Närvisüsteem Flashcards
1
Q
Mis on närvisüsteem ja selle funktsioon?
A
Närvisüsteemi ülesanded, ehitus ja jaotus.
Närvisüsteem(NS) on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem.
Ta täidab kolme olulist ülesannet:
1. loob organismi sideme väliskeskkonnaga
2. tagab inimese psüühilise tegevuse (tunded, teadvuse, emotsioonid jt)
3. ühendab ja kooskõlastab keha organ- süsteemide tegevust organismis kui tervikus
4. NS produtseerib ka palju hormoone, mis levivad hematogeenselt ja transpordivad sel teel infot organismi ühest osast teise (vt. Sisesekretsiooninäärmed)
2
Q
Kuidas jaguneb närvisüsteem talituslikult?
A
Talituslikult jaguneb närvisüsteem:
- somaatiline ehk kehanärvisüsteem,
- vegetatiivne ehk siseelunditenärvisüsteem.
3
Q
Mis on somaatilise ns tsentraalseks ja perifeerseks osaks?
A
Tsentraalne osa - peaaju ja seljaaju;
Perifeerne osa - peaaju ja seljaajunärvid.
4
Q
Mis on vegetatiivse ns tsentraalne ja perifeersed osad?
A
Tsentraalne osa - koosneb närvirakkude kogumikest (tuumadest) peaajus või seljaajus,
perifeerne osa - ganglionidest, närvikiududest ja nende põimikutest.
5
Q
Mida kujutavad endast kesknärvisüsteemi organid?
A
Kesknärvisüsteemi organid - peaaju ja seljaaju - kujutavad endast suuri närvikoe s.o närvirakkude - neuronite nende jätkete ja neurogliia kogumikke.
6
Q
Millest koosneb hallollus?
A
Närvirakkudest (rakukehadest).
7
Q
Millest koosneb valgeollus?
A
Närvikiududest, mille moodustavad närviraku jätked koos neid ümbritsevate tuppedega.
8
Q
Milleks koondub hallollus pea- ja seljaajus?
A
Piiritletud kogumikeks - tuumadeks (keskusteks).
9
Q
Kuidas on üksikud närvisüsteemi osad omavahel seostatud?
A
Närvikiudude vahendusel, mis koonduvad pea- ja seljaajus kindlasuunalisteks kimpudeks ehk juhteteedeks.
10
Q
Kuidas nimetatakse hallolluse kihti peaaju suurte poolkerade pinnal?
A
Suurajukoor ehk korteks - lad k. CORTEX CEREBRI.
11
Q
Millise kestaga on närvid kaetud väljastpoolt?
A
Sidekoelise kestaga.
12
Q
Kuidas jagunevad närvid talituslikult?
A
- Aferentsed ehk sensoorsed ehk retseptoorsed närvid (tundenärvid) - toovad erutusi elundite tundenärvilõpmetest ehk retseptoritest ja viivad ganglionide kaudu need kesknärvisüsteemi;
- Eferentsed ehk efektoorse närvid (viimanärvid) - viivad erutusi kesknärvisüsteemist elundisse kas otseselt (somaatilised) või ganglionide kaudu (vegetatiivsed) ja lõppevad närvi lõpmete ehk efektoritega, kutsudes elundis esile mingi talitluse. Eferentsed närvid, mis viivad erutusi lihastesse, nimetatakse motoorseteks, veresoontesse - vasomotoorsetesse, näärmetesse - sekretoorseteks närvideks.
- Seganärvid - enamik närve sisaldab nii eferentseid kui aferentseid kiude.
13
Q
Mis on närvikiu põhiomadus?
A
Erutuvus ja erutuse juhtimine.
14
Q
Milleks muundatakse retseptori ärritus närvikius?
A
Närviimpulsiks ehk laineks (biovool).
15
Q
Kuidas läbib erutus närvirakukeha?
A
Polaarselt s.o ainult ühes suunas - dendriidilt neuriidile.
16
Q
Mis on paresteesia?
A
Ebameeldivad aistingid.
17
Q
Mis on anesteesia?
A
Tundetus.
18
Q
Mis on valu?
A
Retseptorite või tundenärvide ärrituse tunnus (näiteks närvipõletike puhul).
19
Q
Kuidas kaob vastava kehaosa tundlikkus või valulikkus?
A
Anesteetilised ained halvavad ajutiselt tundenärvide lõpmed.
20
Q
Mis on parees?
A
Motoorsete närvide kahjustumisel tekkiv lihaste nõrkus.
21
Q
Mis on paralüüs?
A
Halvatus - vastav kehaosa jääb liikumatuks.
22
Q
Mille tõttu võib lakata näärme talitlus?
A
Sekretoorsete närvide või nende lõpmete väljalülitumisel.
23
Q
Mille toimel lakkab süljeeritus?
A
Atropiini toimel.
24
Q
Mis on ganglionid?
A
Närvikiudude teedel (va motoorsed närvid) asetsevad väikesed ümarad moodustised, mis koosnebad närvirakkude kehadest ja on ümbritsetud sidekoelise kihnuga.
25
Kuidas jagunevad ganglionid talituslikult ja ehituslikult?
1. Spinaal/sensoorsed ganglionid - asuvad toomanärvi juurel kesknärvisüsteemi lähedal. Ganglionis leiduvad neuronid toovad perifeerse jätkega ärrituse närvi kaudu ganglioni, tsentraalse jätkega viivad kesknärvisüsteemi.
2. Vegetatiivsed ganglionid - asetsevad siseelundite talitlusi reguleerivate eferentsete närvide teedel või siseelundi seinas. Neis toimub ümberlülitus ehk sünaps kesknärvisüsteemist tulevatelt närvikiududelt elundisse kulgevale närvikiule.
26
Mis on sünapsid?
Neuronite keemilised puutekontaktid on erilised närviaparaadi kohad, kus ärritus kantakse ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile - lihas või näärmerakule.
27
Mis on mediaatorid?
Närviraku impulsi toimel moodustuvad sünapsis keemiliselt aktiivsed ained, mille varal toimubki erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin).
