriini moodustamiseks tagab piisav vererõhk…………………(nimeta veresoonte asukoht ja nimetus) Valige üks: neerupealises, zona fasciculata neerus, kapillaarid tooma- ja viimasoonte vahel neerus, peritubulaarsed kapillaarid neerupealises, zona glomerulosa

Answer 287

Õige vastus on: neerus, kapillaarid tooma- ja viimasoonte vahel

Question 288

Neelamise ajal Valige üks: pehmesuulagi langeb, hingamine peatub, kõripealis ja kõrikitsus sulguvad keeletipp tõuseb, huuled, lõuad avanevad, kõripealis ja häälepilu sulguvad pehmesuulagi tõuseb, hingamine peatub, kõripealis ja kõrikitsus sulguvad keeletipp langeb, huuled, lõuad sulguvad, kõrikaas ja häälepilu sulguvad

Answer 288

Õige vastus on: pehmesuulagi tõuseb, hingamine peatub, kõripealis ja kõrikitsus sulguvad

Question 289

Nimeta närv, mille talitluse toimel toimub silmamuna liikumine üles, alla, keskele ja ülalau tõstmine, pupilli ahenemine

Answer 289

silmaliigutajanärv

Question 290

Vere liikumine südamest paremasse käelabasse toimub läbi... Valige üks: rindkereõõnes asuvate aordi, õlavarrepea tüve, rangluualuse arteri, kaenlaaugus asuva kaenlaarteri, õlavarres asuva õlavarrearteri ja küünarvarres asuva kodarluuarteri kaudu rinkereõõnes asuvate aordi, rangluualuse arteri, kaenlaarteri, õlavarres asuvate õlavarrearteri ja kodarluuarteri kaudu

Answer 290

Õige vastus on: rindkereõõnes asuvate aordi, õlavarrepea tüve, rangluualuse arteri, kaenlaaugus asuva kaenlaarteri, õlavarres asuva õlavarrearteri ja küünarvarres asuva kodarluuarteri kaudu

Question 291

Pöördliikumisel tekkivale endolümfi liikumisele reageerivad meelerakud asuvad ... (nimeta struktuur, milles)Silelihaskude tagab soolesisu edasiliikumise Valige üks: maost kaksteistsõrmikusse jämesoolest peensoolde tühisoolest niudesoolde neelust makku

Answer 291

Õige vastus on: tühisoolest niudesoolde

Question 292

uulmeluukesed Valige üks: on vajalikud ovaal- ja ümarakna avamiseks on vajalikud ovaalakna võnkumiste edastamiseks trummikilele on vajalikud trummikile võnkumiste edastamiseks ovaalaknale on vajalikud ovaal- ja ümarakna sulgemiseks

Answer 292

Õige vastus on: on vajalikud trummikile võnkumiste edastamiseks ovaalaknale

Question 293

Atriaalne natriureetiline faktor Valige üks: sünteesitakse müokardis ja vähendab glomerulaarfiltratsiooni sünteesitakse parema vatsakese müokardis sünteesitakse südamepaunas vasaku koja venituse korral sünteesitakse südamelihases parema koja venituse korral

Answer 293

Õige vastus on: sünteesitakse südamelihases parema koja venituse korral

Question 294

Filtratsioonirõhku vähendavad Valige üks: vereplasma onkootne rõhk ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel vereplasma onkootne rõhk ja uriini rõhk kusepõies vererõhk päsmakese kapillaarides esmasuriini rõhk päsmakese kihnu lestmete vahel

Answer 294

Õige vastus on: vereplasma onkootne rõhk ja esmasuriini rõhk kihnu lestmete vahel

Question 295

Nimeta valk, mille molekuli nihkumine vabastab aktiinifilamendilt müosiini peade kinnituskohad.

Answer 295

Õige vastus on: Tropomüosiin

Question 296

Töötavates lihastes, on Valige üks: hemoglobiini hapnikku siduvad omadused nõrgenenud, mis soodustab hapniku äraandmist verest hemoglobiini hapnikku siduvad omadused nõrgenenud, mis soodustab hapniku äraandmist lihastest 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur tõusnud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja takistavad hapniku äraandmist verest 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur on langenud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest

Answer 296

Õige vastus on: hemoglobiini hapnikku siduvad omadused nõrgenenud, mis soodustab hapniku äraandmist verest

Question 297

Vasakusse käelabasse viiakse veri südamest läbi ... Valige üks: aort, vasak rangluualune arter, parem kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter aort, vasak rangluualune arter, vasak kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter aort, õlavarre-peatüvi, vasak ühisunearter, vasak kaenlaarter, küünarluuarter aort, õlavarre-peatüvi, vasak rangluualune arter, vasak kaenlaarter, kodarluuarter

Answer 297

Õige vastus on: aort, vasak rangluualune arter, vasak kaenlaarter, õlavarrearter, kodarluuarter

Question 298

Ühekihiline silinderepiteel Valige üks: maos ja kusejuhades sisaldab nii ripsmetega kui ka sekretoorseid rakke kusepõies ja kusejuhades sisaldab nii ripsmetega kui ka sekretoorseid rakke kusepõies ja seemnejuhades sisaldab nii ripsmetega kui ka sekretoorseid rakke emakas ja munajuhades sisaldab nii ripsmetega kui ka sekretoorseid rakke

