Närvisüsteemi füsioloogia Flashcards
Mis on refleks?
Organismi vastusreaktsioon ärritusele.
Mis on refleksikaar?
Tee, mida mööda erutus vastuvõtvalt retseptorilt täidesaatva elundini kulgeb.
Kuidas jaotuvad eferentsed närvikiud?
motoorsed – lähevad lihasele ja neile allub liikumise regulatsioon;
sekretoorsed – need kiud suunduvad näärmetele ja reguleerivad
sekretsiooni.
Mis on refleksiaeg?
Aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse /s.o. aeg ärrituse andmise momendist vastusreaktsiooni tekkeni.
Mis moodustab refleksiaja?
Ärrituse retseptoris levivaks erutuseks muutmise aeg;
Erutuse juhtimise aeg refleksikaare aferentses osas;
Erutuse ülekandeaeg tsentraalsetes neuronites refleksikeskuses;
Närviimpulsi leviku aeg eferentset teed pidi;
Ülekandeaeg eferentselt teelt efektorile;
Aeg, mis kulub efektori aktivatsiooniks.
Kuidas mõjub närvisüsteem teistele elunditele?
Närvisüsteem mõjub teistele elunditele kolme tüüpi signaalide vahendusel:
1) Mediaatorite e. ülekandeainete abil saadavad närvirakud informatsiooni kiiresti ja väga täpselt just õigesse kohta. Vaid mõne millisekundiga on närvirakud suutelised vabastama aksoni lõpuosas ülekandeaine ja nii jõuab info kas lihasrakuni, näärmeni või teise närvirakuni.
2) Närvisüsteem toodab ka hormoone, mis levivad verega ja edastavad nii informatsiooni organismi teistesse osadesse
3) Närvirakkudel on ka troofiline toime s.t. nad reguleerivad elundi ainevahetusprotsesside kulgu ja funktsionaalset seisundit.
Millest koosneb närvisüsteem?
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest, millel on keha ja jätked. Jätkeid on kahesuguseid:
1. Akson e. pikijätke juhin erutust närviraku kehalt täidesaatva elundini. Aksonid
võivad olla kaetud müeliinkestaga – sellises närviraku jätkes on erutuse juhtimise kiirus väga suur, kuna müeliinkest toimib isolaatorina. Eferentsed kiud, mis reguleerivad skeletilihaste tööd, on kaetud müeliinkestaga. Samas on ka müeliinita aksoneid, mis juhivad siseelundite talitlust. Nendes liigub erutus aeglasemalt.
2. Dendriit – neid võib ühel närvirakul olla palju ja nende kaudu toimub kontakt teiste närvirakkudega. Kontaktikohti nimetatakse sünapsiteks.
Lisaks närvirakkudele sisaldab närvisüsteem tugirakke e. neurogliiat, millel on kaitsefunktsioon, tugifunktsioon, toitev ja ainevahetuslik funktsioon.
Kuidas jaotub närvisüsteem?
I Tsentraalne e. kesknärvisüsteem -Peaaju (5 osa) ja Seljaaju (segmentidena);
II Perifeerne e. piirdenärvisüsteem - Somaatiline e. kehanärvisüsteem - Kraniaalnärvid (12 paari), Spinaalnärvid (31 paari); Vegetatiivne närvisüsteem - Sümpaatiline ja Parasümpaatiline närvisüsteem.
Mis on somaatilise närvisüsteemi ülesandeks?
Somaatilise närvisüsteemi ülesandeks on skeletti kaitsvate kudede, nahaaluse koe, peapiirkonna meeleelundite innervatsioon. See osa närvisüsteemist on teadlik ja tahtele alluv.
Mis on vegetatiivse närvisüsteemi ülesanne?