28
Mida nimetatakse refleksiks?
Refleksiks nimetatakse kns vahendusel toimuvat vastusreaktsiooni ärritusele.
29
Kuidas levib erutus?
Retseptorites tekkinud erutus levib mööda aferentseid närve KNSi ja sealt mööda eferentseid närve elundisse.
30
Mis on refleksikaar?
Teed ehk neuronite ahel, mida mööda erutus refleksi puhul levib.
31
Mis osadest koosneb refleksikaar?
1. Retseptor ehk ärritust vastuvõttev organ;
2. aferentne neuron ehk toomanärv;
3. refleksikeskus - s.o närvirakkude kogum peaajus või seljaajus;
4. eferentne neuron ehk viimanärv;
5. tööelund ehk efektor.
32
Millal avaldub pidurdus närvisüsteemis?
Pidurdus avaldub reflektoorse talitluse nõrgenemise või lakkamises kesknärvisüsteemi toimel.
33
Seljaaju ladina keeles.
MEDULLA SPINALIS.
34
Kirjelda seljaaju.
Seljaaju on ~1 cm jämedune, ~45 cm pikkune ja ~ 30 g raskune väätjas moodustis lülisambakanalis. Ülal läheb seljaaju suure kuklamulgu kaudu piklikuks ajuks. All lõppeb 1. - 2. nimmelüli kõrgusel koonusja teravikuga (ajukoonus), millest lähtub õndralülidele kinnituv lõppniit ehk terminaalniit.
35
Milliseks jaotub seljaaju mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant?
Kaheks sümmeetriliseks pooleks.
36
Mis kulgeb seljaaju keskel?
Seljaaju keskel kulgeb kitsas, pilujas tsentraalkanal, mis ühendub 4. ajuvatsakesega, kaudaalselt lõppeb umbselt.
37
Mis paikneb seljaaju ristlõikel?
Tsentraalselt liblikakujuline hallollus, perifeerselt asub valgeollus.
38
Mis moodustuvad närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse?
Seljaajunärvide eesmised (motoorsed) ja tagumised (sensoorsed) juured.
39
Kuidas kulgevad spinaalnärvide juured kaela piirkonnas?
Horisontaalselt, kuid mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad.
40
Kuidas kulgevad nimme-, ristluu- ja õndranärvide juured ning mis on nn. hobusesaba?
Nad kulgevad allapoole püstiselt moodustades koos terminaalniidiga närvijuurte kimbu nn. hobusesaba.
41
Millest on tingitud närvijuurte suuna muutumine?
Seljaaju ja lülisamba ebavõrdsest kasvamisest: lülisammas kasvab kiiremini ja pikemaks, kui seljaaju ning "kisub" seljaajunärvide juured kaudaalsemas osas allapoole.
42
Milleks ühinevad eesmised ja tagumised juured igas lülidevahelises mulgus?
Seljaaju ehk spinaalnärviks.
43
Mis on spinaalnärv?
Oma olemuselt on spinaalnärv seganärv, kuna ta sisaldab nii aferentseid, kui ka eferentseid kiude.
44
Mida nimetatakse seljaaju- ehk spinaalsegmendiks?
Seljaaju osa, millest väljub kaks paari närvijuuri ja mis vastab ühele spinaalnärvide paarile.
45
Mitu spinaalsegmenti on seljaajus?
```
31:
kaelaosas 8 segmenti;
rinnaosas 12 segmenti;
nimmeosas 5 segmenti;
ristluuosas 5 segmenti;
õndraosas 1 segment.
```
46
Milleks jaguneb seljaaju valgeollus?
Seljaaju valgeollus jaguneb kummalgil pool ees-, külg- ja tagaväädiks ehk -sambaks.
47
Mis kulgevad seljaaju valgeolluse väätides ja mis on selle funktsiooniks?
Nendes väätides kulgevad närvikiud, mis on nn. projektsioonikiud, mis ühendavad seljaaju peaajuga ja ka üksikuid seljaaju osi omavahel.
48
Mida nimetatakse juhteteedeks?
Samasuunalisi närvikiudude kimpe. Seljaaju juhteteed kulgevad nii ülenevas, kui alanevas suunas.
49
Mis on ülenevad ehk atsentseeruvad juhteteed?
On sensoorsed ning paiknevad valgeolluse külgväätide välimises osas ja tagaväätides. Nende kaudu kantakse peaajju närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju nahast, lihastest jm. spinaalnärvide tundekiudude kaudu. Näiteks saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille kaudu tekibad valu, sooja, külma jt. aistingud.
50
Mis on alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed?
On motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju ning edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse. Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi.
51
Mis on juhteteede funktsioon?
Juhteteed täidavad seljaaju juhteteede funktsiooni, s.t toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi."
52
Mis on seljaajunärvid ja kui palju neid on?
Seljaajunärvid ehk spinaalnärve NN. SPINALES on inimesel vastavalt seljaaju segmentidele 31 paari. Funktsioonilt on nad kōik seganärvid.
53
Kuidas jagunevad kõikide seljaajunärvid?
Väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks.
54
Mida innerveerivad seljaajunärvide tagumised harud?
Selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka.
55
Mille moodustavad kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud?
Nad moodustavad omavahel seostudes põimikuid ehk pleksusi.
56
Mida innerveerivad põimikust väljuvad närvid?
Lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas.
57
Kuidas nimetatakse rinnanärvide kõhtmisi harusid?
Roietevaheliseks ehk interkostaalnärvideks, mis põimikuid ei moodusta ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid, rinnanahka, pleurat, samuti kõhu külg- ja eesseina lihaseid ja nahka.
58
Mis on kaelapõimik ladina keeles ja millest moodustub?
PLEXUS CERVICALIS ja moodustub ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest, paikneb kaelal peapööraja lihase all. Temast lähtuvad lühikesed harud (tundenärvid) kiirjalt kaela-, pea- ja rinnanahale.
59
Mis on kaelapõimiku pikim närv ja mida see innerveerib?
Kaelapõimiku pikim närv on vahelihasenärv N. PHRENICUS (seganärv) ja ta innerveerib vahelihast, osaliselt ka perikardi ning pleurat.