Answer 298

Õige vastus on: emakas ja munajuhades sisaldab nii ripsmetega kui ka sekretoorseid rakke

Question 299

Antidiureetiline hormoon Valige üks: tekib hüpotalamuses, tema toimel suureneb vee tagasiimendumine kogumistorukestes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on piimanäärmtes tekib hüpotalamuses, tema toimel väheneb vee tagasiimendumine neerusammastes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on emakas

Answer 299

Õige vastus on: tekib hüpotalamuses, tema toimel suureneb vee tagasiimendumine kogumistorukestes

Question 300

Interfaasi S-faasis toimub Valige üks: DNA süntees rakus tsütokinees kromosoomide arvu vähenemine kaks korda kromatiidide eraldumine

Answer 300

Õige vastus on: DNA süntees rakus

Question 301

Neeru läbilõikel on mikroskoobis näha lõpliku uriini tekke struktuurid: Valige üks: neerutorukesed ja kogumistorukesed neerupäsmakesed, viima- ja toomasooned neerupäsmakesed, kogumistorukesed neerutorukesed ja suured karikad

Answer 301

Õige vastus on: neerutorukesed ja kogumistorukesed

Question 302

Varvastele tõusmisel kontraheerub impulsi jõudmisel lihasesse mööda n.tibialist Valige üks: sääremarja-kolmpealihas pikk suurvarbasirutaja eesmine sääreluulihas pikk varvastesirutaja

Answer 302

Õige vastus on: sääremarja-kolmpealihas

Question 303

Vere hapnikusisalduse määrab ....................... Valige üks: erütrotsüütides sisalduv ja vereplasmas lahustunud hapniku hulk. enterotsüütides sisalduv ja vereplasmas lahustunud hapniku hulk. ainult erütrotsüütides sisalduv hapniku hulk. ainult vereplasmas lahustunud hapniku hulk.

Answer 303

Õige vastus on: erütrotsüütides sisalduv ja vereplasmas lahustunud hapniku hulk.

Question 304

närvisüsteemi rakkudega. Neil puuduvad aga dendriidid ja aksonid. Sümpaatilise närvisüsteemi preganglionaarsete närvilõpmetega sarnaselt innerveerivad neidki kolinergilised närvikiud. Valige üks: Tõene Väär

Answer 304

tõene

Question 305

Esmasuriini teket soodustab Valige üks: vererõhk peritubulaarsetes kapillaarides vererõhk päsmakeste kapillaarides onkootne rõhk päsmakeste kapillaarides onkootne rõhk peritubulaarsetes kapillaarides

Answer 305

vererõhk päsmakeste kapillaarides

Question 306

Vere funktsioonid on: Valige üks: temperatuuri ühtlustamine kehas, erütrotsüütide regeneratsioon, transport, puhvrifunktsioon vererõhu tagamine veeniklappide abil, erutusjuhte tagamine, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon vererõhu tagamine veeniklappide abil, ainete vahetus vere ja kudede vahel, transport, puhvrifunktsioon temperatuuri ühtlustamine kehas, ainete vahetus vere ja kudede vahel, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon

Answer 306

Õige vastus on: temperatuuri ühtlustamine kehas, ainete vahetus vere ja kudede vahel, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon

Question 307

äikeaju ehitus ja talitlus Valige üks: ei moodusta käärusid, teiste ajuosadega on ühenduses suurajuvartega, reguleerib automaatset ja tahtlikku motoorikat hallaine koorena ja tuumadena, valgeaine seespool, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu hallaine sees-, valgeaine tuumadena, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu ei sisalda juhteteid, teiste ajuosadega on ühenduses suurajuvartega, reguleerib automaatset ja tahtlikku motoorikat

Answer 307

Õige vastus on: hallaine koorena ja tuumadena, valgeaine seespool, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu

Question 308

β2-adrenoretseptorite stimulatsioonil närvilõpmetest vabaneva mediaatori noradrenaliini toimel Valige üks: lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetraktis, aheneb pupill lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetraktis, südamelöögisagedus väheneb lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetraktis, emakas ja skeletilihaste veresoontes lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetrakti motoorika aktiveerub

Answer 308

Õige vastus on: lõõgastuvad silelihased bronhides, seedetraktis, emakas ja skeletilihaste veresoontes

Question 309

Hemoglobiini hapnikusiduvus nõrgeneb, kui temperatuur tõuseb, vere süsihappegaasi osarõhk tõuseb ja ................ Valige üks: veres difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH tõuseb. veres difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH langeb. difosfoglütseraadi sisaldus langeb ja pH langeb. difosfoglütseraadi sisaldus langeb ja pH langeb.

Answer 309

Õige vastus on: veres difosfoglütseraadi sisaldus tõuseb ja pH langeb.