Vegetatiivne närvisüsteem innerveerib siseelundeid. Sümpaatilise ja parasümpaatilise NS toime on teineteisele vastassuunaline. Nii näiteks kutsub sümpaatilise NS eritus seedeelundites esile pidurduse ja parasümpaatiline – erutuse. Samas intensiivistub sümpaatilise närvisüsteemi toimel hingamine ja südametegevus, kui parasümpaatiline närvisüsteem mõjub neile funktsioonidele pidurdavalt.
Mis on neuroni funktsioon?
Neuronis tekivad närviimpulsid, mis suunduvad täidesaatvate organite (efektorite) juurde või teistele närvirakkudele. Seda funktsiooni võimaldab närvirakule ja tema jätketele omane erutuvus ja juhtivus. Motoneuronis tekib erutus temale teistelt neuronitelt lähetatud närviimpulsside mõjul. Motoneuronis tekkiv uus impulss juhitakse suure kiirusega mööda aksonit tema sünapsidele. Neuronit ja tema jätkeid on võimalik ärritada ka kunstlike ärritajate abil (elektriimpulss, mehaaniline või keemiline ärritaja). Ka nende ärritajate poolt esile kutsutud närviimpulss võib vallandada lihase kontraktsiooni.
Milles seisneb erutuslaine neuroni kehas ja jätketes?
Erutuslaine neuroni kehas ja jätketes seisneb elektriliste ja keemiliste protsesside keerulises ahelas. Tipp-potentsiaal imetajate organismis olevate neuronite kehas ulatub 10 mV-ni ja kestab ~1 ms.
Absoluutse refraktaalsuse periood kestab ~0,6 ms.
Aksonites ulatub tipp-potentsiaal 120 mV-ni ja kestab 0,5 ms;
absoluutse refraktaalsuse periood kestab ~0,4ms.
Kusjuures motoneuronid on väga tundlikud – nad võivad vastu võtta ja edastada tohutu hulga impulsse – motoneuroni keha ~1700 erutustsüklit sekundis, akson ligikaudu 2500 erutustsüklit sekundis.
Mille kaudu toimub erutuse ülekanne?
Erutuse ülekanne närvile või innerveeritavale elundile toimub eriliste moodustiste – sünapsite kaudu. Peale erutuse ülekannet lammutatakse atsetüülkoliin kiiresti ja erutus katkeb. Lagundavat funktsiooni täidab ensüüm koliinesteraas. Kui tuleb uus närviimpulss, vabaneb taas atsetüülkoliin.
Iseenesest on aga mediaatoreid palju (~20). Lisaks loetletutele veel histamiin, serotoniin jt.
Milline on sünapsi ehitus?
Presünaptiline osa – mitokondrites ja põiekestes asetseb eriline aine, mida nimetatakse ülekandeaine e. mediaator e neurotransmitter. Seda ainet toodetakse närviraku mitokondrites. Presünaptiline osa lõpeb presünaptilise membraaniga.
Sellele järgneb postsünaptiline osa, mis koosneb postsünaptilisest membraanist ja sellel asetsevatest retseptoritest, mis on tundlikud presünaptilises osas vabanevale ülekandeainele.
Pre- ja postsünaptlise membraani vahele jääb sünapsi- pilu.
Mis on sümpaatilise närvisüsteemi mediaatoraineteks?
Erutuse tagajärjel vabaneb presünaptilises osas mediaatoraine. See läheb sünaptilisse pilusse ja läbi selle jõudes seondub postsünaptilisel membraanil olevate retseptoritega ning kutsub esile nende erutuse. Seejärel toimub erutuseülekanne postsünaptilisele närvikiule või elundile. Pärast erutuse ülekandmist mediaator likvideeritakse ja erutuse ülekanne lakkab.
Sümpaatilises NS-s on mediaatoriteks noradrenaliin, adrenaliin, atsetüülkoliin. Seejuures on kaks esimest toimivad närviimpulsi ülekandel närvilt lõppelundile, atsetüülkoliin kannab aga eritust üle närvirakult närvirakule.