60
Õlapõimik ladinakeeles ja millest moodustub?
PLEXUS BRACHIALIS moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste harudest, kust suundub esimese roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku. Sellest põimikust lähtuvad lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäseme lihastele ja nahale.
61
Mis on kaelapõimiku suurimad närvid?
Küünarluu-, kodarluu-, keskmine ja lihase-nahanärv.
62
Nimmepõimik ladina keeles ja millest moodustub?
PLEXUS LUMBALIS moodustub nimmenärvide kõhtmistest harudest paikneb nimmelülide kõrval niude-nimmelihase vahel. Selle põimiku närvid innerveerivad kõhu alumise osa nahka ja lihaseid, reie eesmisi ja mediaalseid lihaseid ning nahka samas piirkonnas, samuti sääre mediaalse pinna nahka.
63
Mis on nimmepõimiku suurimad närvid?
Toppenärv, reienärv, säärenärv.
64
Ristluupõimik ladina keeles ja millest moodustub?
PLEXUS SACRALIS moodustub ristluunärvide kõhtmistest harudest ja väljub väikevaagnast suure istmikumulgu kaudu tuharapiirkonda. Selle põimiku närvid innerveerivad lahkliha lihaseid ja nahka, vaagna ja reie tagakülje lihaseid ning nahka, kõiki sääre ja jala lihaseid, v.a. sääre sisepinna nahk.
Põimikust lähtuvad lühemad harud - tuharanärvid - tuharalihastele ja häbemenärv - vaagnapõhjale ja suguelunditele.
65
Mis on ristluupõimiku suurim närv?
Selle põimiku suurim haru on istmikunärv n. ischiadicus- suurim närv inimkehas üldse, mis väljub vaagnast reie tagumisele küljele ja jaguneb põlveõndlas sääreluunärviks ja ühiseks pindluunärviks innerveerides reie tagakülje lihaseid, samuti sääre ja jala lihaseid ning nahka.
66
Täiskasvanu peaaju kaal?
1245-1375 g.
67
Peaaju kõrgus, laius, pikkus?
pikkus 15,5-19 cm, laius 13-14-cm, kõrgus 10,8-11,7 cm.
68
Vastsündinu peaaju kaal?
Vastsündinu peaaju kaal on 370-400 g. Esimesel eluaastal kaal kahekordistub, kuuendaks eluaastaks on aju kolm korda raskem. Seejärel toimub aju massi aeglane juurdekasv, mis jõuab lõpule 20-25-aasta vanuses. Inimese vaimseid võimeid ei seostata vahetult aju massiga, aga kui see on tunduvalt väiksem, alaarenenud, siis täheldatakse ka raskeid psüühikahäireid. Vastsündinul on suuraju koor põhiliselt samasuguse ehitusega kui täiskasvanul ja närvirakke siin hiljem enam juurde ei teki. Edasi tekib juurde hulgaliselt neuronitevahelisi seoseid ja arenevad närvikiud: nende arv suureneb, harunemine jätkub ja seoses liigutuste kujunemisega kiud müeliniseeruvad.
69
Kuidas asetseb peaaju koljus?
Peaaju koos teda katvate kestadega täidab kogu koljuõõnt.
70
Kuidas jaotub peaaju?
Peaaju jaotub topograafiliselt kolmeks osaks, arenguliselt jaotatakse viieks osaks. Kõik peaaju osad ja seljaaju on omavahel ühenduses juhteteedega, kusjuures KNS-i madalamal asuvate osade funktsioon on allutatud kõrgemal asuvatele osadele.
Topograafiline jaotus: suuraju, ajutüvi, väikeaju;
Arenguline jaotus: otsaju, vaheaju, keskaju, tagaaju, piklikaju.
71
Mis kuulub ajutüve hulka?
Ajutüve hulka kuuluvad piklik aju, ajusild, keskaju ja vaheaju. See on arenguliselt kõige vanem aju osa. Enamus selle moodustistest on mõnevõrra sarnased seljaajuga.
Ajutüves paiknevad peaajunärvide tuumad, mis osalevad enamiku siseelundite ja meeleelundite innervatsioonis.
Funktsioonilt on ajutüve tuumad tingimatute reflekside keskuseks, mille vahendusel toimub organismi vegetatiivsete funktsioonide iseregulatsioon - hingamise, südametegevuse, seedimise jm. autonoomne regulatsioon. Väikeaju võib arengulooliselt pidada ajutüve hulka kuuluvaks, kuid ta erineb viimasest struktuuri poolest ega sisalda peaajunärvide tuumi.
72
Mis on poolkerade koore tähtsus?
Suuraju poolkerad kujunesid evolutsiooniprotsessis teistest peaaju osadest hiljem, kuid inimesel on nad saavutanud kõrgeima arenguastme. Poolkerade koor on KNS-i kõrgeim osa, millega on seotud kõnevõime ja mõtlemine. Ajukoore ja lähimate koorealuste tuumade funktsiooni nim. kõrgemaks närvitalitluseks. Selle aluseks on tingitud refleksid, mille abil toimub ajukoore kontroll KNS-i teiste osade üle ja teostub organismi kõige täiuslikum kohanemine väliskeskkonna tingimustega (tema käitumine).
73
Piklikaju tähtsus?
PIKLIKAJU medulla oblongata
Piklik aju on seljaaju jätkuks koljuõõnes. Ehitus sarnane seljaajuga. Siin asuvad tingimatute seedereflekside (süljeeritus, imemine, neela-mine, seedemahlade eritumine) ja kaitsereflekside (köha, aevastamine, oksendamine) keskused ja elutähtsate funktsioonide regulatsioonikeskused: südametegevus- hingamis- ja vasomotoorsed keskused,.
Piklik aju on elutähtis KNS-i osa. Tema kahjustuse korral (verevalandus, trauma, kasvaja jm.) võib häiruda hingamine, südametalitlus jm. funktsioonid.
74
Tagaaju.