Question 310

Silmasisese rõhu tagab... (nimeta)

Answer 310

vesivedelik

Question 311

Seljaaju eessarvede ehitus ja talitlus: Valige üks: sisaldab sensoorseid neuroneid ja juhib impulsse notsisensoritesse sisaldab motoneuroneid ja juhib impulsse lihastesse sisaldab motoneuroneid ja juhib impulsse peaajju sisaldab sensoorseid neuroneid ja juhib impulsse Golgi sensoritesse

Answer 311

Õige vastus on: sisaldab motoneuroneid ja juhib impulsse lihastesse

Question 312

Bronhiooli seina moodustavad: Valige üks: valendiku pool sidekoekiud, seinas kuupepiteel valendiku pool transitoorne epiteel, seinas arvukad hüaliinse kõhre plaadid valendiku pool kuupepiteel, seinas silelihaskiud valendiku pool ripsepiteel, seinas vöötlihaskiud

Answer 312

valendiku pool kuupepiteel, seinas silelihaskiud

Question 313

Antidiureetiline hormoon Valige üks: tekib hüpotalamuses, retseptorid on neerusammastes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on piimanäärmtes jõuab aksonit mööda hüpofüüsi eessagarasse, retseptorid on emakas tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes

Answer 313

: tekib hüpotalamuses, retseptorid on kogumistorukestes

Question 314

Sümpaatilise närvisüsteemi mõjul südamelihasele Valige üks: suureneb löögisagedus, väheneb kontraktsioonijõud suureneb atriaalse natriureetilise peptiidi produktsioon suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud suureneb antidiureetilise hormooni produktsioon

Answer 314

Õige vastus on: suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud

Question 315

Koletsüstokiniin Valige üks: pärsib mao ja soole motoorikat pärsib kõhunäärme talitlust ja sapipõie ja mao motoorikat aktiveerib kõhunäärme talitlust ja sapipõie motoorikat aktiveerib mao ja pärsib soole motoorika

Answer 315

aktiveerib kõhunäärme talitlust ja sapipõie motoorikat

Question 316

Endokriinsed näärmed Valige üks: ei sekreteeri hormoone on hypophysis ja glandula thyreoidea omavad viimajuhasid on pancreas ja maonäärmed

Answer 316

Õige vastus on: on hypophysis ja glandula thyreoidea

Question 317

Nervus medianus tagab nahatundlikkuse Valige üks: ainult pöidla nahas ja ülemistes igemetes ainult pöidla nahas ja alumistes igemetes pöidla, nimetissõrme ja III sõrme otstes Suurvarba, II ja III varba otstes

Answer 317

pöidla, nimetissõrme ja III sõrme otstes

Question 318

Õige vastus on: vasak jalg → IV metatarsaalluu, kandluu → parem labajalg, distaalne varbalüli → I-V varvas, kontsluu → kanna luud

Answer 318

sobit<

Question 319

Parathormoon Valige üks: vähendab kaltsiumi tagasiimendumist neerutorukestest suurendab osteoklastide hulka suurendab osteoblastide hulka vähendab vere kaltsiumisisaldust

Answer 319

Õige vastus on: suurendab osteoklastide hulka

Question 320

Meelesüsteem koosneb (järjesta) Valige üks: sensor, alanev juhtetee, vastav suuraju koore väli sensor, ülenev juhtetee, vastav suuraju koore väli sünaps, ülenev juhtetee, vastav suuraju koore väli sensor, eferentne juhtetee, vastav suuraju koore väli

Answer 320

Õige vastus on: sensor, ülenev juhtetee, vastav suuraju koore väli

Question 321

Ripslihase lõõgastumisel Valige üks: lääts lameneb pupill laieneb lääts kumerdub pupill aheneb

Answer 321

lääts lameneb

Question 322

Kopsude perfusioon on Valige üks: füsioloogiline surnud ruum kopsude verevoolutus süsihappegaasi liikumine väiksemalt osarõhult suuremale hapniku liikumine suuremalt osarõhult väiksemale

Answer 322

Õige vastus on: kopsude verevoolutus

Question 323

Ühekihilist silinderepiteeli Valige üks: leidub kusepõies ja ülesandeks on imendumine ja sekretsioon leidub sapipõies, emakas, jämesooles ja ülesandeks on imendumine leidub alusnahas ja ülesandeks on kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimine leidub epidermises ja ülesandeks on kaitse kuivamise eest

Answer 323

Õige vastus on: leidub sapipõies, emakas, jämesooles ja ülesandeks on imendumine

Question 324

Sünapsis impulsi levik on ühesuunaline, sest Valige üks: mediaatori põiekesed asuvad postsünaptiliselt ülekandeaine vabaneb postsünaptilisest membraanist ja retseptorid asuvad presünaptilisel membraanil ülekandeaine vabaneb presünaptilisest membraanist ja retseptorid on postsünaptilisel membraanil noradrenaliin vabaneb koliinergilises sünapsis

Answer 324

Õige vastus on: ülekandeaine vabaneb presünaptilisest membraanist ja retseptorid on postsünaptilisel membraanil

Question 325

Corpus pineale Valige üks: toodab tümopoetiini sisaldab melatoniinist toodetud serotoniini toodab müosiini temas valguse mõjul melatoniini teke väheneb

Answer 325

Õige vastus on: temas valguse mõjul melatoniini teke väheneb

Question 326

Noradrenaliin on transmitteriks sümpaatilise närvisüsteemi postganglionaarsetes närvilõpmetes. Sellel on tugev veresooni ahendav mõju. (Südame ja töötavate skeletilihaste veresooned ei ahene.) Perifeerse takistuse suurenemine koos südame töö intensiivistumisega kutsub esile vererõhu tõusu. Valige üks: Tõene Väär

Answer 326

Õige vastus on „Tõene“.

