Maatriksid ja determinandid Flashcards
Definitsioon 1.1 Maatriks
Maatriksiks nimetatakse ümarsulgude vahele paigurarud m reast ja n veerust koosnevat ristkülikukujulist arvude tabelit, kus arve a_ij nimetatakse maatriksi elementideks, i = 1, …, m ja j = 1,…,n
Definitsion 1.2 ruutmaatriks, reamaatriks/reavektor, veerumaatriks/veeruvektor
n-järku ruutmaatriks - maatriks, mille ridade ja veergude arv on võrdne, m=n
reamaatriks/reavektor - maatriks, milles on ainult üks rida
veerumaatriks/veeruvektos - maatriks, milles on ainult üks veerg
Definitsioon 1.3: maatriksite võrdsus
Maatrikseid A ja B nimetatakse võrdseteks, kui neil on võrdne ridade ja veergude arv ja kõik vastavatel kohtadel olevad elemendid on võrdsed
Definitsioon 1.4: maatriksite summa
Kui maatriksid A ja B on mõlemad m x n maatriksid, siis A ja B summaks nimetatakse m x n maatriksit C, mille elementideks on vastavate elementide summad
Definitsioon 1.5: maatriksite vahe
Kui maatriksid A ja B on mõlemad m x n maatriksid, siis nende vaheks nimetatakse m x n maatriksit C, mille elemendid on vastavate elementide vahed
Definitsioon 1.6: maatriksi korrutis skalaariga
Maatriksi A korrutiseks skalaariga k nimetatakse maatriksit kA = B, mille lemendid saadakse maatriksi A kõigi elementide korrutamisel arvuga k
Definitsioon 1.7: nullmaatriks
Null maatriks on maatriks, mille kõik elemendid võrduvad nulliga
Maatriksi tehetega seotud omadused
A + (B + C) = (A + B) + C (liitmise assotsiatiivsus)
A + B = B + A (liitmise kommutatiivsus)
k(A + B) = kA + kB
A + O = A
Definitsioon 1.8: transponeeritud maatriks
Transponeeritud maatriksiks nimetatakse maatriksit A^T, mis saadakse maatriksi A ridade ja veergude äravahetamisel
Transponeeritud maatriksi omadused
Olgu maatriksid A ja B samade mõõtmetega ning k∊R.
(A^T)^T = A
(A + B)^T = A^T + B^T
(kA)^T = kA^T
Definitsioon 1.9: maatriksite korrutis, märkus 1.1: mittekommutatiivsus
Kui maatriksi A veergude arv võrdub maatriksi B ridade arvuga, siis maatriksite A ja B korrutiseks AB nimetatakse maatriksit C, mille i-nda rea ja j-nda veeru elemendi c_ij saamiseks korrutatatkse maatriksi A i-nda rea elemendid maatriksi B j-nda veeru vastavate elementidega ning saadud korrutised liidetakse.
Maatriksite korrutamine ei ole kommutatiivne
Maatriksite korrutamise omadused
(AB)C = A(BC), (korrutamise assotsiatiivsus) (A + B)C = AC + BC, (distributiivsus) λ(AB) = (λA)B = A(λB), iga λ ∈ R korral (AB)^T = B^T * A^T A O = O O A = O
Definitsioon 1.12: maatriksi elemendile vastav miinor
Ruutmaatriksi A elemendile a_ij vastavaks miinoriks nimetatakse determinanti M_ij, mis saadakse, kui maatriksi A determinadis jätta välja elementi a_ij läbiv rida ja veerg
Definitsioon 1.13: determinandi arendamine 𝑖-nda rea järgi
|A| =n∑^n_j=1 (−1)^(i+j) a_ij*M_ij , i ∈ {1, 2, . . . , n}, n ≥ 2, kus M_ij on elemendile a_ij vastav miinor ehk (n-1)-järku determinant
Omadused 1.1-1.8: determinantide põhiomadused
1.1 Maatriksi transponeerimine (ridade ja veergude vahetamine) ei muuda
maatriksi determinandi väärtust
1.2 Kahe rea või veeru vahetamisel muutub determinandi märk vastupidiseks
1.3 Kahe võrdelise või võrdse rea korral on determinandi väärtus 0
1.4 kui determinandi mingi rea või veeru kõik elemendid on nullid, on determinandi väärtus 0
1.5 mingi rea või veeru kõigi elelemntide korrutamisel arvuga k, korrutub determinandi väärtus arvuga k
1.6 kui determinandi mingis reas või veerus olevad elemendid jujutavad endast kahe liidetava summasid, siis see determinant võrduv kahe sama järku determinandi summaga, millest esimeses on vastavas reas või veerus esimesed liidetavad, teises teised liidetavad, kõik ülejäänud read või veerud on aga samasugused nagu lähtedeterminandis
1.7 determinandi väärtus ei muutu kui mingile reale (veerule) liita mistahes arvuga korrutatud teine rida (veerg)
1.8 sama järku ruutmaatriksite korrutise determinant on võrdne tegurite determinantide korrutisega |A*B| = |A| * |B|