TAGAAJU
Ajusild pons asetseb piklikust ajust eespool ja kujutab endast jämenenud ajutüve osa, mis on piklikust ajust eraldatud ristipidise vaoga. Väikeaju paikneb pikliku aju ja ajusilla tagaküljel, suuraju poolkerade kuklasagaratest allpool tagumises koljuaugus. Väikeaju cerebellum kaalub 120-150 g ja koosneb kahest väikeaju poolkerast ning poolkerasid ühendavast osast ehk ussist vermis. Väljastpoolt on väikeaju kaetud arvukate ristipidiste lõhedega, nende vahele jäävad pikad ja kitsad käärud - need on nn. väikeajulehed. Väikeaju peamiseks funktsiooniks on lihaste toonuse ja liigutuste, eeskätt tasakaaluliigutuste koordineerimine. Väikeaju vahendusel pärsitakse inertsi mõju kehaosade liigutustele, reguleeritakse liigutuste ulatust, jõudu ja kiirust. Ussi abil täpsustatakse kogu keha automaatseid liigutusi, väikeaju poolkerade abil aga tahtlikke liigutusi.
75
Kirjelda keskaju.
Keskaju on kõige väiksem peaaju osa. Eesmise osa moodustavad suurajujalakesed, tagumise nelikküngastik ehk katteplaat. Neis on närvirakkude kogumikud (ülemistes on koorealused nägemiskeskused ja alumistes koorealused kuulmiskeskused, kuhu tulevad impulsid vastavatelt peaajunärvidelt). Katteplaadi tuumad on nägemiserutuste ja kuulmiserutuste mõjul toimuvate reflektoorsete põgenemis- ja orienteerumisliigutuste keskused. Keskajus asub ka silmaava ehk pupillaarrefleksi keskus.
76
Kirjelda vaheaju.
Vaheaju asub suuraju poolkeradest kaetuna nende vahel, keskajust eespool. Ta koosneb taalamusest, hüpotaalamusest ja põlvikkehadest. Taalamused THALAMUS ehk tundekühmud on vaheaju suurimad paarilised moodustised. Taalamus on vahepealne koorealune sensoorne keskus. Sealt lähevad edasi erutused suuraju poolkerade koorde (teadvus), basaaltuumadesse ja hüpotaalamusse. Taalamuse piirkond on seotud ka mittetahtlike emotsioone väljendavate liigutustega. Põlvikkehad paiknevad taalamuste taga ja on koorealusteks nägemis- ja kuulmiskeskusteks. Hüpotaalamus asub taalamusest allpool ja on vegetatiivsete funktsioonide kõrgemaiks keskuseks, mille kaudu reguleeritakse ainevahetust, kehatemperatuuri, toitekäitumist jm. Nende reaktsioonide ja siin asuvate osmootse rõhu suhtes tundlike retseptorite vahendusel reguleeritakse organismi sisekeskkonna püsivust. Ta on neurohormoonide vahendusel seotud hüpofüüsiga, mis ka määrab ära tema olulise koha homoöstaasi säilitamisel.
77
Mis on võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon?
Võrkmoodustis ehk retikulaarformatsioon kujutab endast ajutüve piirkonnas asuvaid närvirakkude ahelaid, mis on seotud ajukoore, seljaaju ja teiste kesknärvisüsteemi osadega. Võrkmoodustised läbivad ajukoorde suunduvad eferentsed teed, temalt lähtuvad ülenevad impulsid põhjustavad ajukoore efektiivsuse üldise tõusu. Võrkmoodustis mõjutab kaudselt mitmeid organismi funktsioone, sellest lähtuvad ülenevad impulsid suurendavad ajukoore aktiivsust, mõjutavad suurel määral ärkvelolekut. Võrkmoodustise enda aktiivsust reguleeritakse teiste närvisüsteemide osade, samuti mõnede hormoonide poolt.
78
Mis on limbiline süsteem?
Limbilise süsteemi all mõistetakse fülogeneetiliselt vanemat ja struktuurilt lihtsamat ajukoore osa ja koorealuseid tuumi, mis on seotud emotsionaalsemotivatsiooniga. Limbilisse süsteemi kuuluvate struktuuride (vöötmekäär, mandelkeha, parahipokampaalkäär, hüpotaalamuse tuumad) ärritamine, kahjustus või purustamine on seotud tugevate emotsioonidega, mida saadavad vegetatiivsed reaktsioonid. Sellised emotsioonid nagu rõõm ja mure, lõbu ja norutunne, viha ja hirm, on seotud limbilisse süsteemi kuuluvate ajuosadega. Nimetatud emotsioonid võivad esile kutsuda selliseid vegetatiivseid reaktsioone nagu punastamine, kahvatumine, hirmuhigi, kananahk, pisarad jne.
79
Kirjelda otsaju.
Otsaju koosneb paarilistest suurajupoolkeradest ehk hemisfääriks ja neid ühendavatest kommissuuridest. Suurajupoolkerade koosseisu kuuluvad ajukoor, juhteteed, basaaltuumad e. põhimikutuumad ja külgmised ajuvatsakesed.
80
Mis on peaajukoore tähtsus?
Peaajukoor on kõrgeim, kõige hilisema arenguga KNS-i osa, mille funktsiooniga on seotud meie teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, tajude teke, õppimine, mälu ja õpitu unustamine ning sihipärane tegutsemine. Suurajupoolkerade pind, mida katab mantlitaoliselt hallolluse kiht, on liigendatud paljude vagude varal sagarateks ja käärudeks. Selle tõttu on aju pindala ~2 m2 ja ajukoor sisaldab ~1010 närvirakku ning ligikaudu 10 korda rohkem neurogliiarakke moodustab suuraju kaalust umbes 1/3. Suuraju koor koosneb mitmest, enamasti 6 närvirakkude ja -kiudude kihist, mille ehitus piirkonniti varieerub. Vaod ja käärud võimaldavad suurajupoolkerade pinda suurendada ja seda verega paremini varustada.