Question 327

Trummikilepingutajalihas (kirjuta ülesanne) Valige üks: kaitseb keskkõrva struktuure valjude helide eest kaitseb sisekõrva struktuure vaiksete helide eest kaitseb keskkõrva struktuure vaiksete helide eest kaitseb sisekõrva struktuure valjude helide eest

Answer 327

Õige vastus on: kaitseb sisekõrva struktuure valjude helide eest

Question 328

Sõltuvalt sellest, kas teatud ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kolino- või adrenolüütiliste ainete ehk kolino- või adrenoblokaatoritega. Valige üks: Tõene Väär

Answer 328

Õige vastus on „Tõene“.

Question 329

opsude perfusioon on Valige üks: kopsude verevoolutus süsihappegaasi liikumine väiksemalt osarõhult suuremale pleura ehk kopsukelme hapniku liikumine suuremalt osarõhult väiksemale

Answer 329

kopsude verevoolutus

Question 330

Podotsüüt asub....... ja tema ülesandeks on ......... Valige üks: päsmakese kapillaaril, osaleb reniini sekretsioonil päsmakese kapillaaril, osaleb ultrafiltratsioonil proksimaalsel väänilisel torukesel, tagasiimendumine toomasoonel, osaleb ultrafiltratsioonil

Answer 330

Õige vastus on: päsmakese kapillaaril, osaleb ultrafiltratsioonil

Question 331

Aktiivne D-vitamiin-hormoon Valige üks: aktiveeritakse maksas ja neerudes inhibeeritakse neerudes ja maksas on vajalik kaaliumi imendumiseks seedekanalist tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel

Answer 331

Õige vastus on: aktiveeritakse maksas ja neerudes

Question 332

Aktiivne D-vitamiin-hormoon Valige üks: moodustub nahas ultraviolettkiirguse toimel on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel aktiveeritakse ainult maksas

Answer 332

Õige vastus on: on vajalik kaltsiumi imendumiseks seedekanalist

Question 333

äikeaju ehitus ja talitlus Valige üks: hallaine koorena ja tuumadena, valgeaine seespool, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu koosneb kahest ussist ja kahest poolkerast, reguleerib automaatset ja tahtlikku motoorikat koosneb kahest ussist ja ühest poolkerast, reguleerib automaatset ja tahtlikku motoorikat hallaine sees-, valgeaine tuumadena, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu

Answer 333

Õige vastus on: hallaine koorena ja tuumadena, valgeaine seespool, reguleerib tahtlike liigutuste ulatust ja jõudu

Question 334

Töötavates lihastes, on Valige üks: 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur tõusnud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja takistavad hapniku äraandmist verest 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur on tõusnud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur on langenud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur on langenud ja pH tõusnud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest

Answer 334

Õige vastus on: 2,3-difosfoglütseraadi kontsentratsioon ja temperatuur on tõusnud ja pH langenud, mis viivad hemoglobiini hapnikku siduvate omaduste nõrgenemisele ja soodustavad hapniku äraandmist verest

Question 335

Sinuatriaalsõlmest liigub impulss (järjesta) Valige üks: atrioventrikulaarsõlme ja sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse läbi atrioventrikulaarsõlme Purkinje kiududesse läbi Purkinje kiudude atrioventrikulaarsõlme atrioventrikulaarsõlme ja sealt kodade vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse

Answer 335

Õige vastus on: atrioventrikulaarsõlme ja sealt vatsakeste vaheseinas asuvatesse erutusjuhtesüsteemi osadesse

Question 336

Hormoon, mis intensiivistab glükoneogeneesi, pidurdab ADH eraldumist, suurendab diureesi on: Valige üks: kaltsitriool glükogeen kortisool antidiureetiline hormoon

Answer 336

Õige vastus on: kortisool

Question 337

Neutrofiilsed granulotsüüdid... (sõnasta nende ülesandeid) Valige üks: sekreteerivad hirudiini, osalevad vere hüübimise kaskaadis talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes sekreteerivad hepariini ja hirudiini talitlevad antikehi tootvate rakkudena

Answer 337

Õige vastus on: talitlevad fagotsüütidena põletikukoldes

Question 338

Kusejuha sein on vooderdatud Valige üks: silelihaskiudude ringlihaskihiga adventiitsiaga transitoorse epiteeliga silelihaskiudude pikilihaskihiga

Answer 338

Õige vastus on: transitoorse epiteeliga

Question 339

Kusejuha peristaltika tagavad Valige üks: silelihaskiududest ring- ja pikilihaskihid silelihaskiududest seina transitoorne epiteel seina vöötlihaskiud ülemises osas vöötlihaskiud

