Konkurent Flashcards
Nimeta 3 konkurentide liiki
Vahetud ehk otsesed konkurendid - samad tooted, samad vajadused (vesi, autod)
Kaudsed konkurendid - tehnoloogiliselt sarnane toode, erinev tarbija (nt lennukirehv vs autorehv)
Üldised konkurendid - kõik samal turul tegutsevad ettevõtted, konkureerimine toimub soovide tasandil (tarbija otsustab milele ta oma raha raatsib kulutada ja millele mitte)
Ei ole üldse konkurendid
Konkurentsi liigid ja nende kirjeldus
Monopol - Riigis või tegioonis pakub mingit teenust või toodet vaid üks ettevõte.
Reguleerimata monopol võib kergesti kehtestada kõrge hinna, teha vähesel määral või üldse mitte reklaami ning pakkuda minimaalselt toetavaid teenuseid.
Kui tootel on asendajaid, siis võin monopolistlik ettevõte rohkem investeerida teenindusse ning tehnoloogiasse.
Oligopol
Turul on väike arv suuri pakkujaid, tooted võivad olla selgelt eristuvad kui ka standardiseeritud.
Puhta oligopoli puhul eksisteerib paar suurt ettevõtet, kes pakuvad üsna sarnast toodangut, eri sageli esineb see turuvorm tooraineturgude puhul (nafta, teras).
Seega eristumise aluseks on sageli hind ning eelise saavutamine baseer
Diferetseeritud oligopoli puhul, mis on sage näiteks autotööstuses ja fotoaparaatide puhul, toodavad ettevõtted osaliselt diferentseeritud tooteid.
See tähendab, et konkurentidest eristutakse kvaliteedi, lisade, stiili, teeninduse vms poolest.
Iga ettevõte on üldjuhul ühes nimetatud valdkonnas tugev ning saab seetõttu küsida oma segmendil tarbijatelt hinnapreemiat.
Monopolistlik konkurents
Mitmed ettevõtted on võimelised oma tooteid diferentseerima – kas kogu ulatuses või osaliselt.
Näiteks restoranid või ilusalongid.
Konkurendid keskenduvad nendele tarbijasegmentidele, kelle vajadusi suudetakse kõige parem tasemel rahuldada ning küsida selle eest kõrgemat hinda.
Samuti kuuluvad siia alla nn kodupoed, kelle eeliseks on asukoht tarbija elukoha vahetus läheduses.
Täielik konkurents
Olukord, mil väga paljud ettevõtted pakuvad sama toodet või teenust (nt tarbekaubad, aktsiad).
Kuna toodetel puudub eristumise alus, on konkurentide hinnad ühesugused (nt hambapastad, piim jne).
Ükski konkrent ei tee eriti reklaami, kui just reklaam ei suuda tekitada psühholoogilist eristuvust (nt jäätis), mille puhul räägitakse ka juba monopolistlikust konkurentsis
Porteri viie jõu mudel
Keskmes harusisene konkurents
Potentsiaalsed sisenejad, tarnijate tingimisvõim, asenduskaubad, tarbijate tingimisvõim
Asendustoodete turuletuleku oht
Turusegment ei ole atraktiivne, kui on olemas reaalne või potentsiaalne asendustoodete turuletuleku oht.
Asendustooted piiritlevad nii hindu kui kasuminumbreid.
Tehnoloogia arenedes tugevneb konkurents ning hinnad ja kasuminumbrid langevad.
Eriti ohtlikuks on asendustooted, mis on funktsionaalsemad ja odavamad – nt Euroopas on odavate lennupiletite pakkumine oluliselt vähendanud rongipiletite nõudlust.
Tarbijate turujõud
Turusegment ei ole atraktiivne, kui tarbijatel on suur või kasvav kauplemisvõim ehk võime pakkujale hindu, tingimusi jne dikteerida. Nt jaekaubandusketid võivad väiketootjate elu küllaltki keerukaks teha.
Tarbijate tingimisvõim kasvab, kui nad on kontsentreeritud või hästi organiseeritud, kui toode moodustab tarbija kulutustest vähetähtsa osa, toode on standardne, tarbija ümberlülituskulud on madalad, tarbijad on hinnatundlikud ning tarbijad võivad ülespoole integreeruda.
Müüjad peavad otsima tarbijad, kes oleksid vähima turujõuga ning mitte nii suured tingijad.
Üks võimalus selleks on arendada brändi väärtust, et kogu eelistus ei kujuneks vaid hinna põhjal.
Aitab ka pikaajalise ja lojaalse kliendibaasi kasvatamine. Sel juhul osakavad ka kliendid hinnata ettevõtte juures muid tegureid peale hinna.
Tarnijate tingimisjõud:
Turusegment ei ole atraktiivne, kui tarnijad on võimelised hindu tõstma või pakutavaid koguseid vähendama.
Tarnijate võim on suur, kui neid on vähe või kui nad on hästi organiseerunud, kui asendustooteid on vähe, kui tarnitav toode on ettevõtte jaoks oluline sisend, tarnija vahetamise kulud on suured ja tarbijad võivad allapoole integreeruda.
Parim kaitse tarnijate tingimisvõimu vastu on luau mõlemapoolselt kasulikke suhteid või võimalusel kasutama mitut tarnijat
Nimeta konkurentsistrateegiad (4tk)
Eristumise strateegia - eristatavus, eristatavus, eristatavus. Erinetakse konkurentide analoogidest. Tihenevas konkurentsis tuleb turundajal luua tugev ja katkematu väärtusahel tarbijate vajaduste ja soovide rahuldamiseks ning pakkuda täiendavaid lisaväärtusi (maine, omanikering, teeninduse kvaliteet, müügijärgne hooldus/teenindus, konsultatsioon, kliendi eristaatus).
Kulude juhtimise strateegia - eelises on see, kes on väikseima kuludega tootja. Eelis on suures turuosas või odava tooraine ostmise võimaluses.
Kontsentreerumise strateegia - keskendumine kindlale turunišile, pakub kvaliteetsemat teenindust, eeldusseks on teadmised ja oskused teeninduses
Innovatsiooniline strateegia - ettevõte toob järjest uusi, tarbija vajadusi paremini rahuldavaid tooteid/teenuseid.
Millised on ratsionaalsed omadused?
on kerge mõõta traditsiooniliste meetoditega ja kõik tarbijad tajuvad seda enam-vähem ühesugustena, näiteks: kiirem teenindus, suurem pakend; paremad füüsilised omadused (nt peseb paremini, puhtamaks, valgemaks); parem asukoht; kergem juurdepääs; rohkem asukohti; suurem valik; odavamad hinnad.
Millised on emotsionaalsed omadused?
saab mõõta vaid kaudsete võtetega ja need on subjek4ivsed – konkreetse tarbija jaoks olulised, näiteks: meeldivam teenindus; soojem õhkkond; naeratus; tervitamine ja tänamine; kliendi murede empaatiline ärakuulamine.