Kummagi poolkera suurimateks vagudeks on suuraju külg- ehk lateraalvagu, tsentraalvagu, kiiru- kuklavagu. Nimetatud vaod jaotavad kummagi poolkera neljaks sagaraks: otsmiku- ja kiiru-, kukla- ja oimusagar. Tsentraalvaost ettepoole jääb pretsentraalkäär ja tahapoole posttsentraalkäär. Ajukoore all asetseb närvikiududest koosnev valgeollus, mis moodustab ~ 60 % ajupoolkerade kaalust.
81
Mis on ajuvatsakesed ja palju neid on?
Ajuvatsakesed on peaajus leiduvad omavahel ühenduses olevad õõned. Neid on kokku 4: suurajupoolkerades on 2 külgvatsakest;
vaheajus asub III ajuvatsake;
pikliku aju, ajusilla ja väikeaju vahel paikne IV ajuvatsake.
III ja IV ajuvatsakest ühendab keskaju läbiv suurajuveejuha.
IV ajuvatsake läheb üle seljaaju tsentraalkanaliks.
Ajuvatsakestesse sopistub aju pinnalt soonkest koos veresoontega, moodustades nn. soonpõimikuid. Nende kapillaaridest filtreerub ajuvatsakestesse lümfilaadne vedelik s.o ajuvedelik. See väljub IV ajuvatsakese kaudu ajutüve välispinnale kelmetevahelisse ruumi ja suundub sealt venoosesse süsteemi.
82
Kirjelda peaaju ja seljaaju kestasid.
Pea ja seljaaju on kaetud kestadega, mille vahel on pilujas vedelikuga täidetud ruum. Sel viisil on õrn ajuaine hästi kaitstud ja toestatud. Peaaju kestad lähevad suure kuklamulgu kaudu üle seljaaju kestadeks. Eristatkse 3 ajukesta: 1. kõvakest DURA MATER - kujutab endast tihedat sidekoelist lestet, mis moodustab pea ja seljaaju ning teiste kestade ümber umbse koti. Koljuõõnes liibub kõvakest koljuluude sisepinnale ja täidab seega ka luuümbrise ülesannet. 2. Ämblikkest ARACHNOIDEA - on õhuke sidekoeline leste, mida katab endoteel. Kest on vaene veresoonte ja närvide poolest. Ämblikkest aju lõhedesse ja vagudesse ei ulatu, vaid läheb neist üle. Ämblikkesta ja kõvakesta vahele jääb subduraalruum. Ämblikkesta ja soonkesta vahel asub subarahnoidaalruum. 3. Soonkest PIA MATER - (ka pehmekest) kujutab endast pehmet, rohkesti veresooni sisaldavat, sidekoelist lestet. Ta liibub vahetult pea ja seljaajule, vooderdades kõiki süvendeid nende pinnal. Peaaju soonkest tungib ka ajuvatsakestesse moodustades seal soonpõimikuid. Selle kesta veresooned osalevad aju verevarustuses, aga soonpõimikud ajuvedeliku valmistamises.
83
Mida tuleb arvestada lumbaalpunktsiooni tegemisel?
Seljaajukestad ja nendevahelised ruumid, sealhulgas subarahnoidaalruum, laskuvad lülisambakanalis seljaajust madalamale, ümbritsedes hobusesaba.
Seda asjaolu tuleb arvestada lumbaalpunktsiooni tegemisel, mille ajal subarahnoidaalruumist lastakse välja ajuvedelikku või viiakse sinna ravimeid.
Nõelatorge tehakse III ja IV nimmelüli vahele või ühe lüli võrra madalamale.
Sellel kõrgusel asub lülisambakanalis hobusesaba, kuid siia ei ulatu seljaaju, sellega on välistatud tema vigastamine.
84
Mis on liikvor?
Ajuvedelik ehk tserebrospinaalvedelik LIQUOR CEREBROSPINALIS asub seljaaju- kanalis, ajuvatsakestes ja subarahnoidaalruumis. Tema kogumaht täiskasvanul on ~150-200 ml. Teda valmistatakse pidevalt ajuvatsakeste soonpõimikutes, IV ajuvatsakesest satub ta seljaaju tsentraalkanalisse ja subarahnoidaalruumi. Samaaegselt toimub ajuvedeliku äravool subarahnoidaalruumist lümfi- ja venoossesse vereringesse. Ajuvedeliku liigne teke või takistatud äravool põhjustavad nn. vesipea tekke.
Liikvori rõhu muutused võivad olla peavalude põhjusteks. Ajuvedelik on värvitu läbipaistev vedelik, sisaldab vähesel määral valke, glükoosi ja mitmeid sooli (K-, Ca- jt. soolad). Ajuvedelik loob teatud rõhu kolju sisemuses ja seljaaju kanalis (normaalselt 100 - 150 mm H2O sammast). Aju massi suurenemisel (turse, verevalum, kasvaja) liikvori rõhk suureneb.
85
Mitu paari närve väljub peaajust?
12 paari peaajunärve ehk kraniaalnärve NERVI CRANIALES.
86
Kuidas jagunevad peaajunärvid funktsiionilt?
Funktsioonilt jagunevad kraniaalnärvid:
tundenärvid (sens.) - I, II, VIII
motoorsed (mot.) - III, IV, VI, XI, XII
seganärvid - V, VII, IX, X.
87
Kirjelda tundenärve.
I haistmisnärv NERVI OLFACTORIUS - haistmisretseptorid (haistmine).
II nägemisnärv NERVI OPTICUS - silma võrkkest (nägemine).
VIII esiku-teonärv NERVI VESTIBULOCOCHLEARIS - sisekõrvaesikust tasakaaluerutused, sisekõrvast kuulmiserutused.
88
Kirjelda motoorseid närve.
III silmaliigutajanärv NERVI OCULOMOTORIUS - Silmaliigutajad lihased, ülalautõstur, veget. kiud pupilliahendajale (reguleerivad nägemisteravust).
IV plokinärv NERVI TROCHLEARIS - silmamuna liikumine.
VI eemaldajanärv NERVI ABDUCENS - silmamuna liikumine.
XI lisanärv NERVI ACCESORIUS - MUSCULUS STERNOCLEIDOMASTOIDEUS, trapetslihas.
XII keelealune närv NERVI HÜPOGLOSSUS - keel, kaela eesmise grupi lihased.