Answer 339

Õige vastus on: silelihaskiududest ring- ja pikilihaskihid

Question 340

Hemoglobiini hapnikuküllastus on Valige üks: oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka hemoglobiiniga seotud hapniku hulk veres lahustunud hapniku hulk hemoglobiini hapnikusiduvuskõver

Answer 340

Õige vastus on: oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka

Question 341

Kurdude, hattude ja mikrohattude olemasolu tõttu suureneb resorbeeriv pind (nimeta elund) Valige üks: vesica urinaria intestinum tenue vesica fellea intestinum crassum

Answer 341

Õige vastus on: intestinum tenue

Question 342

Glomerulaarfiltratsiooni tagab Valige üks: rõhk päsmakese kihnu lestmete vahel vererõhk päsmakese kapillaarides üle 70 mm Hg lõpiliku uriini rõhk neeruvaagnas rõhk distaalses vääntorukeses üle 70 mm Hg

Answer 342

Õige vastus on: vererõhk päsmakese kapillaarides üle 70 mm Hg

Question 343

Vere liikumine südamest vasakusse käelabasse toimub läbi... Valige üks: rindkereõõnes asuvate aordi, astriklihaste vahel asuva rangluualuse arteri, kaenlaaugus asuva kaenlaarteri, õlavarres asuva õlavarrearteri ja küünarvarres asuva kodarluuarteri kaudu rinkereõõnes asuvate aordi, kaenlaaugus asuva rangluualuse arteri, astriklihaste vahel asuva kaenlaarteri, ainult õlavarres asuvate õlavarrearteri, küünarluuarteri ja kodarluuarteri kaudu

Answer 343

Õige vastus on: rindkereõõnes asuvate aordi, astriklihaste vahel asuva rangluualuse arteri, kaenlaaugus asuva kaenlaarteri, õlavarres asuva õlavarrearteri ja küünarvarres asuva kodarluuarteri kaudu

Question 344

Veri, mis jõuab loote ülakehasse, on segunenud Valige üks: ductus venosusest saabunud verega v.cava inferiorist ja ductus arteriosusest saabunud verega ductus arteriosusest saabunud verega v.cava inferiorist saabunud verega

Answer 344

Õige vastus on: v.cava inferiorist saabunud verega

Question 345

Keskajus asuvate tuumade talitlus võimaldab Valige üks: alalau tõstmist, silmamuna liikumist üles väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele ainult pupilli ahenemist ja silmaläätse kumeruse suurenemist ülalau tõstmist, silmamuna liikumist alla väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele silmade sulgemist, pupilli laienemist ja silmaläätse kumeruse suurenemist

Answer 345

Õige vastus on: ülalau tõstmist, silmamuna liikumist alla väljapoole, üles, alla, nasaalsele, kuid mitte lateraalsele

Question 346

Glomerulaarfiltraat tervel inimesel Valige üks: sisaldab erütrotsüüte, leukotsüüte sisaldab kapillaariendoteeli, podotsüüte on valguvaba vereseerum sisaldab vere vormelemente, valke

Answer 346

Õige vastus on: on valguvaba vereseerum

Question 347

Kortikobulbaarne tee koordineerib Valige üks: ajutüves paikneva hingamiskeskuse tööd kõhuõõnes paikneva aordisibula kuju kraniaalnärvide motoorseid funktsioone ainult silmamuna liigutusi

Answer 347

Õige vastus on: kraniaalnärvide motoorseid funktsioone

Question 348

Tsentraalsed kemosensorid Valige üks: asuvad nahas ja on lihasekäävid ja Golgi kõõluseorganid asuvad ülemistes hingamisteedes ja vallandavad köha ja aevastuse asuvad piklikajus ja reageerivad ajuvedeliku P CO2 ja pH muutustele asuvad aordigloomustes ja reageerivad vere PaO2 ja pH muutustele

Answer 348

Õige vastus on: asuvad piklikajus ja reageerivad ajuvedeliku P CO2 ja pH muutustele

Question 349

Canalis inguinalis'e seina moodustavad: Valige üks: musculus latissimus dorsi kõõlus musculus obliquus externus abdominis et internus ja m.transversus abdominis kilekõõlused musculus rectus abdominis kõõlused kõhuvalgejoon

Answer 349

Õige vastus on: musculus obliquus externus abdominis et internus ja m.transversus abdominis kilekõõlused

Question 350

Väljahingamiseks liigub vahelihas ........... Valige üks: üles alla

Answer 350

üles

Question 351

Aktiivne D-vitamiin-hormoon Valige üks: inhibeeritakse neerudes tekib luudes ultraviolettkiirguse toimel aktiveeritakse maksas ja neerudes on vajalik kaaliumi imendumiseks seedekanalist

Answer 351

Õige vastus on: aktiveeritakse maksas ja neerudes

Question 352

Nimeta kehapiirkond, mida ümbritsevad lihased on: seljalailihas, suur rinnalihas, eesmine saaglihas

Answer 352

kaenlaauk

Question 353

LH, FSH on Valige üks: naissuguhormoonid meessuguhormoonid gonadotroopsed hormoonid gestageenid