89
Kirjelda seganärve.
V kolmiknärv NERVI TRIGEMINUS - sensoorsed kiud hammastelt, keele limaskestalt, igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas. Motoorsed kiud mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmele.
VII näonärv NERVI FACIALIS - Sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele eesosast.
Motoorsed kiud miimilised lihased, platüsma.
Parasümpaatilised kiud pisaranäärmele, lõuaalusele ja keelealusele süljenäärmele.
IX keele-neelunärv NERVI GLOSSOPHARYNGEUS - Sensoorsed kiud maitsetundlikkus keele tagaosast. Motoorsed kiud kurgu- ka neelulihastele. Veget. kiud kõrvasüljenäärmele.
X uitnärv NERVI VAGUS - Sensoorsed kiud väliskuulme-käigust, neelust, kõrist, keele tagaosast, peaaju kõvakestalt. Motoorsed kiud kõrile, pehmesuu-lae ja neelulihastele. Parasümp. kiud kilpnäärmele, müokardile, söögitorule, peabronhidele, maksale, põrnale, kõhunäärmele, maole, peen- ja jämesoolele, neerudele.
90
Mida nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks?
Suurajukoore tegevust, mis on tihedalt seotud lähimate koorealuste tuumadega nimetatakse kõrgemaks närvitalitluseks.
91
Mis on tingimatud refleksid?
Tahtele allumatud ja pärilikult edasikantavad kaasasündinud refleksid (silmaava-, imemis-, oksendamis-, neelamisrefleks, köha, aevastamine jne.). Nende abil toimub elundite ja elundsüsteemide töö reguleerimine ja kooskõlastamine ainult kindlates keskkonnatingimustes. Osad tingimatud refleksid esinevad vaid lapseeas, osad säilivad kogu elu. Samas kõik refleksid ei avaldu sünnist alates, vaid lisanduvad organismi erinevatel arenguetappidel. Näiteks sugurefleksid avalduvad alles siis kui algab puberteediiga ja saabub suguküpsus.
Tingimatute reflekside refleksikaared on püsivad, refleksikeskus paikneb seljaajus või ajutüves (seotud madalama närvitalitlusega).
92
Mis on tingitud refleksid?
Omandatud refleksid, mis tekivad inimese või looma elu vältel kogemuste ja õppimise varal. Nende abil kohaneb organism pidevalt muutuvate välistingimustega. Tingitud reflekside refleksikaared on ajutise iseloomuga, refleksikeskus paikneb ajupoolkerade koores või koorealustes tuumades. Tingitud reflekside kujunemise protsessis tekivad ühendused mitmesuguste ajuosade keskuste vahel.
Tähtsamatel retseptoritel on ajukoores oma “vastuvõtutsoonid” - analüsaatori ajukoorekeskused, mis tänu juhteteede ristumisele ajutüves (piklikus ajus) analüüsivad ja juhivad vastaskehapoole tegevust.
93
Kus asuvad motoorsed liigutuste keskused?
Peamiselt otsmikusagara pretsentraalkäärus, kust algavad tahtelised motoorsed juhteteed, nn. püramidaalteed. Nimetatud kääru ülemistes osades paiknevad alumiste kehaosade (alajäsemete), alumistes osades keha ülemiste osade (kaela, näo, ülajäsemete) tahteliste liigutuste keskused. Otsmikusagara pretsentraalkäärust eespool asuvad veel motoorne kirjutamiskeskus ja motoorne kõnekeskus. Neist esimese vigastusel ei saa teha kirjutamiseks vajalikke liigutusi, teise kahjustumisel ei saa öelda välja sõnu, kuigi vastavad lihased on terved.
94
Kus asuvad sensoorsed keskused?
Kiirusagaras posttsentraalkäärus peaaegu samas järjestuses kui motoorsed keskused: alajäsemete sensoorsed väljad paiknevad kõrgemal, pea - madalamal. Siia saabuvad vastavatest kehapiirkondadest ekstero- ja proprioseptiivsed juhteteed. Sensoorsete piirkondade vigastusel tekib vastavas kehaosas tuimus, kompimisel ei tunta esemeid ära. Nägemiskeskus asetseb kuklasagaras. Kiirusagara tagaosas - nurkkäärus - paikneb optiline kõnelemiskeskus ehk lugemiskeskus, mille vigastuse korral kaob lugemisvõime: inimene näeb küll tähti ja numbreid, kuid ei mõista nende mõtet. Kuulmiskeskus paikneb ülemise oimukääru keskosas. Sellest tagapool asub akustiline kõnelemiskeskus, mille vigastuse korral kuuleb inimene küll sõnu, kuid ei mõista nende tähendust. Haistmis- ja maitsmiskeskused paiknevad oimusagara mediaalses osas (ajutüve kõrval parahipokampaalkäärus). Kõnekeskus paikneb ainult ühes poolkeras (paremakäelistel vasakus). Motoorsetesse, sensoorsetesse ja kuulmiskeskustesse kulgevad juhteteed ristuvad täies ulatuses, mistõttu vasaku poolkera kahjustusel tekib funktsiooni väljalangemine (halvatus, tuimus) paremas kehapooles. Nägemis- maitsmiskeskuse juhteteed ristuvad osaliselt, haistmiskeskuse juhteteed ei ristu.
95
Mis on assotsiatsioonipiirkonnad?
Ajukoore ülejäänud ala võtavad enda alla assotsiatsioonipiirkonnad, neist kõige tähtsam ja suurem asub otsmikusagaras. Siin toimub informatsiooni talletamine ja ümbertöötamine, mõtete ja tahte kujundamine. Selle piirkonna vigastusel inimese käitumine aeglustub, tal kaob tahe midagi teha, kaob huvi ümbritseva vastu ja mõtlemisvõime; ka lähevad kaotsi õpitud käitumine, eetilised ja sotsiaalsed tõekspidamised. Oimu- ja kuklasagarate assotsiatsioonipiirkonnad on peamiselt mälu teenistuses.
96
Millega on seotud mälu ja mis on tema funktsioon?