Answer 353

Õige vastus on: gonadotroopsed hormoonid

Question 354

Külomikron moodustub Valige üks: enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis lipiidide lõhustumisproduktidest ja valgust toitkördist ja sapphapetest enterotsüüdi mitokondris ja on vajalik lipiidide imendumiseks enterotsüüdi mitokondris ja on vajalik süsivesikute imendumiseks

Answer 354

Õige vastus on: enterotsüüdi endoplasmaatilises retiikulumis lipiidide lõhustumisproduktidest ja valgust

Question 355

Sobita sõelluu Vastus 1 ajukoljuluu parem sarnaluu Vastus 2 näokoljuluu parem ülalõualuu Vastus 3 näokoljuluu vasak os palatinum näokoljuluu

Answer 355

jah

Question 356

Ühekihilist silinderepiteeli Valige üks: laugude konjunktiivis ja ülesandeks on kanaleid läbiva sekreedi edasijuhtimine veresoonte seinas, ülesandeks on nii bärjääri kui ka kaitsefunktsioon leidub sapipõies, emakas, jämesooles ja ülesandeks on imendumine ja sekretsioon leidub kusepõies, munajuhas ja ülesandeks on imendumine ja sekretsioon

Answer 356

Õige vastus on: leidub sapipõies, emakas, jämesooles ja ülesandeks on imendumine ja sekretsioon

Question 357

Mitsell moodustub (kus?) ……………ja on vajalik ............ Valige üks: küümuse lõhustamiseks, lipiidide lõhustumisproduktide fagotsüüti sisenemiseks Toitkördist jämesooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks Toidupalast suuõõnes, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks Küümuses peensooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks

Answer 357

Õige vastus on: Küümuses peensooles, lipiidide lõhustumisproduktide enterotsüüti sisenemiseks

Question 358

Periodontaalruumis asuvad Valige üks: igemed, email, hamba hoideaparaat kollageenkiududest sidemed - hamba hoideaparaat hambasäsi, veresooned, närvid igemed, alveoolid, närvid

Answer 358

Õige vastus on: kollageenkiududest sidemed - hamba hoideaparaat

Question 359

Aordisibulast väljub Valige üks: vasak ja parem pärgarter vasaku pärgarteri vatsakestevaheharu parema pärgarteri vatsakestevaheharu pärgurge

Answer 359

Õige vastus on: vasak ja parem pärgarter

Question 360

Nervus accessorius Valige üks: on motoorne närv, mis innerveerib kõiki keele lihaseid on motoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t on sensoorne närv, mis innerveerib kõiki keele lihaseid on sensoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t

Answer 360

Õige vastus on: on motoorne närv, mis innerveerib m.sternocleidomastoideus`t ja m.trapezius`t

Question 361

Luu asub kehapiirkonnas vasak I roie Vastus 1 rindkere parem fibula Vastus 2 säär parem os metacarpale Vastus 3 käsi vasak tibia Vastus 4 säär

Answer 361

j

Question 362

Ühekihilist kuupepiteeli leidub Valige üks: veresoonte sisepinnal, rindkereõõnt vooderdaval serooskelmel kilpnäärmes, bronhioolides, silmaläätse eespinnal maos, peensooles, munajuhas, kõhuõõnt vooderdaval serooskelmel kopsualveoolides, kusejuha seinas, silmaläätse tagapinnal

Answer 362

Õige vastus on: kilpnäärmes, bronhioolides, silmaläätse eespinnal

Question 363

Rakuorganellid on Valige üks: tsentrosoom Golgi kõõluseorgan eksoplasmaatiline võrgustik tsentromeer

Answer 363

Õige vastus on: tsentrosoom

Question 364

Sekretiin Valige üks: aktiveerib mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni pidurdab mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni soodustab maomahla teket, stimuleerib pankrease taliltust soodustab maomahla teket, pidurdab pankrease taliltust

Answer 364

Õige vastus on: pidurdab mao motoorikat, stimuleerib kõhunäärme nõre sekretsiooni

Question 365

Rõhk pleuralestmete vahel on ............... kui atmosfääri rõhk, hoides nad seetõttu teineteise vastas. Valige üks: võrdne madalam muutuv kõrgem

Answer 365

madalam

Question 366

Pleuralestmete vahel olev atmosfäärirõhust madalam rõhk on vajalik, et Valige üks: oleks võimalik teostada ainult sissehingamist oleks võimalik teostada ainult väljahingamist kopsud oleksid kokku surutud ja järgiksid rindkereõõne mahu muutusi kopsud oleksid väljavenitatud ja järgiksid rindkereõõne mahu muutusi

Answer 366

Õige vastus on: kopsud oleksid väljavenitatud ja järgiksid rindkereõõne mahu muutusi

Question 367

Sarvestumata lameepiteel Valige üks: katab silma sarvkesta eespinda ja söögitoru limasksta katab silma sarvkesta eespinda ja toodab pisaraid katab peopesi ja jalataldasid esineb maos ja toodab lima

Answer 367

Õige vastus on: katab silma sarvkesta eespinda ja söögitoru limasksta

Question 368

α-adrenoretseptorid reageerivad peamiselt ... noradrenaliinile, kutsudes esile südame löögisageduse tõusu noradrenaliinile, kutsudes esile naha- ja limaskestade veresoonte ahenemise noradrenaliinile, kutsudes esile bronhide silelihaste lõõgastumise