On seotud suuraju poolkerade koorega ja koorealuste keskustega ja on omane eelkõige inimestele ja ag aka kõrgemalt arenenud loomadele ajukoore diferentseerituse tõttu.
Kohastumine väliskeskkonna muutuvate tingimustega nõuab tingimata omandatud teadmiste ja varasemate kogemuste arvestamist. Selleks on vaja meeles pidada, säilitada ja meenutada. Need kolm põhiprotsessi on mälu põhifunktsiooniks, mida inimesel võivad olla tahtelised.
97
Mis on mälu füsioloogiliseks aluseks?
Mälu füsioloogiliseks aluseks on jälgnähud s.t. ärritaja toime lakkamisel kujunevad seosed ajukoores (muutused kujunevad molekulides enestes ja jälgnähud säilivad seal– mälu taastub, kui tingitud reflekse hakatakse uuesti kinnistama). Mida nooremas eas on jälgnähud kujunenud ja mida rohkem neid elu jooksul seotakse uute teadmistega, seda efektiivsem on pikaajaline mälu ja seda kergem on mälu taastada.
98
Mis on olulisel kohal mälu kinnistamisel?
Mälu kinnistamisel on väga olulisel kohal emotsionaalne foon. Tugevate emotsioonidega mälu on kergem taastada.
Kogu inimese praktiline tegevus põhineb varem kujundatud mälu jälgedel. Ajurakkudel on võime
talletada ja taastada mälu jälgi. Mälu halvenemist võivad esile kutsuda ajurakkude talitluslikud häired
(mitte ehituslikud).
99
Milliseid mälu liike eristatakse?
Eristatakse lühiajalist ja pikaajalist mälu.
Lühiajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist maksimaalselt üks kuni kaks tundi,
üldiselt aga veelgi lühemat aega - sekundeid-minuteid, seejärel informatsioon kas kustutatakse või antakse edasi pikaajalisele mälule. Lühiajalise mälu mehhanismiks peetakse neuronite ahelas esinevat reverbatsiooni (järelkõla, peegeldus), mille alusel kujuneb dünaamiline engramm - mälujälg - muutus ajus, millel põhineb mälu. Pikaajalise mälu all mõistetakse informatsiooni säilitamist päevi, kuid, aastaid, eluaeg. Pikaajalise mälu mehhanismiks arvatakse praegu olevat kestev strukturaalne või keemiliste sünaptiliste ühenduste loomine, mis on arvatavasti seotud valguliste ainete sünteesiga. Pikaajaline mälu saavutatakse materjali kordamisega. Kuigi kindlat ajuosa, millega mälu oleks seotud, ei ole seni õnnestunud kindlaks teha, peetakse oluliseks informatsiooni säilitamisega seotud struktuurideks suurajukoore neuronite kontakte assotsiatsiooni-piirkondadega, taalamusega, üleneva aktiveeriva retikulaarformatsiooniga.
100
Kirjelda mälu faase?
Mälul on kolm faasi:
1) Lühiajaline mälu ( umbes 1 minut )– info peegeldub kiiresti ja täpselt. Erutus võib selle aja kestel teadvuses taastuda täpse kujundi mõjul.
2) Vahefaas ( 1-2 tundi ) – närvirakud, mis on olnud erutusseisundis kaotavad järk-järgult oma
aktiivsuse. Selle faasi lõpus on lühike periood, mille kestel on eriti raske mälu taastada.
3) Mälu on kõige parem. Maksimaalne aeg on 12-15 tundi pärast ärritaja lakkamist. Toimuvad
struktuursed muutused ribonukleiinhappe molekulides. See hakkab kujunema pärast mitme tunni
möödumisel pärast ärritaja toime lakkamist.
101
Mis iseloomustab und?
Retikulaarformatsiooni kaudaalses osas asuvad närvirakkude kogumikud, millelt lähtuvad impulsid mõjutavad retikulaarformatsioonile pidurdavalt. Kui need pidurdavad mõjud on aktiveerivate suhtes ülekaalus, saabub uni. Und iseloomustab teadvuse kadumine, lihased lõõgastuvad, vegetatiivsete funktsioonide juhtimisel domineerib parasümpaatikus, analüsaatorite ärrituslävi on tõusnud, kehatemperatuur ja ainevahetus langevad, südametegevus aeglustub, vererõhk langeb.
102
Milliseid une faase eristatakse?
Une sügavuses eristatakse kaht faasi: sügavat ja pindmist ehk paradoksaalset und.
Sügavale unele on iseloomulik aeglaste lainete ilmumine entsefalogrammile. Pindmise une ajal esinevad kiired silmade liigutused, sageli nähakse selle ajal unenägusid. Sügav ja pindmine uni vahelduvad öö jooksul neli kuni viis korda.
103
Milleks on uni vajalik?
Uni on vajalik kesknärvisüsteemi puhkuseks ja vaheldub perioodiliselt ärkvelolekuga. Inimesel on välja kujunenud une ja ärkveloleku kindel ööpäevane rütm, nn. tsirkulaarne rütm. Une ööpäevane vajadus on erinevas eas inimestel erinev. Pikaajaline unetus või unerežiimi rikkumine võib viia tõsiste närvisüsteemi tegevuse häireteni. Uni on kaitsepidurdus, mille ajal närvirakud “puhkavad”, nende erutuvus taastub. Vahel võivad une ajal säiluda üksikud erutuskolded, nn. valvepunktid. Täiskasvanu vajab ööpäevas 7-8 tundi , 8-aastane 10-11 tundi ja vastsündinu kuni 20 tundi und.
104
Mis on unehäire?
Unehäire ehk somnipaatia on inimese (või looma) unerütmi häire.
Unehäireid jagatakse põhjuse järgi orgaaniliseks ning mitteorgaaniliseks. Sisu põhjal jagatakse unehäired kaheks:
1. Düssomniad on peamiselt psühhogeensed häired, mille korral on häiritud une kestus, kvaliteet ja aeg. Unetus ehk insomnia on unehäire, mille korral esineb suutmatus ilma raskusteta magama jääda, katkendlik uni ja liigvarajane ärkamine. Liigunisus ehk hüpersomnia on unehäire, mille peamiseks vaevuseks on liigne unisus taotletud ärkvelolekuajal ning pikenenud uneperiood.
2. Parasomniate alla kuuluvad häired, mille korral ilmnevad une ajal anormaalsed episoodilised nähtused: Somnambulism ehk unesrändamine ehk kuutõbi on unehäire, mille ajal magaja (unesrändaja) on suuteline nägema ja kõndima (mõnikord ka rääkima). Hiljem ei mäleta unesrändaja juhtunut.
105
Mis on uneapnoe?
Hingamispausidega norskamine (ülemiste hingamisteede täielik või osaline lõtvumine ja kokkuvajumine) on tegelikult krooniline hapnikudefitsiiit, mille käes vaevleb uneajal rakutasemel kogu organism, võideldes "nähtamatu kägistava vaenlasega" iga hapnikusõõmu pärast. Unevaeguse kumuleerudes halvenevad ajapikku keskendumisvõime, meeleolu ja mälu, häirub ka seksuaalfunktsioon, ajapikku võivad arneda kõrgevererõhutõbi, südame rütmihäired, südame- ja ajuinfarkt, diabeet.
106
Mis on uneaärevus?
Unehäire liik, mille korral inimesel esinevad korduvalt ärevust ja hirmu põhjustavad unenäod. Need on tavaliselt kuidagi ohtliku või alandava sisuga ning põhjustavad inimese ärkamist, mille järel mäletatakse unenägu üldiselt väga detailselt. Sageli võib sama või sarnane unenägu korduda. Tavaliselt ärgatakse une teisel poolel, kuigi ärgata võib kogu öö jooksul. Ärgatakse kiiresti, ei esine segasust või desorienteeritust. Tüüpilised on ärevuse vegetatiivsed nähud - südamekloppimine, hingamissageduse tõus, higistamine, värisemine, jms.
107
Mis on uneparalüüs?
Unehalvatus on olukord, mille korral inimene kas magama jäädes või ärgates on ajutiselt liikumisvõimetu (paralüseeritud), olles samal ajal teadvel. Uneparalüüsi ajal võivad ilmneda hirmutavad nägemused (näiteks keegi on veel toas), millele ei saada halvatuse tõttu füüsiliselt reageerida. Arvatakse, et uneparalüüs tekib häiritud REM-une tõttu, ehk seetõttu, et und nähes on lihastegevus üldiselt välja lülitatud (lihaste atoonia), vältimaks une ajal liigutusi, kuid vahetult enne magama jäämist või ärkamist võib eneseteadlikkus olla veel säilinud või "ärkvel" varem kui tekib täielik kontroll oma keha ja liigutuste üle, mistõttu tajutaksegi ennast halvatuna.
108
Mis on vegetatiivne närvisüsteem?
Vegetatiivne närvisüsteem (NS) ehk autonoomne ehk siseelundite NS innerveerib peamiselt siseelundeid - seedimis-, hingamis-, eritus-, sigimis-, vereringe- ja sisesekretsioonielundeid, s.t. elundsüsteeme, millega on seotud organismi kasvamine, ainevahetus ja paljunemine.
Nimetus autonoomne põhineb arusaamal, et selle süsteemi poolt innerveeritavate elundite talitlus toimub spontaanselt, tahtele allumatult. Kuid selline nimetus on tinglik, kuna suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele, nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele. Peale siseelundite talitlusi reguleeriva toime teostab vegetatiivne NS skeletilihaste ja meeleelundite troofilist innervatsiooni - avaldab mõju nende elundite ainevahetusele ja retseptorite erutatavusele. Vegetatiivse NS-I erutumisel eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, mida nimetatakse mediaatoriteks (ülekandjateks). Nende vahendusel (atsetüülkoliin, epinefriin=noradrenalin) antakse erutus edasi ganglionides (sünapsides), aga samuti postganglionaarsetelt närvikiudedelt elunditele. Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmesugused ravimid (stimuleerivad või blokeerivad).
109
Kus asuvad vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused?
Vegetatiivse närvisüsteemi kõrgemad keskused asuvad vaheaju hüpotaalamuses, kus on 32 paari tuumi. Need reguleerivad nii sümpaatilise kui parasümpaatilise osa tegevust ja hüpofüüsi kaudu ka endokriinset süsteemi. Hüpotaalamus on ühenduses teiste peaaju osadega, mis osalevad nii organismi somaatiliste kui vegetatiivsete funktsioonide reguleerimises. Kõik aju osad, sealhulgas kõrgemad koorealused vegetatiivsed keskused on funktsionaalselt allutatud suuraju poolkerade koorele, millega tagatakse organismi keerulised reaktsioonid.
110
Mis on vegetatiivse ns funktsioon?
Vegetatiivse NS-i funktsioon: reguleerib siseelundite ja ́veresoonte silelihaste kokkutõmbeid, sekreedi eritumist näärmetest (kaasaarvatud nahk), südametegevust ja ainevahetust ja jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks. Peaaegu kõikidel siseelunditel on kahekordne vegetatiivne innervatsioon. Seejuures sümpaatilise ja parasümpaatilise osa innervatsioon on elundeile vastupidise toimega. Sümpaatilise osa erutumisel laienevad silmaavad, väheneb sülje- ja pisaranäärmete sekretsioon, suureneb higieritus, sagenevad südamelöögid, tõuseb vererõhk, aeglustub sooleperistaltika, lõõgastuvad bronhilihased, intensiivistub ainevahetus, suureneb dissimilatsioon (energiat kulutav süsteem). Parasümpaatilise osa erutumisel silmaavad ahenevad, süljeeritus suureneb, südamelöögid aeglustuvad, sooleperistaltika kiireneb, toimub bronhilihaste kokkutõmbumine, ta ergutab assimilatsiooniprotsessi (talletab ja säilitab). Mõlema osa üheaegne koostöö pole antagonistlik, sellega kohandatakse pidevalt elundite talitlusi ümber vastavalt kujunenud vajadustele – aktiveeridesvõi pidurdades vastavate elundite talitlusi.