Answer 368

noradrenaliinile, kutsudes esile naha- ja limaskestade veresoonte ahenemise

Question 369

Pulsi kvaliteetideks on Valige üks: sagedus, rütm, regulaarsus kiirus, rütm, pingsus sagedus, rütm, pingsus sagedus, ebaregulaarsus, pingsus

Answer 369

Õige vastus on: sagedus, rütm, pingsus

Question 370

Surfaktant on Valige üks: pindpinevust suurendav aine alveooli välisseinal hemostaasi takistav aine kapillaari seinal pindpinevust vähendav aine alveooli sisepinnal seroosmembraan, mis vähendab hõõrdumist vistseraalse ja parietaalse lestme vahel

Answer 370

Õige vastus on: pindpinevust vähendav aine alveooli sisepinnal

Question 371

Parasümpaatilise närvisüsteemi mõjul südamelihasele Valige üks: suureneb löögisagedus, väheneb kontraktsioonijõud suureneb löögisagedus, suureneb kontraktsioonijõud südametegevus aeglustub ja kokkutõmbejõud väheneb südametegevus kiireneb ja kokkutõmbejõud väheneb

Answer 371

südametegevus aeglustub ja kokkutõmbejõud väheneb

Question 372

Kortisool Valige üks: on glükokortikoid, soodustab naatriumi väljutamist organismist intensiivistab glükogeneesi on mineraalkortikoid, soodustab kaaliumi väljutamist organismist intensiivistab glükoneogeneesi

Answer 372

Õige vastus on: intensiivistab glükoneogeneesi

Question 373

Atriaalne natriureetiline peptiid Valige üks: on valk, mis sekreteeritakse südames ja vähendab diureesi on valk, mis sekreteeritakse neerudes ja vähendab diureesi on valk, mis sekreteeritakse südames ja suurendab diureesi on valk, mis sekreteeritakse neerudes ja suurendab diureesi

Answer 373

Õige vastus on: on valk, mis sekreteeritakse südames ja suurendab diureesi

Question 374

Alveolaarepiteel Valige üks: vooderdab kopsualveooli välispinda vooderdab kopsualveooli sisepinda vooderdab hambaalveooli sisepinda vooderdab konjunktiivivõlvi

Answer 374

Õige vastus on: vooderdab kopsualveooli sisepinda

Question 375

Vererõhk oleneb Valige üks: ainult vere mahust, -viskoossusest ja südame minutimahust vere mahust, -viskoossusest, südame minutimahust ja veresoonte takistusest vere mahust, -viskoossusest, hingamise minutimahust ja veresoonte takistusest vere mahust, saturatsioonist, südame minutimahust ja veresoonte takistusest

Answer 375

Õige vastus on: vere mahust, -viskoossusest, südame minutimahust ja veresoonte takistusest

Question 376

Verevool vereringes on ühesuunaline Valige üks: klappide tõttu veenides, südames ja suurte veresoonte lõpus klappide olemasolu tõttu aordi ja kopsutüve alguskohal klappide tõttu veenides, südames ja suurte veresoonte alguses klappide olemasolu tõttu ainult kodade ja vatsakeste vahel

Answer 376

Õige vastus on: klappide tõttu veenides, südames ja suurte veresoonte alguses

Question 377

Alalõuanärv innerveerib Valige üks: Ülahuule, lõua ja oimu piirkonna nahka, ülahuule ja alumise igeme, põse, keelekeha limaskesta, mälumislihaseid otsmiku ja ülalau nahka, konjunktiivi, mälumislihaseid alahuule, lõua ja oimu piirkonna nahka, alahuule ja alumise igeme, põse, keelekeha ja –tipu limaskesta, alumisi hambaid, mälumislihaseid alalau- ja nina nahka, mälumislihaseid

Answer 377

Õige vastus on: alahuule, lõua ja oimu piirkonna nahka, alahuule ja alumise igeme, põse, keelekeha ja –tipu limaskesta, alumisi hambaid, mälumislihaseid

Question 378

oletsüstokiniin Valige üks: vabaneb aminohapete jõudmisel makku ja koolonisse vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel sigmakäärsoolde vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse vabaneb aminohapete või peptiidide jõudmisel umbsoolde

Answer 378

Õige vastus on: vabaneb rasvhapete, aminohapete või peptiidide jõudmisel kaksteistsõrmikusse

Question 379

Valige üks: Seljaaju külgsarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju tagasarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate sidekoe kiududega Tagasiside Teie vastus on õige. Seljaaju eessarvest väljuv motoorne närvikiud koos tema poolt varustatavate vöötlihaskiududega

Answer 379

d

Question 380

Puusaliigeses teostab sirutamist impulsi jõudmisel lihasesse mööda n.ischiadicust Valige üks: musculus quadriceps femoris musculus sartorius musculus biceps femoris musculus gluteus minimus

Answer 380

Õige vastus on: musculus biceps femoris

Question 381

Vere funktsioonid on: Valige üks: vererõhu tagamine aordiklapi abil, erutusjuhte tagamine, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon temperatuuri ühtlustamine kehas, erütrotsüütide regeneratsioon, temperatuuri ühtlustamine kehas vererõhu tagamine veeniklappide abil, ainete vahetus vere ja kudede vahel temperatuuri ühtlustamine kehas, ainete vahetus vere ja kudede vahel, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon

Answer 381

Õige vastus on: temperatuuri ühtlustamine kehas, ainete vahetus vere ja kudede vahel, kaitse-, transport, puhvrifunktsioon

Question 382

Sümpaatilisel närvisüsteemil on ... Valige üks: veresooni ahendav mõju vererõhku langetav toime energiavahetust aeglustav toime veresooni laiendav mõju

Answer 382

Õige vastus on: veresooni ahendav mõju

Question 383

Eksokriinsed näärmed Valige üks: sekreteerivad hormoone on glandulae parathyreoideae ja maonäärmed on holokriinsed rasunäärmed on corpus pineale ja corpus ventriculi

Answer 383

Õige vastus on: on holokriinsed rasunäärmed

Question 384

Inspiratoorsete ja ekspiratoorsete neuronite aktiivsust mõjustab Valige üks: surfaktandi olemasolu alveoolide seinas perifeeriast mehhano-, kemo-, termo-, notsisensoritest lähtuv informatsioon alveolaarmembraani paksus perifeersetest kemosensoritest lähtuv informatsioon ajuvedeliku P CO2 ja pH muutuste kohta piklikajus

Answer 384

Õige vastus on: perifeeriast mehhano-, kemo-, termo-, notsisensoritest lähtuv informatsioo

Question 385

Sissehingamislihasteks on. ... (nimeta põhilihaseid ja üks abilihas, mis algab rinnakult ja rangluult, kinnitub processus mastoideus`ele) Valige üks: diafragma, välimised roietevahelihased, musculus sternohyoideus diafragma, välimised roietevahelihased, m.sternocleidomastoideus diafragma ja sisemised roietevahelihased, musculus supraspinatus diafragma ja välimised roietevahelihased, musculus masseter

Answer 385

Õige vastus on: diafragma, välimised roietevahelihased, m.sternocleidomastoideus

Question 386

T-hävitajarakud Valige üks: vabastavad teiste lümfotsüütide talitlust aktiveerivat ainet ja hävitavad patogeense faktori muudavad B- ja T-lümfotsüütide aktiivsust vabastavad teiste lümfotsüütide talitlust aktiveerivat ainet ja sekreteerivad immuunglobuliine vallandavad B-rakkude võime muutuda plasmarakkudeks ja produtseerida antikehasid

Answer 386

Õige vastus on: vabastavad teiste lümfotsüütide talitlust aktiveerivat ainet ja hävitavad patogeense faktori

Question 387

Trijoodtüroniin on Valige üks: postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon bioloogiliselt toimiv kõrvalkilpnäärmehormoon glükoneogeneesi intensiivistav hormoon organismi metabolismi pärssiv hormoon

Answer 387

Õige vastus on: postnataalselt aju arengut stimuleeriv hormoon

Question 388

Nimeta lihas, mis teostab painutust nii õla- kui ka küünarliigeses Valige üks: suur rinnalihas õlavarre-kolmpealihas õlavarre-kakspealihas seljalailihas

Answer 388

Õige vastus on: õlavarre-kakspealihas

Question 389

Ajuvedelik Valige üks: täidab ainult seljaaju tsentraalkanalit toodetakse ajuvatsakeste soonepõimikutes ja äravool toimub venoossesse süsteemi täidab ainult külgvatsakesi toodetakse ajuvatsakeste soonepõimikutes ja äravool toimub arteriaalsesse süsteemi

Answer 389

Õige vastus on: toodetakse ajuvatsakeste soonepõimikutes ja äravool toimub venoossesse süsteemi

Question 390

Selgita kusejuha talitlust ……(nimeta ka seina kihid) Valige üks: lõpilku uriini transport neerupealisest silelihaskihtide peristaltika abil kusepõide lõpilku uriini transport neeruvaagnast silelihaskihtide peristaltika abil kusepõide esmasuriini transport neeruvaagnast silelihaskihtide peristaltika abil kusepõide lõpilku uriini transport neeruvaagnast vöötlihaskihtide peristaltika abil kusepõide

Answer 390

Õige vastus on: lõpilku uriini transport neeruvaagnast silelihaskihtide peristaltika abil kusepõide

Question 391

Luteiniseeriv hormoon Valige üks: on gestageen toodetakse ainult naise ajuripatsis on gonadotroopne hormoon toodetakse ainult mehe ajuripatsis

Answer 391

Õige vastus on: on gonadotroopne hormoon

Question 392

Temperatuurimeele Valige üks: termosensorid annavad info edasi sensoorsete kraniaalnärvide ja seljaaju tagasarvede kaudu talitlus ei ole vajalik kehatuuma temperatuuri säilitamiseks termosensorid annavad impulsse edasi ainult läbi peaajunärvide sensoorsete tuumade talitlus on vajalik ainult kehatuuma temperatuuri tõstmiseks

Answer 392

Õige vastus on: termosensorid annavad info edasi sensoorsete kraniaalnärvide ja seljaaju tagasarvede kaudu